Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere eetris on puust ja punaseks raadio kahe iganädalane teadusrubriik, mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel nädalal koos minuga siin stuudios Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn, et teieni tuua põnevamaid uudiseid viimaste nädalate maateaduse valdkonnast. Tere, Jaan. Tervist. Meie uudiste valikus. Sellist ei ole suur üllatused. Et see covid ja koroonateema nagu kõikidesse teadusvaldkondadesse sisse tungib, meil siin saates ja, ja korra suve hakul sai isegi juba puudutatud, aga nüüd on teadlased kogunud palju rohkem andmeid selle kohta, et kuidas siis ikkagi see pandeemia ja sellega kaasnenud liikumispiirangud ja kõik muud elukorralduslikud muutused on mõjunud maakera olukorrale või siis vähemasti noh, mitte mitte nagu pikaajalise olukorrale, vaid seda, mida me saame nagu kosmosest jälgida, et, et mis siin maa peal siis toimub ja, ja saamegi vahendada sellist nii-öelda värsket teadustööde kogumikku, mis siis on vaadelnud erinevaid aspekte. Kui, kui sest kevadel räägitud sai, siis oli nii-öelda peamine teema ikka õhusaaste küsimus, et oli nagu hoobilt näha, et kuidas õhk muutus puhtamaks. Nüüd on selliseid omajagu rohkem tähele pandud selle, selle mõjusid, et et mida me siis uuemat oleme vahepeal teada saanud. Jah õhus aastal, siis on ka laiemat mõjud kõige otsesemalt näiteks on nähtud, et lumi vähemalt näiteks India mägedes Himaalajas on muutunud puhtamaks, vähemalt siis tume lumepind, ehk siis seda nõge on, on seal palju vähem ja muidu võiks sellega piirduda, et see on ju iseenesest juba tore uudis, aga aga sellel on väga tugev mõju. Jällegi tagasi kliimale endale nimelt mida puhtam on, on lumi, seda rohkem ta heegeldatakse sissetulevat päikesekiirgust tagasi ülemistesse, atmosfääri kihtidesse ja seda vähem jääb ta siia meie atmosfäärikihti soojendama. Ehk siis siis selline hea uudis. Teine võib-olla lisaks õhule muutusid vähemalt nendes piirkondades, kus jäi kus oli vähem liikumist ja vähem vähem inimesi, muutusid ka Kaweed puhtamaks, neid näide on siin toodud seal samast Ameerikast New Yorgist, mis on siis üks maailma suurimaid linnastunud muidugi, kus sellised seosed saavadki kõige selgemalt välja tulla. Ja seal siis jah, võrreldes märtsi algusega näiteks aprilli algus oli, oli palju puhtama veega, noh jällegi nii nagu seda kosmosest näha on, küllap seda ka kohapeal võetud veeproovid näitasid vee puhtuse küsimus, seal autorid ütlevad, et tõesti see nagu sellelt inimeste liikumisega ja see ilmselt väga püsiv ei ole, niipea kui jälle ilmselt liikuma hakkavad, siis paadid sõidavad seal jõe peal hakkavad jälle seda sätet üles keerutama. Et, et see on nagu siin ajutise iseloomuga, et kas, kas paistis nendest tulemustest ka midagi sellist, mis tundub, et võiks nagu nii-öelda pikaajalisemalt püsima jääda või milline võiks olla selline kaua kaugeleulatuv mõju? Esialgu võib-olla kohe aed või mitte, sest et et need asjad, kõik muutused on ikkagi olnud suhteliselt pealesunnitud. Ja niipea kui kui on ära kadunud see surve, siis jah, konkreetse pandeemia poolt, siis on ka kohe läinud elu edasi vanamoodi. Et aga see muidugi kohe ei välista, et selliseid öeldakse strukturaalseid muutusi või jäävaid muutusi, et neid ei võiks covid kaasa tuua ja et ei peaks hoolikalt jälgima toimuvaid tendentse. Aga esialgu on, et jah, sellised, sellised ühekordsed ajutised head uudised mind ainult head selles suhtes. Üks teema, mida nad vaatasid, oli metsade maharaiumine ja seal nii-öelda on nii häid kui halbu uudiseid. Paistab, et nagu mõnel pool käis senine raadamine vana hooga edasi, samal ajal kui teistes riikides asi ikkagi jäi nagu rohkem, rohkem soiku. Jah, metsa-le muidugi metsaraiele sai, sai mõju olla peamiselt troopikas, sest et meil langes ta meie laiuskraadidel, langes ta, eks ole, kevadele suvele, mis ei ole raiehooaeg. Ja, ja seetõttu võib ainult. Jah, no nüüd me alles hakkame võib-olla nägema. Kui, siis metsaraiele covidi vähemalt otsest mõju noh, turu nõudluse kaudu võib-olla võib juba juba mõtiskleda selle üle, et, et kas puittoodete järgi on, on rohkem või vähem nõudlust praegu aga, aga jah, tõsised erinevused riikide vahel oli just kevadel suvel troopikas ja eriti huvitavalt siis loomulikult maailma suurimas troopilises vihmametsas Amasoonias, mis on, millest suurem osa paikneb ühes riigis, on Brasiilia. Aga arvestatav osa on ka ka teistes riikides eriti siis Peruus, Kolumbias ja kes jälgis neid välisuudiseid, siis siis Brasiilia ja eriti Peruu lähenemine Covidiga võitluses oli, oli äärmiselt erinev, et Brasiilias on siis selline trumpi-meelne president, kes nii kaua kui võimalik kuulutused Covid on jama ja elage oma elu edasi ja, ja Peruu oli jällegi riik, kus oli täielik sulgemine, toimus selleks, et liik üldse kodust välja minna pidi internetis taotlema luba näiteks tahad voodi minna, kui üldse mingi pood oli lahti ja, ja siis võisid, võisid minna. Ja see juba jällegi võibki arvata, kuidas see siis ka sellisele metsa metsandustegevusele need riikide vahel erinevus, kuidas mõjus, et et Brasiilias just hoogustus raie on siin välja toodud? Terved? Jah, kümnete ruutkilomeetrite suurused alad, mis võeti just varasuvel Brasiilias lagedaks ehk siis kohe tavalisest kiiremas tempos. Ja samal ajal siis Peruus ja samamoodi Kolumbias, kus ilmselt Perugia sarnane. Lähenemine seal just vähenes metsaraie. Et noh, muidugi kas see kõik on, on just Covidiga seotud, et meie püüame seda lahata siin ja see ka see ülevaate ettekanne plenaarettekanne siis Ameerika geofüüsika uniooni aastakonverentsil proovis seda selles võtmes lahata, aga loomulikult, et on kõige selle taga, aga ka muud tendentsid, aga, aga jah, eeldades, et need nii-öelda taust on, jääb konstandiks samaks, siis on neid riike ja nende looduses toimuvat väga huvitav niimoodi võrreldav. Igal juhul me, meil on orbiidil satelliidid, mis hoiavad, et silma peal siis tõesti väga paljudel eri aspektidele, maa keskkonnast mainitud õhu puhtus, vee puhtus, metsad, lumikate ehk siis tänu nendele me saamegi nii-öelda reaalajas jälgida, mis meil siin toimub ja kui on muutusi, nagu siin pandeemia ajal on olnud siin nagu Me oleme raporteerinud, siis me saamegi neist teada, nii et ma usun, et et sellest varasalvest tuleb meil veel piisavalt uudiseid, loodetavasti rohkem häid kui halbu. Mis puudutab Maage olukorda. Aitäh. Ma arvan, et me hoiame teid head kuulajad nendega kindlasti kursis. Selline oli tänane puust ja punaseks saatelõik. Stuudios Arko Olesk ja geograaf Jaan Pärn. Ja uudisega tuleme teieni juba kolmapäeval Kuulmiseni. Puust ja punaseks.
