Siit rääma rabast hakkab kunagi kulgema Rail Balticu kiirraudtee. Mis juhtub raba ga, kui seda läbib kiirraudtee? Kui me nüüd kusagil Need veenid läbi lõikame siis enam vett ei ole raba kui ko süsteem,  kui selline enam ei eksisteeri. No olukord looduses on nii hull, et ta on meie Läänemerest  kadunud liik, et enam hullem ei saagi olla. Kas välja surnud tuurapopulatsiooni õnnestub Narva jões taastada? Siit rääma rabast hakkab kunagi kulgema Rail Balticu kiirraudtee. Kuidas rajada raudteed läbi raba nii et see loodust  võimalikult vähe kahjustataks ja milline on raudteega? Raba tulevik. Mida te siin rääma rabas praegu teete, praegust on käimas  geoloogilised uuringud, et välja selgitada  siis nii-öelda pinnase näitajad, mis siin  siis rääma rabaalal nii-öelda siis valitsevad. Et oleks võimalik siis projekteerida juba detailne lahendus  nii-öelda rääma raba läbimiseks raudteele  ja mis selle alt siis vastu tuleb kõige pealmises kihis  tuleb vastu turvas. Seda on siis nii-öelda rabaservades kuskil kaks meie täiesti  servas kuskil pool meetrit ja raba keskel juba kuskil kuus  pool seitse meetrit all tulevad siis juba savid,  mis on vägagi veega küllastunud ja seetõttu  ka suht nõrgad nende vahel on siis nii-öelda  siis moreenist ja savist nii-öelda vahekiht. Ja kõige all tulebki siis nii-öelda moreen nii-öelda kandevalust. Miks see raudteetrass läbib seda räämaraba üldsegi? Planeerimise protsessis planeerija, kes, Seisis hea trassi alternatiivide koostamise eest  ja parima valiku tegemise eest kaalus erinevaid võimalikke  mõjusid ja välistas ta trassi. Koridorist kaitsealad kõrge kaitsekategooria liikide  elupaigad ja need kohad, kus inimasustus on piisavalt tihe  ja neid valikuid tehes jäid siin Pere piirkonnas sõelale  siis kaks võimalikku alternatiivi ja nendest üks tuli läbi  räämaraba ja jõudis välja Pärnusse. Teine alternatiiv kulges Pärnust mööda ja läbis Sindi  ja planeerimises peeti oluliseks seda, et Pärnusse tekiks  rahvusvaheline rongipeatus. Ja selle eest me maksame siis lõivu sellega,  et me oleme ehitamas raudteed rabasse. Kuidas ta seda räimoraba läbib? Rääma raba rebib raudtee raba idapoolses osas  ehk enamus rabamassiivist jääb raudteest läände  ja idasse jääb väiksem selline raba sopp  ja selle raba lõigu pikkuseks on kaks pool kilomeetrit. Milline see rääma, raba väärtus praegu on? Raimo raba on üks selline keskmise suurusega Eesti raba  ja ta on keskosas vägagi märg ja, ja päris lage tema  servades on need turbakaevandused on mõjutanud üks vana  kaevandus ja ja üks uuem. Aga looduslikult on ta päris hästi säilinud,  päris väärtuslik, väga maalilised laukad,  nii et tegelikult ta võiks olla ka üks rabade kaitsealadest ja,  ja kindlasti ta võiks Pärnu linna lähiümbruse asukohta  arvestades pakkuda ikkagi Pärnu, nii kohalikele kui  ka meie külaliste sellist ilusat rabaelamust. Milline on ühe tervikliku raba veerežiim üldse? Seda võib võrrelda mõneti nagu vereringega kas vesi  või veri? Vereringes imetajatel on ka, on arterid,  on venid. Raba puhul on tähtis just veenid,  need, mis on pindised. Ja kui me nüüd kusagil need veenid läbi lõikame,  siis enam vett ei ole. Ja loomulikult siis raba kui ökosüsteem,  kui selline enam ei eksisteeri. Stabiilse raudtee rajamiseks rabasse on keskkonnamõjude  hindajad võrrelnud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Üheks variandis on trassi ulatuses turba väljakaevamine  ja täitematerjaliga asendamine mis tooks kaasa raba  ulatusliku püsiva kuivamise. Teise lahendusena on pakutud mass stabiliseerimist,  kus pinnasesse lisatakse keemilist sideainet. Ka see võib nii suures ulatuses raba tasakaalu rikkuda. Ekspertide hinnangul on rabale kõige väiksema mõjuga silla rajamine. Praegu kõige üks tõenäolisemaid nii-öelda lahendusi tundub  siis olevat geotekstiilidega siis ümbritsetud pinnasaiad  põhimõtteliselt puuritakse siis aia ava,  kuhu lastakse sisse siis kõigepealt geovõrk,  mis kõrgsurve all täidetakse siis mineraalmaterjaliga  ja selle peale siis ehitatakse juba muldkeha,  ehk siis nii-öelda raud, et tuleb mingis mõttes nii-öelda  vaiade peale nii-öelda rabatasapinna. Palju seda raba vee režiimi peab. Sellega tegelikult raba veerežiimi oluliselt üldse muutma ei pea. Ei ole vaja rajada kraavitust ja kuna need vaiad lasevad  ka nii-öelda vett läbi nende liikuda Nad ei ole nii-öelda sajaprotsendiliselt hästi endatud,  et vesi seal liikuda ei saaks, siis veerežiimile on väga kui üldse,  siis paikne mõju, et. Mida veel ehitaja siia rabasse ette näeb,  et elustik säiliks võimalikult palju? Mõlemasse raba serva on ette nähtud siis loomade alt läbipääsud,  need tulevad siis nii põhja kui lõunapoolsesse raba serva  ja siis on ette nähtud selliste gabariitidega,  et lubab ka nii-öelda suurematel imetajatel liikuda nende  raba servades. Meil tegelikult tekib siis Lääne-Eesti ja,  ja ja Ida-Eesti nii-öelda loodus või, või ulukite populatsioonid,  et jah, on, on ette nähtud küll rohetarad  või ökoduktid ehk rohesillad. Aga noh, see, kuidas nad Eestis siiamaani on toiminud  või pole toiminud, on ikkagi noh, kolossaalselt murettekitav  ja et kas nüüd selles projektis nad paremini välja tulevad  või kas loomad neid aktsepteerivad sellisel soisel lauskmaal? Mina, mina selles päris kindel ei ole. Milline ideaalis on selle? Raba tulevik, kui see raudtee seda läbib. Ideaalis raba peaks jääma mõlem pool raudteed looduslikku  seisu kindlasti mingil määral taanduvad raba ümbrusest  teatud liigid ehk siin rabas on viidud aastate jooksul läbi  inventuure ja see pilt, et kes siin elavad,  see pilt on tegelikult üpriski hea, et kindlasti saab olla  siin mõningane mürahäiring. Aga arvestada, et tegu on elektriraudteega,  meil on teada seal elektrit, kasutusintensiivsus,  siis see häiring on kindlasti ütleme, et ta ei ole pidev. Jah, meile serveeritakse elektriraudteed kui sellist kiiret  ja ökoloogilist, noh tegelikult iga asja puhul,  saatan võib olla peidus detailides, et maailmas tegelikult  kiirraudteede nii-öelda keskkonnamõju ja mõju elust kul on  kaunis vähe uuritud, tegelikult see on alles üsna uus nähtus ja,  ja, ja rohkem ka Aasias. Nüüd hispaanlased on põhjalikumalt uurinud nende  siis maastikes tepi ja sellistes põlluvahemaastikes  metsamaastikes noh, selliseid raudteed praktiliselt varem  pole rajatud. Ja noh, see number ikkagi, et ainuüksi  raudteerongiliiklusega rongidega kokku põrgetes hukub kuskil  seal suurusjärgus 90 kuni 100 lindu aastas ühe kilomeetri  kohta raudtee peal, noh siis te võite ise arvutada meie 200  kilomeetrise trassi peale ja, ja veel kahesuunalise peale,  et mis need numbrid võivad tulla. Teine pool on siis, et on ju enneolematu taristuga selles mõttes,  et kogu ta ulatuses on ta varjatud taradega,  et need sellised võrktarad, eriti need on alati lindudele ohtlikud,  kuna linnud neid ei märka või märkad viimasel hetkel eriti  suur probleem, on ta siis metsakanalistele ja,  ja eriti metsisele tundlike alade läbimisel. Ka siit, Tallinna servast Männiku rabast on tulevane  raudteetrass läbi planeeritud. Seega muutub järjekordne Tallinna roheala taristuks. Oli aeg tõesti siin, kus sõideti ja mindi läbi rabade. Aga nüüd hakata praegusel ajal selle seda tegema. Kus samal ajal püütakse nüüd tõesti neid omal ajal  kuivendatud rabasid taastada? See on Kuidas nüüd niimoodi pehmemalt öelda? No võib-olla natukene lühinägelik ja üldiselt on küll samas  nii kompromissina võib öelda, et kui sa kusagil midagi hävitad,  siis teisel pool pead sa nüüd sellega taastama jälle. Ja ei tohi ka ära unustada, et meil praegu ÜRO ju kuulutas  välja ökoloogilise taastamise 10 aastaku,  kus siis kogu maakeral tahetakse taastada kõikvõimalikke  ökosüsteeme umbes samal pindalal, kui on Indoneesia riigipindala,  et seda on üsna palju. Need trassid ju läbivad nii-öelda rabade servaalasid,  mitte keskelt, aga palju seal, nagu selles mõttes vahet,  on. Ei, ega seal väga palju vahet muidugi ei ole,  tähendab, vahe on võib-olla selles, et kui me nüüd  sõidaksime läbi selle raba keskosa, siis me põhimõtteliselt  hävitaksime kogu selle ala sõidame siit läbi servaala,  siis on see kahju muidugi väiksem. Aga see süsteem, kui selline on, igal juhul on hävitatud. Kuivab ja tulekahjud on väga kiired tulema,  noh ükskõik missugust tehnikat kasutada,  igal juhul tuleb mööda seda raba seal mütata  ja no kui meil juhtuvad olema nüüd niisugused pikad mitu kuud,  pakaselised talved, kus see rabapind hästi külmub,  võib-olla siis on see Mõju väiksem aga noh, selle peale muidugi lootma jääda on  võib-olla veidikene liialt optimistlik. Kindlasti on ehituse koha pealt, mis on nii-öelda keerukas  on leida siis nii-öelda töövõtja kellel on  siis nii-öelda tehnika, mis lubab rabas ehitada,  et ega neid masinaid siin Eestis on nii-öelda paar tükki,  mis on nii-öelda ujuekskavaatorid, mis on nii-öelda mõeldud  sellistes oludes nii-öelda ehitamiseks. Aga kuna siia on ikkagi vaja suhteliselt nii-öelda niisuguse  keeruliste ja nii-öelda Suurt pingutust nõudete tööde jaoks on vaja niisuguseid väga  erimasinaid et nende leidmine, paljud neist võib-olla tuleb  lasta spetsiaalselt selle projekti jaoks isegi. Kui uuringutest ikkagi selgub, et see asi on siin liiga keeruline,  kas te võite ka öelda, et läheks ikkagi siit raba kõrvalt? Ei, seda enam ei ole nii-öelda võimalik teha see,  kus me nüüd läbi lähme, see on otsustatud  ja oleme ja oma projekteerijas kindlad, et nad leiavad lahenduse,  et. Maailmas on kõikidele nii-öelda insenertehnilistele  probleemidele lahendus võimalik leida, alati on küsimus,  mis ei maksa. Tegelikult peaks ikkagi nagu selles mõttes riik olema aus,  et, et rääkima, et noh, kui, kui räägitakse mulle,  et ta on säästlik ja keskkonnasõbralik, et noh,  siis tegelikult eksperdina ma tean, et ta ei ole kumbatki. Et noh, tegelikult peaks nagu, nagu siis nagu ausalt ütlema,  et kas meil on see ambitsioon või me lihtsalt ajame sellist  rohelist See on projekt, mis peab Tooma ära optimaalse tulemuse, ta peab valmima õigel ajal. Ta peab kulutama etteantud planeeritava eelarve piires raha. Tema hoolduskulud peavad olema mõistlikud,  ta peab olema nii-öelda keskkonnasõbralik  ja ta peab olema kasutatav. Ehk põhimõtteliselt on kokku viis erinevat asja,  mille see projekt peaks nagu nii-öelda, mille keskel ta  peaks oma sellise kompromissi leidma. Meil on suurepärane võimalus näha iidse välimusega kalu,  kes muide elasid kunagi ka Eesti vetes. Mõni võiks lausa pidada neid haideks, kohe näete,  kellest on jutt. Aga lähme veel, siis vaatame, et kus meie Läänemere tuurad  praegu kasvavad. Selles kolmes basseinis on siis need tuurad,  kes juulikuust meile tuues olid umbes 20 milligrammised  ja hetkel on nad kasvanud juba üle üle 10 grammisteks. Et ehk siis ligi 500 korda on kaalu juurde võtnud oma  esialgsest kaalust. Nad on väga huvitavad kalad, ma ütleks seda,  et naljalt ju kala nagu harjumus pärast kalavälimust nad ei  meenuta rohkem, on nagu tegemist pisikeste haidega. Jah, et tegemist on Läänemere asukatega,  kes on kõige nii-öelda iidsemad ja, ja, ja neil on  ka nihukene omapärane kehakuju. Meil on omapärane niisugune selline kilpilpi kilpidega kate ja,  ja ala alaseisune suu, mis on meie jaoks uus,  et võrreldes lõhelistega, kes on niisugused röövkalad  ja otseseisuse suuga, et et see esitab kalakasutuse väikse väljakutse. Siin on need tuurad ikkagi ju väga väikesed  mis tähendab seda, et tekib küsimus, kus on nende vanemad,  kus on nende tuurade isad ja emad. Tuurad on meieni jõudnud siis tegelikult Kanadast,  Kanadas on John Jonsi jõgi, kus pärinevad  siis sugukari, mis on siis, mis on siis loodud tegelikult  Saksamaal omakorda Saksamaale instituudis ja,  ja sealt siis koostöös Eesti loodushoiukeskusega  või Eesti loodushoiu keskus on meile toonud tuurad  ja siis meie aitame omalt poolt sellega,  et need väiksed tuurad, 20 milligrammised tuurad kasvatada  siis suuremaks. Kas tuurade kasvatamine on kuidagi teistmoodi  ka ma tean, et põlulas on väga pikad traditsioonid näiteks  Eesti lõhe kasvatamisega. Kas need tuurad on kuidagi leplikumad, ma vaatan,  nad on nii rahulikud. Tuur on jah, natukese teistmoodi kui lõhe,  et kõigepealt tahab kasvada natukese rohkem hämaras tema vastne,  väiksem, mis tähendab seda, et ta vajab alguses veel erilist hoolt,  et, et kaod oleks väiksemad, siis on tal see,  et tema ei uju mitte nii-öelda põhja lähedal veekihis,  vaid tema ujub põhjas. See, mis meil on positiivne, on see, et ta ise sibli  nii palju põhjas, et ta hoiab basseini põhja näiteks puhtana. Et, et teistmoodi, aga temaga on jälle raskem,  et ta on alguses nii pisikene, et neid spetsiaalseid,  ütleme, välja toodud graanul soetasid, talle anda ei saa,  et selle jaoks me anname talle väikseid vähilaadseid,  Artemia Salinasid, et, et mille pealt ta  siis esimesel kasvuhüppe saab, kuni ta on võimeline kraanul  söödale üle minema. Need tuured siin on ju oluliselt suuremad kui need teised kalad,  keda me sisetingimustes nägime. Jah, nad on suuremad, aga nad on ka sellepärast suuremad,  et nad täpselt ühe aasta võrra vanemad kui need teised. Ja praegu on siis plaan nad viia, kuhu täpselt praegu me  viime nad Narva jõkke. Ja siis Narva jõkke laseme nad lahti ja siis vaatame,  kuhu nad tahavad minna ja, ja siis nagu näed,  nad on märgistatud kõik, siis hakkame neid jälgima,  kuhu nad lähevad. Praegu nad lähevad auto peale, algab transport. Kas see teekond kuidagi neile ei mõju, et kas nad pelgavad seda,  et nad peavad sõitma autoga? Ei, perekonnaks on neile väga turvalised  ja head tingimused loodud, et on hästi suured veemahutid,  kuhu nad lähevad ja lisaks pumbatakse sinna kogu aeg hapniku juurde,  et nad on väga, väga heades kätes, terve  selle sõidu jooksul. 50 umbes 400 grammist Atlandi tuura on nüüd pandud auto  peale ja sõit Narva linna võib alata. Mis siis selle atlandi tuuraga juhtus, minu teada on ta juba  Euroopas kaitse all, 1980.-test Atlandi tuuraga juhtus see,  et inimesed oma tegevuse tulemusena tekitasid olukorra,  kus atlandi tuur lihtsalt Läänemerest kadus. Esiteks püük, sest tuur on kogu aeg olnud hästi hinnatud. Püügikala tuur on just see kala, kellelt saadakse musta  kalamarja kalaviari ja teiseks hakati inimeste poolt  ka nende elupaiku hävitama. Ehitati jõed Paise täis, kalad ei pääsenud koelmutele,  sest tuur koeb jões, elab, kasvab suureks meres ja,  ja, ja ka kudemiseks peab jõkke tagasi tulema  ja pääsema oma koelmule ja vot just seal juhtusid väga  halvad asjad, kuidas neil looduses läheb,  kui hull see olukord on? Looduses on nii hull, et ta on meie Läänemerest kadunud. Me ei saakski teda asustada, kui teda poleks säilinud. Teisel pool Atlandi ookeani Kanadas. Sealt on see asustusmaterjal pärit, aga nii hull ta ongi,  et ta on kadunud liik, et enam hullem ei saagi olla. Mis on siis eestlaste ajalooline suhe Atlandi tuuraga,  kus ta meil elanud on ja kust teda püütud? Atlandi tuuraga suhe on väga pikk, sest tuur on olnud siin  väga ammu siis kui kui inimesed siin tegutsema asusid peale jääaega,  siis oli neil ka tuur enam-vähem kogu aeg siin naabriks  ja on ka vanadest asulapaikadest leitud tuura jäänuseid. Lisaks on nüüd uuemast ajast siinsamas Narva jões on tuura  olnud ajalooliselt kohati väga palju. Kunagi keskajal oli lausa Narva linna vapi peal tuura kujutis. Aga see kõik on hääbunud. Viimane Atlandi tuur püütigi siit Eesti vetest kinni. Kuulus tuur nimega Maria 1996. aastal ja kui nüüd  selle kala pealegi mõelda, siis Satlandi tuur on üks väga uhke,  uhke loom. Ta oli 2,8 meetrit pikk ja 136 kilo raske  ja selline tõeliselt uhke. Uhke loom. Kalapoes müüakse ju ka tuurasid. Kas nad on kuidagi siis teistsugused tuurad  ja need, keda kalalettides müüakse, need ongi täiesti teistsugused,  suured nad on teine liik, see, kellest me siin täna räägime,  on Atlandi tuur. See on see Läänemeres looduslikult elanud tuur,  aga need, keda kalamajandites kasvatatakse,  need on hoopis teised liigid ja need ongi Eestis ainult  kalamajandites ja selleks siia toodudki. Aga need tuurad siis seda see märk neid segama ei hakka  kuidagi või ei hakka. See värk on selline pehmest pehme, kui ta liigub,  siis ta panen, siub ilusti. Milleks on vaja panna nendele tuuradele,  no need kollased märgikesed. Need. Välised, mis me sinuga just panime, Need on  selle jaoks, et kui keegi inimene selle tuura kinni püüab,  siis ta näeb juba väljaspoolt ära, et see kala on  märgistatud ja nende märgiste peal on kirjas meie kontaktandmed. Igalühel on oma number, siin on näe, test kirjutatud ja,  ja meie kontaktandmed ja siis inimesed saavad meile teatada,  et kuhu, kust ja millal nad selle kala püüdsid,  see annab meile juba aimu, et kuhu, kuhu ja,  ja kuidas see kala liigub. Aga me ainult selle peale lootma ei jää. Meil on siin ka palju peenem süsteem kasutuses,  nii. Vot sellised väiksed kapslid siis jah,  need kapslid. Need on tegelikult signaali saatjad, nad saadavad signaali  vette kogu aeg. Need on kala sisse, meil opereeritud. Kala, kui ta ujub ringi, siis see kapsal kogu aeg saadab  väikseid signaalikesi ja siis. Meil on olemas jões siin iga kahe kilomeetri tagant umbes  signaali vastuvõtjad ja siis niimoodi kombineerituna need  kaks asja, see, mida kalur ei näe ja siis need kollased,  mida ta näeb, annavad meile väga hea tagasiside  selle kohta, et kuidas meie kaladel see elu siin käib,  sest kunagi enne pole ju tuura nende saate  ega märgistatud ja, ja Eestis. Ja, ja meil pole õrna aimugi, kuidas ta võib siin jões  täpselt liikuda. Kui me tahame, et meil tuurad oleksid ja me tegelikult tahame,  tuur on ikkagi väga uhke kala tuur on ju põhimõtteliselt  umbes meie suurune ja elab meie vanuseks  ja ja selline olend võiks meil siin jões jälle olla  siis ainuke võimalus teda siia tagasi saada ongi asustamine,  kuna ta on juba hävinud, et nullist ta ise taastuma ei hakka  ja mõte on teda asustada ja siis kunagi ta tuleb siia ise kudema,  siis toodab ise juba järglasi ja siis me enam asustama ei peagi. Kas see tuurade loodusesse toomine on praegu Eesti  eestvedamisel või on siin teised riigid ka kuidagi sellega seotud? Õnneks on niimoodi, et lisaks Eestile on tegelikult  praeguseks kõik Läänemere äärsed riigid jõudnud  selle äratundmiseni. Me oleme tuurale nii palju võlgu, et, et me peaksime midagi  ette võtma, et see võlg tasuda ja siis kõik Läänemere riigid  koos praegu tegelevadki sellega. Ja, ja see on selline suur ühine ettevõtmine ja,  ja lausa on selline ühine Läänemere tuura taastamiskava  vastu võetud Helkomi programmi raames, nii et kõik riigid on  selle mõttega ühinenud ja tegutsevadki koos. Kas ei ole nagu võitlus lootusetus olukorras meil siin on  ees ikkagi hüdroelektrijaam ja me laseme neid tuurasid vette. Aga kuhu nad siia kudema tulevad? Ei, tegemist ei ole lootusetu olukorraga,  sest Tuur on võimeline kudema ka siinsamas selles lõigus  umbes see kuiv jõesäng eelkõige ohustab ja kahjustab lõhelisi,  näiteks lõhel tõesti ei ole kuskil kudeda. Et sellepärast Eesti lõhe asustamisest Narva jõkke ongi  praegu loobunud. Aga tuura tasub asustada, sest tuura jaoks on siin  kudemisvõimalused olemas, lõhe jaoks ei ole,  tuura jaoks on veel siiani. Laseme siis need Atlandi tuura, täpsemalt veel nüüd  siis Läänemere tuura pojad ka siia Narva jõkke ja. Olgu teil ilus ja väärikas elu.
