Reisiraadio. Riisiraadio. Tere taas meiega koos reisima. Viimaste päevade kodumaine ilm kütab kuulajaid kindlasti huvi kaugete põnevate ja kuumade maade vastu millest lähikuudel kõnelemegi abiks meie eelmise aasta saadetest tuttavad väsimatult reisiseltskonnad sel ja järgmisel pühapäeval Maie ja Enn Pärnust ning seejärel Epp ja Madis Tallinnast. Meie tähelepanu keskmes on nüüd Kagu-Aasia maad. Alustuseks Kambodža, seejärel Vietnam ja Laos ning ka sealkandi suured sadamalinnad. Mina olen Mart Tummelas ja koos režissöör Kätlin maasikuga. Püüame kaugete maade juttude juurde leida võimalikult autentset muusikat. Sel ja järgmisel korral näiteks ohtralt Kambodža viise. Neist ka üsna meie popmuusikale sarnanevad. Alustamegi õige õhustiku loomiseks Mary keelse lauluga noormehelt nimega Sappommidada kes pärineb kondali provintsist ning on õppinud Prantsusmaal. Tal on kaks vanemat venda ning tema isa oli sealse traditsioonilise teatri näitleja ehk kompasak. Lauljakse unistas Sappon saada juba lapsena, kui ta kuulis oma isa laval laulmas. Oma esimese plaadi salvestas ta 2000. aastal. Kuulame sellelt alustuseks Sapponi enda loodud lugu, mis nagu ikka räägib armastusega kaasnevatest muredest. Meie reisiraadio eelmisel pühapäeval jõudis juba Aasiasse Aasia serva peale Lõuna-Hiina merre Taiwani saarele. Täna jätkame sealt edasi lõuna poole lähemale ekvaatorile. Ja tänane reisiseltskond on meie saate kirglikumatele kuulajatele tuttav eelmisest aastast. Maie Toome ja en Talvet. Tere siis teile taas kodumaa pinnal. Tere ja tere kõigile kuulajatele, Pärnust. Tervist. Nii et seekord läheb, läheb saade eetrisse siis meil Pärnust ja vahemaa Pärnu ja Kambodža vahel on kui palju ehken, kui loots oskab öelda. Kaheksa tundi lendu ehk siis praktiliselt teisel pool maakera. Noh, natukene ikka teisele poole ja võib nii-öelda natukene mitte päris, ütleme, veerand. Veerand maakera, veerand maakera, kaheksa tundi, kas see oli kõik kokku kaheksa tundi või oli see veel ümberistumisega ümber istumas ja, ja kustkaudu see. Me lendasime üle Tallinn-Amsterdam, Amsterdam, Kuala Lumpuri ja sealt siis Kambodža Ja see kõik kokku läks siis suhteliselt kiiresti. Kõik on suhteline selles mõttes, et Kuala Lumpuris olime me ööd, kuna KLM-iga lendasime, siis Tallinn-Amsterdam, Kuala Lumpuri ööbisime Kuala Lumpuris ja sealt jätkasime juba odava reisi lennufirmaga järgmisel päeval, nii et saime 24 tundi olla. Vanas tuttavas Kuala Lumpuris tundus päris kodune. Te olete nii kogenud reisimehed ja nagu me eelmisel aastal kuulsime, lähete põhjalikult ette valmistunud reisile ja väldite selliseid pakettreis planeerida reisi ise. Kust üldse selline mõte nüüd pärast neid muid kaugeid paiku poolt maakera, kus te olete käinud, tuli minna just Kambodža. Siin olid mitmed põhjused. Esiteks natukene limiteerib aeg. Kui varem käisime ikka kuu aja kaupa, siis seekord otsustasime, et ta aitab ehk pooleks kuuks-kaheks nädalaks. Neeme reis oligi 16 päeva pikk ja natuke muidugi limit ees ka. Raha ütleme ausalt välja. Nii ta tuligi siis 16, reis, mis meid rahuldas ja eks me siis tahtsime järgmine teha pikema, et ühes aastas kaks pikka reis või kannad rahakott lihtsalt välja. Nad ei olnud päris esimest korda seal kandis, kus te seal olete veele enne olnud Malai poolsaarel. Tais oleme olnud, siis oleme Malaisias olnud no ja siis Malaisia ühes osariigis Borneo saarel ja säravaks. Kuivõrd erinev nüüd, Kambodža on esmapilgul võrreldes nende teiste naaberriikidega suurt vahet, sest looduses ei tohiks olla. Looduses ei ole mingisugust vahet, ühesugune lopsakas troopiline taimestik rahvas on ka ana peaaegu sarnane. Ütleme ajuti, et Malaisia, Malaisias on, on moslemid enamus moslemeid, ütleme Tais ja siis Kambodžas on budism, on enamus uskuda ka Bosnias on 95 protsenti elanikust, on siis seal avada budismis järgijad. Ja see usu erinevas ilmselt siis kajastab eelkõige selles materiaalses kultuuris ütleme siis arhitektuuris ehitistes sest noh, budistlikud templid ja islami pühakojad on ikka üsna erinevad. Need on ikka jah, tõeliselt erinevad, aga see budism nagu seal Kambodžas, minu meelest ta nii hullusti ei domineerinud, et me oleme olnud riikides, kus ta, kus ta tõepoolest väga-väga domineerib, et selles mõttes jättis Kambodža ikkagi selliselt suhteliselt vabameelse mulje ja sellist liigset nagu usu kummardamist või igal pool seda buda templite nägemist minu meelest küll ette ei tulnud, et seda nagu ei märganud võrreldes näiteks taiga või mistahes mõne muu sellise riigiga, kus budism on esikohal, aga ennekõike muidugi taiga, et seal tõesti igal sammul näed neid templeid. Et Kambodžaga hoopis teine tundus. No eks siin ole üheks põhjuseks ka Kambodža väga ränk ajalugu, viimased paar-kolmkümmend aastat. Kuivõrd nüüd see sünge ajajärk punaste kmeeride aeg veel nende elus seal kajastub, ma ei räägi, aga muuseumis, sellest me räägime ka. Aga sellisest nii-öelda igapäevaelus, kas, kas see jätab mingi jälje inimestesse? Ma arvan, et inimesele on omane ikkagi minevik unustada ja kuna tohutult on sündinud selle katastroofi järgse aja võime nimetada seda katastroofiks, kui kohapeal olla, siis sa tajud seda eriliselt, et, et see on olnud nii sünge ja see on olnud nii kohutav. Et, et tänapäeva inimesed, noored inimesed kindlasti sellest ei mõtle, aga võib-olla üks väikene tähelepanek tõepoolest, et just pealinnas olles ma arvan, mitte kusagil mujal ei näe sätti nii palju käte ja jalgadeta inimesi, et see oli, see oli päris sünge, see oli päris kohutav ja mõjus jällegi niimoodi, et noh, et sa arvad, et sa pead seda suled selleks ette valmistatud. Aga kui sa oled selle situatsiooni sees, kõik tundub hoopis teistmoodi. Et kui inimesel ei ole kumbagi kätkeda, siis saab ise endaga hakkama, et kuidas ta siis ta pudelit liigutab ja noh, suu juurde, et saada see jooksvalt kätte ja et see oli nagu nagu tõesti suhteliselt hirmutav. Ja samas, kui me ütleme, et sellise punakmeerida aeg, kus siis omad tapsid omasid, et seal saime päris palju ka lugeda sellest, et kuidas siis naised tapsid mehi, pojad, tapsid isasid. Et see toimus kõik perekonna sees, see oli nagu eriliselt hingeminev ja et see inimhulk, kes selliselt tapeti, oli 1,5 kuni kolm miljonit. Seda ei olegi väga täpselt teada. Ja pärast seda on kahekordistunud elanike arv Kambodžas, et see on ikkagi märk sellest, et ajalugu on meelest läinud, et selle peale nagu ei mõelda, minu meelest. Nojah, eks ajalugu on mõnes mõttes nagu tagasi pööratud, et Kambodža on jah, jälle kuningriike. Vaatasime siin enne pilte kuningalossist, et selles mõttes kontrastid on olemas. Selle mineviku katastroofi järel on nüüd taas uus kuldne hiilgus ja lossid ja, ja uhke. Uhke kuninga elu. Kongos õukonnaga kujunenud ütleme selline kuninglik traditsioon seal on taastatud selle kuningalooga oleme me selles mõttes kursis, et me tõepoolest külastasime neid paleesid see on terve suur maa-ala, mis siis pealinnas kuulub kuningale ajalugu, sellest, kuidas need paleed ehib ette, kuidas nad sinna sündisid. Aga samas võis lugeda seda, et kui oli see Punak meeride aeg, et siis tegelikult kuningas sai olla oma paleest rahulikult koos maavanematega loomulikult väisanud, sekkuda sündmustesse, temast midagi ei sõltunud. Ja just see praegune kuningas, noor kuningas, kelle vanus on 55 aastat, et temad pöörduski tagasi koju just sel ajal, kusjuures enne seda oli ta õppinud rahas õppinud tantsusest, Kambodža ess on tantsutraditsioon ja seda tantsu nimetatakse Absara tantsuks sellest võib-olla pärast jõuame veel natukene rohkem rääkida, et ka kuningas on siis väljaõppinud nii-öelda balletitantsija, esialgne haridus Prahas seejärel õppinud siis Pariisis praegu gaasis, kuningapalees on au sees tantsutraditsioonid ja seal on oma õukonnatantsijad ja, ja seal on veelgi sugulasi, kes siis maailmas õpivad ja kannavad edasi seda vana Absara tantsudele diktsiooni seal vist küllalt haruldane maailma sõltun, tantsiv monarh. Aga ma arvan, et see ei ole, et sellepärast see huvi tekkiski, et ikka vaadata, et mida ta siis veel lisaks sellele, et ta räägib erinevaid keeli ja, ja on väga huvitatud tantsimisest ja muusikast mitte ainult siis tantsimine, vaid ka muusikat, on täiendanud ennast muusikalistest kõrgkoolides, Pariisis ja mujal maailmas. Mõni sõna Kambodža kohta. See on riik Kagu-Aasias, Indo-Hiina poolsaarel. Piirneb läänest Tai, põhjast Laose, idast Vietnami ja lõunast Tai lahega. Riiki läbib Mekongi jõe alamjooks. Pealinn on peni. Pindala 181040 ruutkilomeetrit, elanikke 14,4 miljonit. Niisiis rahvastiku tihedus ligi 80 inimest ruutkilomeetril. Ametlik keel on khmeeri, keel ja riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningas on Norra Tom sihamooni iseseisvaks Prantsusmaast sai riik 1953. aastal rahaühikuks riiell ja ajavöönd on maa pluss seitse tundi ehk siis eesti ajast viis tundi ees. Aga üks vaieldamatu huviobjekt, milleks Kambodžas ilmselt kogu maailmast minnakse, on tõesti see tema arhitektuuri pärance budistlik arhitektuur, pagoodid ja nendega vist saab juba kohe Nombenis tutvuda mõningatega neist. Ja kui me siis kuningapalee külastasime, siis seal selles kompleksis on ka mitmeid neetud Bagool, üks nendest on niinimetatud hõbedane pagood, kus põrand on hõbeplaatidest, nad on kuskil, ütleme 30 korda 30 plaadid, terve põrandaplaatide, aga selleks, et külastajad ikka palju neid ei kulutaks, on enamus kaetud vaibaga, näha on ainult paar ruutmeetrit seda hõbedast põrandapinda. No võib-olla ka sellepärast, et kellelgi turistile, kes tahtis sealt mõnda plaati kaasa viia, et kannatab välja sealt midagi ja nii, aga see on need siis Nompennis, aga loomulikult see maailmakuulus Unesco kultuuripärandi nimekirja kuuluv kompleks Angkor Wat, et kas ta on nüüd nii muinasjutuline kodada, kirjeldatakse esimesel pilgul. Kuidas seda öelda selles mõttes, et me olime teinud jällegi suure eeltöö, sest netis pakutakse erinevaid võimalusi, et viibida seal päev viibida, kolm viibida nädal viibida kaks nädalat ja tulla igal aastal uuesti seda vaatamata, et tõepoolest me ei kujutanud algul ette, et see maa-ala, kus ta paikneb, et see on nii suur, see nii tohutu vahemaad on väga suured. Ja see kõige tähtsam see Angkor Wat, mille järgi on siis ka kogu selle kompleksi nimi, et see on lihtsalt üks väikene, väga väikene osa kogu sellest templite kompleksist. Ja seal meil õnnestus käia siis juba koos giidiga teisel päeval, sest meie valisime nii-öelda selle kolme päevapaketi, arvasime, et nii huvilised me nüüd ka ei ole, et kõiki neid jooniseid, mida iganes seal näha võib ja kõiki stiile ja kõiki pisiasju seal omandada, et meid huvitas ikkagi asi tegelikkuses ja samas huvitav oli muidugi see ajalugu, et, et kui nad templite ehitamist on alustatud khmeeri kuningriigi ajal, sest tegelikult Kambodžas räägitaksegi khmeeri keelt ja need, kes seal elavad, Ankmeeridad, Se Kambodža nimi on meile nagu kusagilt olid vist ameeriklased prantslastel üldse külge antud. Et Nende templite ehitamine algas seitsmes kaheksas sajand ja elu kestis seal viis sajandit. Nii kui sa giid meile rääkis ja ütles, et templis oli tavaliselt 500 600 tantsijat, Absara tantsijat ja eripära on siis see, et see Absara tantsustiil eeldab seda, et kõik tantsijad tarid on palja ülakehaga, et ainult altpoolt on kaetud. Ja sammast Ta rõhutas ka seda, et sellel ei ole mitte midagi tegemist seksuaalsusega, et noh, et see Euroopa inimene ilmselt esimene mõte läheb, et see on mingi märk sellisest seksuaalsest kalduvusest, siis ta rõhutas, et see kindlasti ei ole see ja nende templite seinad on siis tõepoolest nende Absara tantsijate kujusid figuure eri vormis eri kõrgusel, et see on nagu üks sümbol, mida sa templites näed tantsijaid, 600 töö tegijaid kuskil 60 70000, Ühes templikompleksis, et siis siis võib nagu ette kujutada, milline oli see elu seal kunagi ja muidugi huvitav on see avastamislugu, kuidas need templid taas leiti. Kohalik rahvas teadis muidugi alati kogu aeg, et need templid on seal olemas ja rootslased käisid seal ta oli siis 16. sajandi, käis seitsmeteistkümnendal sajandil, aga laiemalt tegi eurooplastele need selle Angkor, Wat ja üldse said suvetemplite kompleksi, nagu avastas Euroopasse prantslane, kes käis seal džunglis püüdmas levik, prantslasest liblikapüüdja. Ja kuidas need liblikad seal taga siis äkki avastasin, et ohoo, asi on mingisugused varemed, hakkas asja uurima ja noh, kohalike käest sai ka seletusi. Said aasta 1860 ja kui ta tuli Euroopasse tagasi, ta rääkis sellest seal teadusringkondades edasega suurt vedu ei võetud, aga siis 1868 raamatu sellest templikomplekse seal sellest peale algas, siis ütleme Euroopasse suurem huvi kaposja ajasele varasema kultuuri vastu templite vastu üldse. Tegelikult turistlikult huvitav ju ka see, et ütlesite, et kolmepäevane pilet, et see on siis nagu pass, millega te seal saate olla kogu selle aja ja siis külastada kõiki neid templeid, et siis see on nagu selline lõbustuspargiks muudetud. Ei, no lõbustuspargiks seisaks õe teadlikult jah, aga tinglikult, aga et noh, et nad on selle tõepoolest väga läbi mõelnud, et kui mujal Kambodžas näed ikkagi sellist minnalaskmist või ükskõiksust, siis selle kompleksi hooldamine on väga-väga kõrgel tasemel. Ja esimene on siis see, et piletimüüjaid on väga palju pikad, kassad ja samal ajal, kui sa ostad pileti, tehakse sinust pilt, selle pileti peale pannakse sinu pilt, seal on väga täpselt kirjas need kuupäevad, vaat mis sa võid seal olla ja kui sul on see kolme päeva pilet, siis selles ajavahemikus sa võid sinna tulla ja alati, kui jõuad järgmise templini, noh, ütleme et üks kaugemaid templeid osas 30 kilomeetriga kaugusel, aga kuna me olime eelnevalt lugenud, et see on jälle nii-öelda arhitektuuriliselt kõige huvitavam ja kusagil mujal ei ole nii palju neid erinevaid jooniseid ja, ja maalinguid. Et siis me ikkagi valisime ka selle, kuigi see oli nagu selline naistetempel ja punasest kivist ja 30 kilomeetrit kahtlesime küll algul, et liiga kauge ja nii, aga samas oli ka seda huvitav, huvitav ikkagi näha ja igasse templisse sisse minek, seda eelnevalt kontrollitakse. Ja kui enne seda Punak meerida aegadesse Munak meeride või see jõhkrate tapmistega praegu oli 1975 kuni seitse Nende üheksa. Et enne seda külastati templeid suhteliselt vähe, siis praegu on see oht, et külastajaid iga päeva peale on liiga palju, et aastas on neid kuskil kaks miljonit. 2007 külastas repi Angkor. Ankory. Vatikompleksid DPD 24 miljonit inimest, neli miljonit turisti. Siis pole ime jah, et see kõik kulub ja ehk panevad mõned turistid midagi taskusse seda kontrollida. Näiteks nüüd enam mitte, aga seal on olnud selline aeg, kus siis nende kujude pead on lihtsalt kõndinud minema, et suur osa rajast, kus tohutult rööviti seal kõikvõimalikke kunsti kartusi, neid viidi suurte autodega sealt välja ja noh, kuna ikkagi see aeg ju on väga kauge või noh, tõepoolest nad on antiiksed ja, ja neis on oma Tartus, siis nüüd on sellele piir pandud ja selles ankurvatis on siis olemas üks buda kuju, mida praegu käivad kõik budausulised kummardamas ja, ja imetlemas. Ja seda peetaksegi suureks imeks, et see pea oli kadunud pea 100 aastat ja väga hiljutise pea uuesti leiti nii, et taasbuda oma peaga. Nii et me tuleme siis tagasi haamri, äppist seal trepist, kesse siis üleb Mompenni mere äärde seanud Külli muide, jahes võib-olla siia vahepeal olekski õige ära rääkida, et kuidas te seal siis selle vahemaa läbisite Numpennijas vahel, et noh, on teada, et te ei lenda eriti palju lennukeid. Ei, nii ei saa öelda, et me eriti palju lennukitega ei lenda, aga kui meil on ikka võimalus bussiaknast vaadata maad, siis me kindlasti, sest eelistame seda ja ostsime siis nii-öelda luks bussile pileti. Valisime siis selle variandi, sest hinnavahe oli tavaline buss neli dollarit ja nii-öelda luks buss, 10 dollarit. Olen ma kuskil umbes 300 kilomeetrit sõiduaeg siis kuus tundi ja loomulikult oli seda huvitavam. Jällegi nägime bussiaknast ikkagi seda maad vahepeal peatus, huvitav oli see kohalik söögikoht, mida seal oli võimalik siis külastada ja, ja noh, kõik see annab tohutult palju juurde ja ütleme, et kas või see, kuidas, kuidas toimub liiklus, et see on meie mõistes tõeline kaos, sest liiklusmärke on suhteliselt vähe, valgust, foorum veel vähem, et nad ei segaks ja kuigi ütleme, pealinnas on kolm sõidurida, ühtpidi kolm sõidurida, teistpidi ja kujutame ette, et sa sõidad paremas sõidureas, nüüd sul on vaja sealt keerata vasakule. Siis sa hakkad juba vaikselt sujuvalt liikuma. Nii et kõik liiguvad sujuvalt, keegi piibita, keegi ei vehi rusikatega, keegi midagi ei ei õienda. Sa liigud sujuvalt vastasvoolust läbi oma kõrvalridadest mööda ja saadki rahulikult ära pöörata. Liiklus sujub stiihiliselt aga hästi. Aga nüüd veel natuke sellest bussist, et mis maksis, selline sõit seal vahemaa on ju küllalt pikk, mitusada kilomeetrit. Jah, ja, ja see pilet maksis 10 dollarit, hommikul tuli meile buss hotelli ärelet viia meid sinna bussi väljumiskohta, seal olid poisid, kes võtsid meie pagasi, panid sildid külge, et see on kindlasti meie pagassis oli ukse peal järgmine noormees, kes juhatas meile koha bussis ootas järgmine, kes näitas, et täpselt see on teie koht ja kui kõik see oli vist neid kuus neid abilisi, kes aitasid need inimesed kõik bussi, siis seitsmes jäi bussi, sest iga kord, kui tee peal oli mingi huvitav koht, siis ta giidina tutvustas, ütles, siin on see sild, selle silla ehitamiseks saime raha ala Koreaalastelt või jaapanlastelt, see oli nagu tavaline. Et need olid aidanud siis ehitada neid tähtsamaid objekte. Ja samuti pakuti siis tee peale veel VS-i ja võileib. Meie kaugbussiliinidel oleks, mida õppida igal juhul ja teeninduse mõttes, kasvõi kui buss hakkas liikuma, siis kõik nad olles kaunites, vormides, kõik lehvitasid, see oli nagu märke, tulge ikka meiega ja ja sõitke meiega. Tur, istun seal, kuningas, turiston, kuningas, no mina arvan, et nad ei ole veel väga pealetükkivad ja, ja noh, võib-olla oligi seekord nagu see, et enne reisi saime lukku, olete juba päris palju neid Kambodža väikesi, selliseid reisimälestusi ja igalt poolt kõlas läbi see, et viimane aeg on minna, viimane aeg on minna praegu veel näete seda ehtsat Kambodža sealgi kõik kiiresti muutub, kõik on läinud. Teiseks, varsti on seegi selline tavaline turistimaa, kus sa oled liikuv rahakott. Nüüd veidi ka Kambodža ajaloost. Esimene riik tänapäeva Kambodža alal oli fun on, mis hõlmas enamuse Kagu-Aasiast. See püsis kolmanda kuni kuuenda sajandini. Riigi juhtkonna rahvuslik, pärit talu ja keel ei ole täpselt teada, on oletatud, et nemadki olid meerid. Funan oli India kultuurist tugevasti mõjutatud ja sel ajal hakkas maal levima budism. Mannil olid lähedased suhted ka Hiinaga. Üheksandal sajand Nendel tekkis khmeeri impeeriumil, õitseng kestis kuni 15. sajandini. Esialgu oli pealinnaks koor, kuni see viidi 1432 üle Nompenni pärast rüüstamist taide poolt jäeti varsti lõplikult maha. Ebaedukad, sõjad viisid riigi majanduse alla ja põhjustasid territoriaalseid kaotusi, kuid riik ise jäi püsima kuni 19. sajandi keskpaigani. Angkor unustati kasvast džunglisse, kuid pärast taasavastamist on see Bly kompleks taastatud ja saanud, nagu me oleme tänagi kuulnud suureks turismimagnetiks. 1863 kuulutas Prantsusmaa Kambodža oma protektoraadiks. Samast aastast valitseb Kambodžas Norrodomi dünastia võimule Taima. 1867 jagasid tai ja Prantsusmaa Mary riigi omavahel ära Taise kaks provintsi ja Prantsusmaa ülejäänu ning Norra Tomid jäid prantsuse asumaa asevalitsejad. 1906 sõlmitud piirileppe järgi pidi tai mõlemad endise Kambodža provintsid Prantsusmaale üle andma. Kambodža jäi osaks prantsuse Indo-Hiinast kuni iseseisvumise nii 1953. Teise maailmasõja ajal oli Kambodža jaapani okupeeritud. Ja nüüd oleme siis jõudnud Kambodžas merele härrade kohta nimega Sihanoukville'i, mis siis seal on nime saanud siis kuninga suguvõsa järgi. Aga seal on üks tähelepanu väärne hotell, uska, teie peatusite ja mis lehvib selle hotelli ukse kohal. See on kolme noore eesti mehe üles ehitatud ja püsti pandud ja need teevad seal raha ja seal on siis eesti lipp. Seal on jah, seal üleval rõdul lehvib kõrvuti Kambodža lipuga ka eesti lipuga selles hotellis ei pea. Ahsoo ei läinud ei sellepärast et me otsisime seda hotelli vana nime järgi. Taksojuht ei teadnud vana nime järgi uue nime. Ja siis me läksime sinna hotellis olime nagu tagavara variandiks. No vot siis oli, läks veidikene viltu sõjaga pärast ikka käisite seal hotellis ja hea, et me käisime, sest kuna saabusime sinna seanukvilli õhtul pimedas ja, ja see taksojuht ütles, et oo, ma tean, ma tean seda hotelli, tegelikult ta ei teadnud, sõitis järgmisse tänavasse mitte hakatud, aga tiirutama seal kõiki neid mere poole sõitvaid tänavaid läbi neid oli seal päris mitu, et siis otsustasime, et valime siis selle teise, valime prantslase, mis oli ka huvi. Aga muidugi juba järgmisel päeval läksime otsima siis eesti poiste kohta, mida me teadsime, et peab olema, Leida oli seda tõesti kerge, sest sinimustvalge lehvis. Läksime sinna sööma teisele korrusele, kohalik tütarlaps oskas öelda aitäh ja oskas öelda tere, seegi oli väga meeldiv ja siis õige pea nägime üht nendest kolmest poisist siis või noh, noorest mehest, kes seal seda ettevõtmist veavad. Ja noh, mingis mõttes oli huvitav kuulda, et, et nad on valinud nii kauge ja nii eksootilise kohaga, samas nad ütlesid, et neil on eestlasi seal juba palju ja neid juba Eestis teatakse. Ja ma arvan, et paljudel on see nagu selline turvatunne, et kui ta läheb ikka eestlase juurde, et siis ta läheb nagu nagu oma juurde noh, et kindlasti seegi mõjutab ja, ja mis oli muidugi eriti tore, mida ma ütlesin ka, Reneelete enne oli juba mitu päeva otsinud konnaliha, et tal oli nagu kinnisidee ära proovida konnalihasest krokodille me olime pealinnas söönud ei, seamreppis, sõime krokodilliliha ja nüüd ta siis otsis seda konnaliha ja näe imet, eestlaste juures oli see võimalik ja siis ma Renele ütlesin, et see on ikka uhke värk küll, tuled siia Kambodžas sinimustvalge lipu all, sööd konnaliha, öeldakse tere ja aitäh. Et, et suurepärane. No ütle veel, et häving veel ei olnud, õigus, et eestlane on igas sadamas. Kui nüüd rääkida üldse sellest hotellide tasemest, et te olete ikka ise alati hoolsasti ette valmistanud, valinud selle majutuskoha, tullakse hinna ja kvaliteedi suhe tagatud, kuidas seal Kambodžas sellega lood on, et kas need hotellid on niisugused läänemaised või on nad väga lihtsad? Kui me räägime näiteks jaam Repist, siis seal praegu valmivad ainult viietärnihotellid, see on rep, on siis see koht, kus sa saad väljasõit Angkor Wat ja umbes kolm kilomeetrit on see väljasõit nii et seal ridamisi ehitatakse uusi. Ja kui see giid meile ka nimetas, et veel 10 aastat tagasi oli umbes 60 hotelli, siis nüüd on seal üle 200 ja kõikidele jätkub kliente ja inimesi. Aga meie traditsiooniliselt valima ikkagi sellised väikesed kohad. Ja seekord meil oli huvitav, et me elasime austraallaste juures, tähendab hotell kuulus austraallast teleMe, elasime prantslase juures, kes on seal olnud kaua ja, ja Kambodža on ju kunagi olnud prantsuse asumaa, nii et see prantsuse keele mõju prantsuse kultuuri mõju prantsuse mõju on seal ikka veel täiesti olemas. Et nägime ta selliseid vanu koloni, saab draid, kes oma perega ja kohaliku naisega siis sama bussiga näiteks sõitsid sinna seanukvilli ja elasime siis ka šveitslase juures ja nüüd, kui päris aus olla, siis kõige parem tase oli šveitslase juures, et seal oli ikka, on nii läbimõeldud, nii puhas. Ja seal oli see hinna ja kvaliteedi suhe küll absoluutselt paigas, aga mis puudutas eesti poiste majutust, siis nad näitasid meile tube. Toad olid ilusad, puhtad ja öö, hind 15 dollarit, ma arvan, et see on ikka väga-väga hea hind. Seanok vill on mere ääres ja siis mööda mererandade seal ka liikusid edasi siis sellesse kohta, millel nimeks kuidas oli n? Seal me olime kaks, kaks päeva, sealt läksime üle kompotti üle kombati, väike linnake, kompott seal, vahetasime sõiduvahendit, siis lõppsihiks oli meil, see on 10 15 kilomeetrit vietnami piirist ja see on endine kuulus prantsuse kolonisaatorite suvituslinn, uhked villad neile. Nüüd on jäänud varemed muidugi. Sinnani siis läksime nii-öelda oma merepuhkust jätkama, aga kuna olime teadlikud, et seal on väga head söögid, mereandidest, siis see oli ka üks eesmärk. Proovida seda kohalikku toitu. No see on üks asi, millest me kõigis oma reisiraadiotes oleme rääkinud, missugune on see kohalik toit ja kindlasti mida kaugemale Eestist, seda meie omast erinevam on tõenäoliselt, kuigi me siin hiljaaegu kuulsime ka, et Islandil süüakse mädanenud hailiha aga tõenäoliselt seal Kambodžas on see ikkagi hoopis hoopis teistsugune kui meil või kuidas arvad majja? Jah, see on täiesti selge, et ta on hoopis teistsugune kui meil, aga samas, kui nüüd hakkad mõtlema, et noh, et ikkagi analoogseid sööklad juba maailmas päris palju söönud, et ta ei ole väga terav ja, ja see, mida kindlasti seisab igal pooled turistid, peab ära sööma, selle nimi on kas siis mis on siis palmilehe sisse hautatud, hautatud hautatud, et siis süte peal vä? Ei, nad ei tee seda süte peal, nad ootavad seda ikkagi selles potis või ma kujutan ette, et Kabannis, aga see kala on siis nagu tehtud hakklihaks või midagi sellist, et noh, samas meile ta nüüd nii teravat elamust ei jätnud, kuigi me saime erinevate paaril või kolmel korral, proovisime seda amokk, FISi. Aga küllap on üks erisus kindlasti see, et seal tõepoolest kõike saab värskelt kaasada kala. Jah, ka seda kala saab värskelt ja just seal keppis, kus siis mere väär on nii-öelda meie mõistes ehitatud täiskuule. Aga kõik need kuurid on restoranid, mõni on puhta, mõni on vähem puhas ja, ja juba enne meile öeldi, et käige kindlasti seal ja juba teisel päeval. Me veendusime, et see märguanne oli õige, sest seal oli tõepoolest esiteks oli väga puhas, teiseks oli seal juba magustoit hinna sees, kolmandaks olid seal portsud väga suured ja see oligi see mereandide söömine siis et need mereannid on hommikul juba toodud sinna kaldale, need jäetakse merre niinimetatud sellise vitstest korvi sisse. Kui tuleb klient ütleb, et täna ma soovin seda ja seda siis naine jookseb, ilma et ta tavaliselt pikad püksid jalas loba-loba läheb nendega siis ette, toob selle vajaliku koguse sealt välja, see sulle tehakse ja saadki selle väga värske söögi ja ei võtagi, ei tea kui kaua aega. Et noh, et võiks kujutada ette, et kui ta läheb ja noh, Oa tuleb merest, et siis see on kõik hirmus aeg. Ei, ei, kõik see toimub päris kiiresti. Kartuleid saad külmutatud norra lõhet. Et nüüd nüüd saad ikka aru küll, et see erinevus on väga suur. Sama on ju puuviljadega, et kõik, kes on proovinud neid kohalikke puuvilju, siis nad ütlevad, et see, mida me siin sööme, et see on mingi täielik jama, Ma lihtsalt enda käest tean, et ma ei söö näiteks siin banaane ja kuulutan alati, et mina ei söö banaani. Aga kui ma olen seal kuskil olnud, siis sobib mulle banaan küll. No ma küsin kohe meenutades aasta tagust saadet, et kas see kurikuulus tuuri ajal on ka seal olemas Ei, seda kurikuulsat Tourjani seal me ei kohanud, ei kohanud kusagil seal ja seal vist ei kasvagi seda, aga mis on, mis on huvitav, et seal seanukvillis, kui sa oled seal rannas, siis kogu aeg on võimalik sul osta kõikvõimalikke puuvilju. Me oleme nüüd rääkinud Kambodža köögist veidi ja majutusest, aga millega seal veel peale vaatamisväärsuste looduse nautimise tegeleda võiks, mis on selline turisti mõnu, mida talle võiks pakkuda seal? Üks neid asju, mis on see mast ja peab, see on kindlasti siis massaaž, sest seal pakutakse kõikvõimalikke massaaže ja meiegi tulles esimesel päeval sinna Numpenni, siis õhtul kohe kasutasime esimest massaaži võimalust, see oli küll massaaž jalgadele ja algab sellega, et kenasti pestakse su jalad ilusti sooja veega ja siis kuivatatakse ja siis siis toimub see massaaž jalgadele, kuni põlvedeni, siis kõik jalatallad ja noh, ikka väga-väga korralikud ja lisaks sellele masseeritakse ühtlemisega selg. Et noh, et see on ju päris tore, kui jalamassaaž tähendab ka seljamassaaž. Aga, aga muidugi on siis seal eriti populaarne on ka see pimedate massaaž, et massaaži teeb pime inimene ja massaaž neljal käel. Et see on see, mida reklaamitakse ja kui me räägime hindadest, siis noh, et ikka väga-väga soodne ja seda massaažisalonge ja ja kõikvõimalikke, neid kohti on kõrvuti ja tüdrukud on siis väljas, kes, kes siis pakuvad sulle neid pabereid, kus on täpselt need hinnad ja kõik seepeale, et ainult mine minemine. Nii et hinnad algavad viiest dollarist. Ja Need inimesed, kes teavad massaažist, on kindlasti kuulnud sellist mõistet nagu Rootsi massaaz. Vot see oli mingil põhjusel väga kallis, 17 dollarit, aga me ei käinud seda ära proovimas, et vaadata, et no mida imet nad seal siis teistmoodi teevad. No kui räägitakse massaažist taimaal, siis läheb tihtilugu üle millekski muuks, kuidas Kambodžas sellega lood on, kas seal sellist noh, ütleme prostitutsiooni või taolist asja ka pakutakse agaralt? Ei, nad on selle peale väga agaralt mõelnud, sest ütleme, kõikvõimalikud reklaami prospektid igal pool taga viimasel küljel on siis see, et hoiduge ja, ja säilitage just nimelt, et see laste nii öelda prostitutsioon, alaealist ja on siis on probleemiks probleemiks ja see on hästi lihtne, miks ta on probleemiks, sest nad on niivõrd usaldanud. Nad on niivõrd usaldavad ja näiteks oli meil selline juhus, olime seal seanuks Willi rannas. Hommikul läksime vete in läks ette, äkki oli tal väike tüdruk käest kinni juba? Naersime, et, et see käib ju väga lihtsalt, et siin sa ei peagi ise väga pingutama. Ja muidugi see, mida me olime näinud juba ka Malaisias, et väga palju on siis seda kohalike naiste ärakasutamist. Nonii nüüd enne näitabki mulle seda pilti, kus siis kus said lapse, kui väike ta õieti siis. Kus 11 10 11 rullub või kuskilt tuli mulle ligi vees olime põlvest saadik vees, tulibism käediga naeratab mulle otsa. Naeratan talle vastu ja ja mõni minut, ma arvan, et me läksime lahku, aga ta midagi nagu ei öelnud. Oi ei küsinud, et ta oli lihtsalt vee, piirdus asi naeratusega ja ta arvas, et onu niikuinii saab isegi rohkem. Nii et jah, et see ilmselt kujuneb seal väga-väga varsti probleemiks ja, ja noh, ütleme seal hotellides, kus need noored ikkagi ju põhiliselt on teenindajad. Et nad on väga lahked ja väga niimoodi. Et ta ütleb sulle, et hauaHarju Tomorovet, ta tahab rääkida, nii-öelda inglise keelt harjutada ja siis ta eksib, aga ta igal juhul räägib ja siis tähendab, et oi, mul on väga, väga hea mälu, et tule siia jälle tagasi, et ma mäletan sind kindlasti. Lõpetame tänase saate veel ühe Sappon, mida ta lauluga nädala pärast aga jätkame juttu sellest tuttavast maast. Muuhulgas punastage meeride jäetud jälgedest selle riigi ajalukku ning anname ka praktilisemaid nõuandeid tulevastele esimeestele. Saate tõid tänagi teieni Mart Ummelas ja Kätlin Maasik. Saade kordab teisipäeva õhtul ja on järelkuulatav interni.
