Kahes viimases linnuaabitsa saates Me kuulasime tihaste häälitsusi laule. Tihaseid sai ühtekokku kuus liiki, nagu algul lubatud, tutvustame ka teisi linde, kes ei kuulu küll tihaste perekonda, aga liituvad tehastega sügise tulekul. Ja liiguvad nõnda koos ühiste salkadena kevade tulekuni, metsades, parkides ja kalmistutel ringi korjates. Puukoorepragudest ja okstel talvituvad tõugud, kusid ning putukaid. Üks niisuguseid ja vahest kõige silmatorkavamad tehaste kaaslejaid on sabatihane. Käitumiselt meenutab sabatihane, väga tihast lendleb samuti puu võradesse, turnib osavasti peenikestel raagudel. Aga niisugust saba nagu temal ei ole ühelgi tihasel. Sabatihase saba on silmatorkavalt pikk ta ümara keha kohta. Ja ka häälitsused, mida hulgul olev sabatihastesalk kuuldavale laseb, on omapärased. Kullake, tüüpilisemad nendest kõrget läbi lõikavad kutse häälitsust ja seejärel iseloomulikku sertsamist. Teine tehaste liitlane on pöialpoiss. Muidugi moodustavad nii sabatihased kui ka pöialpoisid ka oma ettesalku. Pöialpoissi tuleb lugeda meie ja üldse Euroopa kõige väiksemaks laululinnuks. Ta võib kaaluda viis grammi. Ja nii nagu pöialpoiss isegi on pisitilluke, on ka tema laul ülipeenike nii peenike, et võib vananevale kõrvale koguni kaduma minna. Elatanud inimene ei kuuleks pöialpoisi laulu isegi siis, kui see laulaks otse tema kõrva ääres. Laulu kuuldub varakevadest kuni juulikuuni aga kutsehäälitsused, õrnad nagu härja, Põldlase kellukese helin kõlavad metsades läbi aasta. Nüüd kuuletegi pöialpoisi, kutse häälitsust ja seejärel ta rütmelist õrna laululeeritamist. Olgu siinkohal pöialpoisi kiituseks öeldud, et see linnukübe võib muneda kuni 12 muna millest igaüks kaalub umbes 0,7 grammi. See on tähelepanu väärne bioloogiline saavutus, sest juba 10 munaline kurn ületab kaugelt emalinnu kehakaalu. Kui nõndanimetatud metsapiilarid on kõik väga head ronijad siis puukoristaja ronimisosavust ei suuda neist siiski keegi ületada. Puukoristaja ehk puuklutt, hall, lühikese saba ja sirge tugeva nokaga linnuke võib liikuda mööda puutüve kaladvast maapinna suunas, rääkimata siis veel igasugustest akrobaatilistest harjutustest puuvõras. Siinkohal väike valik puukoristaja häälitsusi, mis paljudele kuulajatele kindlasti tuttavad parkides ja kalmistutel-lt. Varahommikuses kevadises metsas aga kuuldub puukoristaja kutsehüüd nõnda. Viimasena metsapildurite seast kuulakem porri. Caborry häälitsused on õrnad, nagu on õrn ja habras häälitsejagi. Väikese pruunikirjalise seljaga porri tunneb linnuhuviline äratama kombest ronida puutüve pidi ainult ülespoole. Ja mitte kunagi turnida tihase kombel peentel oksa raagudel. Oma laulugi laulab por puutüvel. Ese laul sarnaneb mõneti sinitihase lauluga. Kuulakem.
