Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, eetris on raadio kaks alanud on teadvus, rubriik puust ja punaseks. Mina olen saatejuht Arko Oleski ning sel nädalal ja järgmisel ka on meiega siin koos Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Et arutleda natukene nende uudiste üle, mida teadlased on meieni toonud viimastel nädalatel eluslooduse valdkonnast. Ja üks harukordne juhus ütleksin, on meil täna, kui, kui me tegelikult saame siin saates tutvustada ja arutada meie külalise enda teadustööd, et Randel, sa olid veel eelmise aasta lõpus paar nädalat siin loksumas Põhja- ja Läänemerel ka tegemas uuringuid, sellest saavad kõik huvilised lugeda sinu blogist blogis zooloogid 20 null. Kuidas see kogemus oli? Kogemus oli vahva ja muidugi esmalt sellepärast, et selleks, et sinna uurimislaevale pääseda, tuli läbi teha igasugune arstlike komisjonide ja koroonatestide kadalipp. Noh, see oli siis saksa uurimislaev. Ja teiseks oli muidugi huvitav, sellepärast et sai näha seda, mis toimub Läänemerel ja Põhjamerel omaenda silmaga nii, nii vee peal kui vee all. Sinu huvi, nagu me juba varasemast jääma on ikkagi seotud kaladega ja ma eeldan, et seal retkel püüdsite palju kalu ja nagu piltidelt nägin, siis ka niimoodi loksuvate loksuvas laevas lõikasite neid lõhki ja uurisite mikroskoobiga. Ja põhimõtteliselt küll, et, et see oli mul juba teine retk sama laevaga samades piirkondades ja püüdsime suurte traalidega kalu merepõhjast sügavalt ja noh, igasuguseid põnevaid elukaid sai seal näha, et et meie, meie räimed ja kilud olid, olid sellised lihtsalt lihtsalt laadi kaladega saime ka haisid ja, ja noh, mida, mida masin näiteks eesti püükides pole varem näinud, nolgused, merihärjad, kõik igasugused sarvilised, merivarblane, äärmiselt nunnu kala. Et igasugust põnevat mereelukad sai näha ja, ja Eesti eri piirkondadest kaetud ja, ja see teadushuvi selle taga, et see oli ikkagi nagu nii-öelda eksperiment või nüüd me nagu öeldud, et seda teada saada. Ja et, et lihtsalt erinevate kalade vaatamise pärast me seal ei käinud, et tahtsime teada, et kuidas on kalade tervis erinevates piirkondades siin Läänemeres ja natukene Põhjameres ka kuidas reostus mõjutab seda kalade tervist ja võtsime igasuguseid proove, et vaadata, kas kalades on vähki seda nii-öelda haigus nimega vähku ja erinevaid kasvajaid ja vaatasime igasuguseid parasiit igasuguseid kahjustusi. Põhimõtteliselt võib jah öelda, et tegime sellise korraliku tervisliku, analüüsin endale kaladele. Kui me siin tavapäraselt saates tutvustame uuringuid, mis on nii-öelda läbinud, koguseleb teadusavaldamise protsessi, ehk siis teadlased on kirjutanud artikli ja kolleegid on selle üle vaadanud, retsenseerinud siin avaldatud kusagil teadusajakirjas siis kas sa saad tegelikult nii-öelda natukene ennetada kogu seda protsessi, jagada meile võib-olla mõningaid peamisi tulemusi, mida sa sellelt retkelt juba said? Ja no see oli nüüd teist korda, et kaks aastat järjest käinud ja esimese aasta tulemused on juba teada. Ehk siis võib öelda, et nii Läänemere kui kui Põhjamerekaladel näiteks lesta, kaladel ja soomuslestal on maksakasvajad, nahakasvajad on täitsa olemas ja on tekkinud mingisugune arusaam nendest piirkondadest, kus seda kus seal kalad tervemad ja kus sa rohkem haigemad ja üheks põnevaks üks nii-öelda selliseks esialgu küll küll pinnapealseks tulemuseks, mis, mis lihtsalt on nii-öelda kõhutundega või silmaga vaadates on, on jäänud ette on, on see, et et kui me käime igasuguste tuuleparkide ja naftamaardlate läheduses neid kalu püüdmas, siis me saame tohutult suuri saake sellepärast et seal on tavaline kalapüük, on keelatud, meil on nii-öelda eriload. Aga need kalad on suhteliselt kehvas konditsioonis, et neil on igasuguseid parasiit on igasuguseid haiguseid ja ma mäletan, kui ma esimest korda Põhjameres seal Põhjamere põhjaosas seal Norra lähedal seal naftamaardlate ja puurtornide lähedal tegime püüke ja esimene laar neid kalu sinna alla trümmi tuli. Selline tugev masuudi lõhn paiskus nendest kaladest. Ja, ja tõepoolest, nüüd nendes kalades oli ikka palju igasuguseid, et niisuguseid nii-öelda kahjustusi või oli näha, et nad ei olnud nagu väga hea tervisega, aga neid oli palju. Ühesõnaga nagu nagu kaks poolt et mingil moel vist kalad see siis koonduvad nendesse piirkondadesse, sest nagu sa ütled, et sealt nagu tavaliselt ei püüta, sealt tuntakse, seal tuntakse ennast nagu turvaliselt ja hästi. Teisalt nagu need ehitised seadeldised tekitavad ise mingisugust kahju nendele kaladele, kas, kas, kas me saame nagunii väita, et need, et need on need põhjused, miks, miks me neid tulemusi näeme? Ja see on nagu selline naljakas paradoks, et et ühest küljest need alad toimivad kui merekaitsealadena, sest tõesti kala seal püüda ei tohi ja seal need on sarnased selliste nii-öelda püügipiirangud ega kaitsealadega, kus on kalad, on vanemad, nende sugude suhe on parem, seal on nii-öelda vanu, kalasid, on, on parem ja sellised igasugused populatsiooni kirjeldavad näitajad on paremad. Aga teisest küljest on, on tohutult palju uuritud nende naftapuurtornide negatiivseid mõjusid. Et sealt ju lekib igasuguseid toksilisi aineid siis see merepõhjast välja puuritud. Selline naftasegune mass jääb kõik sinna, ladustatakse sinnasamma merepõhja ja ta reostab seda piirkonda veel väga pikka aega. Rääkimata muidugi igasugustest vibratsioonidest ja mürareostusest ja, ja kõigest sellest, et on selline väga Bogeenlne või, või võib isegi öelda urbaniseerunud või linnasarnane keskkond on seal vee all, mis ühest küljest oleks nagu nii-öelda soodne, nagu siin linnaski näiteks linnalinnud varblased tihased. Ja teisest küljest ta ei ole tegelikult väga tervislik. Praegu sa rääkisid peamiselt naftamaardlatesse mõistsid ka tuulepark, et kas nagu ka tuuleparkide mõju kalade tervisele on midagi, mida te olete tähele pannud? Sellega oli sama moodi, et, et tuuleparkide servast me saime rohkem kalu ja tegelikult need kalad isegi olid suhteliselt heas koalitsioonis, seekord see oli seal Saksamaa ja Poola piiril Läänemeres siis suurte suurte tuuleparkide ääres ja noh, tuuleparkidele on muidugi terve hulk negatiivseid keskkonnamõjusid, et nad seal merepõhja nii-öelda lõhutakse ja seal on vibratsioon ja mürareostus. Ja siis need setted võivad seal laiali kanduda ja, ja rikkuda härra mingisugused merepõhja mingid kudealad, mis on kaladel olnud nii-öelda koduks pikka aega. Ehk siis kindlasti ei saa öelda, et see mingisugune nii-öelda ei saa panna võrdusmärki tuulepargi ja kaitseala vahele. Ka selline tähelepanek tõesti nii-öelda jäi nagu silma, et seal oli palju kalu ja seal tuuleparkides need kalad olid ka, olid ka terved, et ma arvan, et seal on midagi ka head nendes nendes tuuleparkides kus kala püüda, kalapüügilaevadega ei tohi. Selleks lõiguks ette valmistades jäi meile silma ka üks teine hiljutine artikkel ajakirjast Nature, mis mis püüdis nagu hinnata, et kui palju, kui suur osa ookeanist ongi tegelikult täis selliseid inimese loodud rajatisi ehk siis nagu needsamad naftamaardlad, tuulepargid merre ehitatud asjad ja seal öeldakse, et siin paari aasta taguse seisuga see see suurusjärk on umbes 32000 ruutkilomeetrit ookeani kogupinnaga võrreldes on see tõesti nagu imepisike ala, 0,008 protsenti. Ka ka on endiselt see aina kasvab ja kassabelt. Kas sulle tundub, et, et sellega kaasneb ilmselt ka mingisuguseid negatiivseid mõjusid, nagu sa välja tõid, mingisuguseid positiivsed pooled on sellel ka olemas? Ja noh, selle näiteks võib tuua ühe sellise programmi, mis on siin juba mõnda aega kestnud riik, juriif kus vanad naftaplatvormid, mida enam ei kasutata, selle asemel, et need nii-öelda lahti monteerida, uputatakse merepõhja ja nad toimivad seal kui sellised tehislikud rifid ja meelitavad ligi elustiku ja sinna ümber tekivad sellised omamoodi süsteemid, sinna saab sukelduda ja, ja noh, nagu toetavad seda merepõhja mitmekesisust ja tekitavad uusi elupaikasid. Et, et sellised inimtekkelised rajatised võivad tõepoolest sellele elurikkusele seal vee all ka kasuks tulla ja kui vaadata näiteks merepõhjakaarti sellist korralikku detailset merekaarti, siis siis natukene sarnaneb sellise Lääne-Euroopa lapitekiga, mida sa lennukiaknast välja vaadates näed. Et ega seal sellist nii-öelda suurt tühja puutuma. Ta mereala väga ei olegi, et see on ikkagi risti-rästi läbi igasugused naftajuhtmed, torujuhtmed, vanad frakid, uputatud sõja, mingisugune tehnika, keemiarelvad, näiteks meie sama siin Liivi laheski näiteks traaliga põhja traaliga püüda ei saa, sellepärast et siin on nii palju igasugust sõjast alles jäänud risu, lennukeid laevasid siin merepõhjas. Igal juhul tore, et sa sellel tervise olukorra kiuste saidki sel põneval retkel loodetavasti järgmistel aastatel saatele eelkäija koguda andmeid ja me saame endast tulemustest siin saates rääkida igal juhul. Põnevad tulemused sellest, kus on Kalad, meie Läänemeresse tervemad sein oli tänane puust ja punaseks siin stuudios Arko Oleski Randel Kreitzberg. Ning meie rubriik on taas eetris kolmapäeval kuulmiseni puust ja punaseks, puust ja punaseks.
