Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis avati uus püsinäitus kõigile vikerraadiokuulajatele on nüüd võimalik vähemalt helikeeles siis pakkuda selle näituseessentsi ring peale teha ja minul on abiks Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid. Kalle, sa oled nii staažikas mees selles muuseumis, et sa vist mäletad ka seda, kui eelmist. Dokumendi tegelikult mäletan ja see oli küll iseendalegi üllatuseks, avastades praegu juba niivõrd ammu kui 16 aastat tagasi, aga see oli kena kena ründemängija ja 2004 avasime eelmise ekspositsiooni ja nüüd siis 20 20. Nii et oleks võinud ju ka olla olümpia-aasta, selles mõttes hoidsime traditsiooni, aga aga kahjuks olümpiamänge ei tehtud. Muuseum sai ka harjutada, et kuidas uut kontseptsiooni inimestele siis kohale tuua, sest teil on olnud mitmed aastad siin juba uusi projekte ja need on teil õnnestunud. Aga esimesel korrusel, Kalle, kui me siit uksest sisse tulema, siis on ikkagi selline natukene vana, hea tunne ka, et, et see on sinu maailm, sest me oleme siin nüüd ajas, mis pigem viib meid isegi 19.-sse sajandisse, et ikkagi üritasite ka seda poolt Eesti spordist näitusele jätkuvalt tuua. Me ei muutunud oma lähtepunkti nüüd selles mõttes, et midagi nüüd välja jätta või et ajaloost ei hooli või või et nüüd siin Georg Lurich või mõni muu selline legendaarne tegelane meile ekspositsiooni mahu ei kindlasti mitte, et kuna, kuna kasvas tegelikult ju ka ka põrandapinda, kuna meil siin natukene vaatasime ruumiprogrammi ümber, siis tegelikult võimalusi tuli ka selles suhtes juurde, et pigem on see hektari ekspositsioon laiem ka sisu mõttes. Jah, kui sa ütled. Me sisenesime vanasse heasse maailma, sest see on meil taotluslik. Ehk et kui külastajad tulev jaan võib-olla veel kahevahel ta lihtsalt turist satub lihtsalt siia, ta ei tea, kuhu ta on sattunud siis me just soovisimegi, et see esimene pilk oleks selline ruumi, mida me ise kutsume vanaks võimeliseks. Ehk tõime just selliseid ajaloolisi spordivahendeid siin välja, tõime just välja vanad head tõstekangid Lurichi kuju, vehklemisvarustuse, kõik see, mis meile ka vanades ekspositsioonides 19.-st sajandist on olnud, ehk siis võime seda kutsuda siis kas tiiseriks või selliseks meelitus hetkeks külastajale, et alguses oleks tuttavlik, see oligi meie taotlus. Ehk et vanad võimlemisvahendid, Rootsi redelid, Vanamneismiti virsiku korv, ekskorvpalli a'la algus, ronimisvahendid ja, ja kõik see muu on tegelikult ka käed külge maailm ehk siis igaüks saab siin oma oskusi proovile panna ja täna hommikul juba nägin mõndagi kolleege siin hoolauaga juba kitsehüppeid tegemas, mis oli ka väga vahva ja köiel ronimas, nii et see kõik on ainult teretulnud, siis see on nüüd võib-olla see uuem pool, ehk siis seda käeks külge. Momenti on meil päris palju ja kui me nüüd seisame siin selle vana ajaloolise vaibiga jalgratta, kusjuures, kus esiratas on suur raadiokuulaja peab seda kirjeldama, ehk see on see niinimetatud Bennifarting ehk see jalgratta esimene prototüüp siis ka selle otsa saab tegelikult ka lasteaia ronida ja proovida. Mis tunne on siis sellise 1879. aasta maailmameistrijalgrattakoopiaga turnida, et sa tegelikult päris kõrge seal sadulas istuda ja maailmale alla vaadata, nii et võib-olla igaks julgegi. Järjekordne tore atraktsioon, mida võiks mõne Eesti tippratturi peal katsetada, ma arvan, et siit oleks päris huvitavaid kaadreid meile, aga läheme edasi, läheme trepist üles, sest nüüd siis on spordimuuseumis niimoodi, kus näitus moodustab kõik justkui ühe suure ringkäigu mööda maja ja siin seinte peal. Kui me liigume trepist üles teisele korrusele, siis on nüüd välja pandud ilmselt varasemast oluliselt nii-öelda seksikamalt vanadest aegadest pärit spordiplakatid. See on üks meie selliseid varjatud varjatud saladusi, tõepoolest, meil on väga rikkalik plakati kogu alati olnud ka. Ja väga põnevaid plakateid on meil kogus tõesti alates 19.-st sajandist kuni kuni tänapäevani ja mingisugune essents või selline valik trepikodades nüüd meil seintel jah, on ja mulle endale need kohutavalt meeldivad. Ma usun, et külastajale meeldivad. Teisel korrusel tegelikult valdav osa näitusest tasub ja siin, kui me kohe tuleme trepist üles, siis on nüüd see osa näitusest, mis võib-olla tekitab ka kahetsi tundeid inimestes ja ilmselt taotluslikult see peabki nii olema, ehk siis mulle tundub, et Eestis esimest korda teie presenteerite seda, et mis siis kujutab endast reaalset dopingukontrolli andmine, mis vahendeid selleks kasutatakse. Jah, sahtlites võib ka lahti võtta, siin on need preparaadid palju selgemini näha. Miks selline valik, selline otsus teil, miks te tegite seal? Jah, see on ju tegelikult nii, et sport tänapäeval väga palju sõltub sellest, kas keegi on kasutanud mingeid vahendeid või ei ole eriti kui me räägime tippspordist. Aga see maailm on meile kuidagi ikka jäänud keeruliseks arusaamatuks, isegi nii me selle lahenduse leidsimegi ohverdame ühe tualettruumi, selleks, et siia ehitada selline näidis dopingu, proovi andmise või, või siis võtmise, kui sellele võtja seisukohalt sportlase seisukohalt andmise ruum. Ja võib-olla kohe selline üllatus, et siin on tualettpott küll, aga selle tualettpoti taga on peeglid. Ja nüüd tavaline inimene küsib, mikser on peeglid, aga selleks ongi, et sportlane ei saaks seda protseduuri andestada uriiniproovi siis andes kuidagi petta, sest neid lugusid on, me teame isegi Eesti spordiajaloos kas või minna tagasi Ateena olümpiamängude kettaheitevõistlusele, kus üks Ungari kettaheitja proovis just uriiniproovi andes selliselt petta, et tal oli see varu uriini nendega kaasas. Aga vot sellised peeglid selle olukorra välistavadki, sest et uks on lahti, kontroll on sinuga kaasas. Seisad siin poti eesvõistlusel poti peale, aga sa ei saa manipuleerida, sest selja taga on peeglitest kõik see sinu tegevus näha ja see kontroll saab seal sealt peeglist siis tegelikult vaadata, mis on, tunnistagem ikkagi ülimalt ebamugav tunne, kui keegi vaatab pealt, kuidas uriiniproovi pead endast väljutama. Siin teisel korrusel on ruume väga-väga palju. Kas me igaühte sisse läheme, võib-olla mitte, aga aga soovitan siiani, kui soovitad, siis, siis läheme ikka, ehk et ma saan aru, siin siis on inimeste jaoks välja pandud see kandev olümpiaidee, mida ka spordimuuseum nendes kannab. Nojah, see on nüüd vastandina võib-olla just sellele dopinguproovi andmise ruumile just sellepärast võib-olla nii-öelda ka puhastada või parem energia tagasi saada, tasub tulla võib-olla just siit ruumist läbi, et et näha siis seda ja neid õigeid ja ilusaid mõtteid, millest lähtuvalt seda rahvusvahelist spordielu või seda olümpiasporti tänapäeval korraldatakse, ehk siis mis on olümpiamängude tegelik idee? Mis on need põhimõtted, millest olümpiamänge korraldades lähtutakse alates ausast mängust ja siin ees on veel teine ekraan, kus on ka olümpialaule võimalike ükshaaval kuulata ja mitte ainult olümpialaule, vaid tegelikult seda ajalooga saada ka selles mõttes, et Sa saad valida näiteks, mis oli Montreali olümpialaul, aga sa saad sealt ka nii-öelda väikse näpuliigutusega kuulata, mis oli sel hetkel tegelikult maailmasse hitt number üks, ehk siis et sellise võrdluse ka, et milline oli tolle etc olümpialaulja, mis oli tol hetkel muusika, mida maailmas siis armastati tegelikult kuulata. See, mis oli ka muuseumis viimati ehk võimalus palli korvi visata, see on siin jätkuvalt olemas ja siis on pühendatud eraldi toa nurgakene ka olümpiamängude purjeregatile Tallinnas aastal 1980 ja siin on just huvitav see, et kuidas siis olümpiaregatt kajastus meie olmes, sest et riiulitel on välja pandud sümboolikat ja, ja siis selle regatiga seotud erinevaid suveniire kaasa arvatud on siin välja pandud siis kummikud ja mitmed õlakotid näiteks, nii et selline ma saan aru, et siin pigem ei olegi see sportlik pool, Esylvaid kui purjeregati ühiskondlik pool. Tuleks veel kord poliitika juurde tagasi, meil on siin ka selline plakatistend, mida saab huviline siis kruttida, me ei hakka seda võib-olla praegu tegema, aga tegelikult see on siis selline mitmeastmeline plakat, mida kruttides näeb, mismoodi olümpiamänge Moskvas ja Tallinnas eri süsteemides siis tutvustati, ehk see on siis selline klassikaline Nõukogude Liidu jõuline tutvustus Moskva olümpiamängudest? Siin on selline Eesti tallingu merelinn Eesti kui mereäärne maa lähenemine, selline ilus sinistes toonides plakat, aga sellega selline Lääne-Euroopa selline radikaalsem lähenemine, kus siis tulevad välja ka need muidu võib-olla varju jäänud teemade ehk siis, et okupeeritud territooriumil toimunud olümpiamängud Tallinnas vägivaldselt mudil kuulsaks saanud Eestis ettepanek korraldada nende mängude boikott, mis, nagu me teame, ka aset leidis ja tegelikult siis ka selline võrdlus 36. aasta Hitleri Saksamaal toimunud Berliini olümpiamängudega ehk siis suur süsteem kasutab sporti oma propagandavahendina. Nüüd jõuame talispordi juurde, kõige ikkagi kummastavam on siin näha seda bobi, miks, miks seisab keset ruumi bobi? Paviljon sinimustvalge, see tähendab, et see on tegelikult Eesti värvides võib-olla väike selline kompliment meie vana-aastatagusele bobi koondisele, kes on üritanud sinna maailma murda. Ja bobi on ju tegelikult väga lahe ja atraktiivne spordiala ja miks mitte siis julgustada meie noori tulevikus ka selle alaga tegelema. Aga tegelikult saab seda bobisõitu siin igaüks proovida, see on, siin on ekraan, siin on bobi, istuge sisse ja proovi ja bobi allukas bobi allub teie nii-öelda juhtimisele või mitte, nii et mingisuguse sellise korraliku sõidutunde Sapsid kätte. Aga klassikalisemaid asju on ka näiteks sellistelt väga klassikalistele talispordialadelt nagu iluuisutamine või murdmaasuusatamine Eesti jaoks klassikalises mõttes aladel, siis, aga siin on küll üks huvitav koht, ehk et nostalgitseda tullakse muuseumi alati vähemalt mõned inimesed kindlasti tulevad ja siin on siis tehtud kohe spetsiaalne sovjeti stiilis nurgakene vastava ajastu diivan, vastava ajastu väljanägemisega televiisori ja nii edasi ja ma saan aru, et siin on siis nüüd mingi osa nendest materjalidest, mis tuli siis muuseumis rahvusvaheliselt poolt. Ja me oleme teinud sellist head koostööd mitmete arhiividega üle Euroopa pannud kokku selliste multimeedia või audioaudiovideo videosellist väljapanekut, ehitanud siia sellise keskmise Eesti kodu, mõne aastakümne taguse, kus siis keskmine Eesti spordisõber sai kasutada siis kahte peamist omaaegset meediumit ehk siis raadiot või televisiooni. Ühesõnaga, siin on siis võimalik kuulata Vastastel võimalus, aga meile igal juhul jääb rünnak veel. Erinevate aegade tagant Eesti Raadio varasalvest salvestusi ja samamoodi on siin siis ka visuaalselt vaadeldav. Eesti spordis. Sa ütlesid televisioonist, siis me kuulame. 2015. Karl Mihkel Eller, kuuleme korvpallireportaaži Euroopa meistrivõistlustelt Riiast, aga ega siin saame neid asjaga videos valida. Omaaegses nii-öelda televiisorist ja saatekavad on siin diivanil ootamas spordisõpru, nii et et valikut on omajagu. Ja teisel pool, siis on praegu ilmselt kõige rohkem külastajate tähelepanu tõmbav atraktsioon, ilmselt pikas perspektiivis. No ja seda kõike nii-öelda moodsad uuringud on näidanud, täiesti on automotorahvas ja loomulikult on sellele valdkonnale meie väljapanekust suur osa aades ajaloolises Estonia vormelist originaal vormelist, mis meil siin kutsub ennast lähemalt uurima. Kuni siis rallisimulaator ini pluss valik erinevate erinevaid rehve, võimalus kuulata erinevate mootorite hääli, tutvuda ajalooga, kaasa arvatud siis Ott Tänak ja Martin Järveoja varustusega ja nii edasi, nii et seda seda valdkonna meil on omajagu. Nii nüüd siin on üks natukene pikem koridor, kus on justkui asju seinast seina, särgitsin on mõningaid reketid, siis siin on üks korvpall, mida ma näen siis siin on vihikukesed. Et seinast seina justkui nagu suveniirid või justkui varustus, mis siis neid asju ühendabki. Siin ühendab seda, seda naljapanekud ühendavad nüüd spordikuulsused, kas siis kohalikud või välismaised, ehk siis kas need, kes on käinud Eestis võistlemas alates siin Paavo normist, keda me näeme ja Paavo normi saadetud kiri Eestisse, kus ta kinnitab, et ei ole ta elus käinud rohkem mõni nii hästi korraldatud võistlustel kui need Tartus peetud kergejõustiku võistlused, kus ta omal ajal 1127. aastal osales, mis on meile kindlasti selline kõrvu liikumapanev, tegelikult dokumente astamentonile Tallinnas maailmarekordi toonud naelking on meil välja panna Ma siis siseseitsmevõistluse maailmarekordi aasta tagune kuni siis mõned autogrammideni kaasa arvatud siis juunis ööbingu kuulsa korvpalluri autogrammiga korvpall 1009 70.-st aastast ja teisel pool siis meie sportlased, kes on välismaale suuri tegusid teinud, eesotsas siis Jaan Kirsipuuga, kelle Tour de France'i liidrisärk on meil siin seinal meie pallimängijad, kes on suurtesse klubidesse jõudnud häid mänge teinud Mart Poom, Ragnar Klavan, Margus Hunt ja nii edasi. Tennisemängijad, sumomaadleja Baruto ja nii mõnigi sportlane veel. Ehk siis ühelt poolt siis välismaa staarid meil ja teiselt poolt siis meie staarid välismaal ehk siis spordikangelaste nurk, ütleme niimoodi. Ja õnneks neid staare on meil olnud ja õnneks neid star on meile ka külla tulnud. Väga palju lõpuni pole jäänud, nüüd see kohustuslik osa näitusest, kus te näitate olümpiamedaleid, mis on ka siin kahes vitriinis, siis. Pandud näitame neid medaleid suurima heameelega, sest et Eesti sportlaste on neid medaleid aegade jooksul olnud õnne ja, ja sellist oskust siis võita omajagu, nii et päris suur hulk Eesti sportlaste võidetud olümpiamedaleid on meile väljapanekus olemas, alates siis tegelikult esimesest Eesti sportlase võidetud medalist ehk Martin Kleini hõbemedalist Stockholmi mängudelt. Meil on väljapanekus omal kohal muidugi ka eestlaste võideldes esimene kuldmedal ehk Alfred Neumanni kuldmedal Antwerpeni olümpiamängudel täpselt 100 aastat tagasi ja oleks ju patt seda materjali mitte näidata, nii et ma arvan, kohustuslikus ei olnud meie jaoks sunduslik, vaid me tegime seda rõõmuga. Nii et see on selline koht, kus siis saame samastuda meie sportlaste võitudega ja ja sellest ka siis selline selfi või foto tegemise koht ehk hashtag spordimuuseumi väike otsustamispjedestaal, et ole võitja, tule siia kogestada võidutunnet. Aga nüüd me oleme jõudnud siis kõige pühalikumasse ruumi võib-olla, või et tegemist on siis Eesti spordikuulsuste halliga, kes tahab neid lugusid kogeda personaalsete isikute kaudu, siis see on nüüd see koht, kuhu nad peaksid tulema, siin on väga palju audiovisuaalset materjali, mida vaadata, mida kuulata ja, ja kõik, see tundubki selline päris interaktiivne. Eesti spordikuulsuste halli pole varem olemas olnud. Nüüd meil spordimuuseumisse on. Meil on kaks kategooriat, meil on spordimõjutajad ja meil on sportlased ja mõlemas kategoorias siis hulk väärikaid imesid. Sai selle halli liikmeks ja see hall hakkab siis olema nii-öelda püsivalt tegutsev, ehk siis juba järgmisel aastal panime me siia uusi liikmeid ja on siin vitriinides ka nende sportlaste esemeid, see on tegelikult päris põnev valikaga juba esemeliselt poolelt, kuna ma elan siin nii-öelda, nii mõnigi päris huvitav ese alates Paul Keres tennisereketist, võib-olla see ka mõnele spordisõbrale üllatused. Paul Keres oli edukas tennisemängija. Priit Tomsoni nagu Liidu koondise mängusärk meil on siin Aavo pikkusi legendaarne liidrisärk omaaegselt rahutuurilt verejälgedega sellisest raskest kukkumisest samal tuuril lugusid siin on ja nendega tutvuda saab. Kui kõik see au on ära nähtud, see, kuidas tänasel päeval muuseumi tehakse, siis lõpuks ikkagi pakutega midagi sellisele tõelisele riigile, ehk et viimane ruum püsinäitusest on nii öelda avatud hoidla. Ma olen spordimuuseumis palju käinud, aga ega ma ei ole päris kunagi ette kujutanud, kui palju kappides asju on. Annab tõepoolest aimu sellest, kui erinevaid asju me kogume. Suusaklambrite kollektsioon vaatab meile sealt vastu vanad, ilusad, ägedad puukelgud, valik vanu uiske, tõstevahendeid, tõstekangepall, auhindu, tõepoolest, jalgrattaid ma näen seal näiteks haavapikkusi, Kolnaago, jalgratas. Montreali olümpiamängudelt lehvitab meile sümboolselt nii-öelda ja mõnigi teine vana eksponaat veel, et oleks olnud kahju, on neid mitte näidata. Kalle Voolaid, Eesti spordimuuseumi teadur ma tänan väga, usun, et sinulgi on olnud pikad päevad, nii et aitäh, et vastu pidasid ja põhjaliku ekskursiooni tegid kõigile vikerraadiokuulajatele. Suur tänu, et selle võimaluse andsid ja tulge meile külla.
