Jõulumüük läks 2020. aasta detsembris tagasihoidlikumalt kui aasta varem, mis oli ka üsna ootuspärane, sest peamiselt oli see seotud ikkagi keskuste külastatavuse vähenemisega ehk et inimesed seoses piirangute ja viiruskriisiga siiski oma külatusi vähendasid. Nii et, et kogu numbrites me võime öelda, et jõulumüük ei olnud nii suur kui aasta varem. Eestis ja eelkõige siis Tallinnas on liiga palju suuri kaubanduskeskusi, et meil on liiga palju kaubanduspinda võrreldes sellega, milline on meie inimeste sissetulek, et mis te ennustate, mis sellel aastal toimuma hakkab. Kaubanduspinna puudust meil ei ole ja, ja muidugi see viirus kriisi ajal on see võib-olla pigem sellised positiivsed probleemiks osutunud tänu sellele on kliendid saanud keskuste vahel hajuda ja täitnud neid distantsi hoidmise reegleid. Aga hetkel siiski ei ole näha mingit sellist kollapsid või suurt probleemi, mis sees seisaks, et noh, kui me räägime siin konkreetsetest osadest keskustest, siis on võib-olla selle kontseptsiooniga probleemid, et miks ei ole keskusi käima saadud, aga aga niimoodi suures pildis ei näe küll, et sellel tegevusalal praegu midagi suurt toimuks. Kui palju on suurte kaubanduskeskuste tööd mõjutanud see paljud kaubandusketid, ava praegu ka väiksemaid poode, näiteks Selver, isegi prisma ehitab Lasnamäele suhteliselt väikest poodi, et kodulähedased, poed tulevad tagasi. Ei räägi veel sellest, et ilmselt mingil hetkel avatakse kaliidli uksed. Jah, see on olnud juba päris mitmete aastate tendents, et sellise toidukaubanduse võrgustik on selgelt tihedamaks muutunud ja, ja oma igapäevase toidu saab kätte tõesti väga kodu lähedalt ja kiiresti. Keskuste jaoks tähendab see seda, et kui varem oli toidukaupluse kui ankurüürniku olulisus nagu väga suur ja see määras paljuski keskuse edu, siis ma võin öelda, et täna me vaatame seda natuke teist niimoodi, et, et see toidukaubanduse tähtsus keskuse jaoks võib-olla natuke vähenenud, aga, aga selle võrra, noh, me peame siis teisi segmenti arendama ja pakkuma nagu paremat valikut.
