Tere kõikidele aiasõpradele, alustame aasta viimast aiasaadet, stuudios on aiandusekspert Eneli käger ja kõigepealt tahaksin sulle ette lugeda kaks kuulajakirja. Toimetus on saanud juba ammu-ammu, aga on siiamaani jäänud vastamata, nii et saame selle võla ehk ka ära klaaritud, enne kui aastanumber vahetub. Kõigepealt kirjutas meile üks kuulaja sellest, et ta on jälginud ühte aiasaadet, kus oli teemaks elupuude kasvatamine, nende istutamine elumaja lähedale. Ja sealt oli kuulaja kõrva taha pannud tõsiasja. Kui majale liiga lähedale elupuid istutada siis võib see hoonele halvasti mõjuda ja näiteks valge maja seina roheliseks värvida. Energia ker, kas see on müüt? Või tõsiasi tere kõigepealt minu poolt, et ega see müüt ei ole, tegelikult ei tohi mitte ühtegi asja maja seinale lähedal istutada õhk ja saava vahelt ringi seal käia ja ega see elupuu seal ei olnud Olivia, vaid ikkagi see niiskusest tekkinud vetikast seal maja seina peal muutis selle maja seinaga roheliseks. Määrib ära pruunid seinad, et seal ei ole nagu mingit vahet. Vanasti oli reegel, et ühtegi asja ei tohi istutada nii, et tema võra jääks maja seinale lähemale kui üks meeter. Sellest kinni pidades meil ikkagi jah, et need vastu majaseinu istutatud suured põõsa lahmakat igihaljad puud sealhulgas ka elupuud ikkagi natukene kaugemale panna. Istutamisega on nüüd selline asi, et hästi tihti ma satun ka kodudesse, kus on suur vaev nähtud taimed istutatud, küll nad on sattunud siis liiga maja seina äärde, kus ma juhin tähelepanu, et kahe aasta pärast hakkab ta juba oksad käima vastu maja seina, aga üks viga, mis tehakse maja lähedal istutada, see on see, et kellel ei ole pandud üles lume piirajaid, see lumi ükskord tuleb ikka, kui ta sealt katusel on ja kõik korraga alla tuleb, siis vaesed taimed, kes selle lume enda peale saavad. Ka seda peab siis maja ja eramute ja ehitiste seina äärde istutades ütleme alati, et kuhu ta kukub. Ta ei kuku mitte sealt ka otse rästa alla maha, vaid pisut kaugemale ja kui ta kuhja võtab, see on ikkagi noh, arvestage vaadake, mõelge selle peale. Et mitte maja seina äärde, et mitte katuse serva äärde, kus lumi võib peale kukkuda. Ja koht, kuhu veel ei maksaks tegelikult puid, põõsaid istutada. Jah, püsililli suvelilli saab istutada lehtpõõsastest võib-olla jaapani enelat, mis taluvad sihuksed, asjad ära. Teeääred mõelge nüüd sõidate oma aiaväravast sisse, pargiti auto, võib-olla on seal del varjualune, võib-olla jääbki ta sinna õue peale tilkade ja sealt ka lume ära kusagile. Kuhu te selle lükkate, jätke ka see meelte? Jah, et väga ilus, võib-olla sissesõidutee äärde need elupuu, näiteks kera Ormid panna, aga kui ma lund sinna peale lükkan, igatsed lumehangest välja? Ei paista, et jah, natukene tuleb mõelda, et istutada on väga lõbus ja mõnus töö, aga hiljem tuleb ka selle taime eest hoolitseda. Ja hoolitsemise seisukohalt oleks siis kindlasti mõelda kaitseks õigesse kohta. See reegel, et vahemaamaja äärde istutatud taime võra ja majaseina vahele peab jääma üks meetrit see reegelgi. Teeb nüüd ka veel ikka kehtib, noh, kuhu, miks sinna pannakse, tihti on ju ikkagi elulõnga ju, kasvatatakse roniroosi, aga ka see ei ole ju sul täpselt mööda majaseina ikkagi, sinna jääb see vahe vahele ja sealt liigub õhk metsviinapuud, mida tahetakse tihti maja seina vastu istutada, et tegelikult ei kogu nende väikeste eramaade puhul ka seda ei taha sinna Isida metsviinapuud maja seina peale ega ronivad hortensiad, et teeme ikka nii, et majasein on majasein, mitte taimekasvatuse koht. Võõrast aiast on ju väga ilus vaadata, kui mõni aktiniidia ronib mööda seina üles ja on sügisel väga värviliste ja ilusate lehtedega. Jah, aga ikkagi jääme selle juurde. Las ta olla tugiseina peal kusagil otse vastu maja seina, sest näiteks päikese poolt ja on õhuliikumas võib-olla paremini kõike seda, kui ta jääb veel siukse poolvarjulisse kasvukohta, kus õhk ei liigu, siis ei kindlasti unustage ära. Siis me saime kirjas. Siin detsembrikuu alguses, kus kuulaja Margit kirjutab, et kuulsin aiasaatest, et te soovitasite elupuid talveks mitte katta. See on tõsi, me soovitasime elupuid talveks külma vastu katta ei ole vaja, kui nad on juba hästi juurdunud ja mitu aastat oma kasvukohal kasvanud. Nüüd kuulaja kirjutab, et ma ühel aastal ei katnud ja kitsed sõid nii minu kui naabri kolmemeetriseid. Elu poid ilmselt närisid, oksad. Paavsti ära, mis nende kitsedega teha, küsib kuulaja. Jah, vaata selle katmisega on nüüd niimoodi, et mille eest me katame, kõigepealt tuleb see selgeks teha. Kui on ikkagi väga kehv kasvukoht ja kuiv ja alles istutatud taimed, siis võib-olla on tõesti vaja panna see varjutuskangas mitte siis puu peale, vaid kas või sinna ettepoole aia peale, et külm tuul, talvine tuule kuivataks meil neid puid ära. Aga jah, kui ma peame nüüd loomade eest kaitsma, siis oleks hea muidugi ikkagi seesama aeg, et on kindel, et kits sisse ei tule. Aga kits tuleb täiesti rahulikult, üle meeter 20-st aiast, nii et ega see absoluutselt ei huvita. Ja kuigi elupuu on mürgine, siis tundub, et ta on kitsedele lemmik. Nüüd, kui see oht on, siis ma soovin. Ta on kasutada aiapoodides, on ka müügil, on verejahu preparaat. Ta kaotab vihma, poisikese märjal lumega oma toimetada tuleb uuendada. Aga näiteks kui kasutada ja peale lillepott tagurpidi teist selle erejahuga siis ära mätsida, on tal see lõhn alles ja ta hoiab ikkagi natukenegi seda ära, et kits kärmeriks ei käiks, nagu öeldakse. Aga tegelikult võib otsida ka internetist veel uuesti taga, Jahimeeste poodides on olemas, mida kasutavad siis metsaistikute kasvatajad, on olemas katood, et et proovige neid, ma peast ei oska öelda, oleks pidanud kodutööd tegema. Mis vahendid seal on, et seal on tõesti olemas, on aerosool on siis sihukene valge vaha, mida saab aia peale panna, mida pannakse siis lihtsalt keppide otsa puude juurde. Et need on ka väga hea toimimisega tegelikult neid vahendeid on, et ei pea igat puud ükshaaval siis hakkama võrgutama või kui tõesti on see, et see maakodu on, et iial ei tea ju, kui kõrgeks lumekuhi seal aia taga läheb ja kui vits jääb ikkagi tõesti ründavad, et neid on palju, siis saab ikkagi abi. Ma tean, et seda verejahu preparaati on juba kümmekond aastat vähemalt soovitatud ja see on see, mida õunapuu ja viljapuu tüvedele saab nagu võõbata vesi lahusena jahtida võib võõbata, aga vot selle vesilahusega. Nüüd tekibki see häda, et tuleb märg lumi ja ta on koheselt pealt läinud. Aga jah, ta natukene aitab. Samas ta aitab nagu kitse vastu jänes, absoluutselt ei huvita. Ta jänes tuleb, krõbistan ikka ära, yi krõbistan ikka ära, et suurel puul on juba juba natukene ükskõik, ei võta koort ära. Aga see vana hea võimalus panna näiteks sinna ümber jõupaberit kuuseoksi, et ka see on päris tõhus ja kuuseoks. Sa eelis on ju see, et hiir ei lähe krõbistama ikkagi maakohas on võimalik saada kuuseoksi veel, et kõik metsad ei ole maha võetud ja kui see mets on just maha võetud, siis ongi just hea tuua ju neid kuuseoksi, et et ikka jah, et kaitsma peab. Aga ma olen näinud ka, kuhu on riputatud nende autode lõhnakuused. Ma arvan, et see on täiesti paikkondlikust, nad ründavad rohkem misasi, kus kohas rohkem toimib, et katsetada saab kõike. See, mis sul naabri aias toimib, ei pruugi sinu aias toimida, aga mõni asi hakkab toimima, et ikkagi jah, kuna meil on nii loomadel kui puutub Teil ikkagi nägemismeel lõhnameel see aitab ikkagi eksitada neid. Margit kirjutab, et suvel sõit, metskitsed, mul noored peedipealsed kõik ära, nii et ilmselt me peame Harjumaa metsloomadega koos elama ja siis metsasid natukene vähemaks jäänud, et aga tõepoolest nõndanimetatud ütleme linna lähedalgi juba ei ole enam ime, kui sul kümnepealne kitsekari tuleb, jalutab koduaeda, sööb rahulikult õunapuu otsas õunu või sööb ära, jah, peen punane peet, meeldib nendele väga, kohe maasikalehed meeldivad ja ja lihtsalt nad jalutavad ülede, jalutab täna üle teeolude pomme üle, täna võtab kaks ampsu, võtab kolm ampsu, aga kevadel ei olegi meil enam midagi. Mida inimesed, kui nad sulle helistavad, veel? Küsivad, aga see aasta oli hästi palju, kuna eelmine talv oli soe haigusi ja kahjureid ja selle aasta lõpus olid inimesed väga hädas kõikjal, kus olid istutatud, siis noh, see kodus olemise aeg selle aasta just elupuud tulid, käib lehetäid peale, neid ei osatud isegi tähele panna, vanasti öeldi ta kohta virva täidali, siis spetsist läks sealt edasi, et ta oli täpselt määramata, tänapäeval öeldakse ta kohta, siis küpressi täi hästi massiivsed, tumedad, natukene lapikud, lehetäid suurte kobarat täna nii nagu lehetäi ikka, aga nagu erinevas suuruses lehetäid pundis ja seal oli tõesti paari nädalaga inimesed ei pannud isegi tähele, kui elupuud läksid kollaseks ja nad õieti nii aplad, et nad täitsa sõit surnuks neid puid, et neid oli nagu hästi palju. Inimesed avastasid natukene hilja, et kevadel siis peaks hakkama nüüd tegelikult oma elupuid jälgima, tõesti, pistate mina sinna põõsasse ja vaatate rahulikult, et seal ei oleks siukseid täi kolooniaid peale, siis tuleks ikkagi väga kiiresti tegutseda. Tõenäoliselt nad ei hukku siin meil talvel, et neid on jälle palju. Rohelise seebiga tuleks pritsida, noh see roheline seep on nüüd natukene nõrguke, nende rooste, neid peetakse tegelikult 100 kõige ohtlikum putukkahjurputukas suhtes, tähendab arvatakse, et maailmas jah, et roheline seep aitab neid seal maha pesta ja kindlasti neid noori isendeid sealt vahelt välja võtta, et aga iga sellele elupuule ka väga ei meeldi, kui teda iga nädal seebitatakse, et ma arvan, et ikkagi tuleb mitte seepi siis kasutada, vaid midagi tõhusamat, aga noh, mis tõhusam võib-olla seda meist ei tea ju mitte keegi. Koirohu tõmmis, kui me tahame loodusliku teha kõrvenõgesetõmmis ajab ka asja ära. Seep on võib-olla liiga aluseline, et see võib olla üks põhjus, miks ma sellega ei läheks ilupuid pritsima. Veel tähelepanekuid lõppenud aiandusaastast. Võib-olla see, et me testi tegutsesime aias, see aasta rohkem ja hästi palju oli neid noori aednik Kemitenid, halvakspanus öeldes, aga meil õpitakse aednikuks koolideks, mis aastaid? Tänavu aasta siis see, et inimene oludes õnnis võib-olla siis internetis õppis väga kiiresti aednikuks ja võib olla natukene rohkem mõtlema ikkagi, kui sul aiakeskusest tuleb inimene vastu, ütleb tere, käib natukene ringi, tuleb juurde, ütleb uuesti tere ja siis küsib, et onnim redis ei karda külma. Ma ütlen, et ei karda. Kas teil redise taimi on müügil? Ma olen natuke aega, olin tasakesi, mai lõpp oli juba ja siis ütlesin niimoodi gridisti müüde taimedena Rinstraks külvata, et redis on lühipäeva taim. Et siin on seemned müügil, kevadel nüüd juba liia külvata, aga te võite augusti keskel ja lõpus külvata asjade sügisel rediseid. Pribale siukene, unustatud tarkuste meeldetuletamine. Siin nüüd praegusel talvisel ajal, kus jälle me ju istume ju kodus. Et vaadake neid vanu aia raamatuid natukene rohkem kui internet teed, et võib-olla tuleb sealt natukene paremaid mõtteid ja ideid, et neil oleks julgust järgmine aasta uuesti aias toimetada ja tegutseda. Aitäh, Eneli, käger seda aastat kokku võtmast. Soovin kõikidele aiasõpradele head vana aasta lõppu. Pühapäeva hommikune aiasaade jääb nüüd mõneks kuuks talveunne ja me alustame taas siis, kui päike jälle kõrgemalt käib. Kuulmiseni.
