Tänases riigikaitses saates räägime kodutütardest. Nimelt eile, 19. jaanuaril tähistas kaitseliidu eriorganisatsioon Kodutütred oma 70 viiendat aastapäeva telekuulama 140 seitsmendad saadetes. Riigikaitse aeti sarjas kaitsetahe, mina olen saate toimetaja ja reporter Erik Bartowski Vii kais saateid, kaitsetahe on eetris igal laupäeval vikerraadios kell 16 45 ja nii siis kaitseliidu noorteorganisatsioon Kodutütred asutati 19. jaanuaril 1932. aastal ja tänasel päeval val kuulub sinna pea 4000 tütarlast vanuses kaheksa kuni kaheksateistkümned. 18. eluaastani. Meil on otseühendus kodutütarde peavanema Angeelika narisega, tere. Tere. Kes need kodutütred sellised siis on? Seda ikka aeg-ajalt küsitakse, et kes need kodutütred siis on ja mina ütleksin küll niimoodi, et kodutütred on sellised toredad eesti tüdrukud, kes jaksavad ja tahavad teha erinevaid huvitavaid tegevusi. Ja läbi selle arenevad ise arendavad ka meie Eestit edasi. Millega te siis tegelete, mis huvitavad tegevused? No meil on ka iseenesest selline nagu õppeprogramm ka, et kuna meie lapsed on väga erinevas vanuses, siis meie õppeprogramm koosneb kuuest erinevast astmest, et ta on nagu noorematele ja siis järjest edasi, et läheb nagu raskemaks. Et igas sellises me nimetame neid järkudeks on kuus teema, mis siis üldjoontes haaravad enda alla Eesti ajalugu kui meie oma oskused, matkaoskused, skauditarkused, erinevad turvalisus ja sellised teemad ja siis nagu vastavalt vanuseastmetele on need programmid tehtud nii, et laps nagu õpib kogu aeg raskemaid asju. Aga noh, ainult sellisest kuivast õppimisest ei ole ju kunagi kasu, et siis me nagu kõiki neid tegevusi ja läbi tegevuse teeme neid asju, et siis läbilaagrite läbi koonduste ekskursioonide matkade. Et see tegevus on hästi-hästi lai, et me tõepoolest meie tüdrukud heegeldavad koovad, aga samamoodi neile meeldib ka püssi lasta ja rasketel matkadel käia, nii et, et meil on küll väga erinevaid tegevusi. Ahhaa tähendab siis kodutütred puudutavad ikkagi relvi ka, et kuna on kaitseliidu eriorganisatsioon Jah, et see ei ole meil kohustuslik, et neil kodutütar peab kindlasti ka relvade vastu huvi tundma, ta peab neid kindlasti käes hoidma, nendest laskma, aga need tüdrukud, kellele see huvi on ja tegelikult on neid tüdrukuid päris palju, siis nendel on see võimalus olemas ja just tänu sellele, et me kaitseliidu-ga ühendatud oleme. No ega ta päris ütleme sõjaväe relvi näpi, eks ole, te lasete õhupüssi seal, eks ole, ja nii edasi. Korrutada oskaotlik organisatsioon, mida see tähendab? See on kaotlik organisatsioon selles mõttes, et me oleme ju tegelikult välja kasvanud sellisest nagu kaotlikest põhimõtetest, et me püüame iseendaga hakkama saada nii looduses kui mujal olles ja sellises kaotlikud oskused, põhimõtted on nagu seadmele juurde toodud. Lisaks sellele, et meil on siis selline programm koos kaitseliiduga, ütleme siin isamaalisust juures Juttu oli laagritest, et laagrite teete suvel. Kas suvel ei tee ainult suvel, talvel ka? Ka meil on selles mõttes, et väga populaarsed on nii talve kui kevad kui ka sügislaagrid, mis siis jäävad üldjoontes koolivaheajale ja neid ei tehta võib-olla siis nagu välisööbimisega väljas, vaid mõnes koolimajas. Ja tegevus käib siis päeval kas väljas või sees aga selles mõttes meie laagrid käivad ikka läbi aasta. Kurvastate väga, et sellel aastal lund ei ole. Osa kindlasti sellepärast, et ma eile just oli Võrumaal ja Võru rahvas oli küll õnnelik selle esimese lume üle, mis tuli, et muidugi on neid lapsi ka keele väga meeldib suusatada, et meil 10. veebruaril peaks olema vabariiklik suusavõistlused, eks siis ole näha, kas seda saab pidada või ei saa. Ma olin küll aastaid tagasi olnud ühes noorkotkaste talvelaagris ja nemad olid küll päris päris telkides, panid endale kuuseoksad alla, see oli Raplamaal ja Rapla Noorte kotkaste juhid jälgisid, et lastega seal midagi paha juhtuks, noh, need olid need niinimetatud sissitelgid, kõik ahjud sees. Kas, kas selliseid asju, muide, tüdrukud olid ka seal koos poistega laagris, et, et kas selliseid noorte kotkaste koos selliseid talvelaagrite Ikka tehakse, sest tegelikult ju meil põhitegevus käib rühmades ja meie väga paljud kodutöötajate rühmad ongi, kuna ta on ühes koolis, nad teevadki koostööd noorte kotkaste ka, et mõnel on lausa üks juhendaja ja siis nad käivad ka praegu ikka ka talvisel ajal metsas ja, ja ma tean, et isegi praegu, sellel nädalavahetusel, nii mõnigi rühm oli metsas tissi telgiga. Meeldinud neile tegelikult kas see tähendab seda, et õpetajate lastele ka looduskaitset ikka. Et, et seda, et looduses mitte ainult taimi ja loomi ära tunda, vaid ka seda, kuidas loodust hoida, kui ise näiteks peaks loodusesse minema oma laagrist ümbrust koristama. Jah, ma arvan, et meie puhul ongi see, et me niivõrd ei õpeta erinevaid taimi ja loomi ja putukaid neid tundma, vaid me õpetangi just seda, et kuidas metsas hakkama saada ja mitte ainult hakkama saada, vaid selles mõttes, et kui sa metsas oled, et kui sa sealt ära lähed, et siis samamoodi ja ma arvan, et me oleme seda päris hästi suutnud teha, sellepärast et kui me erinevaid oma ürituste jaoks taotleme luba kas metskonnast või mõnest rahvuspargist, siis meil alati öeldakse, et me juba teame, et teid võib usaldada, et teie lapsed oskavad looduses olla. Skauditarkused, mida tähendab skauditarkused või võis kaotliku osa peale selle, et te metsas käite? Ringutakse metsas käimine on üks osa ka sellest, aga no jätame need skaudiehitised sõlmed ja selline võib-olla selline olemine käib sinna juurde. Mida tähendab patriootlik kasvatus? See on kõige selles mõttes raske öelda vee, et me teame seda, et me seda teeme, miks, vastan julgelt, ütlen sellepärast, et me oleme ju 15 aastat juba tegutsenud ja ma ise olen 10 aastat tegutsenud ja need tüdrukud, kes on nüüd suureks saanud, et kui sa kuuled, kuidas nemad räägivad, kas Eestimaast eesti lipust eesti hümni, siis sa saad aru, tegelikult on nende hinges midagi teistmoodi võib-olla kui, kui tavalistel lastel. Aga seda nüüd öelda, et millal me seda teeme ja kuidas me seda täpselt teinud, seda on väga keeruline öelda, et me teeme seda kogu aeg niimoodi tilkhaaval läbi nende igasuguste erinevate ürituste ja just nende igasuguste pidulike ürituste ja kõik see, et see tuleb naguniimoodi tilkhaaval vast. Teil on kodutütardel üsna ilus ja uhke vorm. Kui nüüd väike tütarlaps tuleb teie organisatsiooni, kui kiiresti ta selle vormi endale saab ja võib endale selle selga panna, on selleks mingeid eksameid vaja või kuidas? Meil on niimoodi, et kui üks tüdruk tuleb ja ta arvab, et ta tahaks meiega liituda, siis ta kirjutab sooviavalduse ja meil on igas maakonnas on olemas kaitseliit ja kaitseliidu juures on siis ka olemas noorteinstruktor, kes sellega tegeleb ja tema siis võtab selle sooviavalduse vastu ja vaatab, millisesse rühma tüdruk võiks kuuluda. Ja siis sellel tüdrukul on kaks kuud, on selline kandidaadi aeg, kus ta siis õpib selliseid elementaarseid asju meie organisatsiooni kohta käib mõnel Ühel ja see on ka tema jaoks aega otsustada, kas ta tahab meiega ühineda või mitte, aga sellist otsest eksamit nagu ei ole, on küll selline kuues järk, mille tapab ära piim, on selline test seal lõpus ja kui ta sellega hakkama saanud ja tema soov on ikka endine, siis toimub selline pidulik vastuvõtmine, et meil on siis tõepoolest leitakse kas mõni tähtpäev või tehakse suurem pidulikum üritus, kus siis need tüdruk, kuid kes soovivad astuda, annavad tõotuse, saavad endale liikmepileti, saavad tõotuse lehe kirjutavad nagu allkirjaga, et nad tõendavad seda, et nad on valmis meie organisatsiooni reeglitest kinni pidama. Ja siis ta võib esimest korda kanda ka meie kodutütarde vormi. Kas kodutaluorganisatsioonid on kõikide kaitseliidu malevate juures või kuidas te jaotate üle Eesti? Me oleme kõikide kaitseliidu malevate juures, nii et meil on nagu samamoodi 15 malevat, nii on meil ka 15 kodutute ringkonda ja tõepoolest, igas maakonnas on meil tüdrukud olemas ja kõige väiksemad sellised ringkonnad on võib-olla sellised 100 150. liikmeskonnaga tüdrukud. Ja kõige suuremad? Kõige suuremad on 400-ni, on Võrus ja 300 ja 400 vahele jäävad siis veel Tartu ja Jõgeva Tallinas omi. Kuidas kunagi, natukene üle 100 praegu hetkel on 100 ringis, nii et Tallinnas on kuidagi vist tegevust rohkem, lastel. Kuidas selle tasulisusega on? Tihtilugu räägitakse sellest, et lasteringid ja igasugused hobitegevused maksavad, palju ajab ja vanemad ei jaksa neid tihti luu kinni maksta, neid, neid laste lõbusaid. Et kuidas sellega kosutav talun. Meil on sellega lastevanemate koha pealt vaadates nagu väga hästi, et meie üritused lastele on kõik tasuta, et me saame riigieelarvest selle jaoks raha, et neid üritusi korraldada ja teha. Ja kõik laagrid ja ekskursioonid ja sellised ettevõtmised on lapsevanema jaoks tasuta. Ja täpselt sama on ka noortekotkastele. Angeelika Norris palun rääkige sellest noorte kotkaste organisatsioonis ka natukene lõppu, et kuna noh, kodutütred ja noorkotkad on paralleelsed organisatsioonid, üks on tütarlaste organisatsioon, teine poiste organisatsioon, et siis raadio kuulajaks mingisugune ettekujutus, mismoodi need organisatsioonid tegutsevad. Ja et, et me oleme tõepoolest nagu mõlemad kaitseliidu eriorganisatsioonid, aga nagu ma juba ennem ütlesin, et meil on väga paljudes kohtades, eriti nagu väiksemates maakohtades, on need rühmad täiesti nagu segunenud, et nad on, kogu aeg teevad koos kõiki asju. Et ega meil nagu erinevusi väga ei ole, et võib-olla, kui me vaatame lihtsalt seisust mõistet, ütles, et kui meil on järgud, siis noormeestel on need järgud nimed teatud teistmoodi, aga põhimõtted on kõik samad ja sellised põhiväärtused ja need on kõik samad. Marjutan üritusi, mis tehakse ka eraldi, et kuna poisid on füüsiliselt tugevamad ja neid võib olla niisugune põnevust on rohkem. Võib-olla ei taha teha sellist lihtsamaid kodusamaid asju, et siis on ka eraldi üritusi, aga ütleme, suurlaagreid oleme me nüüd viis aastat pidanud täiesti koos üle vabariiklike ja meie võistlused on koos, nii et me oleme nagu hästi tihedasti seotud, et ega meil väga suuri erinevusi ei olegi. Aitäh sulle otseintervjuu eest kodutütarde peavanem Angeelika naris. Tuletame siis veelkord raadiokuulajale meelde, et kaitseliidu noorteorganisatsiooni kodutütred asutati 19. jaanuaril 1932. aastal ja just eile tähistas siis kujutatud organisatsioon oma 70 viiendat aastapäeva. Tänase riigikaitses. Saate tegid helipuldis Liivi, Salumäe ja mikrofoni juures Ericultovski. Varasemaid saateid saate kuulata internetis vikerraadio aadressil ja kuulmiseni jälle nädala pärast. Laupäeval kell 16 45. Raadio.
