Tere kõigile aiasõpradele täna hommikul palume Lembit Kaarna nõuandeid nendele inimestele, kes on mures oma elulõngade ja näiteks igihaljaste rododendronid pärast, nii et mida öelda nendele, kellel on elulõng ostetud ja kellel ei ole väga palju kogemusi ületalve hoidmiseks? Elulõngadega on selline asi, et ega neid võib katta sarnaselt roosidega, nüüd tuleks arutada maha tugede pealt, mis nendel on suve jooksul nagu pandud, et neid ilusasti saaks eksponeerida. Õitsemise ajal tuleks lõigata tagasi olenevalt nüüd elulõngast võiks tagasilõikus olla pisut tagasihoidlikum või jõulisem et jätta näiteks viis pungapaari alles varre varre kohta Ta ja lasta nad maapinnale. Aga võiks jällegi panna kuuseoksi, et hoida ära eemal hiired. Samuti nagu rooside puhulgi jälgida temperatuuri ja pinnase külmumist, et kuidas nende asjadega on sama ka näiteks ütleme võib teha viinamarjadega lastanud maha roniroosidega täpselt sama moodi, et lasta nad poestiku pealt maha roniroosi. Võib-olla ei oleks mõistlik lõigata jätta töö kevadeks, et praaki ta välja sealt talvel siis kannatada saanud osad ja siis neid niimoodi ümbritseda kattega ümberringi. Aga mis puudutab näiteks idi haldjaid, meil siin näiteks on rajatud pukspuudest, on rajatud selline madal hekk see jah, tuleks katta täielikult kas siis kangaga või muu varjutava asjaga aga seda võiks teha ka niimoodi, et panna lihtsalt ette mingisuguse sellise, kas siis sellise päikesele läbitungimatu kas mingi plangu või, sest ega ta ei karda külma, ta kardab nimelt seda päikest ja sama käiku igihaljaste rododendronid kohta. Et rododendronid kasvavad sellises kohas, kus nad päikest ei saa üldse, kus päike nende peale ei paista, siis nii väga muretsema ei peaks, et külma talub enamikke rododendronid päris hästi. Aga nii kui nad saavad päikest, nii hakkab nendel aurumine ja, ja kui pinnas on külmunud, siis juurestikust ei tule peale. Niiskustes ei tule vett peale ja see siis põhjustab kuivamise, et nad lihtsalt kuivavad. Oma kogemusest ma võin öelda seda, et meil on üks kümmekond erinevat rododendronid, on sellise koha peal istutatud maja põhjapoolsesse külge kus enamikule taimedele veebruari-märtsi ja aprillikuu päike ei paista peale, hakkab paistma kuskil aprilli lõpus alles natukene päikest, vot selle koha peal need taimed, mis kasvavad meid, me ei ole kunagi katnud ja nad on väga ilusad, nad on ka praega rohkete õienuppudega ja on valmis õitsema järgmisel aastal. Aga mida peame kindlasti katma need mõned taimed, mis jäävad sealt maja serva tagant nagu sellest varjulisest osast välja. Ja mis võib-olla tõesti saavad mingil hetkel, aprilli algul, kui pinnas on veel pahatihti külmunud, saavad võib-olla seal 20 30 40 minutit päeva jooksul ainult päikest, aga, aga sellest piisab, et nad saavad nagu kahjustada. Siis on olemas selline ilupõõsas nagu kuldvihm õitseb kevadel väikeste kollaste õitega, aga õitseb teise aasta pungadest. Nii et kui ühel talvel jäävad katmata oksad lumehangest välja ja külm võtab pungad ära siis kevadel neil okstel õisi ei tule. Kuidas niisugust põõsast katta? Ja neid on teisigi, näiteks forsüütia on üks selline, mis käitub täpselt sama moodi et nendega tuleks kõik hooldustööd tuleks nendega, mis õitsevad. Eelmise aasta pungadelt tuleks teha kohe õitsemise järgselt ära, muidu me lõikame nüüd õiepungad ära ja, ja sellega halvendab järgmise aasta õitsemist. Aga neid tuleks samamoodi kata, ütleme nende istutuskohavalikuga algabki nende talvekate, selliseid taimi oleks mõistlik istutada selliste kohtade peale, kus on olemas kaitse talvist ida ja põhjasuunaliste puude eest. Need on tavaliselt sellised tuuled, mis toovad kaasa suhteliselt kiire temperatuuri languse. Ja vot see ongi see, mis kahjustab neid õiepungi. See koht peaks olema selline ja kui ei ole sellist kohta, on lagedapealse aed ja need taimed kasvavad seal, siis tuleks selline tuuletõke rajada kunstlikult kas leida mingisugused sellised plangujupid või siis on juba vaja sellist nagu toekamat karkassi, mis nagu tuulele vastu peaks ja pakuks taimele sellist turvalist kaitset. Juhul kui on lund, võib muidugi lund kuhjata peale, sest lumi kaitseb ka väga hästi. Aga see eeldab jällegi, et noh, viibitakse seal elatakse seal asukohas, kus aed on, et on võimalik pidevalt toimetada, pidevalt jälgida. Kui seda võimalust ei ole, siis esimene võtta ikkagi talvekindluse tõstmiseks. Sellistel põõsastel on istutuskoha valik linnas, kus on tihedalt maju ümberringi, seal ei ole nende taimedega väga suurt muret. Neid on veel lisaks forsüütia, näiteks raudpuu on üks selline mõnus Arci siis hollandi lumimari, mis on kindlasti peab olema sellise varjulise tuulte eest varjatud paigas kasvama. Kas on veel midagi, mida aiasõpradele südamele panna? Detsembrikuus? Jah, on küll, et siin inimesed mulle helistanud, ikka vahel küsinud selle kohta, mida pojengidega teha, mida, mida näiteks filmid pööristega teha, nendel on üks ühine häda, et kui pojengid ja helmid, pöörised seal veel pisipöörised, Diorellid kuuluvad sinna veel. Et kui nad kasvavad soisel pinnasel sellisel pinnasel, mis niiskust hoidev suhteliselt viljakas ja tihke sellisel pinnasel esineb sageli külmakergitust. Ja tegelikult tuleks need taimed üle vaadata juba kevadel. Kui pinnas on sulanud ja ära vajunud, et siis, kas külm on neid kergitanud või ei ole. Aga viimane aeg on seda teha nüüd detsembris, just praegu, sest ei ole veel külmasid olnud, ei ole nüüd toimet veel kahjustada saanud, mida külm on kergitanud ja mid tuleks muultsida. Nendele tuleks panna siis ümbert, kas lihtsalt mingi turbamuld, võib-olla ka kasvuturvast või, või siis hästi kõdunenud komposti võib panna. Peab jälgima kompostile, ei oleks umbrohuseemneid palju sees, et see oleks korralikult tehtud kompost, siis võib seda näiteks kasutada. Et tuleks multsida nii palju üles, et see külmakerge Ja näiteks valmis pöörised kasvavad ülespoole niimoodi, et kui nad jäävad väga pinna peale, siis kannatavad nad talvekahjustuste käes, aga kui multsida nad ilusti jällegi selle kõrguse peale, kus ütleme, see kasvupung jääb veel maapinnaga tasa. Vot siis saab taim ilusti talve selle üle elada ja, ja see on ka nende ilmit, pööriste üks eeldusi, et nad hakkaks paljunema. Kui nad jäävad selliseks ütleme, veidi multsita nagu aegajalt üles ei jälgita selle külma kergituse suhtes, siis ma ei saa ka paljuneda, aga kui nendel see risoomi jääks nagu ütleme, see tipp jääks maapinnaga tasa või pisut pisut mulla sisse, siis on võimalik ka ilmik pöörisid enamiku väga hõlpsasti paljundada, et hakkab ise nagu jagunema sealt ja mingil hetkel tuleb nagu need uued taimed ümberringi ära noppida ja mujale istutada. Ja Poingidel siis sama lugu, et tuleb vaadata, kui on pungil puitunud nii-öelda risoomi osa kerkinud maapinnale välja, vot see muudab pojengi talve suhtes tundlikuks ja tuleks panna sellele multzi siis ümber selliselt, et ta jääks kusagil Ki serviti tikutopsi sügavusele, ütleme kolm-neli kuni viis sentimeetrit jääks pinnase sisse ja, ja seda multši siis tuleks panna mitte niimoodi, et lihtsalt mingit mõned sentimeetrid sinna ümber selle juureosa, vaid ikkagi ülepinnalised pervele puhmikule tuleks seda multši siis panna peale niimoodi, et siis on multsist kasu. Noh, on neid taimi teisigi veel, näiteks aed-päevaliiliad on sellised, mis võivad ka kannatada külma kergituse all ja ka siis, kui puhmik on juba liiga vanaks kasvanud kaua aega olnud ühe koha peal, siis esineb ka nendel külmakergitust savistel, pinnastele rasketel pinnastel just eelkõige ja, ja siis tuleks samamoodi kas multsida või siis kaevata välja, jagada seda puhmikut ja istutada uuesti tagasi, siis juba õigele sügavusele. No loodame, et talv on meie aedade suhtes leebe, laseb kõikidel taimedel ilusti talvituda ja et me kevadel jälle saame oma aeda rohkelt õisi, aitäh teile nõuannete eest. Lembit Kaarna. Ja kõigile aiapidajatele heaks, talve ja aiaasukatele pehmet lumevaipa. Aitäh.
