Selle nelja aasta eest Väinamerel lindistatud helipildiga sobib meil jätkata linnuaabitsa lehitsemisel pooleli jäänud kurvitsialiste peatükki. Te seisate praegu hommiku vaikse mere kaldal, on maikuu, keskpaikel, ligineb viiele ja kalapaarid lähevad merele räimemõrda nõudma. Aga teie ees lendleb häiritult edasi-tagasi musta-valget kirju sulerüüs. Erkpunase noka ja jalgadega lind sean Meriski ehk meriharakas. Kui eelmises saates kuulatud kõrvitsaid Enam sisemaa elanikeks võib pidada siis Meriski, nagu nimetusestki arvata elutseb mere rannikul. Paljud kindlasti tunnevad Meriskit, sest ta on silmatorkav lind võib-olla teatud siiamaani vaid ta kirjakeelset nimetust. Niisiis kisakõri andmeriski. Veel on ta mere kiitsakas paeharakas mere Mik mere nakk. Ja kui soovite, siis Valjalas ka meri. Liisu Need nimetused on rahvas lennule andnud enamasti elupaiga järgi. Meriski armastab valju häält teha. Erutatud Meris kisast ei erine oluliselt ka tema mänguhäälitsused. Kuulame helilinti kahe Meriski mängu häälitsustega. Vahest veelgi enam kui Meriski elu on mereranniku ja väikeste mereleidudega seotud kivirullija elu. Oma üsnagi eripärase nimetuse võlgneb Kivirulli arvatavasti kombele nihutada paigalt kivikesi. Seda teeb ta siis, kui kividelt toitu otsib. Ka kivirullija häälitsus on väga iseloomulik. Teisi temataolisi häälitsejaid mererannas pole. Rannikult lahkumata võib linnuhuviline vaadelda seal veel mõningaid kurvitsialisi. Üks tavalisemaid neist on liivatüll kutsutud ka liiva rüüdiks. Rannarahvale hästi teada lind kes mererannas jalutajad sageli erutatult häälitseda saadab. Ja just siis, kui linnul pesa või pojad kuskil ligiduses Te, kuulete nüüd liivatülli, kutse, häälitsusi ja seejärel laulu. Aga häiritud liivatülli hädaldamine kõlab nõnda. Liivatülli sugulast väike tülli võib samuti kohata mere ääres, aga erinevalt liivatillist ka veel sisevetel. Väiketüll on väljanägemiselt tiiva tilli moodi, aga praegu ei ole niivõrd olulised nende liikide välised jooned, hoiust, häälitsused, sellepärast kuulakem ka väiketülli häälitsusi. Lisage mere rannikul elutsevate kurvitsialiste juba kuuldud häältele veel alpi Resla omapärased tirinud ja olemegi saanud väikese valiku. Meil pesitsevate liikidest. Mere ääres, rändeaegadel kohatavate kurvitseliste tutvustamine ei ole minu arvates enam aabitsaülesanne, selleks oleks vaja juba entsüklopeediat. Liiatigi on nende sega salkadena rändavate linnuliikide eristamine vilunud spetsialisti legi raske ülesanne. Lõpetuseks 1976. aasta maikuul Hiiumaal Käina lahe ääres tehtud heliülesvõtte toitu otsivate naaskelnokkade häälitsustega. Käina laht Hiiumaal on üks väheseid paiku, kus seda kauni sulestikuga ja pika naasklina ülespidi kõverdunud nokka ja pikali koibadega kurvitsialist võib Eestimaal näha ja kuulda, sest ta pesitseb meil alles kümmekond aastat ja on seniajani levinud üksnes vähestes paikades Hiiumaa ja Lääne-Saaremaa rannikul. Nii et siis maikuu varahommik Hiiumaal Käina lahe ääres.
