Tere päevast, hea vikerraadio kuulaja. Veebruarikuu on jõudnud poole peale, kaua laubatud talvel ei ole ka kusagil. Kui väljendada end aga iseäranis skeptiliselt, võiks öelda, et käes on Eestimaa peamine aastaaeg Bush, november. Seepärast otsustas tänar Reporteritund lõpuks rääkida ilmast. Kuhu on kadunud meie ilusad valged lumerohked talved ja miks talveperiood ähvardab järjest tugevamate tormidega. Sellest täna juttu teemegi. Saates võtavad sõna meteoroloog, taimi paljak, riigikogu liige ja hülgeuurija Mart Jüssi, kes räägib sel nädalal asutatud riigikogu ühenduses, mis tegeleb kliimamuutustega. Saate lõpus anname aga sõna klimatoloogia professor Jaak Jaagusele, kellel on teie jaoks head kuulajad varuks üsnagi üllatav avaldus. Asi puudutab nimelt inimtegevuse ning kliimamuutuste seost. Ning nagu kuulate, meie, alustame tänast saadet mitte stuudio vaikuses, vaid Harjumaalt. Leppneeme sadamast, kus talvine torm tegi nädalavahetusel palju kurja ja uputas kalatraallaeva räim talvetormidest ja kalapüügist. Räägime laevakapteni. Kalev Aasmaaga. Mina olen saatejuht Lauri Hussar. Hüva kuulamist. Seisame siin leppneeme sadama kai ääres ning minu vestluspartneriks on 16 aastat kalapüügiga tegelenud kalandusühistu räim juhataja Kalev Aasma. Pisut eemal paistab tänaseks juba veest välja tõstetud traallaev räim, mis on tormis tõsiselt räsida saanud ja tahaks teie käest Kaleva Aasma küsida, et mis siis juhtus, et püügilaev nii õnnetus olukorras ongi? Torm konkreetselt lõhkus lae vara, okay tuuristas ka, muidugi esin kaid mitte nii palju, kui siin, ütleme jaanuaritorm, mis oli kaks aastat tagasi. Aga ikkagi, aga jaanuaritormi Me elasime tänu sellele, et noh, siis ei käinud nii, nii suurt seda ummiklainet siia kai sisse, see oli nagu ette teada ja näha, nagu, nagu seegi kord tegelikult, et tõmbasime labad kaist eemale. Kinnitasime korralikult, aga nagu me teame, et loodusseaduste vastu ei saa. Ühe laeva lõpus korralikult ära, teist teist natukene. Hinnates, mis viimastel aastatel ilm teeb, siis kuidas te, kuidas te seda viimast talve hindate? Kalamehe pilgu läbi vaadatuna võiks olla ju tegelikult unelmate talv, sellepärast et meri on jäävaba. Noh, seda küll sellepärast, et siin on jäävaba, aga noh, teine asi, et meie kandis siin nagu kala jälle, nii hästi ei ole, et kas asi olnud merel võid, võid sõita küll vabalt. Aga siin on teinekord jälle ka paremalt, kui on jäämeres olnud ja peale jääminekut on siis sellised paremad saagid olnud. Et noh, sedasi ja öelda, et kala kuskil kadunud on, aga siin jälle ütleme, kütusehinnad on tõusnud. Ja kui siin neid pikki sõite ette võtta ja, ja ega see ikkagi kas alati pruugi saada, et võib-olla teinekord kasulikum kalda peal olla, kui merel käia. Kuidas ta neid torme, mis nüüd viimasel ajal on kolinud septembrist-oktoobrist novembrisse detsembris, jaanuaris, veebruaris hindate, kas, kas need on ikka päris hulluks läinud? Nad on, on ja siin on valdavalt olnud ikka lääne-edelatormid, kui, kui need tavaliselt nad meile siin nii palju seal ei ole käinud, aga see viimane torm käis eriti peale tänu sellele ja akvatooriumi süvendamisele ja siin ütleme, see kaitse on nagu lainemurdja on valmis ehitamata ja, ja, ja siin olid kokkulangevuse tõttu süvendaaliasse sillaaugus. Laine peegeldas nüüd otseselt siia kai akvatoorium misse sisse. Siin vanemat mehed ei ole sellist laine amplituudi kais näinud, ütleme Kai sees. Et ta tõstis ja samas kai nurgas oli praktiliselt põhjani läks vesi tagasi, et et see tegigi selle nagu kõige hullemaks. Varematel aastatel oli nagu ka ja et kuigi palju oli, vähemalt ütleme Kai ääreski. Ja rannikul oli. Mis takistas selle selle suurel lainel rannani jõuda? Muidugi, siin teinekord suured tormid lükkas jää krunni, mitmekorruselised majad, Nad olid seal kai ääres, aga see torm otseselt nüüd rannale jõudnud ütlema. Aga noh, on suuremad tormid ja kas mõnikord nagu. Hing selle ilmataadi peale täis ka. Vot, see on alati niimoodi, et pärast ikka mõtled, et oleks niimoodi olnud või oleks teistmoodi, aga nagu öeldakse, oleks, on paha poiss, mis seal ikka. Elame üle. Nii rääkis siis kalandusühistu räim esimees Kalev Aasma. Edasi võtsin, aga ta teeb Eesti meteoroloogia-hüdroloogia instituuti, et uurida meteoroloog taimi paljaku käest, kas tal jääbki sellel aastal taevasse? Hästi tänavate küsimus, pikaajaline ilmaennustus nagu tavaliselt on, on hästi tänamatu, aga no mis praegu öelda võib, esialgu see 10 päeva veebruarist möödub küll nüüd keskmisest lausa neli, kaheksa kraadi kõrgemana. Nüüd edasi veel kuni kuupäevaks, siis saab juba olema 13, on tõenäoliselt endiselt soe, aga siis edasi peaks liialine külmenemine toimuma, aga praegu tundub küll, et see on ka lühiajaline, siis läheb jälle uuesti soojemaks. Noh, siis on veel lootus veebruari lõpule. Märtsil. Aga noh, praegune see olgu, aga aasta, mis meil valitud on, see nagu eriti hea talve siis tõesti enam ei toonud ka märtsis olid kaks, kuue seitsme päevalist külmenemist, aga, aga üldiselt domineeris ikkagi suhteliselt soe ilm. Ja analoogaasta oli oli 92 ja mis seal 92. aasta kohta võib veel öelda, et et see on nüüd, et Tallinna andmetel oli ta vast ainukesena oli ta soojem kui nüüd selle aasta siis detsember jaanuar on olnud, Ma vaatasin neid, kuid alates 90.-st aastast siis just neid talve, kuid detsembrit, jaanuari ja Tallinna andmetel oli siis jah, ainult 92 aasta detsember jaanuar olid siis soojemad veel kui sellel aastal. Kui atmosfäärist atmosfääri poolt vaadata, mis on need peapõhjused, miks nii-öelda talvisem ja arktilise Mõhk siia Eestimaale ligi ei pääse? Oma töövaldkonnast võin ma ainult oletada seda, et Atlandi atlandil vesi on ikkagi niivõrd soe, ta annab nendele tsüklonitele sellise energia, et nad jaksavad ikka veel itta tulla. Üle läänemeremaade ja valda, edela-läänevool toob ikka sooja kogu aeg juurde ja nagu ei lasegi sellel artikal põhjast kaugemale Gröönimaast tulla. Vahel on küll niisugune lootus, et nüüd kohe-kohe see külm laskub küllalt võimsana, ta tuleb aga siiski siiski ise. Atlandi lääne-edelavool on niivõrd tugev, et ta pühib ikkagi jälle selle Arktika minema ja saadab jälle 70.-te laiustada. Kui vaadata, nüüd on aastate lõikes ilma soojenemist siis kas kas on märgata mingisugust tendentsi, et, et pikas perspektiivis on ikka, ütleme niimoodi 10 aasta lõikes isegi 20 aasta lõikes me võime öelda, et, et ilm läheb Eestimaal kogu aeg järjest soojemaks. Ta on üldiselt nii olnud, kindlasti Klimotoloogid oskavad seda nüüd täpsemalt öelda, et meie põhilised teeme ikkagi operatiivselt tööd, aga aga no see üheksakümnendad ja nüüd 2000 aasta esimesed aastad on tõesti kogu aeg olnud olnud niisuguseid hästi sooja aastaid nende seas, et vahele satuvad sellised üksikud külmad taastat korraliku talvega ja siis jälle jälle on mitmed aastad järjest on sellised soojad aastad, nii et kui siit need viimaseid aastaid jälgida, siis olid soojad ka 2006 2007 2004 2005 just see detsember jaanuar. Et kas see nüüd püsiva tendentsiga on või on see niisugune 20 30 aastane periood? Seda ma ei söanda küll öelda. Siin hiljaaegu Saaremaal võis näha talvist äikest, kuivõrd haruldane loodusnähtus äike talveperioodil Eestimaal on. Haruldane on ta kindlasti jah, aga, aga neid on olnud aastate lõikes. Igal kuul on neid olnud, kas nüüd veebruaris on olnud, seda ma ei oska nii peast äkki öelda, aga, aga on olnud jaanuaris, on olnud novembris, detsembris. Mis tekitab selle talvise äikese? No antud juhul näiteks oli külm õhk peale tungimas ja see sae oli ilmselt nii nii naljakalt tugev ka, et ikkagi 102 õhumassi kontrast. Kui praegu vaadata meid temperatuuri tippamis meil jaanuarikuus, detsembrikuus on siis üle kuue seitsme kraadi see mitte kuidagi Eestimaale ei tõuse. Aga kas te peate võimalikuks, et lähiaastatel me võime näha ka üle 10 kraadiseid sooja temperatuur? Eestimaal? Ma tahan küll loota, et nii see juhtum vähemalt sellel aastal ei ole olnud selliseid rekordilisi soojakraade, et lihtsalt ilmunud püsinud jätkuvalt pidevalt niisugune ühtlaselt soe, ei olnud selle aasta jaanuaris küll ühtegi niisugust rekordilist soojaks raadi, 10 lähedale ta hoopiski tõusnud, aga lihtsalt kuna öö ja päev praegu on ühtlaselt niisugused soojad, siis, siis ööpäeva keskmine on tõesti olnud kuuendast-seitsmendast jaanuarist kuni nüüd nüüd selle ajani neli kuni kaheksa kraadi Eestis keskmisest kõrgem laiust ööpäeva lõikes sööma rekordkülmad tuleb vist ära unustada, lopsamas On ju olnud või sisse lõikunud selliseid aastaid, mis on olnud? On olnud ka külmad, aga noh, enamasti need rekordid on jäänud aastasse 78, lõpp 79, algus kui olid väga külmad ilmad. Et see soe niiske kliima teie töös on endaga kaasa toonud. Tõenäoliselt tuleb oluliselt tähelepanelikum olla, sellepärast et, et need, need tsüklonid võivad olla nii tugevad ja inimeste elusid märgatavalt mõjutada. Et huvitaval kombel on jah, ekstreemsetes ilmastikule, nähtustest ja ja noh, niisugustes tormidest väga palju räägitud tõenäoliselt ka selle 2005. aasta üheksanda jaanuari tormi taustal, mis oli tõesti erakordne ja erakordne, selle veetõusud. Aga tegelikult, kui nüüd väga pikka perioodi võtta ja jälgida, siis on olnud niisuguseid tugevaid torme aastate lõikes ka varasematel aastatel ka seitsmekümnendatel, kuuekümnendatel ja, ja tihtipeale isegi veel tugevamaid tormituuli. Aga kui nüüd ilm on ühtlaselt soe olnud, see just eelkõige sellele veetasemele ja ka ja ka metsadele mõjub, et kui, siis niisuguse sulamaaga ja, ja ilma jääta veetasemele mõjub ta muidugi erinevalt, et kui siis ei saa lihtsalt väga tugevad tormid tõsta seda merevett ja ta ei ole nii kergesti liigutatav. Aga kui nüüd jääd ei ole, siis veetaseme tõus võib olla küll märksa kiirem. Ja muidugi sula maaga, kui tuleb tugev torm, siis jälle on puud väga haavatavad ja metsamurrud võivad väga tugevad olla. Nii nagu see juhtus 2005. aastal, kus tehti maali sulaja tuli tugev jaanuaritorm, siis siis kõige katastrooffilm, et seal oli see muidugi Rootsis, kus praktiliselt Lõuna-Rootsi sai metsast vabaks. Täna hommikul leppneeme sadamas põline kalamees rääkis meile sellest, et et suured tormid on sügisest septembri lõpust oktoobrist kolinud talveperioodile. Et võib-olla niisugused tugevad tormid, sellised üksikud, mis, mis silmatorkavad neid on olnud ka ka eelnevatel aastatel, aga, aga tõesti need 90.-te ja 2000. aasta algusaastad, nad ei ole andnud nii tugevaid sügistorme. Et kui võib-olla 60.-te seitsmekümnendatel olid need väga ägedad just oktoobris, novembris ja siis mõned üksikud detsembris-jaanuaris, sest nüüd on tihtipeale olnud jah niimoodi, et ei ole sügisel need, mis olid nagu sünoptikute nuhtluseks need kuud septembri lõpust oktoober november ümber, siis need on olnud tihtipeale suhteliselt rahulikud, aga siis nagu ärkab uuesti tormituul jal detsembris-jaanuaris. Britid ütlevad, et kui millestki enam rääkida ei ole, siis võiks rääkida ilmast. Tänasel päeval tundub, et, et ilmast tuleb ja peab rääkima ja, ja see on küll nii huvitav ja tähtis vestlusteema, et sellest enam üle ega ümber ei saa kuidagi minna. Jah, ja võib-olla tänapäeval inimene on rohkem haavatavamaks ka muutunud ehitamaks oma majad täiesti veepiirile ja mitte mõtlemata nii palju ilmale ja võimalusele, et 50, võib-olla võib-olla 100 aasta jooksul tõuseb see, see vesi nii palju näiteks ja võib-olla ka nii palju, tänases ehituses ei mõelda nii palju tugevatele tuultele, et need katused, mis nüüd on lennanud, et kas see nüüd ikka on päris ainult oma süü ja just, et ta on nüüd ekstreemne ilm. Et võib-olla rohkem peaks sellele mõtlema, et, et meil on ka 30 35 meetrised tuuled ja need võivad, need võivad tõesti kahju teha, et ma arvan, et, et vanasti inimene mõtles rohkem, et võib-olla kui ehitas mees maja just rannikule, siis ta mõtles sellele, et ka tema lapselaps võib-olla saab selles majas veel elada ja ta ei pea varbad vees istuma, aga et tänapäeval mõeldakse sellele natukene vähe. Kindlasti on meteoroloog taime paljakul õigus, kui ta ütleb, et kliimamuutusi arvestades saab ka inimene ise palju ära teha, et riskifaktoreid vähendada. Sellel nädalal asutati ka riigikogu ühendus, mis hakkab tegelema kliimamuutustega ja nende uurimisega. Roheliste erakonna liikmest. Martti Jussist sai aga selle ühenduse aseesimees ning temaga saime kokku riigikogu kohvikus. See on selline vabatahtlik saadikute ühendus siis nagu nimigi ütleb, kes on võtnud oma tegevuse eesmärgiks suunaks siis ühe teema mitte nii nagu traditsiooniliselt toimel kas mõnede piirkondade või riikidevahelised koostöörühmad või toetusrühmad. Noh, kuna me peame seda kliimateemat väga oluliseks tänases maailmas ja sellega seonduvad küsimused tuleb tegelikult lahendada tõesti kõige kõrgemal ehk siis ütleme riigikogu tasandil, siis on see minu arust väga kohane rühm, seda enam, et Eesti riigikogus ei ole sellist komisjoni, kes nagu terviklahendusena tegeleks kliimatemaatikaga. Sellepärast et eks seal ole nii keskkonnakomisjon kui ka majanduskomisjon nagu osalised, aganad tegelevad nagu eri poolte pealt üks põhjustage nende tagajärgedega, et see ühendus oleks nagu, siis ütleme, horisontaalselt nende struktuuride ülene Aga skeptikud ütleksid kohe selle peale, aga mida üldse nii väikese riigi puhul saab kliima heaks ära teha, see on ju köömes meres. Sisulisi globaalseid protsesse ei suuda väike Eesti riik küll mitte kuidagi mõjutada. Vot see on tõesti skeptikute jutt ja, ja mul on nagu kahju, et skeptikud eksivad seekord sellepärast et asi üldse ei ole nagu Eesti suuruses, aga asi on Eesti ütleme soovis osaleda kogu selles protsessis, et kõikide asjade, ütleme, lõpptulemused tegelikult algavad sellest, et keegi nendega hakkab tegelema siis väiksemal, madalamal või, või, või piirata mul tasandil samamoodi. Eesti on lihtsalt osa maailma riikidest, osa maailma elanikkonnast ja Meie tegemata jätmine eile seda asja kindlasti mitte paremaks. Ja, ja sellepärast me peame olema kindlasti nendega kaasas, kes, kes lahendusi otsivad ühte või teistpidi ja aktiivselt osa võtma sellest asjast, sellepärast et tulemus ühte või teistpidi on ju ka meid mõjutab then Eestit, kui on, kui see kliimasoojenemine õnnestub peatada, siis ma sellest ju kõik kenasti võidame ja kui ei õnnestu või kui me sellesse suhtuma täiesti ükskõikselt, siis siis selle ükskõikse noh, lõpuks tabab meid seesama see tagajärg, et et ma ei ütleks, et Eesti suurus siin oleks oluline. Vastupidi, just väiksed riigid võib-olla, näidates oma oma aktiivset osalust üles julgustavad teisigi selle peale mõtlema just skeptikutele, nagu vastulauseks öelda, et jah, nähtud väiksed, isegi pingutavad, siis võiksime meiega teha seda, seda üht, ühte teistmoodi, neid selle ümber võib muidugi mõeldagi, arutleda pikalt, aga aga ei ole ühtegi põhjust, et Eesti ei peaks seda tegema. Viimasel ajal on siiski kliimamuutustega tõsisemalt tegelema hakatud ja ka USA-s järjest rohkem nõustutakse sellega, et probleem on tõsiselt olemas. Kuidas te hindate nüüd viimaseid arenguid just selles vallas? Kyoto protokolli küll väga paljudes suurtes maailma riikides ei ole ratifitseeritud, küll aga liigutakse selles suunas, et rakenduks selline Kyoto pehmem variant. No see ongi väga oluline, et viimastel aastatel on, on, on nagu aru saadud, et probleem on tõsine ja tegelik, et seda ignoreerida ei ole enam edaspidi väga võimalik. Ja selles mõttes on ka need, ütleme muutused Austraalias näiteks, aga signaalid, mis me saame tänasest USA-s selles suhtes, et nad ikkagi ka Kyoto sarnase leppe poole hea meelega liiguks ja eks me peame valimised nagu ära oota, ma arvan, et see väga oluliselt asju asju ka seal maal muuta. Et see on oluline märk, asja tunnistatakse ja proovitakse neid asju kuidagi kuidagi lahendada ja, ja seda saabki ainult läbi läbi koostöö ja kokkulepete, millisel tasandil ja kui tugevad nad saavad olema. No ei tea, eks see on läbirääkimiste asi, aga vähemalt liigutakse ühes suunas ja ja teatakse, et see on probleeme. Samas on maailmas ka teadlasi, kes väidavad, et lähi kümnenditel ühel hetkel võib hoopiski maailma kliima jahenema hakata ning selle põhjuseks on siis atmosfäär, mis enam päikesekiirgust läbi ei lase, vaid hakkab seda peegeldama ja seega ei lase soojamaale. Teadus on üks selline huvitav valdkond, kus ongi hästi peale eriarvamusi ja med, eriarvamused omavahel nagu siis võistlevad ja tihti ka võitlevad ja, ja üks peale, et et sellepärast on, on see selge, et maailma kliimateadlaste või üldse teaduses on ka neid inimesi, kes ütlevad, et kohe on tulemas uus jääaeg, eks ole, aga aga kui mõõdetud temperatuurid näitavad seni veel tõusu ja meil on selged märgid, mida see temperatuuri tõus endaga kaasa toob, enne kui uuesti jahenemine hakkab, siis siis pigem me peaksime praegu ikkagi võib-olla asuma selle teooria poole peale, kes ütleb, et, et, et ilmastik maailmas soojeneb ja, ja tegelema siis nende nende teemadega, mis, mis maailma soojenemine praegu hetkel kaasa toob ja, ja võib-olla just üks oluline asi on tegeleda kindlasti põhjustega, ehk siis sama need kasvuhoonegaaside emissioonid ja ja sarnased nähtused, aga, aga, aga sama oluline või isegi natuke olulisem on, on ka valmis olla selle võimalikeks tagajärgedeks. Et see on see, mida võib-olla me täna veel väga hästi hooma, aga aga et kui me juhuslikult siis Peaksime, ütleme, selle muutusele jalgu jääma ja ei ole ette valmistatud selleks, siis on see hoob meile väga valus ja, ja ütleme, võib-olla neid võimalusi sellega kiiresti kohaneda ei ole, et me väike valmisolek, kogu aeg ja teatud tulevikku vaatamine, teadmisega, et maailma kliima praegu soojeneb, on, on kindlasti asi, millega me peaksime nagu jooksvalt tegelema ja ja kui siis temperatuuri kõverad allapoole beer pööravad, eks siis me peame arvestama sellega, millised on sellele järgnevas stsenaariumid, et et teadlaste arvamusi tuleb alati ära kuulata, aga aga alati nad ei ole võib-olla kõige õigemad. Millised on globaalse soojenemise kõige selgemad märgid tänases Eestis? No siin on lihtne vaadata korraks aknast välja, see on, see on üks selline selge märk, milline näeb välja üks, üks soojenenud Eesti talv ja, ja kui tugevalt seotud on ülemaailmsete kliini protsessidega on väga raske öelda, aga, aga kui vaadata näiteks Eesti ala sellist lähiajalugu viimast paarisadat aastat läbi näiteks merejää tekkimise ja kadumise ja, ja püsimise mida on üsna hästi Soome kolleegid üles tähendanud aastast 1750 siis sellist soojade jäetute talvede perioodi, nagu me nüüd näeme juba praktiliselt teistkümnendat ei ole enne ajaloos olnud. Ja, ja see on nagu selge muutus juba, et see ei ole selline juhuslik üks või kaks sellist lumeta jääta talvel, nüüd nad kipuvad olema juba ebarühmiti ja ja sellega muidugi kaasnevad ka muutused, siis ütleme noh, keskkonnas laiemalt, aga ka meie enda elus-olus, eks ole, et ühest küljest on head, kütet läheb nagu vähem. Aga teisest küljest ei tea, mis see kaasa toob näiteks suvetum, tormisemad või ilmastikumuutused võivad mõjutada meie ütleme põllumajandust või turismi ja, ja neid asju võtta. Et me peame ikkagi üsna tähelepanelikult jälgima, mis keskkonnas toimub, aga, aga märgid on täna juba selgelt talvesid. Enam Eestis ei ole, suusad on juba sisuliselt niisugune tolmu kogu kaup poeriiulitel, nagu ma eile veendusin. Te ise olete palju tegelenud hülgete uurimisega. Hülgejatel läheb merejääd lausa eluliselt vaja, mida see selle aasta jäävaba talv võib hülgetele tähendada? No see nagu ühe sellise poegimishooajana on ta võib-olla üsna üsna masendav selline talv. Sellepärast et nad on ikkagi aktilise päritoluga loomad ja, ja nende sellises pikaajalises juba aastasadade tuhandetega väljakujunenud elutsüklis seda jääd just poegimiseks vaja ja ja kui seda jääd ei õnnestub, lase see poegade üleskasvatamine, sünnivad nad ikkagi, sest nad eelmine aasta nagu sigitatud. Et selles mõttes on see nendele üsna üsna raske hooaeg ja kui see niimoodi kestma jääb, siis me kardame küll, et viigerhüljes peab Eestist välja surema, sellepärast et temal seda jääda, kui väga selgelt vaja. Et just nagu hülgeuurijana, ma olen nagu aru saanud seda, mis tähendab selline kliimamuutus loodusele sellepärast et me elame siin sellises piirkonnas, kus meist põhja poole peaks jääma siis nagu väga külmad ja jäätuvad alade lõunapoolsed, siuksed, sihuksed, soojad ja pehmemad alad ja meil siin piiri peal tegelikult näeme, mis üks muutus võib kaasa tuua ja ja hüljes, kes on aastamiljoneid meres elanud, nagu jutustab need lood meile nii selgelt, et meil ei jää tihtipeale nagu kahtlust, et mille, mis, mis asja võib kaasa tuua kliimamuutus ja, ja sellepärast on ka oluline, et me tegeleme selle polaarja kliimauuringutega, sest et minu, ütleme sellise hülgeuurimise aktiivne periood lõppeski tegelikult ettekannetega sellest, kuidas kliimamuutused mõjutavad nende mereimetajate tulevikku ja need olid üsna masendavat sellised väljavaatused. Et ma arvan, et näe läbi nende lugude, mis küll otseselt ei puuduta võib-olla täna inimest, noh, saab nagu paremini selgitada seda, miks me peaksime tähelepanelikult vaatama seda, mis, mis meie ümbritsevas keskkonnas toimub, et mis osa on kliimal näiteks üldse meie elu. Olu kujundamisel, et seda võib-olla täna köetud tubadest aknast välja vaadates ei taju, aga aga seal kuskil merejää sõra peal hülgepoega jälgides saab sellest väga selgelt aru, mis roll on keskkonnale, kliimale, ellujäämise strateegiat, õnnestumises siin mõned aastad tagasi. Paljud. Määri meestest seiklejad olid seisukohal, et Eesti peaks lööma kaasa ühes polaarjaama projektis. Millisel seisukohal teie olete, kas Eestile oleks sellist projekti vaja ja kas me peaks polaaruuringutega ka nii-öelda kohapeal otseselt tegelema hakkama? Et Eesti on olemas polaaruuringute väga pikk traditsioon tegelikult ütleme meiegi geograafilisel, Eestil võib-olla mitte meie vabariigil, aga, aga sellel sellel maal, mis on siin selle sama Läänemere kalda peal olnud juba aastatuhandeid ja ja me peame kindlasti seda traditsiooni jätkama mitte ainult traditsiooni enda pärast, aga, aga need on väga olulised teadmised tegelikult, mis nendel ekspeditsioonidel kogutakse ja ja, ja samamoodi on see ka eestlaste osalemisega või eesti inimeste eesti teadlaste osalemisega, on ikkagi tegelikult väga oluline vahe. Nagu ma olen öelnud, et, et kas sa kuulad raadiost ilmateadet või sa osaled seal ilmateate kokkupanemisel nende teadmistega, mis, mis on siis selle ima teate koostamisel ja pigem peaksime osalema ikkagi ilmateate koostamisel kui, kui nagu passiivse vastuvõtjana kuulama, mida siis teised meile räägivad, sellepärast et et meil on seda potentsiaal siin Eestis just tänu geograafilisele asendile ja teatud traditsioonidele, mis meil on, meil on kogenud polaaruurijaid veel tegevteadlastena Eestis ja, ja kindlasti me sellega midagi ei kaota, pigem vastupidi, me annaksime võib-olla paljudele noortele teadlastele sellise kutsumuse või võimaluse ühel väga olulisel alal ennast üles töötada ja maailma teaduses kaasa rääkida. Minu põlvkonna loodusteadlastest on üsna mitu minu ülikoolikaaslaste jõudnud maailmateadlaste tippu ja ma usun, et ka kliima ja polaaruuringute valdkonnas ei oleme kehvemad vennikesed, kui me osalesime. Ja, ja seda me kindlasti peaksime tegema, see ei ole ainult puhtad nagu selline pragmaatiline äriline või muu osalemine, see on see, mis on oluline osa julgeoleku küsimustest ka just nimelt keskkonna ja kliimajulgeoleku asi, mida me võib-olla ei oska nii palju tähele panna, et me 30 40 aasta pärast võime olla hoopis juba kuues teistsuguses olukorras ja siis me peaksime olema varustatud nende teadmistega, mis mis täna juba maailmast võtta oleks, rääkimata võib olla sellisest maailma vallutuslikust poolest seal taga, et ressursse napib ja ega neid juurde praegu väga palju ei tule, aga arktilist alade läbiuurimata osad tegelikult peidavad ennast suhteliselt suuri maavarasid või, või ütleme keskkonnaressursse ja ja kui me täna osaleme aktiivselt nende aladega uuringutes ja nende nende ressursside uuringutes, siis kui neid jagama hakatakse jagatakse ikkagi nende vahel, kes on laua ääres. Et ka see aspekt on tegelikult oluline, sõltumata sellest, kui suur või väikese Eesti oma territooriumilt rahvaarvult on, me peame olema nagu tegusad ja, ja suured just teaduslikult ja kaasa rääkima seal, kus meil on midagi öelda. Mart Jüssi ise ütleb, et oma teaduslikes otsingutes on ta jõudnudki kliimauuringute juurde ja tahab sellega edasi tegeleda. Kuid üks tunnustatumaid Eesti kliimateadlasi on Tartu Ülikooli klimatoloog professor Jaak Jaagu, kellelt uurisime, kas valged Eestimaa talved on nüüdsest minevik. No niimoodi kindlasti ei tohiks öelda, sest ilmastikule on iseloomulik väga suur muutlikkus. Üksikute aastate talved võivad oluliselt erineva ilmaga olla ja kui me meenutame kas või seda Talv on, see oli kaks aastat tagasi 2005 2006, siis oli ka ikkagi eks niisugusi, mida võib siis külmemate talvede hulka liigitada, aga, aga viimastel aastakümnetel on nende soojemate talvede sagedus on väga selgelt, et suurenenud, nii et nüüd on hakanud oluliselt sagedamini olema kui aastakümneid tagasi. Kas käesoleva aasta talv on teie hinnangul kuidagi erakordne? On olnud, kas just kõige soojem on, seda saab võib-olla öelda siis, kui talv läbi saab, aga aga ma tegin siin väikesed rehkendused pikaajaliste andmete põhjal, mis on siis mõõdetud tartus ja ja siis arvutasin keskmise detsembri ja jaanuarikuu temperatuur õhutemperatuuride kohta. Selle põhjal on, on nüüd olnud see käesolev talv. Enam kui 140 aastases aegreas on olnud niimoodi oma soojuse poolest kolmas. Selle kahe kuu keskmine temperatuur kõige kõrgemal oli eelmisel talvel siis kui oli erakordselt soe detsember, just ja, ja see oli tõesti noh, kõigi aegade soojend detsember 2006 ja 2007 jaanuar oli ka soe, kuid sellele järgnes keskmisest tunduvalt külmem veebruar. Nii et kokkuvõttes möödunud talv ei olnud nii väga. Ja siis kolmas on selles järjestuses siis käesolev talv, aga kuna need nüüd ka veebruarikuu on olnud erakordselt soe ja ilmaprognoosid näitavad, et, et ta niimoodi kindlasti läheb ka edasi võib olla kuni kuu lõpuni, siis tõenäoliselt kui me siis saame need kolme kuu keskmist temperatuuri rehkendada, siis on üsna tõenäoline, et see talv võib-olla vaatlusrea kõige kõrgema temperatuuriga No kui vaadata neid lühiajalisi põhjuseid, siis loomulikult lühiajaline põhjus on see, et atlandilt tuleb väga soe õhk ja arktiline õhk ei jõua lihtsalt selle tugeva sooja õhuvooluse tõttu siia kohale. Aga mis need nii-öelda pikemaajalised mõjutegureid on, mis, mis siinset kliimat, et kõige rohkem mõjutavad? Noh, eks muidugi tallu ilmastik on kõige otsesemalt ära määratud sellest läänevoolust, mis sooja toob. See omakorda siis on aastati olnud väga kõikuv ja ja ega, ega need teadlased ei olegi nüüd leidnud niisugusi väga kindlaid seoseid mõne mõne teise näitaja vahel, stratosfääri temperatuur on endiselt üks, mis see on siis noh, enam enam kui ütleme, 10 12 kilomeetri kõrguselt algavas stratosfääris, seal on siis kliima muutumine tegelikult vastupidine olnud seal polaaraladel olnud iseloomulik jahtumise tendents ja sellega siis temperatuuri erinevused polaaralade ja, ja siis troopiliste alade vahel on suuremad ja see Kuidas teadlaste suhe on, kes pooldavad kasvuhooneefekti teooriat kes pooldavad teisi teooriaid? Arvamine, et et inimtegevusest põhjustatud siis süsihappegaasi kontsentratsiooni kasv atmosfääris on viinud selle kliima soojenemine, mis, mida me need viimased paar aastakümmet oleme? Tugevamal häälel kostuvad ka need nende teadlaste arvamused, mis peavad siiski kõikumiste algpõhjust looduslikuks, võib-olla kosmiliseks, palju võimsamate tegurite poolt ära määratuks, kui nüüd inimkond seda on. Ja. Et mõne aja pärast ka kliimatingimused võivad jahenema hakata, nii et tundub, et et siiski üheselt me ei saa praegu nii-öelda tuleviku kliimamuutusi veel niimoodi usaldusväärselt ennustada. Ja on ka neid teadlasi, kes väidavad, et kui atmosfäär enam nii hästi läbi ei paista siis hakkab see peegeldama päikesekiirgust ja seega kogu maailma kliima peaks üsna peagi jahenema hakkama. Nojah, eelkõige on pilvisus, mis, mis päikesekiirgust ei lase maapinnale tulla ja, ja kuidas nüüd pilvisus tegelikult seda globaalset kliimat mõjutab, seda ka need atmosfääri, ütleme suured kliimamudelid praeguseks ajaks ka vist kuigi täpselt ei, ei suuda hinnata ja on ka teisi tegureid, kasvõi sellesama Golfi hoovuse nõrgenemine, mida ka paljud teadlased näevad tulevad sellisel juhul, kui üldse kliima soojeneb. Kui te hindate nüüd neid andmeid, mis teie käsutuses on mitmekümne aasta ilma andmeid Eesti vabariigi kohta, siis mis Teie hinnangul lähiaastatel ja lähikümnenditel võiks üldse Eestimaa kliimas juhtuma hakata ja kas üldse midagi enam võrreldes praegusega suurt midagi muutub? Nojah, ega nendes aegridades ei ole, ei ole olemas niisugust selget tsüklilisus, mille järgi saaks. Võib-olla me sademete andmete reas olemas, mis, mis lubavad seda, et võib-olla järgmisel kümnendil sademete hulgad oluliselt suuremaks lähevad ja eriti just meie suvi suved vihmasemaks lähevad, viimasel ajal on suved olnud ikkagi valdavalt kuivemapoolsed muutuse tendents on olnud selline jah, et talved ja kevaded on läinud soojemaks, muud aastaajad ehk ehk mitte nii. Ja kas tendents jätkub veel samas samas tempos, noh, see on võib-olla suhteliselt tõenäoline, kuid ilmselt mitte sellise kiirusega, nagu te siin vahepeal soojenemine toimus või nii äkiliselt ilmselt enam palju soojemaks. Minnast Kaisa. Sellel aastal on vastlapäev selja taga. Kuidas te hindate võimalust, et järgmisel aastal, ülejärgmisel ja võib-olla ka terve kümnendi jooksul ma ikkagi vastlaliugu nüüd edaspidi lasta saame? Arvestades tallu ilmastiku väga suurt muut muutlikust, mis on olnud niimoodi aastast aastasse, võib üsna kindel olla, et järgnevatel aastatel võib tulla ka oluliselt külmemaid talvesid, nii et see, et need kaks talve või vähemasti see viimane on olnud natukene ikkagi erakordselt soe, see, see ei tähenda sugugi mitte seda, et, et järgmine talv võiks olla samasugune. Selle suure muutlikkuse juures võib, võib ette tulla igasuguseid äärmusi isegi nii, et kui ka räägitakse üldisest kliima soojenemisest ilmselt keegi ei julge seda ennustada. Näiteks järgmine talv või kõik järgmised talved tulevad soojad. Muuseas, kuidas te hindate selliseid arvamusavaldusi Läänemerest võib saada Põhjamaade Vahemeri. Läheb nii soojaks, et läheb nii soojaks nagu Vahemere ääres. Ja siis maapinnale saabuv päikesekiirguse hulk, nii et see see ei saa mitte kuidagimoodi võimalik päiksekiirgus ei olnudki seal mitte kuidagimoodi nii suureks minna, nagu ta Vahemere ääres on. Soojenemine on eelkõige tolmunud ikkagi just külma poolast arvel. Kui räägitakse kliima soojenemisest ja nendest muutustest, mis on siin Eestis aset leidnud, siis mida see nii-öelda kliima soojenemine siin Eestis on kõige rohkem muutnud ja millist keskkonna valdkonda kõige rohkem mõjutanud? Kliima avaldub kõige otsesemal kujul ikkagi just taimkattes ja ja kui palju nüüd on taimkattes muutusi olnud, seda ei oska mina öelda. Ma arvan, et eks sealgi inimtegevus. Maakasutus on ehk olulisem. Aga. See võiks nagu üks niisugune põhjus olla näiteks 1980.-te lõpu ja 90.-te alguse, kui oli järjest olid niuksed, pehmed talved et selle järel näiteks tamme juurdekasv, nord, noori tammi metsa all oli noh, silmnähtavalt rohkem näha kui tavaliselt. Aga ma pigem kaldun arvama, et ega need muutused võib-olla nii suured ei ole, et noh, kogu see niisugune varieeruvus ilmastikutingimuste muutlikkus aastast aastasse on olnud ka varem, aga varem on olnud pehmetel ja ja noh, kogu see loodus on meil sellega kohastunud, et, et võib väga erinev olla. Ilmastik. Ka see, et valdav osa maailma riike otsib lahendusi, kuidas kasvuhoonegaaside tekitamiste vähendada, on teie hinnangul praegu õige tee. Ma kardan, et ei ole võib-olla ma väga õige inimene sellele vastama, kui eeldada seda, et, et inimtegevus üleüldse ei mõjuta. Neid ilmastikukõikumisi ja kliimamuutust, et sellisel juhul võiks tunduda, et see, see on üsna tühitegevusega. Aga ma ei julge seda öelda. Tõenäoliselt ikkagi niisugune maailma riikide mobiliseerimine mingisuguste keskkonnaprobleemide lahendamiseks iseenesest on hea vajalik ja kui võivad tekkida veelgi tõsisemalt mingisugused probleemid, et siis siis riigid suudavad ka. Emiteerimist väga oluliselt piirata ja seda nii-öelda reguleerida, et kas see nüüd oluliselt kliimale mõjub, see, see on üsna kahtlane. Tunnustatud Eesti kliimateadlase Jaak Jaagu see seisukoht on mõtlemapanev, aga kindlasti ka kannustav kõikidele praegustele ja tulevastele teadlastele, et selgitatakse välja, mis ikkagi toob endaga kaasa kliimamuutusi. Mõtlemapanev, aga kindlasti teadlaste seas leviv järjest suurem kahtlus, kas inimtegevus ikkagi suudab piisavalt maailma kliimat mõjutada. Tänase saate tõid teieni Lauri Hussar ja Anna-Maria Currel. Kohtume jälle järgmisel nädalal ning siis juba sootuks teiste teemadega.
