Teadvust kõigile teadvust ja tervist. Täna on saates kaks tervise teemat. Kuidas paistab rebroovist, kui raskelt või kergelt inimene koroona nakkust põeb. Molekulaarmonoloog Pärt, Peterson teemat kevadest peale uurinud ja tulemused on nüüd avaldatud. Kuidas ravida veelgi paremini obstruktiivset une hapnoed, mis põhjustab öist norskamist ja päevast unisust. Ortodont Triin Jagomägi hakkab koos teiste arstiteadlastega osalema suures rahvusvahelises uneapnoe. Uuringus olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Nakatumisnäitajad lähevad viimastel päevadel üha üles, mõnel päeval ka natuke alla, aga, aga üldtendents on ikkagi suurenemise poole. Jutt on muidugi covid, 19-st, kes veel ei taibanud. Ja teadlased ka ei istu, käed rüpes, teadlased uurivad samuti, mida siis ette võtta selle selle olukorraga. Ja üks neid teadlasi, Tartu Ülikooli molekulaarimonoloogia professor Pärt Peterson ongi täna laboristuudios. Sest et ta on koos Tartu ülikooli teiste kolleegidega teinud kevadest peale uuringuid patsientide peal ja nüüd avaldanud just sel nädalal ka ajakirjas Scientific ripoots sel teemal artikli. Milles see uuring siis täpsemalt seisnes ja kuidas käis? Me me alustasime oma uuringuga kevadel ja siis oli see aeg oli märts ja mai. Ja tegelikult oli siis üsnagi suurt teadmatus viirusest ja kuidas tema nakatab inimest ja mis seal inimesi Eestis toimub. Aga, aga juba siis mõtlesime, et üks kõige suuremaid küsimusi kogu sellesse covid pandeemias on, on see, et miks siis osad inimesed ja peamiselt vanemad ja erinevate kaasuvate haigustega miks siis nemad satuvad haiglasse ja miks neil tekib selline väga raske haiguse kulg. Ja tegelikult, kui nüüd niimoodi ratsionaalselt praktiliselt mõelda, siis, siis mingis mõttes võib öelda, et kui meil ei oleks seda rasket haigusvormi ehk me ei oleks selliseid olukordi, kus kus siis on vaja häda, meditsiiniabi, intensiivravi ehk neid raskeid haigusolukordi, siis siis meil oleks oleks nagu mõnes mõttes probleem lahendatud ja meil ei oleks vaja karantiine ja kõik oleks nagu paremini. Aga sellest lähtuvalt siis keskendusimegi eelkõige sellistele haigetele, kellel on siis raske haigusvorm ja, ja siin tuli appi paljuski Tartu Ülikooli kliinikum ja tänu nendele me saime materjali. Eelkõige oleks vaja vaadata, mis selle inimese inimese sees toimub, et üks asi on, muidugi me näeme, et on väga raske haigus ja ja tal on hingamispuudulikkus, aga mis seal tegelikult inimese sees toimub, seda me ju niimoodi pealt vaadates aru iso. Ja selleks oleks siis vaja kuidagi sinna sisse minna. Ja inimese puhul on see kõige tegelikult on neid variante suhteliselt vähe, aga kõige lihtsam variant on võtta siis neilt vereproov, vaata, mis selle vereproovi sees toimub. Ja seda ta ka tegite. Võtsite lausa iga päev, nii et saite väga detailse pildi. No me saime päris detailse pildi, et meil oli võimalus saada selliseid jääke, proove, kuivõrd neid, neid inimesi arusaadavalt ka monitoorib pidevalt, et millised Nende tervislik olukord on ja vereproov on lõpuks ikkagi selline ütleme, lihtne ja selge, selge viis saada objektiivset hinnangut siis, siis nendest jäid jäägid ja neid jääke meil siis nagu oligi võimalik kasutada ja, ja teha siis sealt nagu edasi võib-olla natuke rohkem teaduslikumat analüüsi ja vaadata, mis seal siis nagu muutub. Ja nagu ma aru saan, siis lõpus õnnestus välja selgitada, et et mille poolest erinevad vereproovid neil haigetel, kes põevad haigust raskemini ja neil, kellel on natuke kergem vorm. Kas see oli ka alguses kohe üks mõte, mida soovisite välja selgitada? Ja ikka jah, et me võtsime erineva raskusastmega haigeid lisaks veel siis ka neid, kellel natuke kergem vorm nendest, et meil oli küll vähem Provega ja ka loomulikult siis terveid kontrolle ja, ja vaatasime, et kuidas siis millised erinevused nende gruppide vahel tulevad. Ja me tegelikult vaatasin väga-väga palju erinevaid, et nii-öelda signaalmolekule. Et noh, kui me oleme tegelenud pikka aega immuunloogiaga, siis immuunrakud, mis ringlevad inimeses, nemad siis suhtlevad omavahel sellist signaali välja saates ja üks üksik rakk saadab signaali välja ja teine võtab vastu. Et see natuke nagu mingi noh, ütleme, postikirjade saatmine ja siis neid on hästi palju erinevaid kõigil oma tähendus, et tegelikult inimene suhteliselt kompleksne seestpoolt ja, ja need erinevad siis immuunrakud, siis saavad neid signaale ja siis nad nagu käituvad selle järgi mida nad siis tegema peavad, aga vaheliselt lähevad asjad väga käest ära, nagu covidi korral. Loodetavasti õnnestub teadlastel samuti neid signaale lugeda ja, ja nende järgi teha järeldusi. Ja neid signaale on võimalik tänapäeval selline tehnoloogia areng on olnud väga, vägagi vägagi hea viimaste aastate jooksul aastakene 10 jooksul ja neid signaale on nüüd võimalik mõõta. Ta nagu suurel arvul, et mitte ühekaupa enam ei uurita ka nagu inimeste ütleme ühe molekuli koopaid vaataks nagu hästi palju korraga erinevaid ja neid on võimalik omavahel võrrelda. Ja siis sealt tuligi välja see, et et mõned sellised signaalid, mis on väga tugevalt seotud selliseid põletikureaktsiooniga et need on siis hästi kõrgele ja, ja kõrgele, just siis nendesse raskelt haigestunud Covid, patsientide ja need, kes lausa intensiivravi palatis nendel saiu veel erakordselt kõrge ja noh, teadus on alati see küsimus, et kas see erinevus on nagu ka oluline, et et kas tal on nagu selline ka statistiline nagu olulisus kaasas ja, ja see seal ilusti oli olemas. Ja me tuvastasime siis mõned sellised signaalmolekulid mis on siis nagu käivad selle haiguse raskusastmega kaasas. Ja, ja selle põhjal on siis võimalik noh, esmalt muidugi anda hinnangut, mis seal sees toimub, ehk inimeses sees. Aga aga teisalt on, on siin võimalus ka mõelda ja et kuidas näiteks võib-olla blokeerida neid signaale, et võib-olla ka raviks kasutada. Aga noh, see on selline nagu üldisem mõte neid samasuguseid signaale on ka teised uurinud ja ja mõnda isegi on vaadatud siis ka sellest, kui neid blokeerida, et kuidas see siis nagu mõjub nendele raskesti haigetele seal on üks selline nimetatakse intervjuu kiindeksija, eks intervjuu kin kuus mida on USA-s ja paljudes teistes kõikides püütud siis nagu blokeerida, aga noh, nagu covidi puhul sagedasti on, on, neid tulemusi on, on erinevaid ja tõenäoliselt sõltub see sellest väga palju mis hetkel seda ravi siis rakendatakse. Et see haiguse kulg on nagu raamiline ja see muutub nagu päevade jooksul ja, ja seda ma nägin meie ka, et see eriti selline väga tugev, tugev immuunsüsteemi reaktsioon toimudest. Nende esimesel kahel kolmel päeval, kui inimesed sattusid haiglasse intensiivi. Kas nende signaalide blokeerimine ongi selle poolest tähtis ka interneutiin kuus sealhulgas et et nemad siis teatavadki teistele immuunsüsteemi osadele, et kopsust tuleks korraldada üks tugev põletik et põletikku vältida. Sisuliselt küll jah, et see on, on niimoodi, et kui, kui on, mõned on 70, mis käivitavad mõned signaalid, mõned on sellised, mis nagunii-öelda järgivad. Ja, ja neid on natuke on ka risti-rästi ja vahel öeldakse ka, et, et selle covidi ütleme raske haiguse juures tekib selline nii-öelda nende signaalmolekulide torm selle kopsusees, et seal nagu on mingil määral nagu see kaose kaose moodi olukord, kus nagu enam organism ise ei kontrolli seda ja, ja seal on väga palju ka muid põhjusi, üks on see, et immuunrakke läheb palju kopsukorraga, sellepärast et seal on nagu selline kolle, nad lähevad sinna, et nagu noh, kas nüüd peatada seda infektsiooni või sellise nagu kutsungi peale. Aga kui nüüd läheb niivõrd palju sisuliselt nagu ummistavad selle kopsuka tekib trumbid kopsus ja, ja siis väga palju vedelikku. Kui põletik tekib, eks ole, kui tekib põletik mis tahes näiteks naha all, siis selle paistab, et see on paljuski vedelik, aga see nüüd käega katsutav ja silmaga näha, aga aga Moody's teiega põletiku korral siis tekib see, et et veresoonte seinad muutuvad läbi läbi laskuks ja tekib palju sellist vedelikku ja siis see vedelik takistab hingamist. Ja see ongi üks hingamispuudulikkuse põhjuseks. Aga ma saan aru, et see blokeerimine on veel pisut kaugem teema aga kas juba juba praegu teadaolev alusel, et kui nüüd peres on need signaalid näha, kas see võimaldab juba nii-öelda haiglasse tuleku hetkel aru saada, et kellel on raskem vorm ja, ja kes peaks tõenäoliselt siis peagi intensiivravisse minema, et siis saada juba varakult jaole? Selliste hüpoteesi või õigemini nagu isegi tulemit on esitatud ja eelkõige seda esitatud just sedasama intele kiin kuue mõõtmisel, et et mõned tööd on, on tulnud sellisele tulemusele, et selle intervjuu kuue nagu Tase esimesel haiglasse sattumise päeval on tegelikult päris heaks näitajaks selle kohta, kuidas see haigus siis hakkab kulgema, sest noh, see see haige, eks ole, satub kohe haiglasse, siis selle hetkel on võib-olla natukene raske otsustada, kas nagu haigus läheb nüüd tõeliselt halvemaks või, või ta hakkab nagu paranema. Ja siis, kui see on arvamused, kui intellükin kuus on on kohe alguses esimesed päevad on väga kõrge, siis siis see ennustus on on see haige jaoks nagu halb, et tema risk sattuda siis nagu edasi intensiivi ja seal nagu jääda, kauaks, ütleme, põdeda väga raskelt, seda haigust on suurem. See on ka loomulik, et sama teemat uurivad siis maailmas ka teised teadlasrühmad, et kas nüüd need tulemused on enam-vähem üksteisega kooskõlas ka, et me saame öelda, et pilt on, on suhteliselt selge? Teaduses on, on selline Demokraatia, et inimesed uurivad ja Akadeemis mõttes on selline vaba. Et, et on erinevaid tulemusi ikka ka, aga aga ma usun, et, et noh, tead, see on ikkagi nagu see protsess, eriti veel nüüd Covid 19 puhul, kus kus väga palju töörühmi maailmas ütleme, sajad teevad seda nagu teevad sedasama sarnast natuke tööd. Ja siis, kui, kui noh, ütleme 95 sellest 100-st TÖÖ linnast leiab, et see tulemus on selline õda viis leiab, et ta on nagu teistmoodi, siis noh, mingil määral see konsensus ikka tekib sinna. Et, et praegu tundub see enam-vähem niimoodi niimoodi, selles suunas minevat teatud konsensused juba tekivad teatud sellised arusaamised, et kuidas see protsess toimub. See, ma arvan, et küll see kese, nagu juba juba iba paistab Aga midagi võiks nüüd öelda tuleviku kohta, et ma ei tea, kas nüüd just täpselt selle uuringu põhjal, aga niimoodi üleüldiselt, et kuidas nüüd immonoloogi pilguga paistab, kas sellised Covid 19 kontrolli alla saamise vaated on, on ikka head. Kui kaua tuleb meil veel seda pandeemiat kannatada? No küsimus on hea ja, ja, ja eeldab oskust näha tulevikku mida, mida muidugi inimesel lihtsurelikud ei ole. Aga vaktsiinid on, on andnud väga häid tulemusi ja mitte ainult üks vaktsiin, vaid, vaid ka mitmed vaktsiinid. Teame seda, et need, et tootjad on alustanud juba nende vaktsiinide tootmisega osa tiba jõuavad detsembris, teised, siis ütleme järk-järguliselt, neid võib tulla siis ka järgmise aasta algul. Mina usuksin küll, ma näeksin oma vaimusilmas, et see talv ütleme aasta 2020 21 talv jääb nüüd selliseks viimaseks perioodiks, kui, kui see, kui see viirus liigub. Aga alati on võimalus eksida. Tõenäoline on see, et see kestab kuskile märtsi märtsikuuni aprillikuuni välja. Aga kui kui vaktsineeritakse ikka väga märgatav osa elanikkonnast, siis tekib kindlasti ka kaitse. Kas see kaitse on nüüd kaks aastat, kas viis aastat on see 50 aastat? Need on lahtised küsimused veel, aga, aga kui me suudame nüüd vaktsineerida märgatavat osa elanikkonnast ja, ja sellest kaitsest piisab kaheks aastaks on võimus uuesti manustada vaktsiine. Nii et mina näen tulevikku optimistlikult. No selline on siis seis praegu covidi uurimisel ja mõned lootusrikkad, vaated ka tuleviku ajasin juttu. No ega Covid 19 ja koroonaviirus ei ole ainuke häda, mis inimesi kimbutab ja ja mitte mööda kive ja kände ei käi, vaid haiguse on loomulikult veel. Ja üks laialt levinumaid, mida väga tihti ka tähele ei panda, on uneapnoe. Just sellest me täna räägimegi Tartu Ülikooli ortodon ja dotsendi Triin Jago mäega sest algamas on suur rahvusvaheline uuring just selle haiguse kohta, kus ka Tartu Ülikooli arstiteadlased on sees. Põhimõtteliselt on ju tegemist lihtlabase norskamisega, mis kindlasti häirib, häirib samas toas magajaid, kuid ometi tundub, et, et tegelikult on, on asi siiski natuke tõsisem. No päris lihtlabane norskamine, ütleme siis nii, et kõikidel norskajatel ei pruugi olla abstruktiivnuna hapna, Tunapnuid on ka mitmeid erinevat liiki ja siis meie uuring, siis keskendu põhiliselt sellele abstruktiivsel, ehk siis õhuteed mingil hetkel siis sulguvad. Aga norskamine on üks sümptom, aga siin kohe ma saan selle väikse niisuguse ebatäpsuse ära õiendada, et iga Nurskaja ei pruugi olla obstruktiivsunapnoega. Obstruktiivne una hapna ja on siis niisugune norskamine? No tavaliselt ikka norskamine sellega kaasneb, kus siis hingamisteed sulguvad mõneks ajaks. Ja hingamisteed sulguvad mõneks ajaks ja õhk ei pääse liikuma, et põhimõtteliselt see ta väljendab ka siis hapniku osalangus, siis ka veres. Siit hakkab juba selle asja raskus ka välja tulema, sest hapnik on meil ju vaja. Mida see Ostruktiivne uneapnoe inimesele teeb? Et ma nüüd kohe ütlen ka seda, et mina olen siis hambaarsti ortodon't, et meil on eraldi olemas Sonoloogid ja unearstid ehk unearstid, kes siis tegelevad selle haiguse, sellise kuidas öelda siis diagnoosimise ja, ja, ja täpsema raviga jah, mida ta, mida ta põhimõtteliselt teeb, teeb ta siis jah, nimelt seda, et inimene peab ennast vahel sügavast unest üle 100 Amed piisavalt hapnikuga ära varustada. Lisaks sellele loomulikult siis ka, kui sügavalt või pikalt sõltub siis sellest haiguse raskusastmest. On ta siis ka, varustab ennast aga vähem hapnikuga une ajal ja sealt tulevad juba siis sellised erinevad tähelepanuhäired, väsimus ja, ja tavaelus tavaeluga mitte hakkama saamine lisaks muidugi ka siis erinevad südame-veresoonkonna haiguse riskitõusud ja nii edasi ja nii edasi. Aga kui nüüd vaadata ortotondipilguga une aplaele, no tegelikult ju ortotont on inimene, kes, kes tegeleb sellega, et hambad oleksid ilusti õigesti paigutatud ja ka lõualuude kuju ja seisund läheb läheb ilmselt selle alla. Aga hingamisteed asuvad sealt võib-olla on natuke juba eemale. Kuidas see ortotondipilk sinna une aplasse suhtub? Ja ei, no väga ei asu eemal, sest et me tegelikult nii kõrva-kurgu-ninaarstidega kui kais ortoliidid tegeleme suhteliselt sarnase piirkonnaga, et kui me nüüd ennast ise endale natuke mõtleme, siis suulagi samal aegselt aegselt on ju ka nina põhi ja neelu tagumine osa, kus juba siis ütleme siis nii, et kui me võtame nagu inimese peamudeli ette, siis tegelikult õhuteede laius sõltub ju ka lõualuude asendist nii üla- kui alalõualuuasendist ja teatud juhtudel, kui lõualuuasend on väga vale, siis ei saa me kuidagi omada ka laia õhuteed. Ja kuna on siis maailmas väga levinud, nagu ma sain alguses viitasin, mida need praegused andmed näitavad? Ja võtsin just tänase jutuajamise valguses lahti numbrid, mis olid Lancetis 2019 avaldatud 16 riigi põhjal ja enamusest siis vanusegrupis 30 kuni 69 eluaastat ja erineva raskusastme, kuna hapna Ta oli siis selle andmetel 936 miljonil inimesel ja siis keskmiste rasketuna siis 425 miljonil inimesel ja siis muidugi enim siis nendest riikidest, kus on siis väga suur rahvaarv ka, et Hiina, Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, India, nii et noh, kui me nagu laias laastus ütleme siis 20 protsenti meestest 10 protsenti naistest ja lastel siis ka kaks kuni neli protsenti. 24-l protsendil võiks esineda erinevas vormis Unapna. Teen nii, et vägagi laialt levinud ja võib arvata, et seda on siis ka uuritud juba päris palju. Seni ajanegi. Seda teatud osas on nagu uuritud, aga, aga numbrid muidugi näitavad seda, et 10 aastat tagasi tehtud uuringute-ga võrreldes Otsortiisunapnoe esinemissagedus tõuseb tunduvalt. Ja noh, eks ta pidev seal nende riskifaktorite tegurite arvelt suureks riskifaktoriks on kehamassiindeksi tõus ja, ja 80 protsenti una aknaga patsientidest obsuktiivsega on ülekaalulised ajus rasvkoe ladestamine sinna kaelapiirkonda ja muidugi siis meestel on, esineb peaaegu poole rohkem kui naistel ja naistel naisterahvastel tõuseb see esinemissagedus päris jõudsalt just postmine menopausi järgselt, nii et et seal juba peaaegu varsti lähevad juba nad ühte kategooriasse ja siis on erinevaid muid riskifaktoreid ka alates sellest, et näokolju luulusid iseärasused ülemiste hingamisteede infektsioonide hingamisteede kroonilised haigused, noh ja nii edasi ja nii edasi. See erinevus meeste ja naiste vahel, millest see tuleb? Võib-olla siis ka sellest, et kaelaümbermõõdu osas, et naistel see raske ladestamine nagu kuidas öelda, drastilisemalt tulebki siis menopausijärgsel ajal ja ega ega tegemist on ka, et väga väga noored mehed on uneapnoe ka ikkagi järk, jätkuvalt see kehamassiindeksi tõus ja just selle rasva ladestumine vöökohta ja, ja siis ka ülakehasse ja kaela piirkonda, et on välja toodud ka kaela ümber mul, kellel on kaela ümbermõõt suurem kui 43 sentimeetrit, et see on juba riskiteguriks. Nii et no tegelikult lahendus on lihtne, et võtke kehakaal alla. Jah, ei noh, tore on, et ma siin korra puudutasin ka ka lapsi, et minu nagu kliiniline töö, ravide ortoTondina on viimased viis aastat väga intensiivsed, suunatud sellele, et me õpetaksime meditsiinipersonali leidma neid põhjuseid varem, sest et noh, ma proovin alati selgeks teha, et lapsed on plastilised ja lastel tihtipeale hingamisteede sulgus, põhjustab siis suured mandlid või siis suurenenud adenaid teatud vanuses ja lapsed muutuvad suingajateks. Täiskasvanutel oleks see nii lihtne, vähendame ainult kehakaalu, see on muidugi väga positiivne, kui seda saaks teha nendel patsientidel, aga juhul, kui patsiendil patsient on olnud lapsest saadik suu hingaja ja kaasnenud muud suu ja näopiirkonna funktsiooni anomaaliad, siis tema luuline struktuur on nii palju teistmoodi kasvanud. Et päris korda teda täiskasvanuna teha on üpris raske ja selle tõttu saab kasutada ainult selliseid, kuidas öelda sümptome ära võtvaid leevendavaid seadeid, mis, mille kasutamise lõpetamise järgselt tulevad jälle probleemid tagasi, et ei raske on täiskasvanud niimoodi hopsti terveks teha, aga sümptomid on võimalik vähendada. No enne kui me selle uuringu juurde läheme, siis igaks juhuks küsin ka, et et neid neid nende seadmete kohta, et millised need, need seadmed on. Mida kasutatakse täiskasvanutel? Sealt neid on väga erinevaid, et et üks, millega meie sealt uuringut toetame, ongi siis sõna otseses mõttes harjutused ja mis on siis minu funktsionaalne teraapiat, eks me ise ka teame, et neelu piirkonnas suulaes on meil väga palju lihaseid ja erinevaid lihas ja kui nad ei ole toonuses, siis sama õhude langeb kokku. Üks väga oluline osa on see, et me võtaksime kätte ja treeniksime ennast, et eks me kõik teame, et kui me tahame endale natukene toonuses keha, siis tuleb käia ja trenni teha ja liigume trenni, teen siis see ei ole püsiv tulemus. Järgmine asi on siis, millega tegelevad siis unearstid, et reeglina on siis positiivse rõhuravi ehk siis ööseks ühendatakse niukse maski aparaadi külge mis siis hoiab õhuteed lahti oma rõhuerinevusega siis kolmas grupp on, mida teevad hambaarstid tihtipeale nad annavad patsiendile või teevad spetsiaalse lõualuud nihutava seadme mis toob alalõualuu magades ja sellega laieneb ka õhutee ja, ja herneid, erinevaid lahendusi on, aga samamoodi on see, et kui see ei anna, see ei ole nagu tabletti, võtan tabletti, olen eluaeg terve, vaid need lahendused võtavad ära sellised tõsised una Flast tingitud sümptomid ehk ta laseb paremini hingata, aga nii kui selle seadme kasutamise lõpetada, siis teatud aja pärast tuleb tagasi samamoodi nagu harjutustega. Aga nüüd ongi siis algamas üks rahvusvaheline ja päris suuremõõduline uuring mille nimi on siis sleep revolution ehk siis unerevolutsiooni, et küllaltki ambitsioonikas nimi. Mida see endast õigupoolest kujutab, mida sellega soovitakse saavutada? Jah, no soovitakse saavutada siis natukene seda obstruktiivsunapnoe ravitaktikatest, mis väga raske on seda jah muuta, kui ei ole selliseid numbreid, teaduspõhist, teaduspõhist, tausta, väikese uuringugrupi uuringuid ikka siit tuleb siit poolt ja sealtpoolt aga siiani on kaasatud ikka pea 80 erinevat institutsiooni nii ülikooli kui ka siis tehnoloogiaettevõtteid, sest tegelikult tänapäeval on, nüüd ma räägin jälle seda somnoloogide osaga, tehnilised lahendused, millega hinnata, Ta inimese öist und on ju arenenud. Me kõik teame, et meie nutiseadmetes on erinevad une jälgimise rakendused ja ja arstidel on grammi võrra sellised tõsisemad ja, ja, ja detailsemad asjad, nii et see tegelikult areneb hästi jõudsalt. Järgmised etapid on see, et kuidas panna patsient ja kuidas teda siis koduselt nagu jälgida praeguse viiruse keskkonnaski, et ei pea ju tulema iga päev oma seadmeid ja numbreid näitama, vaid vaid see on ka täiesti töös, et neid on võimalik juba ka siis kaugjuhtimise teel noh, jälgida. Ja samamoodi siis eriti meie osa, mis Tartu Ülikooli osa on, on see, et me kasutame ära just omaseid näo ja lõualuupiirkonna funktsiooni, anomaaliate teadmisi ja meie ülesanne on just see, see treenimise, harjutuste osa ja sellele siis ka teaduspõhiste numbrite taha leidmine, et siiamaani on nad olnud väga väikeste patsientide gruppide põhjal tehtud. Need uuringud. Kas on kavas teha siis eksperimente, et kuidas harjutused täpsemalt mõjuvad? Jah, kavas on, ütleme nii, et see uuringugrupi meie siis töögrupp on, koosneb siis Oslo Ülikooli haigla inimestest ja mina oma grupelen kaasanud ka ühe väga tugeva funktsionaalse terapeudi siis soome taustaga, kes on käinud meil siin ka Eestis abiks ja patsiendid tulevad una patsiendid siis Norra poolt ja meie poolt on siis Norra ülikooli haigla personali väljakoolitamine just Mio funktsionaalse teraapia seisukohalt siis selle hindamise metoodika loomine, kasso, muutust kuidas on muutuste, milline on siis progresse ja lisaks muidugi siis katsume siis töötada välja ka siis harjutuste süsteemi, mida patsiendid saavad siis kodus jälgida, teha ilma, et peaks pidevalt terapeudi juurde tulema. Kas saate öelda ka mõne harjutuse, mida võiks nii öelda igaks juhuks teha profülaktika mõttes, et või siis kui on kerge kahtlus, et, et äkki uneapnoe on. Üks päris hea harjutus, päris kõigepealt tuleks endale selgeks teha, tegelikult ma ütlen kohe alguses, et kui me ei tea, mis on mis mis on norm, siis noh, ei saa öelda, et kas meil on, kas meiega midagi valesti teeme, kui me just parasjagu ainult ei norskab, et väga oluline on suhkeele asend, sest keel on meil ju ka lihaseline organ suus ja ta võtab päris palju ruumi ja kui see keel on toonuseta ja vales asendis, siis ta tegelikult magamise ajal, kui me kõik oma lihased lõõgastame langebki sinna neelu ja on üks sellise obstruktsiooni põhjuseks. Keel täiesti õiges asendis peaks olema. Kui nüüd inimesed, raadiokuulajad mütsin, kuulavad, siis peaks olema õrnalt toetud vastu suulage mitte all suu põhjas, vaid või esimeste hammaste taga, kui juba seal on, siis on midagi, mida peaks nagu vaatama. Vot ja juba juba selle jälgimine, et kas see keel on meil õiges asendis, kas ta üldse on võimeline seal olema, nii et mitte ainult keeleotsa ei toeta suulagelaele, vaid siis ka keele natukene tagumine osa ja harjutuse mõttes üks päris hea harjutus on harjutusõhupalliga, et kui näiteks lugeda midagi või teha arvutitööd, siis võta õhupall uute vahele lasta sinna natukene õhku sisse ja keelega siis aidata, sulgeda see õhupall ja siis seda hoida niimoodi. Ahah, ja siis saab kyll tugevaks just päris hästi treenib siis erinevaid suupiirkonna lihaseid ja teatud aja pärast õhk välja lasta mitut päris täis õhupalli muidugi puhuda, vaid natukene õhku sisse hoida ja kui natuke enam ei jaksa, siis vahepeal lõdvestada ja Auskordus teha. Nii et jälgime siis keele asendit ja, ja puhume puhume õhupalli. Ja nina kaudu hingamist, vot praegusel viiruste olukorras just et suuhingamine on vale, inimene on mõeldud ikkagi nina kaudu hingama ja võib-olla siis viiruse olukorras maid. Tuletan inimestele meelde, et me õppisime ka kooli, ma tea bioloogias anatoomias seda osa, mida nina teeb õhuga, esiteks ninas on karvakesed ja lima ta soojendab, puhastab õhku ja, ja nii me saame tunduvalt puhtama õhu oma oma kopsudesse, nii et suuhingamine ei ole see kõige parem lahendus, et seda kontrollida, oleks ka väga hea. Kas on õigustatud lootused projektist Sleep Revolution tulebki uneapnoe alal. Revolutsioon. Ma loodan küll, sest et kaasatud on nii põnev ja, ja niukene nagu võimas seltskond, et muidugi igal väiksemal grupil on nagu oma teema, aga kui hästi siis Reykjaviki poolt põhi põhi, põhipartneri juhtpartner on siis Islandilt, Reykjaviki ülikoolist, kui hästi oli see organiseeritud, kui me seda projekti kirjutasime ja ka see, et projekt sai maksimumpunktid hindamisel, ma arvan, et loob eelduse, et selle projekti tulem võiks olla midagi päris head. Aga millised on need mõned teised tähtsamad teemad peale harjutustel? Peale harjutuste no meie meeskond loomulikult teeb siis uneuuringu patsientidele, eks ju, siis pole seal graafilise uuringu, kus on küljes ka erinevad erinevad andurid ja hinnatakse muid parameetreid, aga siin arendatakse ka siis erinevad erinevaid tehnilisi lahendeid ja koostatakse vähemalt vähemalt meie projekti eesmärkides, on kirjas. Pakume välja ka erinevad raviskeemid ja, ja hindamise metoodika. Selline on siis praegu seis uneapnoe uuringuga. Minu vestluskaaslane oli Triin Jagomägi. Tänases saates oli juttu Covid 19-st ja une-up, naest. Juttu ajasid Pärt Peterson, Triin Jagomägi ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast. Veel uuem, kahe nädala pärast. Kuulmiseni taas.
