Armas sõbrake, kätte on jõudnud unejutu lugemise aeg. Asusis. Soe suvi, õli läbi saabus sügislehed, puudel hakkasid kolletama. Tuul lennutas neid, õhus langesid lehed maha. Nad ei lamanud seal rahulikult, vaid sahisesid kogu aeg sosistasid omavahel. Selles usina pärast ei saanud jänes kuidagi uinuda. Ta karges tihti püsti, jooksis edasi-tagasi, otsides rahulikumat nurgakest. Mööda metsi joostes kohtles jänes oravat. Kuid too ei hüpanud puult puule nagu tavaliselt vaid tuli puult alla korjesstseene, haaras selle tugevalt hammaste vahele ning hüppas puule. Välde surus seeneokste hargnemiskohta. Jänes nägi, et sellel puul rippus juba mitu seent. Okste otsa riputad küsiste. Kuidas sealt, eks? Imestas orav. Varsti tuleb talv, kõik kattub lumega, siis on raske toitu kätte saada. Nii mesis kuivatendi okste küljes seeni. Korjan tamme õnsusesse, Tähkleide tammetõrusid. Kas sina siis ei kogu talveks toitu? Ütles jänku, ma ei oska seda teha, jäneseema pole mind õpetanud. Siis on sinu asjad halvasti, ütles orav. Sel juhul tee oma tesa soojemaks. Topi samblaga kõik praod kinni. Mul ei ole jokk, Apressaa hämmeldus jänes. Ma lihtsalt põõsa all, kus juhtub. No see juba ei kõlba kuhugi, vastas orav ja hüppas puult maha. Ma ei mõista, kuidas talve üle elad. Ta võttis uue seeni ja tassis selle puu otsa. Jänesega jooksis edasi. Jooksis ja jooksis. Järsku kuulisid, keegi sahistab põõsa all. Janis tõusis tagajalgadele ja nägi, et mäger askeldab oma uru juures. Tee Reese, õder ütles mäger. Säina jooksed, istu, ole mulle seltsiks. Olen väsinud, isegi käpad valutavad. Vaata kui palju mulda ma olen urust välja kraapinud. Miks sa seda kraabid? Küsisenes? Puhastan talveks urgu, et oleks avaram. Algul puhastan, siis vooderdad samblaga ja langenud puulehtedega. Siis pole tall mulle kohutav. Lama ja noole. Orav rääkis, et talveks tuleb hoopis soe pesa ehitada, ütles jänes. Ära kuule, teda lõi mäger käpaga. Ta on õppinud lindude pesi puude otsa tegemata. Tühi tööloomad peavad urus elama. Nii nagu mina aitab mul paremini ehitada tagavara väljapääsu, siis lähen urgu ja käivitame koos. Ei, ma ei oska maad kaevata, vastas jänes, kaisu tema urus istuda, ma lämbun seal paremal puhata põõsa all. Küllap akane Sulev arsti õpetab, kuidas põõsa all puhata. Ütles mäger vihaselt. Jänes jooksis metsa jõekese juurde vaates kaldal haavapuu kõrval seisis tagumistel käppadel vana hall kobras. Tere, kobras, mis sa siin teed? Küsis jänes. End ööd, närin haavapuud pooleks, vastas kobras, kiirustamata. Langetan puu, siis närin oksad küljest ära. Näed, seal saarel ongi minuma jääke. Ta on tehtud üleni okstest prao tagant jõemudaga kinni topitud. Seal sees on väga soe. Kuidas sinu majja sisse saab? Ma ei näe kuskil ust. Häka alistset ütles kobras. Ma ujun areni, siis sukeldun, jäägu jõe põhjas on käsisse pääs minu onni. Tahad koos minuga talve mööda saata? Ei, vastas jänes sukelduda ja ujuda vee all ma ei oska. Parema talvitan põõsa all. Selle peale ei vastanud vana kobras midagi, vaatas jänesele otsa, raputas pead ja hakkas uuesti haavapuud närima. Eris läks edasi, jooksis metsarajale ja sealt aina edasi, kuni talle tuli vastu siil. Sõbrake. Hüüdis siil, miks sa nimaarnalid, jänes ohkas? Ei tea, sõber, mida ma peaksin tegema, kuidas talveks valmistuda. Orav soovitab pesa punuda. Kes ütleb, et tuleb onnik ehitada, mägeraga kutsub urgu kaevama. Ma ei oska midagi niisugust teha. Onnikesed ehitada, urgu kaevata. Naeris siin küll on rumalus. Sa kuula parem, kuidas mina talveks valmistub. Igal öösel teen nüüd tugevamini. Nii koguneb rasvrohke. Kui läheb külmemaks, poen lehehunnikusse, tõmbulgi räpp ja uinun kevadeni. Soovitan sul samuti teha. Vastasenis terve talve läbi magada ma ei saa. Ma ärkan iga sasina peale. Siis tee, kuidas heaks arvad, vastas siil ja kadus põõsastesse. Jänes lonkis mööda metsa hulkus ja hulkus, kuni möödu söja, saabus hommik. Ta jõudis välja lagendikule, sinna olid kogunenud kuldnokad, kõik puud olid neid täis. Lendasid rahutult ringi, rääkisid ärevalt oma keeli. Mis te karjute? Küsis jänes. Arutame, millal me peaksime alustama lendu soojale maale. Vastaskuldnokk soojale maale, kuid mikski meie metsas talvituda ei taha. Mistenid imestes kuldnokk. Talvel tuleb lumi maha, katab koguma marju pole metsas ollagi. Millest me siis toitume? Lennake parem meiega soojale maale. Kas te siis ei näe, et ma olen loo loomaga mitte lind, lastes jänes, loomad lennata ei oska? Tuli talv, paks lumi kattis künkad ja orud jänes sai endale uue kasuka, paksu ja valgeniide kepsleski oma soojas talverüüs valgete lumeväljadel. Ja mõtles, et nii on ikka kõige parem. Saad, kui igaüks talv mööda omamoodi.
