Kõlab metsajõgedeks kevadhääli vihitajad peavad pulmi. Õieti on see isaslinnumängu häälitsus, mida lend nii lennul kui maas istudes kuulda laseb. Vihitaja kuulub kurvitsialiste seltsi tantilder. Kunagi kandiski jõe tilde nimetust viitan veidi suurem varblasest. Ta armastab lennata vee kohal madalalt piki jõge või järve kallast. Aga kui maha laskub, siis vibutab tagakehaga üles-alla. Selle. Iseloomuliku nõgutamise järgi tunnetigi vihitaja ära. Vee äärest lendu tõustes häälitseb vihitaja nõnda. Suveks lendavad ehitajad ägedalt ära, sest juba juuni lõpul heidavad nad salkadesse hakkavad rannikut pidi lõunasse lendama. Pulmahäälitsusi rände ajal mere ääres ei kuule aga viimati kuuldud hüüdu küll. Teine metsajõgede, kraavide ja niiskete loodude elanikkond, mets, tilder, tumeda sulestikuga lind. Kui lendu tõuseb, siis on selgesti näha sabakate sulgede hele laik ja kuulda ehmunud kiljatus. Õieti ilus on kevadõhtutel kuulata päts Sildri mängu lendu. Lind lendab kõrgel metsa kohal ja seda lendu saadavad kõlavad kaugele kostuvad hääled. Lets tildri mängu, laulan vististi kevadõhtuse metsa, helipildi, iseloomulikumaid ja meeleolukaid koostisosi. Muide, mets tilder on meie ainukene kurvitseline, kes teeb pesapuu otsa. Ta pesitseb nimelt vanades rastapesades. Teised tildrid on enam avamaa linnud ja nendest kaks liiki elutseb meil rabadel. Muda, tilder, jaheledilder. Udadeldrilt võib kohata kõikjal nii suurtes kui väikestes rabades. Ta häälitsustest on pesitsemise ajal kõige hõlpsamini äratuntav mängulaul mida enamasti lennul laulab. See on mahemuusikaline triller. Kuulakem nüüd mõningaid muda, tildri häälitsusi. Muda tilder heitub lendu. Muda tildrite Salcon rändel. Teine rabade tilder hele tilder on meil pesitsejana õige haruldane hele, pika noka ja pikkade koibadega graatsiline ja elegantse välimusega lind keda meil pesitsusajal võib näha üksnes Alutaguse kandi rabadel. Te kuulete nüüd Heleri Hildri lennuhäälitsusi ja seejärel mängu hääli. Viimaseid kuuldub üksnes pesitsusajal ja kohas kutsehüüdu aga ka rändel. Erutatud Heleri Hildri häälitsused on üsna sarnased sugulasliikide samalaadsed täheliksustega. Ja lõpuks vahest kõige tuntum, võiks koguni ütelda, et ainus tilder, keda tõepoolest meil laialt tuntakse punajalgkelder see rannikut, rannakarjamaade kisakõri, kes oma pesapaika tunginud inimest, rebast või mõnd muud röövlooma valju kisaga vastu võtab. Nii aga kõlab linnu meloodiline mängu häälitsus. Ja lõpuks Punajalt tildrite hädaldamine rannaheinamaal, kus parajasti hulgul rebane Nii palju kurvitsialiste häältest. Järgnevates linnuaabitsasaadetes värskendage oma teadmisi nüüd juba saabuvatest rändlindudest või laulma hakanud paigalindude häältest.
