Teadust kõigile NASA kosmosesond Osiris Rex võttis edukalt kivimiproove asteroidil Venno ja toob need mõne aasta pärast maale. Jaapanis on ajadus agaks, poetab asteroid, riigilt võetud proovid aga maale juba kuu aja pärast. Astronoom Tõnis Eelmäe räägib asteroidi uuringutest lähemalt. Inimese kaks keha poolt ei ole teineteise täpselt peegelpildid ei, kui uuega jõu poolest sportlastel näiteks maanteejalgratturitele võib kehaline ebasümmeetria mõjutada ka sooritusvõimet. Spordibioloog Indrek Rannamaa on asja uurinud. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Päikesesüsteemis tiirleb koos kaheksa planeediga mis praeguseks teada ümber päikese veel palju taevakehi ja nende seas on tuhandeid asteroide, näiteks. Ja viimasel ajal on teadlased hakanud asteroide ka päris otseses mõttes lähemalt uurima ja saatnud nii mõnegi asteroidi juurtega kosmosesondi. Ja just praegusel hetkel on maa poole tagasiteel ühe korraga kaks kosmosesondi, mis on haaranud asteroidide pealt proove. Üks neist jõuab juba kuu aja pärast maale ja, ja teine korjas mõne nädala eest oma oma proovid edukalt ja on samuti nüüd naasmas. Ainult sellest juttu Tõnis Eelmäega, kes on Tartu observatooriumi tähefüüsika teadur. Nüüd see, see kõige viimane uudis, nüüd, mis oktoobris tuli, oli siis see ameeriklaste sond nimega Osiris Rex sai proovi kätte asteroidil. Benno, mis on maalähedane asteroid? Tehnilise külje pealt, see, et üks kosmosesond läheb sellise pisikese kosmose keha juurde ja võtab selle küljest kivimiproovi, see ei ole mitte niisama lihtne tehniline lahendus. Kuidas seekord õnnestus? Õnnest rästi muidugi. Jah, et õnnestus tõesti hästi, teadaolevalt õnnestus hästi. Ja nagu juba öeldud, et ega see lihtne ettevõtmine ei ole, et selleks tuleb kõigepealt selle teise taevakeha juurde kohale jõuda. Mis ei ole ka üldse mitte lihtne. Siis tuleb seda kosmoseaparaati seal teise taevakeha juures. Noh, kuidas siis juhtida, sest nad autonoomselt ei tööta, näit ikkagi juhivad inimesed. Ja praegult selle Osiris Rexi kaugus maast on nii suur, et valgel valgusel ehk siis raadiolainetel läheb umbes 18 minutit, et jõuda sinna kohale. Nii et, et tegelikult kogu see juhtimine on nagu päris suure viivitusega ja jah, et neid, eks neid erinevaid võimalusi on hästi mitmeid, et Marsi pealt, et on kogutud proove ka küljele maale toodud sealt kraavitakse mingisuguse pisikese kopaga, piltlikult öeldes kokkupinnast pistetakse kuhugi konteinerisse, kus seda analüüsitakse või, või mingisugusel muul viisil pannakse midagi kuhugi kapslisse. Aga noh, niisugune suhteliselt lihtsal nagu viisile sihuke supi söömise moodi. Nagu asi nüüd kuu pealt on toodud. Venelaste Ma arvan, üks Lonofoodi missioon, sellega saadeti ka Kuu pinnaseproove tagasi siis 70.. Ja noh, see oli sama tüüpi kuul, on suhteliselt noh, ikkagi arvestatav gravitatsioon. Erinevalt Asteroidist, mille gravitatsioon on nullilähedane. See tähendab, et tegelikult sealt asteroidi pealt ei õnnestu väga edukalt asju kokku noh, nii-öelda kühveldada, et selle kühvliga võetav asjandus lendab lihtsalt minema. Ja, ja siis on nii-öelda erinevaid võimalusi, et nendest üks nii-öelda siis juba teine katse. Ja tundub, et edukas, kuni kuni tänaseni see hajapuusa kaks see kosmoseaparaat lihtsalt põhimõtteliselt rammis asteroidi. Ja sellel hetkel, kui ta siis asteroidi pinnale jõudis, tehti kuskil seal tema kõhu all luuk lahti, noh piltlikult öeldes niimoodi see pinnast läks sisse ja pandi lukk klõpsti nii-öelda uuesti kinni ja, ja saadi pinnase proget. Aga see hajadusse kaks, see on nüüd see, mis on juba varsti maale jõudmas. Täpselt nii, et kas ta nüüd on edukas, seda me näeme üsna täpselt kuu aja pärast. Et hoiame pöialt, et läheb hästi. Aga nüüd see, see hiljutisem ehk Venno ja Osiris Rex, et seal oli, ma saan aru, et seal oli natuke teistmoodi võtta. Ja Benno juures mõeldi või nii-öelda Pennu peal proovi võtmiseks ehitati piltlikult öeldes kosmiline tolmuimeja. Et, et see kosmoseaparaat osis Rex ei lasku asteroidi pinnale. Selle asemel laseb ta nii-öelda tema küljes on sihukese pika, mitme meetri pikkuse käpa otsas. Piltlikult öeldes nagu tolmuimeja see tolmuimemise pea. Ja, ja see proovi võtmine käis selliselt, et see Osiris Rex läks aeglaselt, umbes seal mõni sentimeeter sekundis kiirusega lähenes asteroidi pinnale. Kui ta jõudis piisavalt madalale, siis nii-öelda pandi see noh, käpp siis pandi vastu asteroidi pinda, tegelikult rammiti isegi see selle kiirusega läks umbes, arvatakse, et poole meetri sügavusel lasime asteroidi sisse ja siis pandi käima põhimõtteliselt gaasiballoon, nii-öelda selle käpa, see käpp on seest niisugune õõnes mitme siukseid kambrite süsteemiga ja sealt keskelt käpa keskelt puhutakse siis lämmastikku sinna asteroidi pinnasesse ja see gaasijuga puhub üles keerutatud nii-öelda pinnased tükikesed siis nendesse kambritesse, kuhu see pinnas lõksu peaks jääma. Ja, ja siis tõstetakse käpp sealt asteroidi pealt ära. Kosmoseaparaat jälle eemaldub asteroidi eest ja, ja nii-öelda see käpase proovi võtmise ots, see tõstetakse siis sellesse kapslisse selle kosmoseaparaadi pardal, sellesse kapslisse, mis pärast siis maa peale tagasi tuleb. Aga nüüd just selle kauge vahemaa tõttu ja selle tõttu, et me ei saa nagu otse reaalajas seda juhtida, siis sisse proovivõtt pidi ka toimuma ikkagi üsna automatiseeritud. Ja tänapäeval on tänapäeval on tõesti võimalik nii-öelda masinnägemine on piisavalt heal tasemel ja sellel Osiris Reksile oli ka päris hea, seal on palju kaameraid ja tegelikult suutis noh, arvestatavalt autonoomselt, et noh, nii-öelda tegutseda noh, mitte mitte päris kõike, eks, aga, aga nii-öelda ette antud mänguruumi piires. Tegelikult jah, on, sellest on täitsa videod olemas, kuidas siis nii-öelda neid, kus see proovi võtmine käis. Ja tegelikult noh, ei saa nüüd öelda, kas need on just selle autonoomse toimetamise nii-öelda küsimus või mitte, et tegelikult noh, kõik ei läinud nagu päris õlitatult. Et neil juhtus ka väikene viperus, nagu projektijuhid ütlesid, nad olid iseenda edu ohvreid. Et sellel proovi võtmise noh, nii-öelda sellel peal käpa otsas on nagu luugi niisugune luukide süsteem, et kui see proov sinna käpa sisse sees olevatesse kambritesse nii-öelda noh, kogutakse sind, luugid lähevad pärast kinni ja noh, et see kogutud materjali sakslus plehku panna. Aga aga see, see materjal on tegelikult niisugune nagu kiviklibu moodi nagu killustiku moodi natuke seal on, kus on peenemaid tükke, päris peenikest tolmu ilmselt, aga suuremaid siukseid kivitükikesi ja mõni nendest kivitükikestest jäi siis sinna luugi noh, ja selle luugi serva vahel või noh, ütleme jah, luugi vahele ja Luhke läinud lõpuni kinni. Ja, ja siis oli ka nende piltide pealt näha, et kuidas seal see kogutud materjali hakkas lekkima. Aga õnneks leiti, et kui eesmärgiks alguses seati, et 60 grammi materjali peaks olema sees pinnast peaks olema see noh, nii-öelda edukaks missiooni jaoks vajalik kogus siis tegelikult praegult hinnatakse, et see nii-öelda on vahemikus kuskil noh, ütleme ligi 300 kuni 500 grammi vahel on umbes kogutud pinnaseproovimassis. No õnneks Benno on niisuguse ehitusega, et tema pealt seda kiviklibu on suhteliselt lihtne saada, et kui oleks mingi selline ühtne kalju, et siis oleks seda võib-olla haamriga toksida, sealt kuidagi veel keerulisem. Kusjuures tegelikult on täitsa vastupidi, kui alguses arvati, et ega keegi ju siis seda Bennot ei olnud päris lähedalt näinud, noh tema kohta oli noh, saab teada umbes mõõtmeid ja ja mis, mis tüüpi nii-öelda asteroid, see on. Aga ega keegi siukseid lähedalt tehtud pilte Ta ju enne ei olnud sellest teinud, kui sosin rääkis sinna juurde läks, ja tuli välja, et kui alguses arvati muudest Asteralist möödalendudel tehtud piltide põhjal, et see võiks olla niisugune ikkagi suhteliselt sile ja niisugune tolmune koht siis tuli välja, et see tegelikult väga kivine, et seal ei ole üldse sihukesi kohtigi praktiliselt, kuhu see osakeseks, noh siis nii-öelda, kust proovisaks võtta. Et, et hästi palju kaljud lõhnasid. Ja noh, lõpuks peale noh, päris pikka seda pinna uurimist noh, kõrglahutusega kaamerate abil siis leiti sobivat kohad siis no millest ühte siis kasutati? Ja minu teada selle kasutatud kohanimi oli ööbiku kraater ehk ööbikuorg siis meie mõistes. Ja just, et, et see oli tegelikult jah, mitte niisugune nii-öelda puutumatu pind või läks, vaid see oli teed kraatri põhjas, kus siis ilmselt see kokkupõrge oli teinud natukene siledamaks ja puhtamaks seda. Ahah, et jah, neid kivikamakaid on seal nagu hästi erinevaid erinevates suurustes ja. Ja need oleks seganud tegelikult proovi võtmist kõvasti. Just et kui näiteks hajapuusa kaks oleks pidanud sealt proovi võtma, siis ei ole päris võimatu, et see ei oleks õnnestunud. Et, sest noh, et ei ole kohta, kuhu kohta nii-öelda noh, see aparaat pinnale toetada, nii et seal kive noh, nii-öelda kõhu ja pinnase vahele ei jääks. Aga see oli selles mõttes hästi huvitav, et et alles seal kohapeal lähedalt vaadates siis selgus, millega täpsemalt tegemist oli Osiris Rex tiirles ümber ümber Benno ju. Enne proovi võtmist ju umbes aasta. Just ja no eks, ega ta lihtsalt ei tiirelnud, muidugi ta tegi noh nii-öelda, kuidas orbiidilt, eks mõne kilomeetri kauguselt tegi mõõtmisi. Ja selle kohta saadi hästi-hästi palju teada. Ma ei tea, kes selle asteroidi kohta ja milline seal asteroidi koostis on ja, ja kõik muud siuksed asjandused ja sealt tuli väga palju põnevaid noh, nii-öelda teadmisi. Et mikspärast see Osiris Rex läks lasteroid Benno juurde on noh, üks asi loomulikult tema juurde on lihtne minna, ta on maalähedane asteroid. Aga teine asi, et on teada, et ta on selline hästi ürgset tüüp, asteroid, mis on, mis on ilmselt tekkinud sellel ajal, kui päikesesüsteem tekkis. Ta koosneb eeskätt siukseid hästi vanast materjalist. Seda oli võimalik kaugelt juba teada maa pealt. Aga kui kohapeale mindi, siis leiti, et seal on palju selliseid kivimeid, kivimeid, mineraale, mis on, mis on tekkinud veekeskkonnas noh, piltlikult öeldes savi. Ja see tegelikult nii-öelda piltlikult öeldes kirjutas kogu selle asteroidi Pekli loo ümber. Et ilmselt see Benno on olnud osa mõnest suuremast aastal rollist ja nagu öeldakse, planeteesi maalist. Et sellisest noh, võib-olla paarisaja kilomeetrisest, isegi hästi varajases päikesesüsteemi nooruses kokku kogunenud taevakehast Millest oleks võib-olla võinud planeet tekkida, aga, aga? Täpselt, et see ilmselt põrkus mingi teise umbes omasugusega kokku ja, ja lagunes ära selle käigus ja, ja see Benno on siis üks noh, nii-öelda osa sellest rusudest, mis siis gravitatsiooni tõttu kokku kogunesid. Aga, aga just, et see Ronete simaal oli ilmselt piisavalt suur selleks, et tema sees oleks saanud noh, kah kokku kogunenud jää ära sulada, et seal tekkis noh, nii-öelda päris noh, nii-öelda voolav vesi nii-öelda vedel vesi, mis siis reageeris seal olema olemasolevate sihukeste materjalidega kivimitega ja, ja et, et see, need jäljed on seal selle Benno peal hästi näha. Ja nüüd ongi hea, et nii nende piltide järgi, aga, aga eriti veel nende proovide järgi me saamegi siis täpsemalt teada, kuidas olid olud päikesesüsteemi päris tekkeaegadel, sellepärast et need pärinevad ju sellest ajast ja eriti ei ole vahepeal ma saan aru, muutunud. Jah, see on, see on see lootus, kuigi noh, seal on natukene on ka muutusi olemas, tegelikult, et näiteks on avastatud sealt pealt mõned väga heledad sihukesed noh, nagu kivirahnud. Ja see on sellist tüüpi materjal, mis on olnud ära sulanud olekus nii-öelda ära sulanud kivimid. Ja ainus koht, kus väikses töö, mis on teada, et selliseid asju on olemas, on asteroidi, Vesta asteroid, Vesta ümber tiirles kosmoseaparaat, toon ja uuristada üsna põhjalikult ja nii-öelda see nii-öelda keemiline koostis nendel kivirahnudel on siis sama nagu vesta materjal ei olnud nii, et et tegelikult ta on nagu asteroidide vööst pärinud nii mõndagi veel lisaks nii-öelda värske ütleme, hilisematel aegadel arvatakse, et umbes miljard aastat tagasi Ja, ja siin nüüd tulebki vahet teha, et on asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel. Aga Benno sinna ei kuulu, tema on maalähedane. Benno maalähedane, ta läheb natuke mao Viistika kaugemale ka, aga jah, ta on nii-öelda suhteliselt maalähedasel orbiidil ja no eks see ongi, et, et miks need maalähedase asteroidi uurida on üks asi, see, et siin on lihtne minna. Aga teine asi, nad võivad ka Maale ohtu kujutada. Nii potentsiaalselt kas või et kunagi mingi noh, nii-öelda aja jooksul, ühel hetkel võib sellise asteroidi orbiit maa orbiidiga lõikuda selliselt, et asteroid satub maa peale. Benno puhul seda ohtu ma ei ole kuulnud, et oleks aga. Suurt ohtu ei ole jah, et, et see, see hinnang on olemas, et see on see kuskil paarisaja aasta pärast, et umbes üks kahele 1000-le suurusjärgus on see noh tõenäosusega see on päris väike tõenäosus. No kuidas võtta, teisest küljest võiks, võiks veel väiksem olla, oleks, oleks kuidagi kindlam tunne, jah, kindlasti. Aga vähemalt nüüd osa osa Pennust siis on maa poole teel ja loodame, et asi sellega umbes selliste kogustega siis piirdub ja teine teine proov, mis peagi maale jõuab, siis umbes kuu aja pärast juba pärinev siis asteroidil Triugu ja, ja seda käis võtmas siis jaapanlaste ajab USA kaks. Mispärast see nüüd äkki nii on, et nüüd nüüd on selline aeg kätte tulnud, kus neid asteroidi proove nii suures koguses võetakse ja maale tuuakse? Ma arvan, et see on osaliselt ilmselt kokkusattumus võib-olla ka siis kuidas siis ameeriklaste uhkus sest jaapanlased, ega see hajapuusa kaks ei ole niisama numbriga kaks oli olemas ka lihtsalt hajapuusa mis oli jaapani emissioon, mis käis ka siis asteroidi peal ja mis läbi kõigi õnnetuste viperuste siiski maale jõudis ja tõi proovid maale ja siis tehti lihtsalt uuem versioon nii-öelda õpiti tehtud vigadest tekkinud probleemidest ja tehti siis uus missioon ja USA-s siis Nazas leiti siis ka, et, et tuleks ikkagi lähemalt vaadata, mis need asteroidid endast kujutavad. Ja kui tihtipeale on niimoodi, et noh, meil oli kosmosevõidu, jookseksin mitukümmend aastat tagasi, et siis seda võidujooksu on tänapäeval ilmselt tunduvalt vähem tehakse pigem koostööd sageli see koostöö on selles vormis, et mingisugune firma või, või teine kosmoseagentuur ehitab mõne seadme mingisugusel kosmoseaparaadile. Nüüd see Osiris Rex ja hajapuusa kaks on selles mõttes päris huvitavad missioonid, et nende missioonide meeskonnad teevad omavahel väga tihedalt koostööd. Et nii-öelda koos töötada välja parimad meetodid nende proovide uurimiseks ja kõigeks kõigeks selleks, et noh, et et saada nii-öelda parimad järeldused. Et noh, kuidas siis, et mitu pead on ikka parem kui üks. Nii et ei pea alati kosmoses käima võidu jooksvaid või võib käia ka koostöö. Aga, aga siis umbes kuu aja pärast essiks kuuendal detsembril tuleb see ajab usa kapsal maa peale. Kui kiiresti me võiksime hakata selliseid teaduslikke andmeid juba nende proovide kohta saama? Teadlased kindlasti tahavad kiiresti-kiiresti vaadata, et mis seal on? Ma ise arvan, et see tegelikult niisuguse väga kiireid neid ei ole, et noh, et kui see hajapuusa üks tuli, siis noh, temal ei läinud üldse asjandused ühesõnaga peaaegu kõik, mis halvasti sai minna, läks halvasti aga sellest hoolimata saadi natukene seda, seda proovi kätte. Ja selle analüüsi ikkagi võtab aega, et seda tehakse noh, teaduse täielikul tipptasemel ja ega see materjal ei ole, palju, seda materjali on ikkagi see suurusjärk on grammid, mitte mitte kilogrammide sajad kilogrammid nagu Apollo projekti käigus toodud kuukivimite puhul. Et see kogused on väga väikesed ja noh, nii-öelda seda analüüsi tehakse ikkagi noh, nii-öelda juuksekarv lüüakse ikka väga-väga mitu korda pooleks. Ja kõik see võtab aega. Aga. Ma siiski arvan, et, et nii-öelda mingisugused esialgsed tulemused hakkavad tulema järgmisel aastal Ja ja no ega kogu materjali ka kohe läbi ei uurita, et osa jäetakse võib-olla tallele tuleviku jaoks, et kui tulevad veel paremad analüüsi tehnikad, et siis on materjali Noh, see on, see on, see on täitsa niisugune, no eks see on natuke sarnane arheoloogiale, et et meil on mingisugused noh, inimtegevuse jäljed kuskil pinnases ja seal pinnases säilivad tegelikult noh, nii nagu nad on võib-olla aastatuhandeid säilinud, et kui me nad üles ka siis, siis, siis noh, ei pruugi noh, õhu käes sugugi mitte kaua vastu pidada, et et ja mida kauem nad seal pinnases enam-vähem puutumatult on seda suurem on tõenäosus, et nad väga peenikese nii-öelda tulevikutehnoloogia abil, mida praegu olemaski ei ole, saame palju rohkem andmeid nendest leidudest kätte, et väga väga sarnane sellele Ja aga nüüd see ülejärgmine proov siis, mis praegu võetud sai jõuab maale siis 2023. aastal. Jah, põhimõtteliselt kolme aasta pärast, et tegelikult see Osiris, Rex tegelikult ei ole selle Benno juurest ära tulnud, et olles tiirleb ümber Benno ja ta tuleb märtsi alguses hakkab liikuma maa poole. Et jah, et siis jah, kaks pool aastat kestab see lendmaale ja noh, tõenäoliselt seal end ise on selline, mis on suhteliselt loodetavasti suhteliselt sündmustevaene. Aga siuksed, kriitilisemad kohad on jah salt asteroidi juurest lahkumine ja noh, eriti kriitiline on siis see, et kuhugile sinna USA kõrbesse maandumine selle proovi maandamine USA kõrbesse, et, et seal võib ka päris mitu asja valesti minna ja siis ta lihtsalt noh, kas läheb maast mööda kogu see kogu see võetud proov või siis vastupidi, võib see ka vastu maad puruks kukkuda. Kas praegu on tulevikuplaane ka selles liinis, et mõni asteroid on veel silmapiiril, kuhu minna ja proove tuua? Küllap neid on, ma ei ole teadlik, aga viimastel aastatel on räägitud järjest rohkem sellest, et asteroidide pealt võiks ühte koma teist kaevandada materjale kaevandada ja alles hiljuti oli ka käis noh, nii-öelda meie meediast läbi uudis, et leiti asteroid mis on väärt väga suurt rahasummat nii-öelda. Et aga kus on siis põhimõtteliselt metallidest põhiliselt rauast ja natukesest niklist koosnev asteroid ikkagi suhteliselt suur asteroid ja kui sellist asteroidi oleks võimalik ressursina kasutada kosmoses noh, võib-olla isegi mitte maa peale tuues siis see on juba hoopis teine perspektiiv. On räägitud ka noh, erinevate muude materjalide kaevandamisest nii kuu pealt, teistelt taevakehalt, aga just rohkem isegi asteroidide pealt ka veekaevandamisest või noh, nii-öelda veekogumisest jää kujul siis see ilmselt kogu hoogu nende teiste asteroidide külastamine ja nende põhjalik uurimine, võimalik, et kunagi kaugemas tulevikus siis ka noh, nii-öelda nende tööstuslikuks tarvitamiseks noh, nii-öelda nendeks vajalikel eesmärkidel. Niimoodi käib siis tänapäeval asteroidide uurimine tänapäeval ja tulevikus ajasin sellest juttu tõni seenmäega. No jalgrattasõit tundub viimasel ajal minevat üha populaarsemaks, vähemalt nii olmetasandil, et me näeme, et linnavalitsused ja vallavalitsused rajavad rattateid kohati küll üle kivide ja kändude. Piltlikult öeldes, aga peale sellise olme sõituda ja nii-öelda punktist A punkti B liikumise vajadusi rahuldavaid sõita on siis on, on tegelikult ju ammustest aegadest olemas juba ka rattasportlased rattasport ja loomulikult kui on rattasportlased olemas, siis on, siis on olemas ka rattasportlaste sooritusvõimet ja füsioloogiat uurivad, et teadlased ja ühe niisuguse teadlasega Indrek Rannamaaga ajalgi täna juttu ja põhjus on see. Indrek Rannamäe on kaitsnud just sel nädalal doktoritöö Tallinna Ülikoolis. Ja selles töös oli siis üks üks põhiline rõhuasetus siis ratturite kehapooltevaheliste erinevuste uurimine. Ja see muidugi tekitab kohe sellise küsimuse, et rattasõit tundub olevat ju küllaltki sümmeetriline tegevusetus, et ratas on jalgratas, on, on selline kahepoolse sümmeetriaga seadeldis ja, ja rattur ise ka seal peal on tal niimoodi, et parem ja vasak vasak pool on täpselt ühesugused, et kuidas nüüd siis see moment tuli esile, et, et kehapooltevaheline ebasümmeetria Jah, probleem tegelikult ongi seal, et ratas on ju ülimalt sümmeetriline, et inimene on viie punkti kaudu ratta küljes kinni. Ja ega neid vabadusastmeid on suhteliselt vähe. Teiselt poolt inimene jälle oma olemuselt on pigem asümmeetriline, et päris selliseid, kellel mõlema kehapoole vaheline jõu rakendus on võrdne. Või ka välimuselt näopooled näiteks on võrdsed, selliseid on suhteliselt vähe ja loodusest pigem on atraktiivsemad isendit, kes on natuke asümmeetriliselt, on erinevad uuringud näidanud. Ja ratturitel võib kase asümmeetria tulla nii kehapooltevahelisest dominantsist. Sest asümmeetria oma olemuselt on ju närvisüsteemi selline kohanemiskohanemise tööriistaks. Et ühe kehapoolega teeme täpsemaid liigutusi, teisega teeme tugevamaid liigutusi. Et jalgpallur lööb valdavalt, eelistab lüüa ühe jalaga ka üleshüppeid sooritab pigem teise jala pealt. Umbes nii nagu me teame, et on paremakäelisi inimesi ja vasakukäelisi inimesi, et see käib üle üle keha niimoodi. Jah, jah, seesama mehhanism on, et see on selline kehapoolel dominant, siis tulenev asümmeetria ja oma töös ma vaatasin seda, et kas rattasõidus sega väljendub ja minu töötulemused näitasid üsna selgelt, et parema või ütleme dominantsema jalaga, mis enamikul inimestel on parem jalg jõu rakenduspedaalile anud pigem sujuvam ja ühtlasem. Ja ka mitte ainult ei, vajutatavaid tõmmatakse rohkem aga vasak või, või valdavale inimestel siis mitte dominantne. Jalg töötab impulsiivselt ehk need jõu rakenduse maksimumid on suuremad, aga summaarselt ei pruugi kahe kehapoole vahel sellist võimsuse rakenduses või tehtava töö hulga osas erinevust olla. Lihtsalt see strateegia on kehapoolte vahel erinev. Ja kuna jalgratas on ikkagi tehniliselt selline sümmeetriline riistapuu, siis see inimese nii-öelda ebasümmeetrilisuse avaldab pikapeale ikkagi siis mingisugust toimet ka nii-öelda sooritusvõimele. Jah, seal, seal on nüüd küsimus nendes määrades, et ratturite puhul see asümmeetria, mis, mis negatiivselt hakkab mõjutama, on tihti tegu sellisest kas jalgade pikkuse vahelisest reaalsest anatoomiliselt erinevust või siis nii-öelda niinimetatud funktsionaalses taasümmeetriast, mis väljendub selles, et vaagnaluud on üksteise suhtes nihkunud sellisesse asendisse, puusaliigeste tsentrid ei ole päris paralleelsed ratta suhtes üks puus võib-olla teises suhtes natuke eespool allpool, et siis liigutuste biomehaanika läheb teistsuguseks ja liige liigeste telg ei ole paralleelne ratta keskjooksuteljega, näiteks. Kas rattasõidul oleks ikkagi ideaalne niimoodi, et täpselt ühe ühtemoodi kehapooled toimiksid? Ei ei ole tingimata niimoodi vaja, et noh, minu uuring näitab ka, pigem hakkab see negatiivne mõju siis, kui see erinevus on sinna 10 protsenti või suurem. Et seda piiri on ka varem esile toodud, kus ta täpselt on inimestel erinev, aga mitte selle doktoritöö raamesse voorud uuringud, uuringud, mida ma olen siin ka yle hiljem nüüd teinud, näitab, et tegelikult seda jõurakendust kogu aeg varieeritakse, kord on dominantsema keha poole pool mitte dominant peal. Looduses looduslikes bioloogilistes protsessides on selline variatiivsus vajalik, et üks pool pingutab rohkem, siis teine ja kui see koormus läheb väga suureks äärmuslikuks, kas siis väsimuse või välise takistuse tõttu, siis pigem hakkavad jalad ühtlasemalt töötama. Et see jõu rakendus ühtlustub, et, et see on ka üks leidmis, ma sain oma töös, aga mis on nagu päris uudne, mis ma nägin oma uuringutes. Kuna ma vaatasin kogu keha tööd erinevalt enamikust rattaspordialastest uuringutest, kus vaadatakse valdavalt ainult jalgade liikumist et suureneb ülakeha liikumine ja ka ülakeha liikumise asümmeetria ja see on väga tugevalt ja negatiivselt seotud sooritusvõimega, näiteks sprindivõimekus seletas ligi poole ulatuses ära see, kuidas ratturite ülakeha liikus ja kui asümmeetriliselt see liikus. Ma saan aru nüüd, et üks asi oli see, et, et kui jalgrattur hakkab väsima, siis tal see jalgade töö asümmeetria väheneb siis hakkavad jalad enam-vähem ühtemoodi tööle. Aga kuidas see ülakehaga neid oli, kas ülakeha, asümmeetria, ülakeha, tegevuse, asümmeetria, sõltub ka nüüd jalgratturi väsimusastmest või, või on, see sõltub tema jalgade asümmeetrist? See sõltub nüüd kahest osast, et ülakeha liikumine on kompensatoorne ehk tõenäoliselt motoorika juhtimises keskendutakse sellele, et sa jõu rakenduspunkti, siis oleks need jõud võimalikult võrdsed, eks. Aga kui ülevalpoolahelas on siis kas jõu või lihase elastsuse või, või niinimetatud lihase ja lastekomponendi osas mingeid probleeme või kehapooltevahelisi erinevusi, siis lokaliseerub ülakehaliikumisse ehk sinna kõige vabamasse segmenti. Ja iseenesest tõenäoliselt ei ole see ülakeha liikumine, see põhjuselt sooritus langeb või sooritus on kehvem, vaid see on nii-öelda, kuidas öelda proxy näitaja, mis ütleb, et seal allpool tegelikult on probleemid, aga nad väljenduvad siin üleval. Et see on üks selline avastus, mis me saime. Selge, et see võimaldab siis nii-öelda hinnata seda, et kui me ülaülakeha sellist ebasümmeetriat näeme või ülakehategevusest et, et siis see oli üks viidet, et midagi seal jalgadega on ka halva ehk lahti. Jah, kas jalgadega või siis nende lihasrühmadega, mis tegelevad vabadusastmete piiramisega või ülakeha asendi stabiliseerimisega, et minu töös oli ka üks asi, üks pool, mis ma vaatasin, oligi kogu keha kontrollivõimekust selliste lihtsate liigutuste sooritamisel ja need ratturid, kellel see oli madalam, et need kõikusid oluliselt rohkem ja suurtel pingutustel. Nad kippusid näitama väiksemat võimsust kui parema kehakontrolliga. Sportlased, milliseid rattureid üldse oma katsetes siis uurisite need olid Eesti Eesti ratturid? Nad olid jah, Eesti ratturit nii-öelda juunioritega ehk alla üheksateistaastaste jaa jaa, 23, et suurem osa olid alla 23 aastased ratturid. Et teatud uuringutes oli ka mõningaid vanemaid rattureid, aga valdav valdav osa olid just sellised perspektiivsed noored, kes on teel sellise elukutselise ameti suunas. Ja põhimõtteliselt kõik sellised koondise kandidaatide nimekirja kuuluvad ratturid, kes hooajas vähemalt 12 kuni 15000 kilomeetrit sõidavad, et ehk, et neil on selline rattaspordi tegelemise signaal, on piisavalt tugev nende keha jaoks olnud. Et, et öelda, et see võib sealt tulla. Kas võib arvata, et kui nooremas eas juba sellistele sõidutehnika probleemidele nagu jaole saada, et siis saame neist kergemini üle? Ja rattaspordi või üldse kõigi tsüklist ja vastupidavusalade sporti või tegevuste varjukülg ongi see, et nad muudavad inimese motoorikat suhteliselt ühekülgseks ehk võimekus uusi oskusi omandada, erinevates situatsioonides kehaliselt hakkama saada, et tegelikult väheneb ja et seda, soomlastel on üks hea uuring selle kohta kus nad võrdlesid erinevate spordialade tegijatel sellist närvisüsteemi plastilisust, matoorsete liikumiste õppimisel ja läbiviimiseks. Ja praktiline kogemus ütleb seda, et tegelikult profitasemel ratturid võivad üsna kohmakad olla teatud Igapäevaste liigutuste tegemisel. Et nüüd on sellega hakatud rohkem tegelema ka aastaid selle selle poolega tegelenud. Ja noh, meie sõnum ka nende uuringute käigus on olnud treenerite, et tuleb teha vastavaid harjutusi. Lugejaskond on mitmekülgsemalt arendavaid harjutusi ja selle tulemusena oleme jälginud Eesti tippratturite dünaamikat, et nüüd need 16 aastased sportlased, kes tulevad juba sinna meie laborisse testima, kes on koondise vaatevälja sattunud, et nende niisugune üldine funktsionaalne tase on oluliselt parem, kui see oli viis, kuus või seitse aastat tagasi. Aga kui nüüd ebasümmeetriast rääkida, kas siis need hajutused, mida tuleks siis teha kogu kehale need peaksid siis olema ka kuidagi kompensatoorsed, sellele mitte dominant selle kehapoolele siis näiteks rohkem tähelepanu pöörama. Sealt, see ei olegi niivõrd selle dominantsi põhine, vaid see, et kummal pool on probleemid, et see dominant on üks faktor, mida me küll vaatasime. Aga see dominant iseenesest ei ole kuidagi kahjulik, et noh, nagu ma ütlesin, et see teatav asümmeetria määr on täiesti loomulik ja see ei põhjustada suuri probleeme. Pigem on sellised spetsiifilised piirkonnad, kus ratturitel kipuvad need probleemid olema hüppeliiges ja puusaliigeste jõu tasakaal nende piirkondade noh, niinimetatud vastase toimega lihaste kantakonistlike lihaste tasakaal on tippratturitel häirunud just puusa ja hüppeliigeses. Samuti mitmete stabiliseeruvate lihasrühmade võimekus just kere tüve ja vaagnavöötme osas. Et need on probleemid, millega tuleb tegeleda. Kas nüüd harrastusratturid või sellised igapäeva nii-öelda kes, kes poes käivad rattaga inimesed näiteks, et kas, kas nendel oleks ka midagi midagi siit õppida või kõrva taha panna või, või see jääb juba juba päris ulmeks nende jaoks? Ma nüüd päris poes rattaga käiva inimese kohta sellest aspektist ei julge võib-olla soovitust anda, sest seal see ja ta bioloogiline signaal, mis rattaga sõitmisest tuleb, on niivõrd marginaalne, et tema kindlasti ei saa ennast kuidagi kahjustada. Küll aga see kasu, mis ta sellega rattaga liikumisest saadud saab, on piisavalt suureks, et tema kindlasti ei pea kartma, et rattasõit talle kuidagi negatiivselt mõjub, et ta on ka sootuks teises asendis, kui võistlusrattur seal ratta peal ja see kehaline pingutus on väiksem. Aga harrastusspordiga tegelevad ratturid, et neile kindlasti ette. Et kes igapäevaselt teeb istuvat tööd ja läheb rattaga sõitma, et see rattasõit oma olemuselt on ka istuva tööga sarnane just ülakehaosas. Et nendel oleks soovitav tegeleda ka selliste 10 15 minutit peale treeningut. Selliste lihtsate ülakeha tugevdavate harjutustega, sellised harjutused, kus tasakaal on kaasatud tasakaaluvõimekust, enda keha tasakaalu hoidmine, sest sellised asendid toestavad lihased ei ole valdavalt meie teadusliku kontrolli all ja neid saab mõjutada siis, kui kui me tasakaaluga mängime Aga kirjeldage ühte sellist ülakeha harjutust, kus tasakaal on mängus. Kõige lihtsam, kõige üldiselt levi levinud on ju näiteks erinevad plangu harjutused, eks kui hakatakse tegema neid harjutusi, siis võtaks plangu asend kas küünarliigestele toeng või, või või ka vastupidi, turjal toeng, et kus kere on sirge ja jalad on 90 kraadise nurga all, et neid harjutusi on erinevaid, tavaliselt treeningprotsessi, algul tehaksegi staatilisi harjutusi, nende mõte on see, et närvisüsteem leiaks need lihased üles. Et see, see on see mõte, et neid ei ole mõtet nii-öelda staatilisena väga pikalt teha, et mõned nädalad ja siis juba hakata seal tasakaaluga mängima, hakata käsi jalgu tõstma ja liigutama panna Ebastabiilse pinna peale ennast kas mingi kumm või palli jalgade alla ja, ja sellised asjad, et need on sellised kõige lihtsamad harjutused. Nii et niisuguseid uusi teadmisi ja, ja nendel teadmistel põhinevaid nõuandeid, no eelkõige profijalgratturitele oli siis meil täna jagada ja jagajaks Indrek Rannamaa, kes on siis neid teemasid uurinud ja kaitsnud kah doktorit. Tänases saates oli juttu asteroidi proovidest ja jalgratturite ebasümmeetriast. Juttu ajasid Tõnis Eelmäe, Indrek Rannamaa ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
