Statistikaameti juhtivanalüütiku Mihkel servinski sõnul on rahulolu uuringut vaja läbi viia selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid paremini pakkuda avalikke teenuseid. Kohalik omavalitsus võib arvata, et ta on teinud hästi palju teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks, aga aga inimesed ei tunneta seda, nad ei saa aru, et olukord on paremaks läinud. Aga et sellist vastuolu nagu statistiliste arvude ja ja inimesed tunnetuse vahel teada saada, hinnata ja võib-olla siis seda ka juhtimisotsust parandamiseks arvestada. Selleks siis küsitakse inimeste käest, kuidas nad asju tunnetavad. Servinski sõnul on Põlva ja Võrumaa uuringu tulemused sarnased. Põlva maakond kõige rohkem ollakse rahul müratasemega, tähendab selles mõttes, et see ei häiri välisõhu kvaliteediga ja rahulolu jäätmeveoga on Põlvamaal need, ütleme, kus rahulolu on teistest maakondadest kõrgem ja Võru maakonnas taas välisõhu kvaliteet, rahulolu müratasemega ja rahulolu jäätmeveoga, nii et need on, need on sellised, kus rahulolu ütleme, protsent vastanutest on kõige kõrgem. Rahulolu uuring jätab palju ruumiandmete erinevale tõlgendamisele. Mihkel Stravinski. Rahulolu puhul on ka niiviisi, et ei ole kokku lepitud kriteeriumid, et milline see tase peaks olema, et me ütleme, et olukord on, on hea, see on nagu ka siis selle kas analüütiku võib põhimõtteliselt siis juhi enda otsustada, et kas näiteks elukeskkonna üldine rahulolu, mis on Põlvamaal 65 protsenti, on hea tulemus või halb tulemus? Noh, koht on 13. koht ei ole hea, aga, aga äkki leitakse, et ongi see Põlvamaa kohta väga hea tulemus. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.
