Tere kõigile aiasõpradele. Me räägime täna talve ootel murust ja abiks on murude hooldamise rajamisega tegelev agronoom Enn Silberg, tere. Tere kõigile murusõpradele Kui nüüd hobiaednik tänavuse vihmase sügise lõpul kriitilise pilguga oma muru vaatab, mis mõnes madalamas paigas suuremat ja raskemat muruniidukit või murutraktorist rääkimata üldse ei kanna, siis mida peaks muru juures praegu märkama, nägema ja tähele panema? No kindlasti seda, et kui vähegi võimalik, siis mina soovitaks muru niita senikaua, kui on võimalik, hetkel on küll olnud, viimastel kuudel isegi võiks öelda sellised ilmad, kus praktiliselt muru ei olegi nagu ära kuivanud ütelda, niita saaks, aga võib-olla tuleb veel ilusaid ilmu, et on võimalik, et ikkagi kärpida ta selliseks nelja sentimeetri pikkuseks taimikuks ehk siis viimane niide tuleks natukene tõsta seda muruniitja lõikekõrgust kõrgemale siis oleks murutaimede jaoks kõige parem talvele vastu minna, kui ta kasvab nüüd pikaks, on selline juba 10 sentimeetrit või seitse isegi siis on oht, et kui tuleb lumi, muru taiplamandub ja sellest lamandunult murutoimikust ei käi õhk läbi ja seal tekib siis väga soodne pinnas kõikidele sellistele haigustele seennakkusele, et siis kevadel me näeme seal selliseid ümaraid või, või mis iganes kujuga laike, nii et siis on, selle tulemusena on muru kummuksisse jäänud. Nii et esimene nõuanne, kui on vähegi võimalik ja kui vähegi on, ilma, siis tuleb niita. Jah, et niikaua, kui muru kasvab just tõsta natukene seda lõikekõrgust neli sentimeetrit on talvele vastu minekuks paras siis oleme nagu enda poolt teinud kõik, et maru ilusti saaks talvituda. Aiandusagronoom Eneli käger käis meil aiasõpradele septembrikuu lõpus nõu andmas ja ta ütles, et muru tuleb mahalangenud puulehtedest puhtaks riisuda. Vihmase suvega nakatusid eeskätt õunapuulehed, mitmete viirus ja bakter ja seenhaiguste kandjatega ja mahalangenud lehed oleks tulnud siis kas põletada või maha matta. Kui nüüd vaadata neid viimaseid tugevaid tuuli, mis on olnud oktoobri lõpus novembri alguses, siis aeda on tulnud uusi lehti maha. Kui vihmad ei lakanud ka ja niisugust korraliku riisumise ilma ei tule. Need jäävadki siis ju muru peale. Murula kõige suurem oht, see, et kui valgus läbi ei paista, siis ei saa muru kasvada. Seal on seesama jälle probleem, et kui riisuda ei saa tegelikult riisuda saab ka märja ilmaga, et ikkagi oleks vaja püüdlase murupinnas puhastada nendest lehtedest. Teine võimalus on ka, kui kannatab, eks ole muruniitja ka sõita, siis võib kanada ära purustada, aga kindlasti ei piisa, kui ma ükskord selle niitjaga sead läbi sõidab, et tuleb siis seda suunda muuta, et vähemalt kaks korda, et oleks lehe ja okste purusele hästi hästi peeneks tehtud, siis tuleb valgus paistab läbi ja muru saab sealt ilusti kasvada, kes nüüd ei viitsi neid riisuda, et väga vabalt, vaid ka siis muru niitega neid purustada. Aga soovitus on ikkagi tõesti, et parem on, kui nad on ära riisutud ja, ja on veel võimalust, et, et saab riisuda, kui nad jäävad sinna talveks alla, siis tekib jälle seesama õhuliikumatus seal nende lehekihi all, siis võib kevadel seal olla selliseid hävinud alasid muru sees. Missuguse õhutemperatuuri puhul siis muru kasvamine juba lakkab? No ta peaks ikka püsivalt olema alla jää soojakraadi. Täna ta ikkagi kõigub, on kohati kaheksa, on seitse, on kuused, Eestimaa on suur ja lai, et isegi temperatuurid muidugi eri piirkondades erinevad, aga, aga jah, püsivalt loetakse ikkagi see viis kraadi. Siis ta enam ei kasva. Kellel veel tekib võimalus niita ikkagi jälgida ka seda, et viilukesed lõiketerad oleks teravat just ka selle viimase niitmise ajal, et kui on terve hooaeg niidetud, kindlasti on ta saanud seal väikseid kive või midagi jätta. Et juse nüri lõiketeraga kahjustab seda lõikepinda selliselt, et sealtkaudu siis Tarvu rebib ära, jääb selline rebimise haav, võimet haigusi sinna murutoimiku sisse minna peaks olema ikkagi ka see lõiketera teritatud. Kuidas murule mõjub, kui püsiv lumekate tuleb sulale maale ja kui püsiv lumekate tuleb külmunud maa peale. No vot see sula maa on kindlasti jah kehvem, et sealse temperatuuri kõikumised on suuremad ja tekib, tekib jälle haudumise efekt, et reeglina ikkagi nii murutaimi kui ka teised teised sellised kõrrelised. Eks ole, viljapõldudel ikkagi tahavad seda kerge külm siis tuleb, katab lumevaip maa ja siis on nagu kõige ideaalsemad tingimused selleks talvitumiseks. Aga noh, see kõik on niivõrd erinev ja seda saab ainult noh, sisuliselt kindlaks teha, et milline seal nüüd on, kui seal mingisugune temperatuuri mõõduk panna sinna lume all, aga noh, koduaias keegi seda jälgi, et seda tehakse võib-olla suurematel põldudel ja et ikkagi jah, ideaalis oleks see, kui tuleks kerge külm, eks ole, ja siis lumi kataks muruvaibad, siis on kevadel nagu kõik ilusti korras, aga muidugi praegusel hetkel veel kellel on seal nagu tekkinud ka suve jooksul mingisugused, kas füüsilisi kahjustusi või jälgijat isegi tegelikult võib veel muru täiesti külvata. Võib-olla mitte nüüd kohe aga justkui vaadata, jälgida ilmateadet ja ütleb, et nüüd läheb ilm külmaks, siis vahetult enne näiteks muruseeme panna nendele kahjustatud kohtadele siis ta kevadel, kui lumi sulab, ta tärkab ja me saame kõige parema, sellise kauni ja kiirema muru kevadel kätte, sellisel juhul isegi selline võimalus on veel olemas. Kellel on pinnase ette valmistatud, võib enne külmade tulekut pannase muruseeme sinna maha, siis ta jälgib oma looduslikku tsüklit, et samamoodi kõrrelised heintaimed lasevad enda seemned maha ja kevadel siis areng läheb edasi samamoodi võitjaga gurudega. Sügisel. Ja pinnas on ju nii vett täis, et seda muruseemet ei olegi nii hirmus palju vaja kasta, nagu muudel aastaaegadel, öeldakse, et muruseemne külvad maha ja siis tuleb hakata hästi tihedalt kastma. Jaa jaa, ei seda kindlasti, aga noh, ütleme, et ikkagi praegust on tähtis see, et ta tuleks panna enne enne külmade saabumist, et jälgida seda ilmateadet, et siis läheb külmaks, ta jõuaks idaneda. Sügisel on tähtis see nii hilissügisel jõuaks nagu veel sügisel Idardada Ida Nabki kevadel siis. Kui nüüd on tegemist suurte taluaedadega, kus on tõesti suured pinnad, kust muru korralikult hooldatakse, niidetakse suve läbi, aga mis on looduslikult madalamad ja mis on praegu vee all, et niisugune kerge veekiht on seal paiguti muru peal. Mis selle muruga juhtub, kui nüüd tuleb krõbe külm? Kui ta need ära On päris vesi peale ära jäetab, siis suure tõenäosusega see muru võib seal hävida, siis on vaja lihtsalt varuda kevadel sellist kiirekasvulisi seemet ja võib selle koha siis täita seal parandada, et paratamatult see, kes tahab endal nagu puru hoida kauni rohelise aasta IZ, et tal tuleb nagu seda täidet külve teha ja paratamatult teatud alad kas hõrenevad või lähevad siis välja ja ega lihtsalt riisuda seal kevadel ilusti ära kobestatud mulda ja väike seemne küll sinna peale varsti jaanipäevaks kaunilt roheline juba jälgida seda olukorda, aga jah, seal midagi nüüd kui on võimalik seda vett ära juhtida, nendest tahkudest kindlasti seda võib teha, aga noh, kellel on suured pinnad ja sellised ebaühtlasemad maad siis seda, seda on päris raske ellu viia. Niiskus on ühel hetkel on ta väga hea, aga kui seda väga paljud siiski teatud hetkedel ta ikkagi kahjustab, taimed, taimed samamoodi, juured jäävad, ei saa õhku selle niiskuse käes ja siis taimkate hävib. Ilma suhtes me ei saa midagi teha, meil jääb nüüd lihtsalt vaadata, mis tuleb enne, kas külm või tuleb lumekate, aga kindel on see, kevadel tuleb jälle muruga tegelema hakata ja siis pöördume Enn Silberg uuesti teie nõuannete juurde. Praegu suur aitäh teile. Ja edukat puru aastat kõigile.
