Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadioeetris algas puust ja punaseks, see on teadusuudistesaade, mis igal nädalal teenib paar värskemat põnevamat uudist teadlaste töömaid ja sel nädalal oleme sirvinud, mida siis maateaduste spetsialistid on avastanud, kirja pannud, selgitanud ja, ja meie siis omakorda selgitame neid hea meelega teile, mina olen Arkolest ja abiks mul siin täna Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Ja kui meie sellised varasemad saatelõigud siin on enamasti uitanud kusagil troopikas rääki rääkisime troopilistes metsadest ja troopilistes soodest siis tänase uudisega me saame tulla juba palju-palju lähemale ja, ja rääkida, ma ei tea, kui paljud eestlased on sealkandis käinud või, või kui populaarne see koht on. Aga Tšehhis, Tšehhis on üks kuulus koobas mis on kohaliku või ütleme piirkonnas üks sügavamaid kraanid koobas veega täitunud koobas. Mida siis nüüd teadlased on lähemalt uurinud ja tuvastanud, et, et see koobas on veel palju sügavam, kui me senimaani oleme arvanud, ehk siis peaaegu kilomeeter. Tere lähevad need koopaharud ja lõhet maa sügavustesse. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui, kui senimaani arvatud. Jaan selliste koobaste uurimine on ilmselt üks üsna keeruline ettevõtmine. Jah, et kui sai eelmises saates räägitud turbauurimisest või seal ka nagu sügavus rekord ja just nagu oleks noh, suurusjärk oli, seal oli 18 meetrit ja siin no olgu, saime paar suurusjärku rohkem, ehk siis kuni kilomeeter sügav. Et noh, see on ikkagi otse ykski inimene. Nii sügavale muidugi ei lähe, aga, aga õnneks tulevad siis appi geofüüsikalised meetodid. Ehk näiteks gravitatsioonimõõtmised gravimeetriliselt mõõtmised siis elekter, tomograafia jah, juba midagi, mingid sarnased sõnad juba juba meditsiinist, ehk siis samamoodi väga keeruline on inimeste sisse näha ja loomulikult seismiliselt mõõtmised ehk neid, neid mõõtmisi, mis, mis aitavad meil öelda, et vot siin on kõva kivi ja siit läheb, on hoopis Läheb koobas edasi. Neid õnneks on, rakendati neid igasugu erinevaid meetodeid, sellepärast et tõepoolest seda koobast üritati uurida ka nii-öelda robotitega, mis nagu vette lastakse. Aga siin viimane kord lihtsalt nii-öelda kaabel sai varem otsa kui põhjani juhti, siis tuligi nagu teisi meetodeid kasutada. Sügavus rekord on üks asi, noh tänu sellele on ta siis nagu öeldakse, maailma kõige sügavam veealune mageveega täitunud koobas. Aga see nii-öelda selline teaduslik huvi pakkuvus selle juures on ka ju see küsimus, et kuidas sellised koop paate üldse tekivad ja siin nagu ma aru saan, siis noh, selline klassikaline kaskilised kaks varianti on see, et nii-öelda ülevalt alla midagi uuristab, eks ole, selline vesi uuristab karstinähtused ja nii edasi või siis alt üles, ehk siis kuidagi nende selline happeline vesi sööb altpoolt allikatena noh, seda seda kivi ja lubjakivi ja uuristab selle koopa sinna sinna sisse, et et senimaani need kaks varianti oli ja nüüd tundub, et on natuke rohkem selgust saadud sellesse. Jah, siiamaani. Et siis epigeenne, mis seal siis alt üles v uudistus. Et see on, on selle koopapäritolu, aga nüüd on, on tõestatud, et et see vee voolamine on ikkagi palju lihtsam ikkagi hüpogeenne ehk tavaline pinna karstinähtus lihtsalt, et mis, mis ulatub väga sügavale. Aga kui ta on bet täis praegu, eks ole, kuidas on see saanud tekkida minust Carstiga ame, seoston pigem ongi seda, et kuidagi nii-öelda vesi voolab ja uuristab selle käigus aina edasi, eks. On see veetase ka ka põhja veel ei ole, ei ole püsiv, eks, eks see on nende jah, kümnete tuhandete aastate jooksul, mil mil see koobas on tekkinud, eks see on, on ka muutunud. Samamoodi mõnevõrra ka. Ka maakoor ise on on liikunud, et et jah, eks esimene eeldus oligi see, et et nii, et veealune koobas ju ei saa olla karstikoobast, aga aga nüüd on siis täpsemad vaatlused ja ei, ma vaatan, siin on siin tore joonis nagu nagu juures, et mis, mis nagu mis nagu väidab või pakub selliseid hüpoteese, eks ole, et kunagi ta jooksis läbi nägusele mäe orgu või kanjonisse tuuristas oli väljapääs kanjonisse siis mingil hetkel, kui nii-öelda see kanjon täitus sätetega, siis tuligi blokk ette ja koopapõhi hakkas järjest veega täituma, kuni ta lõpuks ongi muutunud selliseks nii-öelda veega täitunud koopaks, et et küllap selline lihtne selgitus. Jah, eks põhjavee geoloogia ongi omaette. Maailm on tõesti üks keerulisemalt uuritava maid. Geoloogia valdkondi, et, et selleks, et kõvasti arvutamist, aga ka fantaasiat on selle jaoks vaja, et kujutad ette, kuidas see asi kõik seal seal maa all käib, see käib tihtipeale hoopis teistmoodi kui maa peal. Igal juhul, kes Tšehhimaale satub, see võib külastada siis kraanid linnakest ja ja vaadata seal lähedal asuvat koobast. Ma ei tea, ongi seal maapinnal sees vaade nagunii. Muljetavaldav, võib-olla ei pruugigi olla, on üks suur auk kui maapinna sees, aga see teadmine, et see auk v-b pind pinna all, on seal veel kilomeetri jagu. Koopaid ja sügavust võiks tekitada meis aukartust, nii et kui kunagi reisida saab, siis võiks see olla üks sihtmärkidest. Selline oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Olesk ja Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn. Täname teid kuulamast ja naaseme järgmisel nädalal juba uute teemade uduuudistega. Kõike head ja kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
