Kui ma näen kusagil punaseid pihlakaid, siis mõtlen nagu  iseenesest pihlakaviin ja et see oli vanapagana  ehk Eesti kirjaniku Andres Vanapa debüüt luulekogu pealkiri. Tema esimene luulekogu ilmus alles 50.-ks juubeliks. Ajaks, mil inimese suur suvi on ammu läbi Sa oled see, kes kunagi ei olnud ja tulevikus kunagi ei ole. Suur loodus näkku sülgab sulle. Ja sina poetad oksakese tulle. Pihlakamarjad on sügis üks tunnussõnu. Tegelikult aga polegi päris õige neid marjadeks nimetada,  sest botaanikute selgitusel on tegemist õunviljadega. Pihlaka õunad, tänan, ei ikka marjad, mis sest,  et vale. Muide, sedasorti putukat, keda me kahjuriteks nimetame,  ei teegi pihlakal ja õunapuul vahet järavad mõnuga ühtmoodi mõlemat. Seepärast ei ole mõistlik ka Istutada pihlakaid õunapuu aedade lähedale  ja vastupidi. Maitse on pihlakamarjadel mõru. Kuid pange tähele, et pihlakates on suhkrut rohkem kui  näiteks maasikates või vaarikates. Magusamaks muutuvad pihlakad alles pärast öökülmasid. Kuid öökülmade ootamise asemel võime kasutada  ka sügavkülmutamist. C-vitamiini on rohkem vaid kibuvitsa ja mustsõstra marjadest. Karotenoidide hulgal suudab aga pihlakaga võistelda üksnes porgand. Pihlaka marjad saavad valmis enam-vähem samaks ajaks,  kui kured ära lendavad. Me võiks ütelda, et valmivate pihlakate hääl on. Sookurgi märkame me enamasti sügisel, siis,  kui nad valmistuvad meilt lahkuma. Kuid need kraatsilised põhjamaa linnud saabuvad meile  pesitsema juba varakevadel. Paarid moodustuvad. Ikkagi vast talvitusaladel, kui me räägime ikkagi noortest lindudest,  kes alles alles hakkavad pesitsust seadma. Ka üldiselt sookurepaarid on võrdlemisi püsivad aastaid koos. Aga küll on nagu teada, uurimistest see,  et kui sookurepaar on edukas siis ta on. Päris kindlasti koos ka järgmisel aastal,  kuid kui nende pesitsus On ebaõnnestunud mingil põhjusel,  siis see tõenäosus, et see paar on ka järgmisel aastal koos  samas kohas, on juba märksa väiksem. Sookurg pesitseb küll soos, kuid keset raba ta oma pesa  tegema ei lähe. Pesa sätib see lind kuskile soomassiivi servale. Väga tihti võib aga sookurepesa olla hoopiski keset metsa. Kuid see metsatukk peab olema siis piisavalt märg  ja ligipääsmatu. Pesa võib olla kusagil madalsoo loigu peal,  keset metsade loik võib-olla ainult mõne mõnekümne  ruutmeetri suurune näiteks. Ta pesitseb soodes, rabades, niisketes märgades,  metsades. Pesitsus ajal söövad sookured enamasti loomset kraami. Tugeva ja pika noka vahel leiavad oma lõpuni pisikesed  selgrootud kui ka meie roomajad. Sügiseti lähevad kured taimse toidu peale üle. Kõige tihedamini võib kurgi näha viljapõldudel teri nokkimas. Kuid edukate kohanejatena on kured leppinud  ka kartulite ja porgandite ülesvõtmise. Nendel kurgedel, kes pesitsevad põldudele natuke lähemalt,  siis üks paariline käib väga sageli hommikuti õhtuti  põllupeal toitumas. Ja, ja selle järgi on päris hästi märgata ka,  millal üks lindude Alguses, kui nad saabuvad, nad käivad koos toitumas põllu  peal aga ühel hetkel aprillikuu sees näeb ainult ühte lindu,  mis on nagu märk sellest, et vanalindudest on pesa peale jää. Tervet pere põllu peal hakkab vast nägema peale jaanipäeva juhul,  kui see on kusagil põllu lähedal kusagil soos pesitsev paar. Siis nad tihtipeale tulevad hommikul, kui vara päiksetõusu  aegu korraks põllule sööma aga sookurepojad lennuvõimestuvad  ikkagi juulikuu lõpus viimase 50 päeva jooksul  siis 20.-st 30. juulini reeglina ja peale seda on  siis juba sookureperesid päris sageli põldudel näha  ka tee ääres toitumas. Kui sookurg on kuu aega pesa laudunud, et  siis pojad lahkuvad pesast, et kas nad jäävad sinna  pesapiirkonda esialgu või nad lähevad kohe kuskile kaugemale. Koorub kuivab ära ja ja kohe seejärel hakkab ta vanalinnu  järgi ringi ukerdama. Alguses on need jalutuskäigud mõnesaja meetri kaugusel  pesast kuid hiljem see päeva teekond pikeneb oluliselt  ja suht sageli võib sel juhul sookureperet kohata poole  kilomeetri kilomeetri kaugusel, vahest isegi paari  kilomeetri kaugusel pesa kohast. Sookured ilmuvad meie põldudele ja heinamaadele väikeste  gruppidena alates kesksuvest. Tõeline kurgede hord on meil septembri lõpus,  kui siin puhkavad tiibaga põhjapoolsed kured. Kurgede suurem kogunemine toimub meil ühe kuu jooksul,  kuid kurgede lahkumine on tõeline massiüritus,  mis võib kesta vaid mõned tunnid. Selline suurem äraränne võib toimuda ühel hommikul  nii et nad lahkuvad paari-kolme tunni jooksul. Kui on saabunud väga soodsad ilmad. Näiteks peale vihmast perioodi. Kuvad kured on nagu pihlakamarjadki sügise tunnuseks. Üle-eelmisel nädalavahetusel nähti virtsust Saaremaa poole  lendamas rekordilises koguses sookurgi korraga üle 16000. Kas nii suure kureparve nägemine tähendab eriti kurjasid ilmu? Sügise tunnussõnadeks on ka kurvad luuletused. Andres Vanapa oli läbi lõhki linna mees ja liigses  looduslüürikas teda küll süüdistada ei saa,  kuid ka temal on luuletus sügis. Loeks sellest nüüd paar salmi. Sügistuuled akna taga porine ja pime kure lend viis päikse  kaasa südasuise ime. Peade kohal udu raskus värvilisi lehekett. Kohmetunud käed on taskus, jalg käib jala ette. Oo, jah, palju meie jalg ka jala ette ei käiks,  hanerahule me ei pääse. Vesi ja looduskaitseametnikud tulevad vahele. Sinna viib meid osoon. Hiiumaa lähistel Väinameres asub laidude kaitseala,  kus leidub kümneid väikeseid saari ja laide. Kui eelmisel suvel käisime osooniga hanikatsil  ning saarnakil, siis sel sügisel võtsime ette juba väiksemad saared. Teejuhiks oli Väinamere laidude hingeelu hästi tundev Tiit Leito. Siit me oleme siin Hiiumaa laidude kaitsealal  ja tegemist on hanerahuga, mis ta just Hanerahu on, kas siin peatub siis palju hanesid  ja luiki? Jah, see hanerahu, see nimi on tal nii kaua olnud,  kui mina tean ja, ja, ja kaartide ka. Aga. Üldarvamine on see, et siin pesitses hanesid on läbi aegade  suht palju pesitsenud. Ta on niisugune sobiv sobiv saar meile ja kui ma siia tööle tulin,  siis oli ka siin ikka viis, kaheksa kuni 10 pesitsevat paari. Nii nii häid tulemusi praegu küll enam ei ole,  aga ilmselt see on jah hane tee mitte läbirände,  vaid just meie kohaliku hall hane, pesitsemise  ja pesitsuskoha nime järgi on see hanerahu tund. Aga kui seda saart veel niimoodi üldisemalt iseloomustada,  kuidas sa ütleksid, mis kohaga tegemist on? No kui saart ruumiliselt võtta, siis me oleme siin Väinamere  keskkohas peaaegu et Hiiumaal on siit 13 kilomeetrit ja,  ja Muhu Muhumaale on 10 kilomeetrit ja Matsalus see on  ka kuskil 10 kilomeetrit, nii et selles mõttes niisugune  huvitav koht. Aga see saar iseenesest, nagu me näeme, ta on,  koosneb klibuvallidest ja, ja see klibu on  siis siit merepõhjas niimoodi lainet ta välja pestud  ja vastavalt siis tormidega, et ta niimoodi sorteerib ümber  ja siis kujundab sellised. Nii et praegu on, siin on näha, et On on malts,  kasvab nende vallide peal ja ka tuleb üks torm,  siis ta keerab selle kõik teisti ja kevadel võib olla  täiesti lumivalge libu val, nii et suvel on ta peale tulnud  nüüd kevadel tavaliselt ei ole siin midagi. Kuigi Hiiumaa laidude kaitsealal asub palju väikeseid saarekesi,  laide ja rahusid, on igaühel neist midagi omapärast. Näiteks 1,2 hektari suuruse ja umbes 500 aasta eest merest  kerkinud hanerahu iseärasuseks on türpuumets taolist vast  mujal Eestis ei kohtagi. Türnpuu muidu me teame teda metsas kui alus,  alus noh, põõsaliigina niisugune väikene  ja tagasihoidlik ja tavaliselt inimesed üldse ei tunnegi. Aga siin on ta täiesti noh, omaette võiks isegi metsas seda  nimetada ja, ja, ja teisi puuliike. No tegelikult on ta küll põõsas muidugi siin praktiliselt ei olegi,  keskel on küll lodjapuu, aga, aga muidu on praktiliselt 100  protsenti türnpuu ja just tema, tema suurus ja,  ja, ja läbimus, need on siin, vanad võivad olla kuskil 100  aastat ja võib-olla isegi rohkem, nii et selles mõttes ta on  tõesti kui sinna sisse minna, siis on ta eriti müstiline tunne,  siis need, need kõverad ja, ja mustad tüved umbes ma pakun  kuus välja, need on kuskil 80, kuskil 100 aastat võivad nad  küll olla ja võib olla isegi rohkem. Et see, see periood, mis mina siin käinud  ja olen näinud, et nad on kogu aeg siin olnud juba,  kui selle järgi võtta. Et, et selles mõttes on ta jah on juba tegemist täiesti  puuga otsas, on vist varese pesa olnud? Jah, siin on varese pesa riismed, et sellistel väikestel  saartel tavaliselt on igal saarel on vähemalt üks varese pesa,  kes siis kontrollib neid pesi ja sööb nii palju,  kui jõuab. Tundub, et siin on ta ka kuidagi hakkama saanud,  see vist luige muna olnud ja pole siin päriselt niimoodi  kooru koorunud, et siin on keegi abiks käinud. Ja kui siin nüüd täpselt öeldes meil luikest on palju,  aga meil noh, pesitsevad see ainuke, see on  siis kühnuk luige muna siin saarel on neid vesi kuskil 10 15  parimatel aastatel olnud, ta on kõik juba niisuguseks nagu  dominanti liigiks siin muutunud, siin on  selle nüüd selle pildi järgi on näha, et see,  et siit ei ole koorunud küll mitte keegi  ja see on tüüpiliselt see varese kahjustus varese,  siis raiub oma augu sisse ja siis joob selle siit tühjaks  ja ja niimoodi siis varese. Kui sa teada, millise, noh, millised liigid seal laiu peal on,  siis mine varese pesa alla, siis seal all on tavaliselt,  et kas kooretükid või siis sellised poolelisti söödud,  et selle järgi saad siis teada, millised  nii et vares varese teeb küllalt palju. Ütleme niimoodi, paha. Hanerahul pole väiksuse tõttu inimasustust olnud. Kuna põhiasukateks on hoopis linnud, siis pole  ka inimesed seal oodatud, sest nende tulek häirib seal  väljakujunenud elurütmi ja pesalt eemaldunud luiged ei  suudaks kaitsta oma mune apla varese eest laiul. Tormivarju otsimine võib aga muutuda parajaks katsumuseks. Mõnikord ei lähe see käimine ka õnneks, nagu niisugune juhus  oli korra, et inimene tuli seal saarele,  aga siin nagu me enne vaatasime, see kaldavall on  nii järsk ja hüppas maale ja ilmselt ei olnud eriti kogenud  mees ei visanud ankrut sisse ja ja tuul kandis paadi minema  ja mees jäi siia saarele. Ja oli ikka nädal ja. Ma ei tea osa veel tükki teistki, enne kui ta siit lõpuks  leiti ja siis mees oli juba omale haua valmis kaevanud  ja nii et ise oma jalal ära ei läinud, nii et merel võib  ka niisugust asja juhtuda. Poodi siin ei ole selles mõttes süüa ta või  siis türnpuumarju, neid ei kõlba. Ma arvan, et see oli, kui ma õigesti mäletan,  see oli hoopis kevadepoolsem aeg, et ega siin põldki ei süüa midagi. Nii et ega, ega jah. Aga õnneks see vesi näiteks see merevesi on noh,  suhteliselt nii maget seda juua võib, et see selles,  et veepuudus nagu ei tule, et ookeanis nagu me teame,  et see on nii soolane, et seda ei saa juua. Aga praegusel hetkel, kui siia pikemaks peaks jääma,  siis needsamad põldmarjad neid ju annaks süüa küll. Põldmarjad on jah, praegust ongi nad juba küpsed  ja see taimliik on tüüpiline ja omane siis saartele  ja Lääne-Eestile. Just sellised sellised pinnased, kus siis on aluseline,  kus on lubjakivi sees, et tema liivadel niskohtades ei kasva. Ja see on niisugune hästi tunnustatud taim  ja seda tehti sisse ja moosiks ja igatepidi,  nii et ja mõne saare peal on seda kohe ikka väga palju  korjata ka ämbrite kaupu. Aga seesama türnpuu, mis siin selja taga,  millest juttu oli ja need selle marjad? On, öeldakse nad, söödavad ei ole, nad just mürgised ära ei tapa,  aga, aga nüüd söögiks ka ei kõlba. See on nüüd selline omapärane kivi, millel on paista  siis mingisugust kivistist, mis see meile ütleb  selle ajaloo kohta või kes siin olnud on umbes? No eks lubjakivi ole kõik kunagi millise merepõhjavetikatest. Ja taimedest ja korallidest, mis sellel ajal kasvasid nende  kivistised ja siin on siis üks, üks kivistunud korall  ja tema on näha need sooned ja asjad, et lubjakivi hulgas  ikka leiab neid. Aga mis see vanus umbes võibolla nagu vanus on selline,  siis kui lubjakivi meil tekkis, see, mis siin on. Ja need on, noh, lubjakivi on erinevates aegkondades,  siin Hiiumaal on põhiline ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid,  aga nad tekkisid kuskil ütleme, 400 kuni 600 miljonit aastat tagasi. See on ühesõnaga nende tekkeaeg, need. Me hoiame käes sellist asja. Nii ammu nagu me ei oska ettegi kujutada,  siis loomulikult need saared ei olnud siin nagu teate,  olime teisele poole ekvaatorit lõuna pool veel  ja ja soojades meredes ja siis kuskil selle meresügavus,  nad on siis kuskil 100 meetrit oli selle põhjas,  siis toimus selline settimine ja kivistumine. Kui me siin hanerahul nüüd neid kive vaatame rannas,  siis tundub, et need oleks kõik kuidagi ühtmoodi välja sorditud,  et lähevad sellises tõusvas joones sinna ülespoole,  millest see tuleb? Veidi pilt kaugemale. Pöörata siis need kivid on muidugi tulnud siia pärast  jääaega ja, ja siis kuna need laiud on siin kõik tekkinud  nagu geoloogiliselt öeldes otsmoreensest materjalist  ja siis see, kui see jää sulamiskeel läks,  siis sulasid välja need selliste kivi külvide,  aga mispärast nad niimoodi nagu selg, selg,  vasta, tuult on, see on sellest, et kevadel kui rüsijää siit  ülesse sõidab, siis ta liigutab neid ja siis ta oleks  suhteliselt väike takistus ja kivi üle libiseks ta neid  nii palju sättinud, et nad on kõik niimoodi. Et, et see, ma kunagi tegin kellelegi nalja,  et see on tuul puhub ja sellepärast on nad niimoodi kõik  kõik ühtemoodi. Tegelikult on see rüsijää töö tulemus, siin on olnud kõige kõrgemad,  kuskil viie meetri kõrgused jääpallid on olnud  ja siis ta lapib kuni poole saareni välja,  nii et selles mõttes kevadel on siis hästi hästi huvitav,  mis on need üleval, nende jääpankade veel linnud istuvad  ilus vaadata. Siin paistab, et oleme kellegi nagu lilleaeda sattunud. Saartel on niimoodi, et kus on rohkem natuke niiskust ja,  ja varju siis. Siin paistab nagu nagu mulda ei olegi, et kiviklibu,  aga tegelikult see puumust seda orgaanikat on siin  või meridada pestud, okei, see võib olla kuni meeter kaks  kui sügaval, et sellepärast nad nii hästi kasvavadki,  et et siin kivide vahel on neil veel piisavalt toitu  ja siis kuna siin on nüüd iga aasta tehakse plats puhtaks,  saavad paljud erinevad liigid omale hea kasvu kasvukoha leida. Ja siis nad niimoodi kõrvuti kasvades ongi selline kaunis  lilleaed välja kujunenud. Need hakkab siin üleval nõgestest peale mingi umbrohud  umbrohtust ja siis on siis maltsad ja, ja põldvarjad ja,  ja, ja, ja merikapsas ja igasugused oblikaid  ja niisugune see pilt siin praegu on, et lähed natuke edasi,  siis ta jälle tulevad teised taimeliigid  ja vastavalt sellele, kellel õnnestus esimesena siia jõuda  ja ja kuidas konkurents oli. Nii et selles mõttes sellistes. No see on selline aktiivne ala, ütleme, saartel,  kus siis see taimestik vastavalt siis niiskustingimustele  ja kõikjale tuulele ja tormi võib muutuda,  aga no põhiliigid ikka jäävad ilmselt samaks. Uudistame rannas veel veidi vetikaid, mis endisel ajal  marmelaadi lähteaineks olid ja et vihm tagant tõukab,  ütleme, hanerahule selleks korraks hüvasti. Üks maagiline puu. Toon näite. Kui puurida oherdiga ukse piita auk, panna  selle põhja naise juukseid ning lüüa ette pihlakapunn  siis ei jookse naine kodunt ära. Tänaseni istutatakse väravate juurde pihlakaid,  et haigused ja ärakaetamised õuele ei pääseks. Aga setud arvavad vastupidi, et kui pihlakad kasvavad tarele  liiga lähedal, tuleb perre haigus. Kui aga mõne pihlaka tüvi kasvab jämedamaks,  kui käsivars sureb keegi ära. Võta siis kinni. Eestis kasvab pihlakaid, mille ümbert ei annagi kinni võtta. Türi vallas Änari külas on pihlakas ümbermõõduga kaks  meetrit ja 67 sentimeetrit. Kuidas teha, et kõik meie Eestimaa puud niisama jõudsalt kasvaksid? Läänemaal tuhandet hektarit metsa majandav Einar Pärnpuu on  Eesti mõistes suur erametsaomanik. Sarnaselt teistele Eesti metsaomanikele on  ka Pärnpuu liitunud kohaliku metsaühistuga,  et oma metsatöid lihtsamaks ja tõhusamaks muuta. Aga mismoodi sa selle metsamajandamise juurde üldse sattusid,  et erametsandus on meil üsna noor? No mina muidugi lõpetasin Eesti põllumajanduse Akadeemia  metsanduse erialal ja olin kolhoosi metsatehnik ja,  ja siis vahepeal käisin Soomes tööl ja tulin tagasi siia  erastamise ajaks ja mis ma ikka siis muud teha oskasin,  kui, kui metsa majandada ja siis ma hakkasin neid vaikselt  majandama ja, ja kokku ostma, sest ega meil on kõik erastatud,  meie mets, et meil tagastatud metsa ei ole siinkandis. Kullamaal on aktiivne metsaühist, et kuivõrd metsaühistust  on näiteks abi sellise metsa majandamisel No ikka on abi, et ka seesama maapinna ettevalmistuse masin  on metsaühistu oma, et seda saavad kõik kasutada  ja ja teenust teeb siis see inimene, kellel on traktor sinna  ette panna ja ja võib-olla õnnestub ka uuest maamajanduse  meetmest ehk metsatoetuse meetmest võtta  ka traktori. Toetas välja, et ostame ka ühistule ühe traktori,  et saaks seda teha ühistu traktoriga. Ja mismoodi need tööd siin need välja näevad  ja mismoodi konkreetselt see metsauuendused ettevalmistamine  siin käib? Noh, ega selle metsaga nagu põlluga vahet pole,  metsaga samamoodi tuleb maapind ette valmistada,  istuta. Praegusel hetkel valmistame maapinna ja siis hakkame  istutama kevadel ja loodame, et siis ulukit seda mändi meil  ära ei söö. Ja miks siin on nii palju, võib-olla praegu võsa peal,  et see lank on vanem lang, seda on kolm aastat tagasi raiutud,  et nüüd selle kaseme, raiume siit veel välja,  mis on traktor ära lõhkunud või lõhub praegu. Ja, ja siis, sest kaske niikuinii koos männiga kasvatada ei saa,  et kask läheb, võtab valguse männi käest lõpuks ikka ära. Mis selle asja mõte on, miks see nüüd on siit üles küntud metsas? Selle asja mõte on, et siia istutada saaks,  et vaata, porgandite ka ei pane muru sisse,  millegipärast on must maa ees. Et muidu umbrohi lämmatab taime ära esimese paari aastaga. Aga nüüd, kui sa siia istutad, siis ta saab hea ühenduse  kohe mullaga hakkab kasvama ja umbrohtu tuleb esimesel  aastal nii palju, et võib-olla ei peagi rohima. Ja kui kevadel tahta metsa istutanud, millal peaks sellise  ettevalmistusi tegema? Sügisel peaks tegema sellepärast, et praegu me oleme  maapinna ette valmistanud, nüüd ta vajub ära  ja olenevalt sellest, kui niiske see maa on,  siis istutatakse kas mätta peale või mätta kõrvale. Et kui on kuiv maa, siis mätta kõrvale, lohku. Kui on märg maa, siis peale, aga kui on mätas õhus alles ei  ole ühenduses, et te olete värskelt selle maapinna  ettevalmistuse teinud, siis ei hakka taim seal kasvama. Metsaomanike hulgas on metsaühistud populaarseks muutunud seepärast,  et läbi ühistute lihtsam taotleda riigi poolt makstavaid. Metsatoetusi kullamaa metsaühistu on Eestis üks väheseid,  kes on toetuste najal ümber noore metsa rajanud kilomeetrite  viisi traataeda. Tulukeaedadest on hästi palju räägitud ja. Metsaomanikud enamasti öelnud, et kui hakata metsaaeda tegema,  siis kaob metsa majandamise mõttekus ära,  et sa oled päris palju uluka aeda teinud,  et on sellel asjal siis jumet. No ma arvan, et on jumet, sellepärast et muidu meil ei ole  ju järgmiseks põlveks, ütle üldse näiteks mändi siinkandis  või keegi võib öelda, et ta tuleb ise. Ta tulebki ise, eks, aga ta ei püsi meil siin mitte,  sest meil on teda vähe ja meil süüakse ta ära. Aga palju sa uluka ja aedu rajanud oled? Meie rajasime kuskil seda kuue kilomeetri ringis praegu oma ühistuga. Einar Pärnpuu sai 2008. aastal eduka talumetsa majandaja tiitli. Konkursil viis võidule see, et peale puidu raiumise on  vetisilla talus metsale ka kõrval kasutust otsitud. Kuivõrd oluline metsa kõrval? Sutus on näiteks metsaomaniku jaoks. No mina arvan, et mida väiksem metsaomand,  seda tähtsam on metsa kõrvalkasutus ja, ja,  ja tähendab, kui sa oled suurem metsaomanik,  siis ta nagu toob juba endale emotsioone rohkem,  mitte niivõrd sissetulekut. Et kui palgatööjõudu peaksid kõigi asjade peale palkama,  siis kindlasti see tasuvus väheneb tugevalt,  aga kui sul on enda aega ja tööjõudu vaja väärtustada,  siis see on täiesti koht, mida tasub teha. Vetisilla talu perenaine Linda Pärnpuu tegeleb metsatööde  kõrval ka mesindusega. Kas see mesindus on nagu metsanduse kõrval rohkem hobi või. On ta selline tõsine? No algul oli ta tõsisem ettevõtmine, kui ma alustasin,  ma olin ju lastega kodus ja oli umbes nii 20 aastat tagasi  üpris vana. Aga nüüd on ta täiesti hobi. Kuidas sa neid, kuidas need ära tapab, kui nad olemas on? Aga kuidas see kokku läheb, metsandusega,  kas aega jääb selle jaoks või? No me peame arvestama ju selle mesilase tahtmisi,  et talvel ei ole nendega mitte midagi teha,  kui ainult käib, katsu käega siit selle taru pealt,  et kas on soe ja kas elavad. Et maikuu on kõige tähtsam mai ja juuni,  siis kui nad paljunevad juulis on täiesti muretu,  nad ise korjavad ja toimetada juba. No ja augustis siis hakkad ju mett välja võtma  ja septembris noh, peaks juba tegelikult kõik välja võetud olema,  aga tänu vihmastele ilmadele on järjest raskem. Nii ühe kärja saime kätte, aga miks need mesilased üldse  suitsu kardavad? No mina olen lugenud, ega mina ju nende käest ju ise ei saa  midagi rohkemat, et nad arvavad kohe, et,  et on see Tuli lahti ja kõik hakkab põlema ja, ja tulekahju tuleb,  siis nad võtavad, koguvad endale põied mett täis  ja see on tagavaraks, et sa nagu toidutagavara päästa. Ja kui sul ikka kõik kohad näiteks endalgi suu vett täis,  mis sa ei saa rääkida. Sa ei saa ründajat isegi vastu hakata. Selle selle tõttu nad ei. Kui perenaine askeldab mesilastega, siis peremehe hooleks on  jäänud jahinduse korraldamine. Aga siin on üks jahikantsel, et mismoodi sa oma metsas oled  selle koostöö jahimeestega korraldanud. Noh, minu metsas on niimoodi, et, et kuna tekitada seda  suuremat ringi, eks, et meil oleks erinevaid jahikohti,  et meil oleks erinevaid loomi palju, ütleme. Kasutad siis siis on jahimehed seltsi kogunenud,  omanikud on enamuses ka siis seltsis ja,  ja siis on antud see tegevus nagu seltsi kätte. Et seltsis nagu meestele annab oma meestele laskmisload  suunab nad siis sellele põldu selleks õhtuks  või teise ja turism on ka enamus, kes meil käivad,  on soomlased, käivad siga laskmas. Sakslased tra tahavad ka tulla, vahest, aga nende  vastuvõtmisel peaks olema paremad tingimused,  jahindus, metsa üldiselt lähevad hästi kokku,  selles mõttes, et vaata, metsas elab loom,  eks ja, ja seda on talle vaja. Mets metsas peab nagu reguleerima nende loomade arvukust. Et kui meil on põtra liiga palju ja kitse,  siis me ei saa head puistut. Ja kui meil ei ole puistut, töökitse jälle,  et praegu miks on arvukus suur, see on arvatavasti sellest,  et. 15 aastat tagasi, kui hakati maid kätte inimestele andma,  siis me kõik tormasime raiuma, polnud ju saanud teist 50  aastat raiuda ja tekkis võsa ja ega põder  ja kits ei söö ju mändi, mis on minu jämedune,  vaid sööb võsa. Ja nüüd ongi, selle tõttu on nende loomade arvukus suur,  tänasel hetkel jahimehed peavad neid piirama. Kui neid on vähe, siis siis me anname neile lisasööta jälle  ja kasvatame neid juurde. Aga siis on platsis on sigade sööda automaat,  mis aitab koos kokku hoida vilja, et siga tuleb  ja sööb, vili ei lähe raisku, linnud ei saa teda väga palju  kätte ja siga ei saa teda ära tallata. Ja siis on siin üks jahikantsel, kus kohas mees saab  siis minna lasta seda looma, kui vaja on,  saavad ka käia fotoaparaadiga ja käivad ka vahest lihtsalt  järeltulijatega ehk noortega vaatamas loomi. Marjade peal on viiskand pentagram, just see annabki neile võluväe. Ja veel, kui pihlakaid on palju, tulevad kehvad ilmad,  kui palju pulmi? Alustasin vanapaga temaga ka lõpetan. Üks Eestimaa tüdruk ei nüüd lapsi saada. Nenada. Vilekat sügist meile kõigile. O kolm, osoon.
