Tere, 12. jaanuari varahommikust, viis minutit on puudu  kella seitsmest, te vaatate terevisiooni  ja sinu, tere ka. Tere hommikust. Tere hommikust, Katrin. Tere, tere, Eera. Meil on kohe väga toredad asjad, kõik, mis peaks ära mahtuma  viide minutisse. Nii et alustame kohe otsas. Täna Martsipani päev, mis meeldib mulle eriti sulle medi. Mulle meeldib, meeldib, kui teda on sellise õhukese kihina  erinevate kookide peal mitte sellisel suurel  ja väga ilusal kujul või ei, raatsiks hammustadagi otsas. No need Martsipani kujud, mis meil laua peal on,  need võib-olla annavad märku sellisest meisterlikust,  kuidas, mida martsipaniga võimalik teha. Ma ei kujuta ette, ma olen lapsest saadik juurelnud,  et kuidas selliste kujude söömine välja näeb. Söömine on väga lihtne, lööd hambad sisse,  alusta siit kinganinadest või siit tukast. Eeldab seda, et see martipan on värske Seda küll jah, et mitte väga seisnud, aga täna me  martsipanist ka rohkem räägime, sellepärast et täna  Martsipani päev peamised kaks koostisosad,  tuhk, suhkur ja mandlijahu ja muuseas, ega täpselt ei olegi teada,  kuskohas see martsipan alguse sai, süüdistatakse meie oma  linna Tallinnat siin, aga ka Lübek on täiesti paike,  kus inimesed arvavad, et just nimelt seal leiutati martsipan  täpselt seda paika ja kohta ja aega teada ei ole,  aga no me võtame selle au täna hommikul endale marsipanist räägime,  marsi pani, kaunistame ka, tuleb spetsialist kohale,  isegi ma ütleks, peaspetsialist, kes annab  ka mulle vintslit kätte ja saan ühte kukk värvida. Aga muuseas seesama asi, mis siin on, ma vaatasin alguses,  et no ei ole võimalik, Martin n on nii raske,  kui sa selle üles tõstad. Alguses mulle meenutas ühte teist asja tuhadoosi  ja ma mõtlesin, et miks meil on stuudios hommikulaua peal tuhatoos,  aga selgub, et tegemist on on meistritööga  ja hoopis martsipaniga. Aga täna on suudlepunapead päev. 2009. aastal hakati seda päeva tähistama ja,  ja tuleb välja, et loomulikku punapäid on ainult kaks  protsenti Iirimaal ilmselt rohkem. Võimalik, et kõik punapead, olge täna, siis olge täna  siis valmis selleks, et mõni tore inimene tuleb  ja soovib teid rõõmsalt kallistada või suudelda,  sest päev on selline. Et päev on selline, tuleb tähistada just nimelt,  aga meil on üks väga vahva video teile, head vaatajad näidata. Üks toimekas nirk Elis selle video meile saatis Tallinna  lähistel Järve külas on see tehtud ja Elis sai tehtud  selle oma koduaknast. Ja nii näete sealt üks väga tore, vahva väike nirgipea juba  kerkis ülesse ja tuleb ta päris hea saagiga tegelikult sinna  pererahvale külla, sinna järvekülla põldhiire on ta kinni  püüdnud ja ilmselt tuleb ta nagu kassis norima natuke seda kiitust,  et demonstreerida oma jah ja osavust. Kõigepealt tuuseldab ta suures lumes nii suurt lund,  võib-olla praegu Eestimaal enam näha ei ole,  aga üks tubli loom on ta igal juhul. Ja saatke meile kindlasti, kui te veel selliseid toredaid  vaatepilte näete, siis tavaliselt inimestel on ju telefon  isegi kodus taskus, nii et ühe video tegemine käib väga  kiiresti ja televisiooni poole teele, me saame seda hommikul  ka teistele näidata. Nii Elis Järvekülast sai selle asjaga hakkama. Aitäh sulle, Elis. Aga täna saates veel me täna saates räägime sellest,  et esimesest juulist 2017 on poodides keelatud väikeste  kilekottide tasuta kaasa andmine, et ehk  siis kuidas selline kampaania on tänaseks päevaks kulgenud,  kuidas kauplused on selle aktsiooni või nii-öelda teema enda  jaoks vastu võtnud? Vaatame tulevikku. Vaatame tulevikku ja ma sain aru, et esimesest juulist on  see siis seaduse järgi ette nähtud, neid väikseid kilekotte  olla ei tohi, aga osad kauplused on juba praegu väga tublid olnud. Sealt enam neid väikeseid kilekotte ei leia,  nii et tuleks ette valmistada, kui sinna poodi minna. Täpselt nii osadest kauplustest ei lei enam üldse kilekotte,  et juba juba on tegemist paberkandjal. Riidekottidega. Mulle meeldib muidugi ka see uudis, et möödunud nädala  või mitte möödunud nädala, vaid möödunud aasta lõpus keelati  ka Prantsusmaal need plastikust toidukarbid,  kõik noad ja kahvlid, mida tegelikult ka väga ohtralt  kasutatakse ja mis millegipärast. Leiavad tee prügikasti, aga osad neist lihtsalt kukuvad  ka käest ära tegelikult looduses isegi metsa vahel sellist  prahti on päris hulga. Ja paraku selle plastiku eluiga on väga-väga pikk,  et, et tarbimiseda lühiajaliselt, aga, aga aga jälje,  mis ta jätab maa maakerale on paraku väga suur. Just aga Liisu saab kohe jätta ka oma jälje uudistemaailma,  sest tal on tänane plokk, saate esimesed uudised,  kella seitsmesed juba ette valmistatud ja ole hea. Ah. Tere hommikust. Tugev tuul mõjutab parvlaeva liiklust mandri  ja saarte vahel. Varahommikul jäi praamiliikluse korraldaja ees laevade  teatel Hiiumaa ja mandri vahelisel liinil tugeva tuule  ja raskete jääolude tõttu ära rohukülast väljuma pidanud reis. Samas väljus Heltermaalt parvlaev Leiger,  Kihnu veeteede tas aga eile liialt tugeva tuule tõttu  laevaliikluse enda opereeritavatel liinidel. Täna on seoses tugeva tuulega tühistatud reisiparvlaev Kihnu  virve hommikused väljumised Kih nust ja munalaiust. Eile alanud tormituul tabaski kõige enam Kihnu saart,  kus täna hommikul on elektrita 115 majapidamist. Eile õhtul puhus tormituul avamerel iiliti kuni 30 meetrit sekundis,  pärastlõunal peaks ilm rahulikumaks muutuma. Ameerika Ühendriikide välisministrikandidaat Rex Tillerson  on Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkamise poolt,  kuid pole oma tulevase ülemuse Donald Trumpiga Venemaa  suunalist poliitikat detailselt arutanud,  nentis ta. Senati arupärimisel. Senati aru pärimisel olid eelkõige tähelepanu all tillersoni  sõbralikud suhted Venemaaga. Tillersoni vastused aga Venemaa teemalistele küsimustele  olid üsna hästi kooskõlas. USA poliitikute vaadetega. Krimmi annekteerimine on ebaseaduslik, Venemaa vastu tuleb  jõuliselt toimetada. Sanktsioonid tuleks praegu paika jätta, kuid mitte siduda  oma käsi nende sanktsioonide ga. See aga tähendab, et Tillersoni vastused olid tihtipeale  vastuolus ka tema ülemuse, tulevase presidendi Donald Trumpi seisukohtadega. Tillerson nentis, et ei ole kõiki neid teemasid veel läbi rääkima. I me te Some degu that you head some discutsion eba what it is. That that World view is going? Be o ena ou Willing ec am be ha personal,  Workfor. Bro me Prins. Hea. Ta l s. Tillersoni arupärimine jätkub veel ka täna. Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eesti eesistumisperioodil  Euroopa Liidu peateemadeks kindlasti majanduse elavdamine,  tööturg, julgeolek ja Euroopa Liidu kodanike turvalisus  ning naabruspoliitika ja ka rändeküsimused. Valitsuskabinet arutab täna eesistumise prioriteete  ja poliitilist programmi. Eesti on Euroopa Liidu nõukogu eesistujaks järgmise aasta  juulist detsembrini. Eesistujana tahab Eesti panna kõigis valdkondades rõhku  infoühiskonna arengule ja e-lahendustele. Eesistumise ajal korraldatakse Eestis 11 mitteametlikku  ministrite kohtumist ja seitse kõrgetasemelist konverentsi. Toimub ka üle 200 eksperttaseme ürituse. Kokku peaks Eesti eesistumine minema maksma umbes 76  miljonit eurot. Eesti ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitse koostöö kokkulepe,  mis reguleerib Eestis viibivate USA relvajõudude,  nende ülalpeetavate ja ka lepingualuste staatust saab  valitsuse heakskiidu. Korraldusega volitatakse kaitseministrit valitsuse nimel  kokkuleppele alla kirjutama. Kokkulepe täiendab NATO liikmesriikide vahelist relvajõudude  staatust käsitlevat kokkulepet. Leppe sõlmimine loob selgema ja üksikasjalikumalt  reguleeritud õigusraamistiku USA kui strateegilise liitlase  kohalolekuks Eestis ning tugevdab Eesti riigikaitset. Nii kohaloleku üle otsustajatel kui ka relvajõududel endil  on kindlam ja lihtsam saata oma üksusi siia,  kus Eesti ehk vastuvõtva riigiga on sisse seatud toimivad  protseduurid praktiliste küsimuste lahendamiseks. Vabaerakonna juhatus arutab aga Tartus kinnisel koosolekul  Jevgeni Kristafovitši väljaviimise erakonnast. Kristafovit teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias,  et kuna ta ise on sel päeval välismaal, siis kohale minna ei kavatsegi. Kristafovitš kritiseeris vabaerakonda möödunud aasta lõpus  nõndanimetatud katuserahade jagamisel ja muutus seetõttu  erakonna juhtidele ebameeldivaks. Riigikogu vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik on öelnud,  et mitu erakonna liiget on tema käitumisest tõsiselt ärritatud. Samas Pole Talvik ise. Erakonna liige. Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on Kristafovitši  käitumine ebameeldiv, kuid tema võimaliku parteist  väljaheitmist ei soostunud Herkel detsembris kommenteerima. Nii palju esimestest uudistest, milline ilm  ja kui tugeva tuulega täna tuleb, räägib hetke pärast Sirle  ilusat hommiku algust. Jajah. Aitäh liisule ja ilma teema täna tõepoolest aktuaalne,  sellepärast et eilsest alates see tormituul,  mis nii palju pahandust ei olegi teinud,  kui oodata oli, sellepärast et tuuleiilid väga tugevad ei  olnud kuskil 17 18 meetrit sekundis. Jaanuaris, detsembris, Eestis täitsa tavaline,  tänases Maalehes viimasel leheküljel, kus eks ilmast rohkem  tavaliselt on toredad uudised ka ilma rekordite kohta. Nimelt siis maailma meteoroloogiaorganisatsiooni ekspertide  komisjon kinnitas uueks laine kõrguse rekordiks 19 meetrit  ja see laine tõusis nii kõrgele siis Põhja-Atlandil  neljandal veebruaril aastal 2013 tegeleti  ka kuumarekordiga, sellepärast et mullu 22. juulil Kuveidis  Mitrabahhi jaamas mõõdeti 54 kraadi siis sooja  ja ametlik rekord ikkagi pärineb aastast 1913,  Californias registreeriti siis 56,7 soojakraadi. Eestis püstitati ka soojarekordeid aasta lõpus päris 31. detsembril,  kui Tallinnas mõõdeti soojakraade 7,8. Igatahes on see Eesti kohta päris tõhus number. Televisiooni kaks tundi ees ootamas tuulest räägime külmast,  räägime, millest veel. Küsime päästeametnikult, kui palju tööd pakkus tuuline öö. Milliseid samme saaks riik teha sündivuse suurendamiseks  ja millist tuge sooviksid suurpered? Ja küsime, kas sotsiaalmeedia tähesära reklaami kanalina on kustumas. Ja Lenna Kuurma on täna hommikul terevisioonis Eesti laulu  tema laul, siis, mille ta esitab esimeses poolfinaalis 11.  veebruaril kõlab täna siin Meie saate teises pooltunnis,  see on siis kuskil kolmveerand kaheksa paiku. Aga ilmast, Sirle tuul tub seal meie ilma ilmastuudios. Kui tugevasti peab jalad vastu maad suruma,  et seal vastu pidada, kui suured tuuleiilid praegu üle Eesti puhuvad? Ja. Tere hommikust, väljas on tõesti ikka päris päris tugev tuul  ja üsna siuliselt kindlalt tuleb siin maaküljes kinni olla  ja võib-olla isegi natukene siit rõdu äärest kinni haarata,  et tuul minema ei viiks. Aga sellest tulenevalt, et väljas on nii tugev tuul,  on väljas ka päris külm. Tallinnas näiteks eks on hetkel miinus viis kraadi  ja tajutav temperatuur on lausa 13 külmakraadi. Aga miinus viis kraadi on veel ka Narvas  ja Pärnus ning Võrus. Miinus neli kraadi on Haapsalus ning saartel kuus kraadi külma. Tartus miinus seitse Viljandis ning miinus kaheksa Rakveres. Täna päeval tuleb aga pilves ilm ning mitmel pool sajab lund  ja tuiskab, saartel sajab ka lörtsi ning vihma. Tuul puhub täna lõunast ning kagust seitse kuni 12,  rannikul kuni 17 meetrit sekundis ning puhanguti isegi kuni  23 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur jääb miinus viie kuni pluss ühe kraadi  vahele üks kraad sooja, näiteks on Kuressaares null kraadi,  Kärdlas ja Haapsalus miinus üks, Pärnus miinus kolm,  Tallinnas neli kraadi külma on Viljandis  ning Narvas ning miinus viis kraadi Rakveres,  Tartus, edus ja Võrus. Kui eile paistis Lissabonis kenasti päike,  siis täna on seal ilm täiesti pilves aga sellele vaatamata  on seal endiselt soe. Lissabonis on täna 14 kraadi sooja, Berliinis  ja Bukarestis on täna tulemas aga vähese pilvisusega ilm. Berliinis tuleb neli soojakraadi ja Pukarestis kaheksa  kraadi külma. Meil tuleb täna aga kuni üks kraad sooja  ning tuleb üks tuuline päev toredat hommiku algust. Sellised külmakraadid ja tuul ka ja öösel oli tuul kõige tugevam,  siis Sõrve, Ruhnu ja Vilsandil ja Osmussaarel kuni 17  meetrit sekundis. Elektrikatkestusi väga palju ei olnud, hommikul oli küll  Kihnu saar pime, 115 klienti seal ilma vooluta  ka Lääne-Virumaal, igal pool ei saa siis televisiooni vaadata,  sellepärast et elektrit ei ole. Laevaliiklus mandri ja saarte vahel on häiritud tugeva tuule  ja raskete jääolude tõttu rohukülast. Kell kuus. 30 reis ei väljunud. Leiger väljus Eltermaalt kell kuus. 30, see on kindel. Hullem on olukord ka Kuivastu Virtsu liinil,  kus tugeva tuule tõttu on siis parvlaeva liiklus  ka katkenud aga ilma stuudiosse tagasi. Minu kõrval on Toomas Kääparin, kes on Eesti päästeameti  vastutav korrapidaja. Eile õhtul ütles ilmateade, et võib tulla kuni 30 meetrit  sekundis tuult Eesti läänerannikul. No praegusel hetkel on see tuul minu arust täiesti endiselt olemas,  siin telemaja katusel. Toomas, milline oli öö Eestis? Kuidas möödus, kas oli palju tormikahjustusi,  kas oli 30 meetrit sekundis mõnes Eesti paigas? Jah, et kui vaadata nüüd välja, siis siin,  Põhja-Eestis tõesti puhub tugev tuul ja,  ja, ja ka Lääne-Eestis aga päästeameti väljakutsete arv  tegelikkuses meie tavapärasest ei erinenud,  et meil oli siin öö jooksul vaid kuus väljakutset,  mis oli seotud, siis võib olla tormi või tugeva tuulega. Et selles mõttes, et üllatav küll, aga, aga meie statistika  justkui justkui ei näita seda, et oleks torm olnud ja,  ja no enamlevinud ikka, et, et puud tee peal elektripostid,  tee peale kukkunud, mõni katuseplekk rippumas,  mis on siis ohtlik inimestele. Et selline tavapärane tavapärane tegevus tormi korral,  aga jah, väljakutsete arv iseenesest oli,  oli väike võrreldes tavapäraste tormi, väljakutsetega,  mis on võib-olla siin kümnetes või ööpäeva ringi,  kui juba monitoorida, siis võivad sinna 100 kanti jõuda välja. Kas päästeamet hoiab pilku peal ka sellel,  mis toimub merel, mis toimub looduses, mis toimub lennujaamades? Jah, eks me hoiame sellel pilku peal, et küll oma  koostööpartnerite kaudu ja ka meedia kaudu,  aga, aga otseselt, kui nüüd inimeste elud,  elud ohus ei ole, siis, siis ei ole ka meie asi sinna sekkuda,  et jah, me täna hommikul samamoodi oleme kuulnud,  et et saarte ja mandri vahel ühendus on katkenud,  et on elektrikatkestusi meil siin lõuna pool. Aga, aga jah, meie tavapärased tegevused ikkagi on seotud päästesündmustega. No kui tuleb, hoia tormi hoiatus, milline on teie tavaline protseduur,  kuidas te käitute? No üldjuhul meie tegevus ei erine suuresti meie tavapärasest tegevusest,  võib-olla suureneb meil kommunikatsiooni osa,  kus me siis inimestele anname teada, et püsida varjus,  hoolitseda oma vara eest, mitte parkida autosid puude alla,  postide alla, mis võibolla võivad peale kukkuda samamoodi  siis oma laias hoovis lahtine, lahtine nii-öelda kraam kõik  kinni panna, et see lendu ei tõuseks. Ja noh, valmistada ka näiteks elektrikatkestuseks,  et siis laadida oma telefoni akud täis, võib-olla hoida akupank,  kui võimalus on käepärast ja, ja muu selline,  et olla valmis nii-öelda selleks, et torm võib teha kahju. Kas inimeste teadlikkus on tõusnud, ütleme viimase 10 aasta jooksul,  kui öeldakse, et on tormi hoiatus, et on umbes 30 meetrit  sekundis tuult tulemas inimesed oskavad seda ohtu karta. No tundub küll, et, et see on mõjunud sellepärast et juba  juba ka see, et, et meil väljakutseid vähemaks on jäänud,  see tähendab seda, et inimesed ei ole seadnud ennast ohtu. Et mina, mina olen küll nagu selles suhtes optimistlik,  et, et see on mõjunud ja, ja seda tööd tuleb jätkata. Aitäh Toomas Käparin tänaseks päevaks lubas küll. Maksimum 23 meetrit sekundis tuult, ma soovin teile  rahulikku päeva ja mida inimesed täna peaksid silmas pidama? Tänan kõigepealt aga, aga ikka meie tavalised soovitused,  et, et hoolitseda oma vara enda ja, ja oma lähedaste eest,  et kõik tavapärane. Paar pealkirja tänastest ajalehtedest katkine ahi pildus  sädemeid Tartu Postimehes, siis maalehes Koikkülas  kardetakse talve, kui vana kuradit. Kardetakse sellepärast et pool tühjades kortermajades tühjas  korteris veetorud külmuvad lõhki. Need on ka kaks teemat, mis on järgmise jutuajamise ajendiks. Põhja päästekeskuse juht Priit Laos. Tere hommikust, Priit. Tere hommikust. No kõik see kütteperiood, kui ilmad on külmad,  siin vahepeal oli väike külmalaine, inimesed uhasid,  ahjusid ja pliite kütte juba oli ka pahandusmajas veetorud,  külmusid täpselt sama asi. Jah, noh, talv, talv on alanud ja aasta alguses algas ju  kõige võimsa madala temperatuuriga ja tegelikult see kõik  läheb veel mõned kuud edasi, nii et probleem on jätkuv. Tänaseks on vähemalt viis kodu, on saanud tulekahjus kannatada,  mis on saanud alguse torude sulatamisest ebaõigete meetoditega,  aga loomulikult külmaperioodil eluhoonete ja,  ja kodude tulekahjude arv tõuseb sellepärast et peamised on  põhjused kütmisega seotud ja, ja ka elektriseadmetega  ja siin ka on muidugi oma osa kütmisel. Võtame kõigepealt selle kütmise ja siis räägime nendest  torude lahti sulatamisest, nii nagu ma ütlesin,  katkine ahi pildus sädemeid. Korstnast oli näha, et sädemed lendavad välja  ja siis selguski, et tegelikult ongi sellel samal pliidil  siis murats, mõrad sees, kohe tuli kutsuda pottsepp,  kes selle asja ära lahendas, sest külma muidugi kütta ei saa. Kui palju selliseid olukordi on? No on päris palju, sellepärast et päästjad käivad päris  palju inimesi kodudes nõustamas ja, ja meil on selliste  valikukodude osa kaudu on see pilt Eesti küttekolletest  ja kütteseadmetest on ees ja ja võib öelda,  et suurusjärgus 15 protsenti on selliseid kodusid,  kus kütteseadmed ei ole korras, aga tegelikult lahendus on  ka väga lihtne ja, ja tegelikult on meil olemas selline  ametimees nagu korstnapühkija, kes peab siis küttekoldeid  hooldamas käima ja, ja korstnaid pühkimas ja,  ja temale tuleb esitada õigeid küsimusi,  kui ta teie juurde tuleb, et ta vaataks üle visuaalselt kütteseadme,  vajadusel ka võib-olla sügavamalt ja annaks  siis hinnangu, milline see seade on, et kõige hullem on ignorantsus,  kui ta iseenda kütteseadmest ei hooli ja  selle tervise üle pead ei vaeva, siis see ongi tulekahjute  probleem ja, ja väga paljud inimesed lihtsalt ei tea,  kuidas näeb välja korras kütteseade ja tegelikult on  ka väga palju selliseid kütmisvigasid, mis kütteseadmetele  halvasti mõjuvad ja tulekahjud põhjustavad. Ülekütmine näiteks või külm on ja siis muudkui ohan puid alla,  et oleks hästi hästi. Ja võib-olla ülekütmine terminina ei olegi päris hea öelda,  et pigem liiga kütmine ja noh, ega kütmise reegel väga  lihtne reegel on see, et kui on kodus ahi,  siis kui seda kannatab käega katsuda ja,  ja ei kõrveta, siis on õige temperatuur ja liiga kütmine on see,  kui ahju pind liiga kuumaks läheb. Aga loomulikult igal seadmel ka kütteseadmel ahjul peab  olema nii-öelda kasutusjuhend ja, ja, ja,  ja seal on kirjas reeglina ka milliste temperatuuride juures  seda kasutatakse. Lähme nende külmunud torude juurde, sellepärast on meil siin  ka väga huvitav komplekt asju täna hommikul terevisioonis  laua peal alates siis sellisest asjast, millega saab värvi  maha võtta vana värvi näiteks ja juuksekuivatusvöön,  kõik need aparaadid on kasutuses, kui on vaja külmunud  torusid lahti sulatada. Jah, ja, ja tegelikult inimesed on leidlikud,  mõtlevad välja erinevaid meetodeid, aga need ei pruugi alati  olla kõige mõistlikumad lahendused ja nagu ma ütlesin,  et vähemalt viis kodu on juba põlenud tänu erinevate sellise  seadmetele kasutamisele torude lahtisulatamisel  ja päästeametil on siin mõned soovitused,  et me muidugi ei õpeta inimesi, kuidas elama peab ja,  ja kuidas asju ajada, aga meie praktika küll näitab,  et lahtine tuli tuleks torudest eemal hoida  ja kõrged temperatuurid samuti, et noh, olgu öeldud,  et puidu süttimise temperatuur on kuskil seal 300 kraadi  ja kõrgemale ja need seadmed siin kõik annavad 300 kraadi  vabalt välja, nii et igasuguste selliste,  mitte sihtotstarbeliste või mitteotstarbeliste vahenditeta  torude soojendamine ei ole mõistlik. Ja võib-olla kaks sellist peamist nõu, et torud tuleb ära soojendada,  selleks on kõige sobivam selline soojenduskaabel,  mis töötab elektriga ja mida on ehituspoodides saada,  mille paigaldamine on suhteliselt lihtne,  lihtne, aga siiski vajab teatud teadmisi  ja spetsialisti abi ja, ja noh, võib ka materjalidega soojustada,  aga see alati ei pruugi toimida. Ja, ja loomulikult koduomanikud, kes korra juba on sulatanud,  et seda teist korda enam ei tohiks teha,  ehk peale esimest korda tuleks omad järeldused teha  ja torud ette võtta. Kas ohtlikuks teeb selle olukorra just see,  et need torud reeglina ikkagi lähevad kuskilt seinte vahelt  ja nii edasi, mis on seal puidust kipsplaadiga tehtud,  kõik sellised asjad? Jah, nii see on ja sageli need materjalid,  mis on sellised suhteliselt tuleohtlikud  ja kergesti sütivad, need ei paista välja,  olgu tegemist mingite läbiviikudega, et pealtnäha toru läheb betoonseina,  aga seal taga võib olla saepuru ja mingisugune soojustus. Ja üks väga oluline faktor on loomulikult tolm  ja ämblikuvõrgud, mis äärmiselt kergesti süttib ja,  ja noh, puit täpselt samamoodi ja torude sulatamise klassika  on see, et sellise samasuguse kuuma puhuriga,  mille töötemperatuur on kuni 650 kraadi,  sulatatakse toru arvestamata, et seal taga on sein  või mingi konstruktsioon või mingid materjalid,  et noh, tegelikult need, Puu ei süti, vaid see konstruktsioon Jah, just nimelt just ja torudega on ka see,  et, et on tänapäeval kasutusel ju plastiktorud ja,  ja neid üldse kõrge temperatuuriga sulatada ei tohi. Siin on alati mõistlik kutsuda spetsialistid,  sest et firmad, kes sellega tegelevad, reeglina kasutavad  auru selleks ja see on tuleohu mõttes ohutu tegevus  ja ise neid torusid soojendada, võib see väga kurvalt lõppeda,  sest et korraliku miinuskraadiga ma usun,  et ükski koduomanik ei taha oma kodust ilma jääda. Aga, aga selliseid asju on juhtunud. Aga me teeme ühe katse, Priit, täna hommikul sinu targal  juhtimisel siin ja proovime, kui selle kuuma puhuriga nüüd,  mille temperatuur on tohutult kõrge, nagu sa ütlesid. Hakata. Sellesama puupulga lähedal siis nii-öelda justkui näitlikult  mingisugust toosulatama ka puitmaterjal sealsamas  siis kui ruttu see süttimine, see on tegelikult need seadmed  iseenesest on kõik täiesti õiged seadmed. Probleem on nende vales kasutamises või valel otstarbel kasutamises. Näiteks viiendal jaanuaril Tallinnas Jääraku tänaval,  üks majaomanik sulatas torusid sarnase seadmega  ja ta kelder läks põlema, päästjad tulid kohale kuskile seda ära. Noh, olukorra päästis see, et ta oli ise kohal,  märkas kohe, aga väga sageli see tulekahju avaldub hoopis hiljem,  et keerame natukene volüümi juurde, kui ongi kuskil  vaheseinte vahel, siis ju kohe ei saagi aru. Et see tulekahju juba kipub suureks tegema. Nii. Vaata, kui kaua see aega võiks võtta, temperatuur natuke tõuseb,  siin sees on küttekeha, tuleb läbi küttekeha ja,  ja siis siit tuleb väga kuuma joana välja,  et mul on siin ka vesi valmis pandud, et mängud tulega väga  sellised mõistlikud ei ole. Aga aeg-ajalt tuleb neid ette võtta ja tulekustuti on olemas ja,  ja tuletõrje praegu on, kuskil, hakkab juba,  pulk hakkab punaseks tõmbuma 300 kraadi juures. Nii nüüd on juba selgelt näha põlemise märgid. Ja see on hästi, kiiresti juba käib ja ja,  ja see võtab väga kiiresti aega, reeglina keldri  ja pööningu konstruktsioonid on väga kuivad. Mhmh. Ja ja torusid ju sulatatakse ka pikema aja jooksul,  et ega ta noh, siin juba leek on näha, et,  et selles mõttes On? No põhimõtteliselt selline olukord juba,  kui ühes kodus on ohtlik, kui oleme selle hetkeni jõudnud,  jah. Jah, ja praegu on, temperatuur on siin, puuri peal on 450 kraadi,  nii et nüüd on siis leek üleval, sisuliselt on juba põlemine,  et, et ma võib-olla. Kohe lõpetan, et see on juba kuskil paarkümmend sekundit,  jah. Ja ja, ja veelkord, et seade on igati aus,  aga ta ei ole mõeldud torude sulatamiseks  ja probleem on see, et selliste seadmete kasutusjuhendis on sees,  et võib sulatada metallist torusid. Iseenesest see ei oleks probleem, aga alati torude taga on  konstruktsioonid ja see on probleem, ehk  siis meie soovitame mitte kasutada erinevaid seadmeid. Ja loomulikult seda kasutamise lõpetades ei tohi kohe kasti pakkida,  ta võib olla üsna kuum peab jahtuma ja, ja kõik sellised seadmed,  mis on föönid, soojapuhuri, need on ikkagi  sihtotstarbeliseks kasutamiseks, mitte torude soojendamiseks,  et. Ja kõige targem on ikkagi see, millest sa  ka alustasid, ehk et on olemas ehituspoest juba võimalik  ennetada üldse sellist olukorda ostes neid materjale  ja soojustades need torud ära, et neid üldse ei olegi vaja  kuskilt soojendada ja üles turguta. Just ära tuleb soojustada kas torud või siis kogu see ruum  soojaks teha, kuskohast torud läbi jooksevad,  et see on väga hea reegel ja selline mõte,  et nüüd vesi jooksma jätta, et ta öösel ära ei külmuks,  siis see raiskab vett ja teiseks ka see ei toimi,  et väga suurte külmadega ja madalate temperatuuridega  ka nõrgalt voolav vesi torudes jäätub ära,  nii et ka see ei lahenda alati olukorda. Priit Laos põhja päästekeskuse juht, aitäh täna hommikul tulemast. Näitlik õppetund oli siin, kui kiiresti tõepoolest sellesama  kuuma puhuriga üks puit võib süttida, see võtab mõned kümned  sekundid ainult aega ja siis on pahandus majas. Aga talv on ju tegelikult alles ees. Me oleme alles jaanuari keskpaigas, nii et neid jahedaid  krõbedate külmakraadidega ilmasid, võib tulla,  mille tahaks rohkem ahju ja pliiti kütta  ja veetorud võivad ära külmuda, nii et olge  siis sellistes olukordades ettevaatlikud. Kell on seitse, 30, kohe saamas tänastest lehtedest kiire ülevaade. Minule jäi silma päevalehest selline rõõmusõnum,  et nurmsalu Kaarel Nurmsalu on tagasi või vähemalt veel  tagasi ja tema selgeks sihiks on olümpiamedali,  kes siis ei tea, et suusahüppaja, kes vahepeal tegi lõpparve  tippspordiga on nüüd otsustanud, et annab veel võimaluse endale,  et äkki olümpiamedal on tulemas. Väga hea uudis. Suurepärane just ja äripäevast ka üks pikem intervjuu on. Kadri Simsoniga ja küsitakse selle kohta,  mis saab siis meie majandusest ja ühistransport tasuta kätte maapiirkondades,  kuhu maani, sellega on jõutud ja vastab Kadri Simson  ministrina seda, et sinnani, et lubadus on kirjas  koalitsioonilepingus järgmisel aastal leiame 21 miljonit,  et toetada siis maakonnaliine senisest enam  ja pikem jutt järgneb juba siit, kuidas see kõik peaks olema,  et bussid ka tühjalt ei sõidaks, tõepoolest,  kui see kõik tasuta on. Et oleks väga läbimõeldud bussiliinide graafik  ja need marsruudid, kus inimestel tõepoolest sõita tarvis on. Lisu on aga nüüd juba uudistega valmis ja loomulikult see  tuuline ilm põhjustab sõnumeid, siis kuskil on elekter ära,  praamid ei liigu päris graafiku kohaselt,  aga kohe sellest kõigest pikemalt. Ja. Jah. Tere hommikust. Nagu öeldud, siis tugev tuul mõjutab parvlaevaliiklust  mandri ja saarte vahel. Varahommikul jäi praamiliikluse korraldaja ees laevade  teatel Hiiumaa ja mandri vahelisel liinil tugeva tuule  ja raskete jääolude tõttu ära rohukülast väljuma pidanud reis. Samas väljus aga Heltermaalt parvlaev leiger. Kihnu veeteed peatas aga liialt tugeva tuule tõttu  laevaliikluse enda opereeritavatel liinidel. Täna on seoses tugeva tuulega tühistatud reisiparvlaev Kihnu  virve päeva esimese poole väljumised Kihnust  ja munalaiust. Eile alanud tormituul tabaski kõige enam Kihnu saart,  kus täna hommikul on elektrita 115 majapidamist. Avamerel puhus tormituul iiliti kuni 30 meetrit sekundis,  täna pärastlõunal peaks ilm aga rahulikumaks muutuma. Ameerika Ühendriikide välisministri kandidaat Ra tillerson  on Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkamise poolt,  kuid pole oma tulevase ülemuse Donald Trumpiga Venemaa  suunalist poliitikat detailselt arutanud,  nentis ta. Senati arupärimisel. Senati aru pärimisel olid eelkõige tähelepanu all tillersoni  sõbralikud suhted Venemaaga, Tillersoni vastused aga Venemaa  teemalistele küsimustele olid üsna hästi kooskõlas. USA poliitikute vaadetega. Krimmi annekteerimine on ebaseaduslik, Venemaa vastu tuleb  jõuliselt toimetada. Sanktsioonid tuleks praegu paika jätta, kuid mitte siduda  oma käsi nende sanktsioonidega. See aga tähendab, et illersoni vastused olid tihtipeale  vastuolus ka tema ülemuse, tulevase presidendi Donald Trumpi seisukohtadega. Tillerson nentis, et ei ole kõiki neid teemasid veel läbi rääkima. I me te Some degu that you head some descutsion,  abo what it is. That that World view is going Be o ena? Ou Willing, ec am be ha, person, ugan Workfor. Oh, Prince. I wo? T? Wushi l? Tillersoni arupärimine jätkub veel ka täna. Valitsus kinnitab terve rea uusi haldusüksusi,  mis tekivad omavalitsuste ühinemisel haldus reformi käigus. Eelnõudega muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust  uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse  üksuste volikogude algatusel. Pärnumaal tekib nimelt Tori vald ja Põhja-Pärnumaa vald. Suureneb ka Pärnu linna haldusüksus. Tartumaal moodustub Kastre vald Läänemaal,  lääneranna vald. Raplamaal tekib aga Märjamaa vald. Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla haldusüksus  kannab nime Paide linn. Eestis on 15 maakonda ning praegu 213 omavalitsusüksust. Pärast haldusreformi peaks neid alles jääma aga umbes 75. Süüria provintsi kuberneri sõnul on valitsus  ja ülestõusnud kokku leppinud Vaadi paraada tammi parandamiseks,  mis on seotud pealinna Damaskuse veevarudega. Ülestõusnud pole teateid siiski kinnitust saanud. Allikale rajatud veesüsteem sai kannatada detsembri lõpus  ning protsenti damaskuse ja selle ümbruse elanikest ei saa  puhast joogivett. Riikliku televisiooni teatel on valitsus jõudnud  Vaadiparaarus viibivate mässulistega kokkuleppele,  et tehnikud lastakse veesüsteemi juurde. ÜRO teatel sai veevarustus kannatada, sest taristu võeti  tahtlikult sihikule. ÜRO esindaja rõhutas, et tsiviilelanike veevarustuse  saboteerimist loetakse sõjakuriteoks. Tai lõunaosas on aga üleujutused talupidajatele suurt kahju  tekitanud põllumaad on üleujutatud. Kariloomad on kuivematele aladele toimetatud,  aga põllumehed ütlevad, et kui üleujutus jätkub,  ei ole neil varsti enam loomadele sööta. Tai on üks suurimaid kautšuki tooteid jaid maailmas  ja kasvandused asuvad just maa lõunaosas. Tai põllumajandusameti teatel on istanduse 1600-l  ruutmeetril vee all. Kahju ulatub üle 10 miljoni dollari. Tais on oluline ka palmiõli tootmine. Kõige rohkem kannatanud piirkonnas on peaaegu kõigil  majapidamistel palmiistandused ja ka need on kahjustatud. Vihmaperiood on seekord kestnud mitu nädalat kauem kui tavaliselt. Ja meil siin Eestis, Ida-Virumaal Voka lähistel stardib aga  algavale utrja dessandi patrullvõistlusele tänavu 28 võistkonda. Tavapäraselt on enim osalejaid välja pannud kaitseliidu  Tallinna malev, kes osaleb viie maleva malevkonna võistkonnaga. Kolme võistkonna aga alustavad umbes 70 kilomeetri pikkust võistlustrassi. Kaitseliidu Rapla Malev ja Skautspataljon Naisvõistkonnad  osalevad sel aastal naiskodukaitse Võrumaa  ja Järva jaoskondadest. Välisvõistlejaid on tänavu Soomest, Saksamaalt  ja Poolast. Võistlus lõpeb laupäeva hommikul lõpujooksu finišiga Narva  Hermanni kindluses. Utrea desandiga meenutatakse vabadussõja suurimat dessantoperatsiooni,  mille tulemusel puhastati 1919. aasta jaanuaris  punavenelastest Narva-Jõesuu, Narva ja Jaani linn. Uudiseid taas kell kaheksa, seniks aga kaunist hommiku algust. Jah. Täna on tähtis päev ka Eesti murdmaasuusatamise ajaloos  nimelt aastal 1999, mis siis juhtus? Kristina nimelt Kristiina šmigun tõi Eestile esimese  maailmakarika sarja etapi võidu. Novesto viieteistkilomeetri vabatehnikaga oli tegemist,  tasub tähistamist absoluutselt. Üks fakt ajaloos juures või vähemalt meelde tuletatud. Tere hommikust. Seitse minutit on kell pool kaheksa läbi terevisiooni  vaatate ja külalised uued tulemas, teemad ka,  millest me kõneleme nüüd lühidalt. Kas lapsetoetuste tõus võiks tähendada ka iibe kasvu? Ja poeketid loobusid tasuta õhukestest kilekottidest. Milline on olnud esimeste kuude kogemus? Ja Eesti laulul oma võistluslooga üles astuv Lenna on täna  hommikul terevisioonis selles alanud pooltunnis juba ma arvan,  kuskil 10 kolme minuti pärast kuuleme ka tema lugu,  see on nüüd küll natuke teine variant, mis suurel laval esitatakse. Mis seal suurel laval toimuma hakkab, seda me ilmselt veel  ei teagi, aga. Vaatame, kas linna täna meile räägib sellest natukenegi. Aga kui eile lubati meile 30 meetrit sekundis tuult,  siis õnneks nii palju tuult Eestist üle ei käinud. Nii tugevat tuult. Milline on ilm täna, seda saame kohe teada. A. Tere taas. Ma täiesti imestan, et see kuusk,  mis minu selja taga siin on, ei ole selle meeletu tuulega  veel minema lennanud ja seisab täitsa kenasti siin kohapeal. Aga temperatuuri st rääkides siis kõige külmemaks paigaks  Eestis praegu on Rakvere, kus on miinus kaheksa kraadi külma. Miinus seitse kraadi on Viljandis kuus kraadi külma on  Tartus miinus viis, meil siin Tallinnas ning Narvas  ja Pärnus neli kraadi külma on Võrus, Haapsalus  ning saartel. Täna päeval on aga pilves ilm ning mitmel pool sajab lund  ja tuiskab. Saartel sajab ka lörtsi ning vihma. Tuul puhub lõunast ning kagust seitse kuni 12,  rannikul kuni 17 ja puhanguti isegi kuni 23 meetrit sekundis. Ning õhutemperatuur on pluss viiest miinus viiest tähendab  kuni pluss ühe kraadini. Üks kraad sooja, näiteks on Kuressaares null kraadi Kärdlas  ning Haapsalus miinus üks, Pärnus miinus kolm,  Tallinnas miinus neli Viljandis ning Narvas  ja viis kraadi külma on Rakveres, Tartus  ning Võrus Euroopa kõige külmemaks pealinnaks. Bukarest, kus tuleb kaheksa kraadi külma  ja on vähese pilvisusega ilm. Samasugune ilm on tulemas ka näiteks Berliinis,  kus temperatuur on kenasti üle null kraadi. Berliinis tuleb siis neli kraadi sooja. Vihmane on ilm, aga näiteks Londonis, kus tuleb kuus kraadi  sooja ning Riias ja Helsingis, kus sajab lund  ja Helsingis tuleb kolm kraadi ja Riias neli kraadi külma. Meil tuleb täna aga siis kuni üks kraad sooja  ning on üks äärmiselt tuuline päev ja mitmel pool sajab lund  ning tuiskab toredat hommiku algust. Aitäh Sirjele ja tuleks siis tõepoolest jälgida,  kui teil on plaanis kuhugi saare peale sõita praamid.ee,  see annab teile infot selle kohta, kuidas selles tuules  praamiliiklus toimib, kuhu suunda ja kas toimub  ja mis kellaaegadel. Aga uue teema võtame nüüd poliitikud, said preemia  lastetoetuste tõstmise eest, paar päeva on sellest meie  meedia kirjutanud. Kuidas siis ärimehed jagasid ära meie erakondade vahel päris  korraliku summa 900000 eurot justkui preemiaks  selle eest, et otsustati siis ära, et esimesest juulist  sellel aastal lastetoetused tõusevad, on võimalik  siis saada kolme lapsega 500 eurot. Allampuur Tallinna Ülikooli professor täna hommikul terevisioonis. Tere hommikust. Meie püüame, olen siin koos teiega teie abil pigem selgeks  saada selle küsimuse, et kas sellised toetused tegelikult  ka aitavad iivet tõsta, kui Eestis räägitakse,  et meie iive on negatiivne, lapsi sünnib vähem mujal Euroopa riikides,  täpselt sama küsimus, rahvastik vananeb. Siis kuidas te sellele vaatate, kas sellised otsused paneme  seal 100 eurot juurde, paneme 300 eurot juurde. Kui kiiresti need võiksid mõju hakata avaldama? Jah, eks kindlasti on niisugune tähelepanu ja,  ja selle sfääri toetamine väga oluline ühiskonnas,  et, et selles suhtes kindlasti tuleb seda tunnustada,  kaasa arvatud siis nende ärimeeste sellist sotsiaalset algatust. Et hoopis omaette küsimus on siis see, et et kui suur  tõepoolest niisugune mõju võib olla, et selles suhtes Me võime seda kokkuvõtet teha ilmselt paari aasta pärast,  täpselt, aga aga selle ütleme, niisuguse lobitöö tegijad on,  on ette näinud päris päris suurt mõju, et et võib-olla see  lootus on ehk hetkel natukene natukene üle paisutatud selles mõttes,  et et rahalised toetused on ainult üks võimalikest meetmetest,  mis siis niisugust protsessi nagu sündimus mõjutada võivad,  et tegelikult see tegurite gamma on palju-palju laiem. Me räägime ju tegelikult sündivuse kahanemisest  ka sellistes riikides, kus elatustase on väga kõrge,  kus tegelikult inimesed saavad suurepäraselt hakkama pigem  just nendes riikides neid lapsi peredes ongi vähe. Jah, et, et kui me vaatame Euroopat ja, ja võrdleme näiteks  riikide sellist majanduslikku taset näiteks SKT-d ühe  inimese kohta et ega me siis niisugust väga selget seost  seal ei näe, et, et nüüd suurem rikkus tähendaks rohkem lapsi,  et pigem see näitabki seda, et, et meil on olemas  mingisugused tõepoolest rikkusega seotud toimetulekuga  seotud elemendid, aga samal ajal on olemas  ka niisugused ütleme, muud mõjurid näiteks see,  et kui hästi saab Tööd ja pereelu ühitada, et millised on niisugused isade,  isade kaasamise küsimused pereasjadesse ja noh,  ütleme selles mõttes nende kaudsete mõju,  et osatähtsus pigem on aja jooksul suurenenud vastavalt  ühiskonna jõukuse tõusule Mida taktika näitab või tarkus näitab, kas pigem aitab see  kui tõepoolest ikkagi nagu konkreetselt perekond saab natuke  rohkem raha juurde toetuste näol, kui on enam kui kaks last  perekonnas või pigem see, kui on mingisugused võimalused,  no näiteks ma toon hästi lihtsa asja, et on võimalik  jalgpallitrennis käia tasuta. Kas siis see mõjutab rohkem just need sellised suunatud pakkumised? Tegelikult on niimoodi, et, et ilmselt tuleb teha seda  ja teist, et, et ei ole, ei ole võimalik valida seda kõige  õigemat meedet välja ja, ja siis panna kogu panus sellele,  et pigem ongi niimoodi, et, et et neid meetmeid peab olema palju,  igaühe mõju on suhteliselt väike, aga kokku nad loovad  siis sellise loodetud positiivse efekti. Meil on telefonil nüüd Kaage Õunap, Eesti Lasterikaste  Perede Liidu president, tere hommikust, Aage. Tere hommikust. No teie tõenäoliselt igapäevaselt teate,  millega need pered kokku puutuvad, mis on nende kõige  suuremad mured ja probleemid, kellel on siis see õnn,  et on peres rohkem kui kaks last? Ja et ma ütleks nõnda, et tõesti sellises tänapäeva muutunud  majanduse ja ka ühiskonnakorralduse kõrval on tegelikult ju  märkimisväärselt toimunud muudatused inimeste omavahelistes Guslanis,  kultuuri, solaatori, hinnangutest, ja kuigi siin uuringud näitavad,  et perekonda hinnatakse väärtuste tasandil nagu kõrgelt. On ikkagi ilmne see, et erakonnad lagunevad kiiremini  ja sellises tänapäeva kiires ühiskonnas peetakse seda isegi  üsna loomulikuks. Et küsimus on siin näiteks vanemlikus kompetentsis,  tegelikult iga lapse sünd ja kasvatamine paneb ju proovile peresuhted,  enesehinnangu ja toimetuleku. Et kuidas seda last märgata, kuidas olla teadlik lapsevanem,  tagada siis ka lapse, aga ka enda elukvaliteet. Et jah, ühest küljest me võime rääkida rahast,  aga tegelikult see on siin palju muid tegureid,  mis neid peresid toetavad. Et kas või näiteks seegi, et sellises tänapäeva rööp  vähklemise tuhinas toetab seda peret seegi,  et kui ta läheb muuseumisse või pereparki  ehk et siis kehtiks perepilet, mida ei arvestada taaskord  skeemi järgi, et kaks täiskasvanut ja kaks last,  et ta ei peaks hakkama piletisabas liitma  ja lahutama, et kuidas kõige odavamalt toime tulla. Või siis kasvõi seegi, et kui ema on kodus olnud järjest 10  aastat oma lastega neid kasvatanud ja, ja kui ta peab  hakkama uuesti sisenema tööturule, millised on need  väljavaated ja võimalused siis eriti maapiirkonnas  või erisus ema, kes käib laste kõrvalt tööl,  kui paindlik on tööandja, kas ta võimaldab kodus töötamist,  et ta ei vaata kõõrdi, kui järjekordne laps on haige. Et ja see tegelikult puudutab ju perekonna iga tasandit,  hoolimata siis sellest, kui palju on seal lapsi kasvamas. Et need on need sellised mured, mis kõik kokku annavad  tegelikult üsna olulise olulise punkti nii-öelda,  et perega jälle toime tulla. Nii on Age õunap aitäh telefonitsi ühinemast neid murekohti  välja toomast. Allan puur, Tallinna Ülikooli professor ega siin väga palju  rahast ju tegelikult juttu ei olnud. Jah, see, see toetab seda, mida ma enne ütlesin,  et tegelikult neid asju, mille abil saab peresid toetada,  on on üsna palju ja nad on üsna erinevad,  et lihtsalt see ühiskonnale väljakutse seisnebki selles,  et, et kuidagi suuta neid erinevaid mõju mõjutamise  võimalusi ära kasutada. Kas te teadlasena näete üldse sellist võimalikku olukorda,  et tegelikult tõepoolest neid lapsi hakkab rohkem sündima? Iive Eestis tõuseb ja kui pikk protsess see on,  et me saaksime nagu sellest asjast juba nii-öelda plusspoole  peale kõik selle kirja panna. Jah, no eks ühiskond mõjutab seda protsessi kahtlemata,  et, et selles mõttes kui me vaatame ka Eestist väljapoole,  et siis ikkagi need Laste arvud, mis, mis sünnivad, ei ole Euroopa riikides ühesugused,  et see tähendab, et see ühiskondlik kontekst seda protsessi mõjutab,  Eesti on võib-olla selles mõttes nüüd niisuguses huvitavas olukorras,  et, et tegelikult meie situatsioon ei ole väga kehv,  et kui me ennast teiste taustal võrdleme ja,  ja see väljakutse seisnebki selles, et et nüüd niisugusest  keskmisest olukorrast minna sinna sinna väga heade hulka,  et selles mõttes see nõuab ilmselt suuremat nutikust ja,  ja jõupingutust ja pikaajalist sihiseadet,  et see on noh, ütleme lähemate kümnendite väljakutse,  kui me tahame seda, seda eesmärki saavutada,  mida te mainisite. No üks asi, see, millest ma alustasingi,  seesama lastetoetuste tõus esimesest juulist alates  käesoleval aastal, no mingit mõju ta kindlasti avaldab,  eks ju, mõni inimene võib-olla juht või sõltub sellest rahast,  aga mis on veel need, mida te näeksite hea meelega,  milliseid otsuseid poliitikud võiksid ja peaksid tegema? Jah noh, ütleme, et, et siin võib ju sellest lastetoetuse  küsimusest kohe edasi minna selles mõttes,  et vaadates viimased 15 aastat, et kuidas see lastetoetuste  niisugune dünaamika Eestis on olnud, siis me näeme ju seda,  et neid tõstetakse niisuguse teatud mõttes hoogtöö korras,  et nad on väga tihedalt ehk liiga tihedalt seotud see  valimistsüklitega ja, ja see tähendab seda,  et me peaksime võib-olla mõtlema sellele,  et kuidas niisugust toetuste tõstmise, selle süsteemi  täiustamise süsteemi muuta kestlikumaks ja,  ja teha seda pidevalt ja, ja sõltumatult sellest,  et, et milline koalitsioon või, või erakond parasjagu  riigikogus võimul on. Et kui lasteaiamaks on seotud alampalgaga,  mida ju korrigeeritakse igal aastal, siis tegelikult  needsamad toetused võiksid ka saada korrigeeritud igal aastal. Või pensionid? Või pensionid näiteks just allan, puur Tallinna Ülikooli professor,  aitäh täna hommikul tulemast. Ja nüüd Eesti laulu juurde taas alates selle nädala algusest  oleme siis juba esinejaid siia kutsunud,  sellepärast et poolfinaalid juba 11. ja 18. veebruaril,  neljandal märtsil ka Saku Suurhallis. Eesti laulu finaal täna hommikul on lennakord. Serie läks taas ava. No ta La Some er erista soe. Tere ka. Iga ala na. No. Et soovid, see, Kell. Tore see aineeriti. See. Erist. Mees. Et siis Kohe. Ja. No et soovi see. Des auhinna. Pes ta. See tee ka. No et. Soovis see. Alla. Eesti laulu poolfinalist Lenna Lennaga kohtume täna veel  umbes tunni aja pärast, siis räägime ka pisut juttu  ja uurime tema selleaastase laulu kohta pisut lähemalt. Aga 2016. Aasta lõpus. Kittis küttis vabandust, küttis kirgi Eestis teema. Kilekotid nimelt. Teema, mis on vägagi aktuaalne olnud juba üsna pikka aega,  nimelt kas inimestele peaks olema kauplustes kättesaadavad  ja tarbitavad need tasuta kilekotid, kas me peaksime neid  üldse tarbima või peaksime kutsume inimesi üles rohkem taas kasutama,  kasutama kandekotte ja vähendama nii-öelda sellist  kilekottide tarbimist? Stuudios on külas Nele Beil, Eesti Kaupmeeste Liidu juht  Neile sinul on põhjust õnne soovida, nimelt oled sa selles  ametis alates selle aasta algusest ja aitäh  ja tere hommikust, edu ja jaksu sulle. No esimesest juulist 2017 peaks rakenduma selline olukord,  kus tasuta ei ole võimalik neid neid õhukesi kilekotte,  poekettide nii-öelda kassadest kaasa haarata kaupade pakkimiseks,  aga ma tean, et juba eelmise aasta lõpus osad osad poeketid  alustasid seda kampaaniat ning võtsid kilekotid oma oma  toote valikust ära, et, et kuidas tänaseks päevaks olukord  muutunud on? Jah, eelmise aasta sügisel tõepoolest Kaupmeeste Liit  ja tema liikmed, kes on siis kõik Eesti suuremad jaeketid,  kus me igapäevaselt poodleme otsustasid,  et kassades tasuta kilekott lihtsalt kauba pakendamiseks  enam tarbijale ei võimaldata ja miks me seda tegime,  oli keskkonnakaalutlustel Euroopa Liidu tasemel  ja ka Eestis on kilekottide vähendamine just loodussäästu  mõttes üks oluline teema. Ja meie siis soovisime näidata omalt poolt initsiatiivi  ja reguleerisime ennast selles valdkonnas ise ära,  ilma selleta, et riik peaks siis meile ütlema,  kuidas see täpselt midagi teha on vaja. Ja läinud on sellega väga hästi. Esimese paari nädala jooksul kliendid, kes avastasid,  et kassas ei olegi enam seda rulli nende väikeste  kilekottidega olid mõned veidi segaduses. Mõned ilmselt olid siis harjunud seda, seda  siis õhukest kilekotti kasutamagi omale kandekotina. Aga seda võimalust tõesti enam ei ole ja,  ja kliendid on suhtunud sellesse väga rahulikult. Selliseid pahaseid kliente on olnud väga vähe,  mõned on müüjatelt selgitusi küsinud, müüjad on  siis selgitanud, et miks neid enam ei ole. Ja loomulikult on meil kassades olemas kandekoti eesmärki  täitma võtmas. Väga paljud erinevad alternatiivid on niisiis suured kilekotid,  mida saab osta. Aga on ka loodussõbralikumad, variandid,  on riidest, kotid on võrkkotid ja on paberkotid. Ja rõõm on öelda, et just nende taaskasutada teetavate  kottide kasutus on Eestis kasvanud viimasel viimastel  aastatel ja kilekottide kasutamine on samal ajal jõudsalt vähenenud. Näiteks Maximast. Ma küsisin nende sõnul. Selliste väikeste kilekottide arv on vähenenud aastaga 15 protsenti. Ja näiteks Eesti siis Koop, kes on Eestis enim toidupoode  omav kett. Nemad ütlesid, et pärast meie sügisest algatuse  on juba väikeste õhukeste kilekottide arv langenud poole  võrra nii et see on väga kõva saavutus. Mida see langenud poole võrra tähendab, oskate te  ka mingit numbrit välja tuua, et milline oleks meie eesmärk,  kui vähe või palju peaksid siis Eesti inimesed kilekott  üldse igapäevaselt tarbima? Ja need eesmärgid on tulnud meile Euroopa Liidust  direktiiviga aastaks 2019 on siis eesmärk 90 õhukest  kilekotti inimese kohta ja aastaks 2025 40. Aga tegelikkuses on Eestis see 40 kotti inimese kohta juba  praeguseks saavutatud. Et selles mõttes Eesti olukord on küllaltki hea,  kilekotte taaskasutada, vastatakse uuringute alusel,  ülevoolavas määras näiteks suured kilekotid,  neist üle 90 protsendi läheb taaskasutusse,  enamasti siis inimesed kasutavad neid prügikotina,  ostavad siis poest kilekotiga asjad ja siis sellesama  kilekotiga pärast viskavad oma prügi minema. Nii et need ei lähe mitte mingil juhul loodusesse,  vaid jõuavad kenasti jäätmekäitlusjaamadesse  ja põletatakse seal ära. Väikeste õhukeste kilekottide puhul on, on see  taaskasutusmäär natuke väiksem, kui ma õigesti mäletan,  siis umbes 70 protsenti. Aga ikkagi me täidame kõik Euroopa Liidu seatud eesmärgid  juba täna. No sellist väikest kilekotti taaskasutada ei ole  ka väga võimalik, ütleme et kui sa oled poest tulnud ja,  ja siia sisse asjad pakkinud, siis on siin küll nüüd kuskil  seitse või kaheksa kotti koos kenasti siis tegelikult  ega ta ei ole ka väga tugev, et, et peab olema. Õrn inimene, et seda kotti endaga kaasas kanda ja,  ja asju uuesti pakkida, aga kuidas kaupmehed on vastu võtnud  sellise soovituse kilekottidest loobuda? Kaupmehed on selle võtnud vastu hästi. Me nagu ma mainisin, siis me otsustasime seda teha eneseregulatiivselt,  teeme otsuseid vabatahtlikkuse alusel, ehk  siis kõik meie liikmed, kõik suured ketid,  noh, et aru saada, millest ma räägin, Selver,  Rimi, Maxima prisma koopia nii edasi. Nad ise tulid sellega kaasa ja, ja väga rahulikult. On on see kõik läinud ja kaupmeeste poolt võib öelda seda ka,  et nad on sellist tarbijateadlikkuse tõstmise teemat ajanud  juba paar aastat. Rimis näiteks on iga aasta siis kangast ostukotikonkurss,  kus kutsutakse inimesi üles tegema disainima lahedaid  kangast ostukotte. Et siis populariseerida seda mõtlemist, et,  et kilekotte ainult kasutada kogu aeg ei ole okei. Maximas näiteks on, on kilekotirullide juures olemas silt,  et kas sa tõesti vajad veel ühte kilekotti,  et siis panna tarbijat mõtlema selle peale,  et äkki tõesti oleks võimalik ajada läbi  ka taaskasutatava kotiga. Aga noh, tuleb kindlasti mainida, et need väikesed kilekotid,  et ära ei kao ja täiesti tasuliseks ei muutu. Nad jäävad loomulikult alles puu ja juurviljaletti,  kus nad siis on esmane pakendamisvahend,  et kui näiteks keegi ostab lahtist kartulit,  siis ta ei pea seda endale käekotti pistma,  ta saab kasutada seda õhukest kilekotti endiselt. Samamoodi saavad need olema tulevikus ikkagi kättesaadavad  näiteks lihaletis või kui kellelgi kilepiim katki läheb,  siis on ka võimalik seda kilekoti ikkagi kasutada hügieeni eesmärgil. Pigem on siis ikkagi eesmärk, et inimeste teadvusesse jõuaks. Kilekottide tarbimine võimalikult vähem võimalikult taaskasutada. Aitäh stuudiosse tulemast, Nele Beil ja soovin edu uues ametis. Meie aga jätkame. ETV lainel vaatame, milliseid saateid täna õhtul Eesti  televisiooni kanalil näha saab. Mehuka huumorisarja ENSV värske hooaeg, Sa mäletad midagi? Maailma vahepeal tegelikult ei tohiks minusuguse kommunisti  sellisest üritusest üldse osa võtta. Mida me oma saatuse vastu ei saa? Täna õhtul kell pool üheksa, Eesti Televisioon. Ja. Beebiporgandi looja on USA farmer, Maikose. Kell 1986. aastal sai kõrini sellest, et keegi tema kõveraid  porgandeid osta ei tahtnud. Tarbijad on muutunud nõudlikumaks, olen pidanud mitmelgi  korral pettuma. Kui ettevõtja hakkab ütlema, et ise ise oled loll,  siis ta võib endale veebiala tõmmata. Kui inimesel on ikka halb maik suus, et,  et siis saadame väikse üllatuse. Eesti Televisioonis. P. Leidub filme, mille kujundid ja muusika On jätnud nii tugeva jälje, et neist luuakse üha uusi Teoseid Pariisi muusikateatri säravas lavastuses kõlab taas  võrratu ja unustamatu helilooming. Nostalgiline muusikalavastus Serburi vihmavarju täna õhtul  10 pärast kümmet Eesti Televisioonis. Tere hommikust, uudiseid kell kaheksa. Tormituule tõttu on parvlaeva liiklus mandri  ja suursaarte vahel häiritud, liiklus on katkenud Kuivastu  Virtsu liinil. Varahommikul ei väljunud reis ka rohukülast. Samas väljus parvlaev Leiger kell kuus 30 Heltermaalt  ja on teel rohuküla sadamasse. Kihnu veeteed tühistas reisiparvlaev Kihnu virve hommikused  väljumised Kihnust ja munalaiust. Eile alanud tormituul tabaski kõige enam Kihnu saart,  kus täna hommikul on elektrita 115 majapidamist,  Lääne-Virumaal aga 78. Tormituul puhus avamerel iiliti kuni 30 meetrit sekundis,  täna pärastlõunal peaks ilm aga rahulikumaks muutuma. Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eesti eesistumist perioodil  Euroopa Liidu peateemadeks kindlasti majanduse elavdamine,  tööturg, julgeolek ja Euroopa Liidu kodanike turvalisus  ning naablus, poliitika ja ka rändeküsimused. Valitsuskabineti arutab täna eesistumise prioriteete  ja poliitilist programmi. Eesti on Euroopa Liidu nõukogu eesistujaks järgmise aasta  juulist detsembrini. Eesistujana tahab Eesti panna kõigis valdkondades rõhku  infoühiskonna arengule ja ka e-lahendustele. Eesistumise ajal korraldatakse Eestis 11 mitteametliku  ministrite kohtumist ja seitse kõrgetasemelist konverentsi. Toimub ka üle 200 eksperttaseme ürituse. Kokku peaks Eesti eesistumine minema maksma umbes 76  miljonit eurot. Vabaerakonna juhatus arutab Tartus kinnisel koosolekul  Jevgeni Kristafovitši väljaviskamist erakonnast. Kristafovit teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias,  et kuna ta ise on sel päeval välismaal, siis kohale minna ei kavatsegi. Petafovits kritiseeris vabaerakonda möödunud aasta lõpus  nõndanimetatud katuserahade jagamisel ja muutus seetõttu  erakonna juhtidele ebameeldivaks. Riigikogu vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik on öelnud,  et mitu erakonna liiget on tema käitumises tõsiselt ärritatud. Samas pole Talvik ise erakonna liige. Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on Kristafovitši  käitumine ebameeldiv, kuid tema võimalikku parteist  väljaheitmist ei soostunud Herkel detsembris kommenteerima. Türgi opositsiooni ning valitseva õigluse  ja arengu AK partei saadikud läksid parlamendis kähmlema. Arutlusel oli president Erdogani volituste suurendamine. Parlamendis läks kakluseks, kui üks opositsioonilise  vabariiklaste rahvapartei esindaja püüdis mobiiltelefon  Telefoniga hääletamist filmida ja AK partei esindajad  tahtsid seda takistada. Parlamendis pandi muudatused avalikult hääletusele,  aga rahvapartei sõnul näeb põhiseaduse ette,  et konstitutsiooni muudatuste puhul peab hääletus olema salajane. Muudatuste kohaselt antakse Ardoanile õigus valitsuse  liikmeid ametisse määrata ja vallandada ning riiki juhtida  aastani 2029. Ardomani toetajate sõnul vajab Türgi aga tugevat liidrit,  et vältida killustunud koalitsiooni. Samsung grupi juht Jay Lee saabus Lõuna-Korea eriasjade  prokuröri juurde ülekuulamisele. Teda küsitletakse altkäemaksukahtlustuste tõttu  ja see on seotud president Park Günhe ümber puhkenud skandaaliga. Prokuratuur uurib, kas 30 miljardit voni  ehk üle 25 miljoni dollari, mille sampsung presidendi sõbra  ettevõtete ja fondide toetamiseks eraldas on seotud 2015.  aasta otsusega, mis võimaldas sampsungi kahel tütarfirmal ühineda. Samsungi juht palus Lõuna-Korea rahvalt andestust,  et peab paljastama negatiivseid asju. Prokuratuuri esindaja ei öelnud, kas liile  või teistele samsungi. Juhtidele esitatakse süüdistus, aga ta ei välistanud,  et prokuratuur taotleb lii vahistamist. Hispaania dirigent Jordisaval kutsus kokku kokku Euroopa,  Aafrika ja Lõuna-Ameerika muusikud ning tõi lavale orjus  ajaloost inspireeritud kontserdi kontserdil. Orjuse teekond kõlas muusika, mis on seotud orjakaubanduse  ja miljonite aafriklaste küüditamisega 400 aasta jooksul. Muusika vahel kõlasid orjapidamist puudutavad tekstid  nii aristoteleselt Montesköult kui ka Martin Luter kingilt. Savali sõnul tekkis tal kontserdiks idee,  kuulates aafrikaste ja lõunaameeriklaste muusikat  ja mõeldes, missugune on teise poole vallutajate  ja koloniseerijate muusika. Oli I WI nov e Histro om ancesse. Wekan ilt no. Foto and in siis at mof me too. Bicoustink we nit music hebs as to Anderson what happens in  a ise. To hefer Reflection MB Ab to Grade Bethe conditions for the fier. Ma. Uudiseid taas kell pool üheksa, seniks aga mõnusat hommiku jätku. Jah. Aitäh Liisule ja tere hommikust, kuus minutit on kell  kaheksa läbi, terevisiooni on veel tund aega ees ootamas  ja me olemegi oma järjega jõudnud just nii kaugele,  et üsna pea saame vaadata üle selle, millest kirjutatakse  tänastes ajalehtedes ja head külalised Lauri Hussar  ja Ahti Lepik, tere hommikust. Olete lehed läbi vaadanud ja üle vaadanud  ja mul on hea meel, Lauri muuseas, et ma olen ju olnud  sinuga kolleeg, siin ERR-is, aga me oleme käinud ühes  ja samas kõrgkoolis ehk Tartus, Tartu Ülikoolis. Tartu tuleb nüüd Tallinnasse. No Tartu tuleb täna Tallinnasse sellepärast et täna toimub  Tallinnas üritus, õpi Tartus ja ja kohale on lubanud tulla  üle 1000 noore ja, ja ka mina olen lubanud  siis nende noortega rääkima minna ja, ja räägin neile sellest,  kuidas ajakirjandus maailma mõjutab, nii et ma usun,  et kõigile, kes täna kultuurikatlasse kohale tulevad,  et saab olema põnev päev. Just aga ajalehtedes on ka väga huvitavad teemad sellest  juba üsna pea. Millest me veel täna hommikul räägime, kes külla tulevad  lühidalt nüüd. Sotsiaalmeedias turundamine on ettevõtetele pettumust pakkunud,  nüüd otsitakse uusi väljundeid. Täna tähistame ka martsipani päeva. Nime. Ja uurime, kas lenna kuurma jõuab viimaks Eesti laulul võiduni. Tere hommikust, veel kord Ahti ja Lauri,  nüüd on aeg hommikused. Ei ole, ei ole, ma tahaks teada ka, kui hoone,  tuul, kui palju külma tuleb? Tere hommikust televaatajatele, kes hetkel on meiega liitunud,  olin ka mina täna hommikul ilma stuudios  ehk katusel ja tunnistan kella seitsme ajal oli tuul väga  tugev ja kraade oli üsna palju, aga vaatame,  kas kell kaheksa on ilm paremnemise märke näidanud. Tere taas ilm olulisi paranemise märke küll näidanud ei ole,  sest endiselt on ikkagi väga tugev tuul ja kui natukene aega  kasvõi siin väljas olla, siis võtab lõdisema  ja mina panin isegi mütsi pähe, et natukene soojem siin  väljas oleks. Aga hetkel on näiteks Tallinnas viis kraadi külma  ja tajutav temperatuur on siis jätkuvalt,  et 13 kraadi siis ja lisaks siis viis kraadi on külma veel  Narvas ning Pärnus miinus neli kraadi on Võrus,  Haapsalus ning saartel kuus kraadi külma on Tartus miinus  seitse kraadi Viljandis ning kaheksa külmakraadi on Raku Makveres. Täna päeval on aga pilves ilm ning mitmel pool sajab lund  ning tuiskab, saartel sajab ka lörtsi ja vihma. Tuul puhub lõunast ning kagust seitse kuni 12,  rannikul kuni 17, puhanguti isegi kuni 23 meetrit sekundis. Ning pärastlõunal peaks siis tuul hakkama pisut nõrgenema. Ja õhutemperatuur jääb miinus viie ja pluss ühe kraadi  vahele üks kraad, sooja tuleb näiteks siis Kuressaares. Null kraadi on Kärdlas ning Haapsalus miinus üks,  kraad on Pärnus kolm kraadi külma on Tallinnas miinus neli  Viljandis ning Narvas ja viis kraadi külma tuleb Rakveres,  Tartus ja Võrus. Nagu meil sajab täna mitmel pool lund, siis on lund oodata,  aga näiteks Helsingis, kus on kolm kraadi külma  ning Riias, kus tuleb neli külmakraadi. Londonis sajab täna aga näiteks vihma ja seal tuleb kuus  kraadi sooja. Berliinis tuleb täna aga neli kraadi sooja  ning Lissaboni 14 soojakraadi. Meil siin Eestis tuleb täna, siis aga kuni üks kraad sooja  ning puhub meeletu tuul, seda vähemalt siis kuni lõunani  toredat hommiku algust. Aitäh Sirlale ja väga tore oleks panna ka paika täpselt see,  kuskohast algab meeletu tuul. Mitu meetrit sekundis peaks tuul puhuma,  et saab öelda, see on meeletu tuul. Igatahes tasub ette vaadata ja ettevaatlik olla,  sellise tuulega. Aga Lauri Hussar, Postimehe peatoimetaja Ahti Leppik,  vabatahtliku reserv päästerühma juhatuse esimees,  siis täna hommikul ajalehed üle vaadanud Lauri,  sul on viimane lehekülg, sa katsuda saada? Ma just, ma just võrdlesin Postimehe numbreid,  teie prognoosida, peaaegu sarnased, nii et loodetavasti  tulebki täpselt selline ilm. Väga tore, Ahti, mis teemad sulle silma hakkasid? No kuna päästerühma teemas on minu jaoks hingelähedane  igasugused ohuolukorrad ja ohuolukordades hakkama saamised,  siis kindlasti Ei pääse mööda me alkoholist. Eesti Päevalehe juhtkiri alkoholi kohta,  kuid see on küll natukene teine teema, mida mina tahaksin puudutada. Et pigem see, et alkoholi mõju, mis ei ole iseenesest  kuidagi Uus uudis ju, et igasugustes õnnetustes tihtipeale on süüdi  alkohol ja, ja kui siin pääste amet on räägib nii-öelda just  erinevatest eelmise aasta numbritest, siis tuuakse välja  just selle, seda, et et alkohol on paljude  nii tuleõnnetuste kui ka uppumis surmade põhjuseks. Ja seega on see väga oluline tegur kindlasti. Ja mullu ehk möödunud aastal tule surma suri  siis 38 inimest. Päästeametil on korralik eesmärk. Et aastas ei oleks üle 12 hukkunu. Ja kui veel on huvitav statistika iseenesest see,  et Eestis hukkub erinevate õnnetuste läbi noh,  kõik autoõnnetused Tulesurma uppumised, alkoholi narkoüledoosid,  hukkub iga aasta kuskil 1000 inimest, see on meeletu number  ja kasvõi selline omapärane mitte omapärane,  vaid. Suur number on see, et näiteks umbes sadakond inimest aastas  lihtsalt hukkub juhusliku kukkumise läbi. Mis on väga suur number iseenesest, nii et selles mõttes  ohud varitsevad meil igapäevaselt igal pool. Nojah, selle kohta võib öelda ka suured sõnad,  et see on saatus. Aeg-ajalt. Just, aga noh, eks siis see ongi oluline teada,  et mida sellises ohuolukorras teha ja see on  ka üks nii-öelda selline päästerühma missioon olnud,  et, et et koolitada inimesi ohuolukorras,  käituma. Samas alkoralli kohta nii palju, et, et juhul kui inimene  ikkagi iga päev sõidab Lätti ja toob sealt 110 liitrit alkoholi,  siis siis need numbrid panevad küsima küll,  et mille jaoks ta ikkagi toob ja, ja, ja,  ja mida ta tahab. Tahab siis sellega saavutada, et kas on võimalus,  et ta üritab selle alkoholiga rikastuda,  seda ühel hetkel siis althõlma maha müüa või,  või tarbib ta selle ise ära, tõenäoliselt ta seda ise ära ei  tarbi ja väga loodan, et see küsimus on ju õigustatud,  et kui on sellised püsikunded juba meie piiri lähedastes  alkoholipoodides Läti poole peal, et siis ühel hetkel Eesti  riik võiks ju küsida, et milleks siis nii palju ju on tarvis,  kui, kui nii tihti ka käiakse. See küsimus on probleemne, kindlasti. Ja ja selles samas alkoholimaailmas valdkonnas ongi  tegelikult nii palju huvigruppe ehk et seal mulle tundub  sellist kõiki rahuldavat tulemust lõppkokkuvõttes ongi ju  keeruline saada. Aga ma arvan, et peamine eesmärk ikkagi see,  millest ka Ahti alustas, et inimesed lihtsalt jooksid vähem,  aga ausalt, ma ei oska öelda, mis oleks esimene,  teine, kolmas punkt, mis tegelikult päriselt  ka töötab. Kui me statistikat vaatame, siis Eesti inimesed on vähem  jooma hakanud, et. Võrreldes paari aasta tagusega me joome juba vähem  ja tõenäoliselt see trend on selgelt allapoole  ja me läheneme väga kiiresti põhjamaadele,  nii et et suund on õiges suunas, aga kindlasti arvestades ka,  kui palju meil alkoholi tõttu inimesi hukka saab  ja kui palju inimeste tervist saab rikutud,  siis kindlasti arenemisruumi on. Aga vahepeal torkasin vahele, et kas asemele tuleb narko,  kui meil alkoholipruukijaid rohkem on, siis seda  ka on üldiselt analüütikud öelnud, et kuskilt midagi tuleb asemele. Me me võime öelda, et, et, et tõenäoliselt me peame  igapäevaselt tegelema nende teemadega, mis on seotud alkoholi,  narkootikumid ja kõige muuga, aga samal ajal need suured teemad,  mis meie ümber on, et kindlasti need, need pälvivad meie  tähelepanu rohkem ja sellepärast ma ma keskenduks sellele  ühele teemale, millest inimesed lugesid eile online meedia vahendusel. Täna me oleme ka paberlehes selle teema lahti kirjutanud  ja ja see, et suur rahvusvaheliselt tunnustatud ajakiri New  sweek on kirjutanud. Põhjalikust eraluureraportist Donald Trumpi kohta  ja New sweek on ikkagi varem olnud väga usaldusväärne  väljaanne ka täna teda tsiteeritakse, et see on sundinud  Donald Trump isegi pressikonverentsi andma ja,  ja, ja nendes materjalides räägitakse ka Eesti välisluurest ja,  ja ma arvan, et, et, et selles mõttes. Joosep Värk meie reporter ei eksi, kui ta on  selle artikli pealkirjaks pannud Eesti välisluure tähetund. Me ei tea, kas see on tähetund või mitte,  sellepärast et valdav osa sellest teemast on jäänud  luurajate valhalasse, aga, aga see, et Eesti välisluuret on,  on ülemaailmselt mainitud ja, ja temast räägitakse ja,  ja see, et, et et trumpiga seoses on neid väiteid  ka nüüd ümber lükatud ja see, et täiesti arusaadavatel  põhjustel luureorganisatsioonid ei kommenteeri oma tegevust,  et, et see on kindlasti päris põnev, nii et et vähemalt  selle New speek i kaudu on Eesti välisluure jõudnud  ka maailma meediasse. No seesama tõeväärtuse diskussioon on ka hoogu juurde saanud,  ehk et mis on siis vale ja mis on õige uudis  ja kes otsustab ja mõni inimene, et kui talle meeldib see  vale sõnum, siis ta sellega elabki. Ma saan aru, et teil on täna veel plaanis sellest sellest rääkida,  aga jah, tõesti, et see, mis on vale, mis on tõde. Kuidas need libauudised tekivad? See on, on kindlasti lähimate aegade üks keskseid küsimusi  mitte ainult Eesti, vaid ka maailma meedias ja,  ja ma arvan, et, et ka ka meie, Postimees,  peame sellele rohkem tähelepanu pöörama. Ahti, mis teemad sulle veel silma jäid? Üks üks teema, mis mind täiesti üllatas ja noh,  mõnes mõttes võiks ju öelda, et kindlasti ei ole see nüüd Nii vähe teada, kuid, kuid ikkagi aeg-ajalt tundub see üllatavam,  kui seda lugeda. Tartu Postimehes. Räägitakse sellest, et meie maanteedel liigub ligi 800 üle  20 aastast bussi, mis iseenesest ju ei ole selles eile  midagi halba, kuid üllatav on see, et nendes bussides  puuduvad turvavööd. Kui tehakse näiteks kasvõi laste ekskursioon  ja just nende vanemate bussidega, siis siis seal ei olegi  ennast millegagi kinnitada ja kuigi nii politsei kui  maanteeamet Nõuavad, et oleks turvavarustus, oleks olemas  ja inimesed Oleks kaitstud siis loomulikult minule hinge lähedal on  jällegi need ohuolukorrad ja, ja seal hakkama saamine  siis siis see on tõsiselt minu jaoks mõnes mõttes pommuudis,  et, et nii palju. Liigub selliseid transpordivahendeid, kus ei olegi turvavöid. Kas nendesse bussidesse saaks installeerida need turvavööd  sinna toolide külge? Kindlasti ilmselt saaks, kuid eks ilmselt küsimus on selles,  et kes siis kes siis selle eest maksab ja,  ja, ja, ja nii edasi, et. No see investeering võiks küll õigustatud olla lõppkokkuvõttes. Aitäh täna hommikul tulemast, Lauri Ahti ajalehed üle vaadatud. Ja nüüd Me läheme edasi muusikaga. Me oleme sel nädalal alustanud sellist meeldivat. Kommet tutvustama tutvustamaks teile Eesti laul 2017 poolfinaliste,  aga seejuures teeme väikese tagasivaatega ajalukku  ning vaatame üle need laulud, kes jäid Eesti laulu  Eurovisiooni kohalikus finaalis teiseks ja täna suundume  aastasse 1997. Tollal võitis Maarja-Liis Ilus oma lauluga  ja teiseks sel aastal Anna pruuli ja laul üksik ing. Hei. Lõputul välja, hüüab üks hin. On eksinud? Hai. Hai. Otsib su jälgi, mis pü. Istuta, mida? Jah. On lähi. Sinu. Seest. Tuleta siis. Silma vees. Hai. Jahi. Tormisel raha. Üksi. Ja. See. Ise. Siis s. Eesti laulu teemadel räägime täna kindlasti veel stuudios on  Lenna ja umbes poole tunni pärast küllap tema poolfinaali laul. Facebooki hiilgeaegadel arvasid turundusgurud,  et lõpuks ometi on üks kanal, kuidas on,  mille kaudu on võimalik lihtsalt ja tasuta tarbijat kõnetada  ja tarbijani jõuda. Tänaseks päevaks on olukord muutunud, et kas sotsiaalmeedia  tähesära on lõplikult kustunud ja milline on praegune olukord,  sellest räägib Hando Sinisalu, Bestmarketing International juht. Tere, Hando. Tere hommikust. Kas tõesti on olukord nüüd selline, et Facebook  reklaamikanalina ei ole enam tõsiseltvõetav? Ei, vastupidi Facebook reklaamikanalina on vägagi  tõsiseltvõetav ja, ja need numbrid, kui palju Facebook  reklaami raha teenib, on, on muljetavaldavad,  et tegelikult, et kogu maailma reklaamiturul kõikidele. Reklaamikanalitele meediale, nagu näiteks Eestis Postimees  või Delfi valmistab väga suurt peavalu see,  et Facebook ja Google nii palju reklaamiraha teenivad ja,  ja nende osakaal maailmas järjest suureneb. Et Facebook reklaamikanalina on vägagi elujõuline. Probleem on pigem selles, et kui umbes kümmekond aastat  tagasi kõik see sotsiaalmeediamöll algas,  siis firmad arvasid, et nad saavad nendes kanalites tasuta  oma postitusi avaldada ja tasuta oma klientidega suhelda  ja päris alguses nii see ka oli. Aga nüüdseks on olukord, kus, kus firmade postitused ei  jõuagi mitte kellelegi, sest Facebook on oma algoritmi  niimoodi muutnud, et isegi oletame, kui mingil pangal või,  või või leivatootjal või kellelgi kolmandal suurel  ettevõttel on on tuhandeid või kümneid tuhandeid fänne  Facebookis siis postitades sinna oma sõnumeid tasuta. Need sõnumid ei jõua enamike nende fännideni,  sest Facebook on oma algoritmid nii ehitanud,  et firmat peaks maksma selle eest. Et, et see sõnum kohale jõuaks ja teine teine mure on selles,  et, et kui vaadata näiteks Youtube 'i populaarset  videokanalit siis brändid näevad hirmsat moodi vaeva,  kulutavad raha miljoneid ja miljoneid dollareid,  Coca-Cola sugused suured tegijad, et saada oma oma videotele  vaatamisi ja nüüd, kui sinna kõrvale panna,  siis sellised tavalised inimesed, teismelised tüdrukud,  kes teevad oma magamistoas telefoniga videosid,  siis sellised amatöörid saavad tunduvalt rohkem vaatamisi on  tunduvalt populaarsemad kui suurfirmad, kes näevad hullult  vaeva ja kulutavad meeletult, et raha ja,  ja see on viinud nagu sellise teatud pettumuseni  ja ja isegi on, on akadeemilistes ringkondades levinud juba arvamused,  et, et sotsiaalmeedia oma olemuselt ei saagi olla selline  ettevõtelt eraisikule kanal, vaid vaid see ikkagi ongi  selline inimeste vahelise suhtlemise koht. Aga äkki siinkohal peaksid brändid seda keelt muutma,  millega nad oma tarbijat kõnea? Ja see, see ongi tegelikult lahendus ja kui me vaatame  ka suuri ja tõsiseid brände, et kõik sellist laadi postitused,  mis on oma olemuselt sellised lõbusamad,  meelelahutuslikumad, loovamad, need töötavad hästi,  nii kui brändid hakkavad sellist tõsisemat  ja igavamat juttu ajama, siis siis keegi seda lugeda ei taha,  et noh, sotsiaalmeediat võib võrrelda nagu sellise mõnusa peoga,  et rahvas on lõbusas meeleolus, muusika mängib  ja siis, kui keegi läheb sinna tumedas ülikonnas  ja hakkab mingit väga tõsist juttu rääkima,  siis ta ei leia endale eriti palju kuulajaid. Aga kui sa lähed sinna, oled lõbus tegelane,  sul on võib-olla isegi koer või kass kaasas,  teed nalja, räägid anekdoote, siis sa oled väga populaarne  ja tegelikult see kehtib nagu ülekantud tähenduses ka. Kas siis turundusele sotsiaalmeedias, täna. No praegu jäi selline negatiivne kuma kuvand aga kindlasti  oli ka mingeid edulugusid, kas saab kedagi Eesti pinnalt  välja tuua eelmisel aastal, vastupidiselt väga head tööd tegi. Ja edulugusid selles mõttes, et kuna sotsiaalmeedias kõik  proovivad teha, siis, siis probleem on selles,  et, et, et suurel massil ei tule see väga hästi välja. Aga loomulikult, kui oskuslikult tegutseda,  siis see on väga võimas kanal ja, ja väga paljud saavad seal  ka väga hästi hakkama. Et noh, Eestis näiteks Kalev oma oma nurri,  šokolaadi sotsiaalmeedia tegevuste ga on,  on päris edukas olnud. Samuti näiteks finantssektorist turule tulnud tuleva Pensioni pensionifondide on päris päris hästi suutnud tegutseda,  Lamuu jäätis näiteks paistab silma, et tegelikult väga  laialt üldistades võib öelda, et need, kes on võib-olla  natukene väiksemad agressiivsemad, uued tulijad  ja kes räägivad sellise inimliku tooniga,  teevad ka enda üle nalja ja nii edasi, et,  et neil läheb hästi, samal ajal nagu globaalselt suures  pildis vaadates. Näiteks, kui te külastata maailma ühe suurema  mobiilioperaatori odofoni sotsiaalmeedia lehekülgi,  siis see sõim ja vihkamine, mis sealt tuleb,  see on lihtsalt uskumatu, et kui mina oleks õdafoni nõunik,  siis ma soovitaks neil üldse Facebooki kanali kinni panna. Sellepärast et see, see, see frustratsioon,  mida nende tarbijad seal välja elavad, see on kirjeldamatult suur. Millised on järgmised kanalid, mida turundajad kasutama hakkavad? No turundajad proovivad kasutada kõiki uusi kanaleid,  mis tulevad praegu on nagu kuum teema, kõik sellised sotsiaalvõrgustikud,  mis on avalikkusele vähem nähtavad, sellised personaalsemad,  igasugused erinevad chat'id ja, ja ka näiteks snap chat platvorm,  kus postitused kustuvad iseenesest ära ja,  ja igasugused muud, sellised võrgustikud,  kus inimesed suhtlevad oma sõpradega sellistes suletud  ringides ja siis turundajad üritavad sinna kuidagi vahele  pääseda ja ja eriti selliseid isiklikke sõnumeid isiklikes  vestlusringides edastada. Et tegelikult see mäng käib kogu aeg, et iga aasta tuleb  midagi uut välja, me täna ei teagi, ei oskagi isegi ennustada,  mis 2017 see uus kuum asi võib olla, aga kindlasti midagi  tuleb ja ja nii kui see tuleb, nii kohe üritatakse  ka sinna pääseda ja väga sageli nendel, kes esimestena jaole saavad,  on ka on ka eeliseid. Aitäh stuudiosse tulemast Hando Sinisalu  ja loodame, et seda nutikust eestlastel leidub  ja jagub ka veel edaspidiseks küllaga. Tugev tuul Eestis on endiselt teema ja kui keegi täna soovib  praamiga liikuda, siis kindlasti tasuks ennem minna  internetilehele praamid.ee ja vaadata, millised praamid  väljuvad ja millised tuule tõttu ei välju. Kell on pool üheksa liisu kohe uute sõnumitega eetris  ja uued haldusüksused, mis siis kohalike omavalitsuste  liitumise tulemusel moodustavad, saavad täna valitsuse kinnituse. Ja. Tere hommikust. Ja tõepoolest, valitsus kinnitab terve rea uusi haldusüksusi,  mis tekivad omavalitsuste ühinemisel haldusreformi käigus. Eelnõudega muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust  uue haldusüksuse moodustamiseks kohaliku omavalitsuse  üksuste volikogude algatusel. Pärnumaal tekib Tori vald ja Põhja-Pärnumaa vald. Suureneb ka Pärnu linna haldusüksus. Tartumaal moodustab moodustab Kastre vald Läänemaal  lääneranna vald. Raplamaal tekib aga Märjamaa vald. Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla haldusüksus  kannab nime Paide linn. Eestis on 15 maakonda ning 213 omavalitsusüksust. Pärast haldusreformi peaks neid alles jääma umbes 75. Tormituule tõttu on parvlaeva liiklus mandri  ja suursaarte vahel häiritud, liiklus on katkenud kuivastu  Virtsu liinil. Varahommikul ei väljunud ka rohukülast reis. Samas väljus parvlaev Leiger kell pool seitse Heltermaalt. Kihnu veeteed tühistas reisiparvlaev Kihnu virve hommikused  väljumised Kihnu st ja munalaiust. Eile alanud tormituul tabaski kõige enam Kihnu saart,  kus täna hommikul on elektrita 115 majapidamist. Lääne-Virumaal on elektrita 78 majapidamist. Tormituul puhus avamerel iiliti kuni 30 meetrit sekundis,  täna pärastlõunal peaks ilm aga rahulikumaks muutuma. Tallinnas põles hommikul kalamajas lahtise leegiga  kasutuseta hoone, kiirabi toimetas ka ühe majas viibinud  inimese haiglasse. Häirekeskus sai hommikul teate, et vana kalamaja tänaval  põleb kahekordne puidust hoone. Tühjalt seisvat maja sõitis kustutama neli päästemeeskonda  ja hüüru vabatahtlikud. Kustutustööd jätkuvad. Piirkonnas on tunda ka suitsuhaisu ning lähedal elavatel  inimestel palutakse hoida aknad suletuna. Päästjad tõid hoonest välja ühe inimese,  kes toimetati haiglasse. Kustutustööd jätkuvad ilmselt veel kella 10-ni. Ameerika Ühendriikide välisministri kandidaat Rex Tillerson  on Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkamise poolt,  kuid pole oma tulevase ülemuse Donald Trumpiga Venemaa  suunalist poliitikat detailselt arutanud,  nentis ta. Senat ja arupärimisel. Senati aru pärimisel olid eelkõige tähelepanu all tillersoni  sõbralikud suhted Venemaaga. Tillersoni vastused aga Venemaa teemalistele küsimustele  olid üsna hästi kooskõlas. USA poliitikute vaadetega. Krimmi annekteerimine on ebaseaduslik, Venemaa vastu tuleb  jõuliselt toimetada. Sanktsioonid tuleks praegu paika jätta, kuid mitte siduda  oma käsi nende sanktsioonide ga. See aga tähendab, et Tillersoni vastused olid tihtipeale  vastuolus ka tema ülemuse, tulevase presidendi Donald Trumpi seisukohtadega. Tillerson nentis, et ei ole kõiki neid teemasid veel läbi rääkida. I me tes Some degu that you head some descutsion ab at it is. That that World view is going Be o ena ou. Willing ec on be ha personal, Workfor. Prin t? Wushu. Tillersoni arupärimine jätkub veel ka täna. Türgi opositsiooni ning valitseva õigluse  ja arengu AK parteisaadikud läksid parlamendis kähmlema. Arutlusel oli president ärdogani volituste suurendamine. Parlamendis läks kakluseks, kui üks opositsioonilise  vabariiklaste rahvapartei esindaja püüdis mobiiltelefoniga  hääletamist filmida ja AK partei esindajad tahtsid seda takistada. Parlamendis pandi muudatused avalikult hääletusele,  aga rahvapartei sõnul näeb põhiseadus ette,  et konstitutsioonimuudatuste puhul peab hääletus olema salajane. Muudatuste kohaselt antakse rdonile õigus valitsuse liikmeid  ametisse määrata ja vallandada ning riiki juhtida aastani 2029. Erdogani toetajate sõnul vajab Türgi tugevat liidrit,  et vältida killustunud koalitsiooni. Süüria provintsi kuberneri sõnul on valitsus  ja ülestõusnud kokku leppinud Vaadi Paraada tammi parandamises,  mis on seotud pealinna Damaskuse veevarudega. Ülestõusnutel pole teatele siiski kinnitust saadud. Eile rajatud veesüsteem sai kannatada detsembri lõpus  ning 70 protsenti Damaskuse ja selle ümbruse elanikest ei  saa puhast joogivett. Riikliku televisiooni teatel on valitsus jõudnud Vaadi  paraad Orus viibivate mässulistega kokkuleppele,  et tehnikud lastakse veesüsteemi juurde. ÜRO teatel sai veevarus austus kannatada,  sest taristu võeti tahtlikult sihikule. ÜRO esindaja rõhutas, et tsiviilelanike veevarustuse  aboteerimist loetakse sõjakuriteoks. Tai lõunaosas on üleujutuse talupidajatele suurt kahju tekitanud,  põllumaad on üleujutatud, kariloomad on kuivematele aladele toimetatud,  aga põllumehed ütlevad, et kui üleujutus jätkub,  ei ole neil varsti enam loomadele sööta. Tai on üks suuremaid kautšuki tootjaid maailmas  ja kasvandused asuvad just maa lõunaosas. Tai põllumajandusameti teatel on istandused 1600-l  ruutmeetril vee all. Kahju ulatub üle 10 miljoni dollari. Tais on oluline ka palmiõli tootmine. Kõige rohkem kannatanud piirkonnas on peaaegu kõigil  majapidamistel palmiistandused ja ka need on kahjustatud. Vihmaperiood on seekord kestnud. Mitu nädalat kauem kui tavaliselt Minu poolt hetkel kõik, aga ilmauudistest räägib mõne hetke  pärast Sirle ilusat päeva. Jaa. Aitäh Liisile uudised täna hommikul kuulatud uusi sõnumeid  ja lisa saate kogu aeg meie internetileheküljel  ja raadiouudised ja teleuudised, loomulikult  siis esimesed kell viis. Tuletan meelde, et kui midagi põnevat ka kaadrisse jääb,  siis ärge pidage paljuks meile selliseid toredaid  koduvideoid või või kentsakaid juhtumisi saata. Me ei vaata neid üksinda, me näitame ikkagi neid eetrisse  ka siis juba järgmine päev, kui te olete näiteks täna  toredaid asju saatnud, siis homme on need eetris. Aga ilm on tuuline ja, ja mida täna selga panna  ja kuidas üldse sellise 23 meetrise tuulega käituda  ja kus seda tuult üldse leidub, siis sirli? Tere taas, tuul on tõesti ikka päris päris tugev siin õues  ja mis ma oskan soovitada, kui, et riidesse tuleks ennast  panna võimalikult soojalt, et ennast selle tuule eest kaitsta. Ja kindlasti müts pähe, sest et siis on ka kõrvad ilusti soojas. Aga temperatuurist rääkides siis väljas on tõesti külm. Kõige külmem on näiteks Rakveres, kus on miinus seitse  kraadi kuus kraadi, külma on aga Tallinnas  ning Viljandis. Miinus viis kraadi on Kärlas Pärnus ning Tartus  ning miinus neli kraadi on Narvas, Haapsalus,  Kuressaares ja Võrus. Täna päeval On aga pilves ilm ning mitmel pool sajab lund  ning tuiskab. Saartel sajab ka lörtsi ja vihma. Tuul puhub täna lõunast ning kagust seitse kuni kaks,  12, rannikul kuni 17 meetrit sekundis ning puhanguti  siis isegi kuni 23 meetrit sekundis. Pärastlõunal peaks hakkama tuul pisut nõrgenema  ning õhutemperatuur on miinus viie miinus viiest kuni pluss  ühe kraadini üks kraad. Sooja tuleb siis näiteks Kuressaares, null kraadi on Kärdlas  ning Haapsalus miinus Pärnus miinus kolm,  Tallinnas neli kraadi külma on Viljandis  ning Narvas ning viis kraadi külma on Rakveres,  Tartus ja Võrus. Sarnaselt meile on ka Lissabonis täna tulemas pilvine ilm,  aga temperatuuri osas ei anna väga võrrelda,  sest et Lissabonis tuleb täna 14 kraadi sooja. Vähese pilvisusega on ilmaga näiteks Berliinis,  kus on neli kraadi sooja ning Pukarestis,  kus tuleb kaheksa kraadi külma. Helsingis ja Riias on täna aga lund oodata,  Helsingis tuleb kolm ning Riias neli kraadi külma. Meil tuleb siis täna aga kuni üks kraad sooja. Puhub tugev tuul ning sajab lund ja tuiskab. Toredat päeva jätku. No patsist oli näha Sirle patsist, et tugev tuul puhub,  täna on aga martsipani päevi ja nagu te näete,  laua peal on tohutult tore valik. Tere hommikust, Külli. Tere. No te olete marsipaniga ikka täiesti sina peal juba  mitukümmend aastat. No vot, mina näitasin täna hommikul päris saate alguses oma võhiklikkust,  ehk et meil oli laua peal selline asi, ma mõtlesin,  ohoo. Nii raske ja see on ka Martsipanis,  ma sain aru küll, et siia võiks mingi kukekuju tekkida. No nüüd ongi see tõehetk käes, tegelikult on see  martsipanist kuke vorm, just. Neid on meil 200. Meie töötame. Pikal tänaval maiasmoka Majas. Me oleme Kalevi tütarettevõte ja õnneks,  et Georg Stude pärandas siis meile need 200 vormi vormid on  siis väga vanad, need on hästi vanad, aga eks nad aeg-ajalt  lähevad katki, küllap neid oli kunagi rohkem. Aga praegu on nad tõesti rariteedid ja kui ma vaatan,  kuidas see käib, siis tegelikult vormil ongi kaks poolt just  ja see martsipani kukk, mismoodi ta siia sisse läheb,  läheb lihtsalt sellise ühe väikese massina siia sisse. Tuuakse kalevist, martsipanimass viiekilostes pakendites  ja meil on kondiitriosakond, kus on eraldi marsi,  nii vormija, neid on meil ametis neli ja nemad  siis võtavad selle pehme massi, see on nagu plastilin,  suruvad ühele poole, suruvad teisele poole sisse,  panevad kokku ja see peab kohe lahti võtma  ja peab panema tärklise sisse kuivama. Terve nädal aega nad siis seal kuivavad ja kui on nad kuivad,  siis võetakse, nad tähendab jahust välja,  puhastatakse ära ja veel skalpelliga kõik need ääred,  et oleks tõesti puhas, ilus, puhas kukk mis maalimiseks valmis. Aga värvid tulevad meil Saksamaalt, need on naturaalsed,  looduslikud toiduvärvid, söödavad värvid täiesti söödavad,  lahustuvad vees, meenutavad akvarelli, nii et kui sa oled  kooli ajal akvarelli teinud, siis pole mitte mingit  probleemi ka Martsipani peale midagi sekenda. Ma arvan, seda sa täna saad, ma saan seda kohe proovida  ja hea meelega teengi seda. Siin on ka tore valik külli teie töödest  ja ma võtan ühe siit kätte, see on nüüd Estonia teater  ja Martsipanis tehtud Estonia teada, siin on muidugi puidust  karkass all, aga sellega ma pusisin, jah,  üks paar nädalat ja seda saab ka praegu veel Estonias vaadata. Eks need värvid hakkavad luituma aja jooksul valguse mõjul. Aga see oli jah, üks niisugune suurem projekt  ja praegu nüüd teine suur projekt oli. Kalev kinkis loomaaia ja martsipanist loomaaia,  nii et seda te saate näha ka loomaaias. Elakuuri marsipaist, loomaaias on. Isegi ma ei tea, palju neid kokku on, aga  nii palju, kui meil on neid vorme kõikidest tegime ja,  ja osad on seal ka pingviin on seal rohkem  ja jääkarusid ja kõik nad on pandud sinna toredasse  liikumisse ja ma arvan, on, et nii lastel kui  ka suurtel on, on tore seda vaadata, aga iga päev ei ole. Ja ma veel küsin natuke Martsipani ajaloo kohta,  et ega ju ei ole veel selgunud või viimaseid andmeid,  kus see Martsipan siis ikkagi päriselt pärit on,  on see Tallinn või on see Lübek vaidlevad? No ühesõnaga kõigepealt ikkagi martsipan kui niisugune,  mis koosneb mandlist, suhkrust ja siirupist,  ei saa kuidagi olla pärit Tallinnast ega Lüübekist,  kuna mandlid meil veel ei kasva, kuigi kliima soojeneb,  mine tea, tulevikus võib-olla on ka meil õitsvad mandlipuud,  aga ta on pärsiast pärit nii et, et seal hakati esimesena  tegema mandlitest igasuguseid maiustusi siis ta levis Türki,  siis levis Põhja-Aafrika kaudu Tuneesiasse. Siis Mauride kaudu läks Sitsiiliasse. Hispaaniasse ja meil siis Hansa liidu kaudu. Nii Lübek, Königsberg kui Reval olid omal ajal äärmiselt  tähtsad marsipani keskused ja siiamaani igal ühel on oma retsept,  omad legendid. Näiteks kui käisin Sitsiilias, siis seal räägiti,  kuidas Martorana kloostris tähendab kogu maal oli  korraldatud martsipani või oli maiustuste võistlus  ja need nunnad siis hakkasid martsipanist proovima,  puuvilju teha ja nad tegid nii imelised puuviljad,  juurviljad ja need on siiamaani ükskõik,  kus sa seal oled, iga väiksem pood eksponeerib sulle neid  marsipanis puu ja juurvilju. Mari pani apelsini marsi porgand täiesti olemas  ja meie Martsipani legend on muidugi Jaan Kross on  selle kenasti raamatusse raiunud ja suurepärased. Edgar Valteri illustratsioonid räägivad siis,  kuidas meie mardi leib siis seal raeapteegis valmis sai. Nii asume küllise kuke kallale. Ma tahaks seda kangesti värvida, kuna on tulemas  ka kukeaasta, siin on sellised suurepärased näidised muidugi ees,  ma ei, sa teed paremini, ma, ma. Just seda pinget praegu maha tõmmata, öelda ma ei lubaks,  et mul nii hästi välja tuleb, aga võtan selle martsipani kuke,  mis on siin kenasti mul olemas, nii, ja intsli,  ma pean valima, kust otsast ma pean siis nüüd alustama,  no mida sa tahad, kõigepealt tähendab see,  jäta meelde see, et valget värvi meil ei ole. Kui sa tahad valget kohta jätta, siis see jätaks valget,  see peaks jääma selline naturaalne, eks ju. Täpselt. Aga ükskõik millise pintsli pea ükskõik,  noh, sa võid ka võtta peenema, kus sa päris esimest korda  sai seal hästi kihvti, mustreid või värvilaikusid teha,  sa ei pea üldse tegema nii nagu nagu päris,  sa teed palju paremini, sa teed nagu kunstnik  ja sinu looming toredate laikudega. Ma asun kohe asja kallale, aga nii nagu sa ütled,  aga võtad natuke vett ja natuke värvi värvi  ja siit saad proovida. Kui kas ta on nüüd ja paras, kui ta väga hullult voolab,  siis on lihtsalt ta kuivab kauem. No ma proovin, proovi natuke. Käsi hakkab värisema, tahaks teha, ega päris sellise õhust  maalimine ongi keeruline ja fikseerida istun  ja vot põlve peal, siis on sul käsi, mulle matsipan väga maitseb,  ma ei tea, kas lennale ka või lenna kindlasti maitseb. Ma ei, ma vist ei ole väga mari ratsipani fänn on küll,  et maitseb hästi, aga ma, ma ei nagu ei söö kodus seda palju  ikka kui suur magusa sõber sa oled. Magusat ikkagi armastan, aga kõik sihuke noh,  kohupiimaja marjad ja selline kuidagi teistmoodi,  et Martsipan ei ole mu suur lemmik. Ma mõtlengi praegu, et kui keegi mul sihukese kujukese on  kink kinkinud, siis ta ikkagi ta on nii ilus,  et minu meelest seda nagu ära söönud, ma ei ole kunagi,  et ta ikkagi nagu tavaliselt läheb kuskile kapi taha  ja jääbki sinna niimoodi nagu ilutsema. Et need kujud on lihtsalt ja on niisugused ilu. Iluasjad Lenna on meil täna külas kui Eesti laul 2017  poolfinalist ja täna hommikul kõlas juba Lenna laul Slingshot. Vaatame üle. Seli. Läks taas. No ta So eeriste. Om. Eriti siis ka. Ega alla hoo. No ei Soovi. Hoones. Oslo, s. Näe, see ise. See. Et siis kahe Sony. No et. Soovis. Tema auhinna Pesta. Teises ka. No ees Et soomisse Olla. See oli Lenna, kes astub Eesti laulu poolfinaalis üles 11. veebruaril. Lenna, mis tunne oli ennast? Esinevad ei, no see võtab alati nihelema,  et nagu tahad niiviisi vaikselt nagu peas,  niimoodi laulad kaasa ja siis mingid kohad,  mis võiks olla kuskil paremini tulla või ikkagi selliseid kohti,  kus oleks saanud veel paremini. Noh, ikka ma arvan ikka, et et siin saab harjutada veel 11.  natuke aega. On veel aega. Eurovisioon ei ole sinu jaoks üldse võõras teema,  et, et ühel korral oled sa seal juba käinud küll Šveitsi  esindamas ja kahel korral oled sa Eesti eelvoorudes küll  teiseks jäänud. Et, et mis tundega sa sel aastal Eesti laulu peale vaatasid? Ei no ikka väga hea tundega, et, et. See on ikkagi selles suhtes väga suur ja lahe kogemus ühele artistile,  et mis siis, et ma olen seda juba korra läbi teinud,  siis hea meelega võiks seda veel teha. Et mul on jah, rõõm sai sinna 20 hulka, et seal sel aastal  on päris päris selline aukartust äratav nimekiri,  et artistid on kõik väga tasemel. Sa lähed sel aastal inglisekeelse lauluga. Milleks selline valik? Et see tuli tegelikult Selliste väikeste juhuste kokku kokku langevus oli,  et üks koostööpartneri, kellega ma kunagi varem Vanila  ning aegadel tegin siis muusikat. Üks sakslane Tegelikult inglane elab Saksamaal, Michell. Lennard võttis miga ühendust ja pakkus välja,  et võiks teha koos. Eurolaulu onju ja, ja sealt nagu saigi see idee,  et kuna juba oligi selline rahvusvaheline tiim,  et siis kuidagi oli loogiline, et teha teha nagu ingliskeelne. See tiim, kes sind laval saadab, kas see on Eesti  muusikutest koosnev või on ka rahvusvaheline? Ikka Eesti kõik on, kõik on omad tüdrukud ja,  ja poisid, aga jah, sel korral ma nagu ei lähe ansambel  Lennana vaid ikkagi on ta nagu niisugune natuke teistsugune  teistsugune kooslus, et, et on lauljad. Kas on midagi sellist ka, mida sa kardad  või pelgad või mis sind ärevaks teeb? Midagi sellist, midagi, midagi uut ju ei ole,  aga, aga eks ärevaks teeb alati ikkagi see ülesastumine seal,  et sul on kolm minutit ja ja et see oleks perfektne,  et, et see ongi nagu see, mis teeb alati ärevaks. Kui palju sa oma konkurentide loominguga kurssi viid? Ma olen ikka kuulanud, aga kõiki päris kahtekümmet ma ei,  ei olegi. Ma arvan, et see ei ole ka oluline,  et süveneda kõigesse sellesse, et noh, kui,  kui tuleb raadiost, siis ma kuulan loomulikult  ja ja, ja mõtlen enda jaoks lahti, aga, aga samas ma arvangi,  et oluline on keskenduda sellele, mida sina seal teed,  lähed oma asja tegema ja, ja läheb nii, nagu läheb. Lenna, ma soovin sulle edu. Ennekõike 11. veebruaril, aga kui seal hästi läheb,  siis ka finaalis. Juba homme on meil stuudios juba järgmine poolfinaali esineja,  aga ma väga kibelen juba kööki, et näha,  kuidas edeneb. Kukemaalimine väga hästi edeneb kukemaalimine,  maalimine, tuulerõugetes, kukk. Värviliste tuulerõugetes Katrin on väga hea kukemaalija  absoluutselt absoluutselt, sest iga maalija,  tal on oma käekiri ja, ja minu arust siit tulevad väga  kihvtid asjad. Aga ei ole väga tore täna Martin peal, sellepärast me seda  teemegi küll, mind huvitab ka see, et kui ma  selle toreda kuke valmis saan, kõik on mul värvitud  siis kui kaua ma võin teda imestada, mõtled ehk,  et kui kaua säilib, millal ma peaks ikkagi otsast hakkama  ära sööma, mitte pärast olla õnnetu, et ma ei saagi seda süüa. Ühesõnaga praegu on nii, et kui kukk on maalitud,  siis ta kaetakse naturaalse loodusliku toidulakiga,  piserdatakse kergelt peale ja see säilivusaeg on neli kuud,  aga nõukogude ajal oli pool aastat, siis kaeti iga kuju  kuuma toidu parafiini sisse ja ta kattis  selle nii kenasti ära, et siis oli pool aastat,  aga nüüd on ainult neli kuud. Aga ma arvan, et sa jõuad teda imetleda ja  siis veel süüa ka neli kuud päris pikk aeg,  ma, me nii kaua jaksa. Martsi pani mälestuseks, kes lapsepõlves riiuli peal seisis  ainus asi, mida ma julgesin proovida korraks seda kõrvalt  nägid seda, aga ma arvan, see neli kuud on,  sest juba läinud ja sinna see mart Pani. Külli üks tore pilt on veel, millest ma tahaks väga rääkida,  näitame seda koha kaamerasse, see on selline,  see on üks mutikene ja tähendab, meil tuleb väga palju  toredaid inimesi, ühesõnaga see töö seal muuseumitoas ongi  nii tore, et see positiivne emotsioon tuleb kohe tagasi tuli  üks proua vanemproua ütleb, et teate, tal on idee,  ma tahan niisugust musta torti, aga sealt tordi seest peab  tulema sealt musta mullahunnikust mutt Mut  ja kas te teeksite mulle selle, tal oli pilt  ka kaasas, et et see peab olema ikka kollase õlg kübaraga  ja nii ja kui päriselt hakata voolima, me ei saa väga suuri kujusid,  nad vajuvad ära. Nii et ma kasutasin ikka siin rotivormi. Aga tuli mutt. Just aga muidu saab selliseid pisikesi nagu siin maja juures  näiteks on need kassid ja liblikad ja muud elukad saab teha  niimoodi näpu vahel, aga maja on kaetud muidugi martsipaniga  ja siis saab seda kenasti maalida. No väga, aga need jah, eritellimused on toredad,  kas siis pulmakse keegi tellib siis üks tore oli veel üks  väike poiss Soomes, kes oma koerakesest absoluutselt kunagi  ei lahku, aga ta tahtis, et see saaks jääda jäädvustatud  martsipani peale. Ja siis ta ainult soostus pooleks tunniks minu juurde seda  jätma ja siis ma niimoodi hoidsin seda modelli käes  ja teise käega tegin algul skeemi ja siis kandsin Martsi  pani peale, et ta oli väga inelik, sellised kunstiteosed,  aitäh, Külli, täna tulemast, Eero, sulle jäi  ka üks kukk kaunistada, sa võid selle ka alustada,  ära tule ja tuulerõugea ka minu. Sa võid sellega alustada, meie teiega kohtume aga juba homme hommikul,  viis minutit enne kella seitset ilusat päeva. Ilusat päeva. Jah.
