Tere kõigile aiasõpradele. Täna kell üks ootab Tallinna botaanikaaed kõiki roosi pro praktilisele õppepäevale. Roosi kollektsioone haldav vanemaednik Toomas Türk annab nõu, kuidas roose talveks tagasi lõigata. Kas ja kuidas roose talveks katta. Ta. Ja kui roosipõõsast on vaja sobivasse kohta ümber istutada, siis millal on selleks kõige õigem aeg. Ja samas räägib taimekaitsespetsialist Pille Hermann enamlevinud taimehaigustest ja kahjuritest kes roose kahjustavad ja annab ka nõu, kuidas pahalastega toime tulla. Tere hommikust, Pille Hermann. Tere hommikust. No kõige visamad roose kahjustavad haigused, mida ma tean, on roosi-jahukaste, roosi-rooste ja roosi-tahmlaiksus. Kas just soojade talvedega on mõni uus ja hull haigus lisaks tulnud? See pisem on oht see, et kui roosid liiga varakult kinni katta. Kate jääb ka pikalt kevadel veel peale, et ei ole võimalik ära võtta või ei tea, et millal see õige aeg ära võtta siis võib varrepõletik liiga tegema hakata. Need on sellised purpur ja laigud varte peal. Ja kui on juba näha esimesed lehekesed kevadel hakkavad kasvama, siis saab ka otsustada, milline vars on rohkem kahjustanud, milline vähelad, millised tuleks üldse välja lõigata. Aga just selle katmisega ongi hästi oluline ka see. September võib tunduda meile küll selline mõnus ja soe, selline sügis, aga aeg-ajalt võib ikkagi külma visata väiksed miinuskraadid ja need miinuskraadid, sellised just paar-kolm miinuskraadi on ohtlik sellepärast, et ta tekitab koore peale selliseid imepeenikesi, lõhesid, mida meie palja silmaga ei näe. Aga haiguse poisid saavad aru, et ohoo, vot sealt saab nüüd taime sisse minna ja sisenevadki taime. Sealt saavadki pahatihti just haigused alguse, sellepärast ongi septembris mõttekas need kuskil paarikümne sentimeetri ulatuses alumised lehed ära võtta. Ta. Ja kuhjata pisut mullaga, kui tulevadki need miinuskraadid, siis ei saa haigused silla Taima niimoodi väga ligi minna, kui ei ole koor kahjustatud ega neid lõhesid tekkinud. Aga muidu ikkagi kehtib see tõde, et Roose talveks katta mitte enne kui ööpäeva keskmine miinus 10. Ja tegelikult tuleks katmine teha võimalikult, et võimalikult hilja, et mullaga katmine, et seda nüüd ma ei nimetakski päris katmiseks, vaid see on pigem selline kaitsmine, tegelikult samal ajal on need ülemised lehed, on alles kõik roosid veel ise õitsevad, aga just see, et miinuskraadid tegid, tahaks neid lõhesid. Aga jah, et siin mõned roosikasvatajad on isegi öelnud, et need viimase aasta talved on nii soojad olnud, et võib-olla ei oleks pidanud üldse roose katmagi. Aga, ja võimalikult hilja hilja seda katmist teha. No lähme siis selle kõige enam levinud haiguse juurde, mis on roosi-jahukaste Vot sellega on, nüüd on niimoodi, et kui sügisene aeg on käes, kas ja tundub, et aias on enam-vähem juba kõik kontrolli all, see, mis on tehtud, on tehtud ja mis tegemata, eks siis järgmine aasta teen paremini ja püüan rohkem teha. Tuleks mõelda ka selle peale, et millised haigused mul olid, kuidas mul oli väetamisega olukord, et kas kõik väetised, mis ma plaanisin anda, kas need sai antud kas ei saanud ehk midagi liiga palju või midagi liiga vähe, et kui on just seda jahukastet, siis võib kahtlustada, et on natuke vähe olnud kaaliumit. Sest et kaaliumi puudus võibki põhjustada väga ohtralt jahukastesse nakatumist. Samamoodi kui ma panen jälle liiga palju lämmastikku, siis mõned aiapidajad ütlevadki, et oh, et mineraalväetised, need põhjustavad igasuguseid haigusi ja kahjureid, aga tegelikult on niimoodi, kui lämmastiku on liiga palju taimes, siis võrsed on sellised mahlased ja pehmed, mis omakorda jälle meelitab kohale igasuguseid lehetäisid, lehegi õppusid, lehe tirtisid, kes saavad sealt niimoodi kerge vaevaga kõhu täis süüa. Nüüd ongi see sügisene, aeg-ajalt vaatate, milliseid haigusi teil rohkem oli, kas oli sellist jahukastet, oli seal trahvlaiksust, et siis mõelda ka natuke selle väetamise poole peale, et võib-olla tuleks seal mingisuguseid korrektiive teha või või jäi väetamine liiga hiljaks, et näiteks nüüd on juba septembri lõpp, siis selleks ajaks peaks juba olema sügisväetis pandud, sest vastasel korral taim ei jõua lihtsalt seda kasutada. Panete väetise lihtsalt mulda, aga taimel ei ole sellest mingit kasu. Ja samamoodi kevadel jälle tuleb väetamisega ka õige varakult pihta hakata, et et nad saaks siit õigel ajal jällegi oma toiteelemendid kätte, sest roos on see, kes tahab, nii kui silmad lahti teeb, kevadel, nii tahab süüa ka saada. Ei ole ime, sest kuidas ta muidu rikkalikult õitseda saab. Just, aga need haigused, nagu ma Pille aru saan, et siis ikkagi see väetamine ja hooldamine on kõige tähtsam, et igasuguste kemikaalidega tõrjumine, see jääb tahaplaanile. Kemikaalidega tõrje on see viimane, viimane, mis me ette võtame. Kui nüüd see väetamise pool on tehtud, sest tegelikult seal roosiaias ju kogu aeg Lehti lang põhisi langeb, et need tuleks ikkagi vähemasti korra nädalas ära koristada, et ma ei jäta neid sinna talveks, ma ei pane sinna katteid peale, sest et haigustekitajad on nii lehtede peal kui ka mullas. Ja nüüd ongi selline hea võimalus, et kes päris täpselt ei, tead, mis tal seal roosiaias on. Praegu sügisene aeg, selline tunne, et kõik on ühtemoodi pruunid laigud lehtedel, et mis seal siis täpselt on, et pühapäeval ongi hea võimalus vaatama tulla, saame üheskoos vaadata, milline on seal roostes, milline ta näeb suvel välja, milline ta sügisel välja näeb, et seal on kaabel, väiksed härrad. Samamoodi saame näha jahukastet kindlasti ajavarrepõletikku kinni, et hea võimalus just teha üks sinasõpruse päev haigustega, et siis peab ka oma roosiaia üle vaadata ja kevadel valmis olla, et kes seal ohustada võivad. Mõni sõna ka roosikahjuritest, need tirdid on need, kes niisugused valged ja hüppavad, eks ju. Nemad jah, ega me neid niimoodi väga ei märkagi, enne kui, kui roosipõõsast mööda lähme pisut põõsast liigutama ja siis nad tõesti hüppavad ja need on, sellise kuuma ilmaga on neid rohkem. Et just eelmisel möödunud suvel ka nii mõnigi roosikasvataja ütles, et ta varem ei ole täheldanud, aga näed, sel aastal oli, et ta ei ole küll väga sagedased roosiaias, aga ikkagi esineb. Ja no lehetäi on vaieldamatu külaline roosiaias kogu aeg olemas, neile seal väga meeldib, et ühelt poolt on ilus ja lõhnav ja teiselt poolt on ka toitu palju saada. Ja aeg-ajalt on ka punane kedriclest. Aga kepik, lehted kipub tekkima just nendes kohtades, kus roosid on istutatud näiteks kuskile maja seina äärde, kus seal hästi tuulevarjus hästi palju päikest, hästi soe ja kuiv, sest Cedric lehkale meeldib sellised kuivad ja soojad kohad elutsemiseks, et temaga on kõige lihtsam võidelda niimoodi, et pihustate aeg-ajalt oma põõsast ja kui see põõsas on liiga niiske, siis Cedric lastele see ei meeldi ja tema saab hukka, et ei ole vaja ka mingit kemikaali, et pigem on lihtsalt tarvis selliseid kavalaid nõkse, kuidas oma kahjuritega aialt võidelda. Ja pihustan puhta veega. Täiesti puhas vesi, kui vähegi võimalik, siis natuke leigem, et ei oleks liiga külm vesi, sest et eriti just suve esimeses pooles, kui noored lehed, nemad on natuke vastuvõtlikud sellisele külmale veel, et võivad reageerida. Aga lihtsalt puhas vesi on kõige lihtsam, samamoodi ka lehetäitega. Kui lehetäid kipuvad jälle väga ülbeks kätte minema, siis tehke neile üks korralik saun pestakse maha ja nad ei ole võimelised enam sinna võrse peale tagasi ronima. Ma arvan, et Tallinna botaanikaaia roosiaed on praegu nii ilusate sõites, et seda võiks vaatama tulla ka need inimesed, kes ise roos üldse ei kasvata. See kõlab täiesti uskumatult tõesti, et praegu on ju septembri lõpp ja roosid õitsevad see legend, et roosi ja saab näha ainult juulikuus, see on täiesti vale. Tulge vaatama tõesti, seal on väga palju erinevaid, väga palju erinevaid värve, meil ei ole, ainult sügis värvib, vaid ka roosat ja punast näeb roosiaias praegu veel. Roosiaeda Tallinnas Kloostrimetsas kutsus meid täna taimekaitsespetsialist Pille Hermann ja uus aiasaade ootab kuulajaid nädala pärast. Kuulmiseni.
