Nende laulis eelmises linnuaabitsa saates läinud neljapäeval mets Kiur peale vets kiuru kuuldus veel sookiuru. Need on lastriklaste sugukonna linnud. Eesti lindude nimekirjas on triklaste sugukonnast veel parajasti nii palju ruumi, et sinna kenasti ära mahuvad Kawastrikud ise. Palju neid ei ole. Paar Västriku ja üks Hännilane jõgivästrik, pealegi haruldane eksikülaline. Västrikest tuntuim on linavästrik. Linavästrik on rahvasuus enam kui 60 nimetust. Tal linalind linamõõtja, kes sõtkub, tallab, põrutab, lööb sabaga jää jõgedel pragunema. Siis, kui lõoke sulatab lumeväljadelt. Üleüldse tuntakse, armastatakse linavästrik igal pool. Ja tal on ka teistes keeltes päratu hulk igasuguseid nimetusi. Häälitsustest või laulust tuletatud nimetusi ei näi linavästrikut olevat. Ju siis ei ole linawastriku laulu nii suureks asjaks peetud. Lina vistriku laulu on õigupoolest väga harva kuulda. Kahesilbilised kutsehüüdu kuuldub enam. Meil on olemas heliline linavästrik häälitsustega ja seda nüüd kuulame algul linalastriku kahesilbiline kutsehüüd ja seejärellaul. Niisugused olid linalastiku laulu vidinad. Teine Västrik, lambahenilane ehk ka karjavästrik, nagu teda mõnel pool hüütakse laulab üsna linavästrik moodi. Temagi laulab harva ja ta laul koosneb tervikuna kutsehüüetest, mida kiirustades mitmeti varieeritakse. Kolmanda Vastriku jõgi Vastriku kohta kirjutatakse ta kujutavat endast linavästrik lamba herilase vahevormi sest meenutab välimuselt nii ühte kui teist. Jõgede kallaste asukana ongi ta saanud nimeks jõgivästrik. Meile on jõgivästrik, nagu juba öeldud, eksikülaline aga hätta oma leviku põhjapiiri, mis läbib Poola ja Lõuna-Skandinaavia aina põhja poole nihutab, siis võib juhtuda, et kunagi meilgi tavaliseks linnuks muutub Jõgi Västliku häältest, kuulame esmalt kutsehüüdu ja seejärel laulu vidinaid, sest mine tea, millal neid eksikülalise avastamiseks vaja võib minna.
