Teadust kõigile lastele, kes kasvavad kasuvanematega peres või söövad vähe liha, on väiksem aju kolju. Tõenäoliselt ka väiksem aju. Tartu Ülikooli teadlased on paarikümne aasta eest kogutud mõõtmisandmetest välja sõelunud hulga huvitavaid seoseid, mis toovad ilmsiks lasteaiakasvu ja arengut mõjutavaid materiaalseid ja vaimseid asjaolusid. Käitumisökoloog Peeter Harak annab täpsemalt teada. Kliima soojenedes kasvab Eestis hüdroenergia hulk. Hüdroelektrijaamade koguvõimsuselt ei jõua Eesti kunagi järele isegi Lätile, rääkimata Norrast. Kuid teoreetiliselt võimalikest varudest tasub ikkagi teadlik olla. Asja on uurinud Otar Tamm, Eesti maaülikoolist. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Inimese elukäik sõltub väga paljudest asjaoludest, eriti palju leidub neid asjaolusid, näiteks inimesel lapsepõlves, sellest, kuidas ta on üles kasvanud. Ja nüüd on Tartu Ülikooli teadlased uurinud täpsemalt just seda millest sõltub inimese mõnede kehaliste omaduste areng. Eriti näiteks on siin ajakirjas front siin Saikolonzi ilmunud artiklis esile toodud aju kolju suurust. See on inimestel erinev ja huvitav, on ju teada, millest see erinevus sõltub. Seda enam, et aju koljumaht ju nagu on ka varem välja selgitatud on otseses seoses või ka kasvõi otseses, aga vähemalt on on seoses ka ju tegevusega ja seegi mõjutab omakorda inimese elukäiku. Aga üks artikli autoreid Peter Hõrak, kes koos kolleegidega seda teemat on uurinud ja täna ka laboristuudios, Peeter vrakk on siis Tartu Ülikooli käitumisökoloogia professor. Nii et sa nüüd just täpselt siis nii-öelda bioloogia ja käitumisteaduste ehk psühholoogia piirimail olev olev töö, mida väljendab siis ka see ajakiri psühholoogiaajakiri, kus see, kus see on ilmunud. Kuidas niisuguse uuringu idee praegusel juhul teks ideega olid lood niimoodi? Artikkel põhineb andmetel, mida siis Gudrun Veldre kogus oma doktoritöö jaoks möödunud sajandi lõpul, mõõtes Tartu koolilapsi? Nüüd hiljem vaadates siis doktorant Velda Lauringson nii Gudruniga neid andmeid üle leidsime, et seda materjali, mis tal Malel koguda õnnestus, on nii palju, et sealt saab vähemalt ühe doktoritöö veel juurde ja siis me asusimegi siis koos Veldaga siis nii-öelda nagu sekundaarset informatsiooni ammutama sellest Gudruni materjalist. Ja tahaksin just rõhutada, et Gudrun, neil oli õnne uurida neid lapsi järgmiselt huvitaval ajal. Ta mõõtis neid 97 kuni 99. See oli aeg, kui Eesti ei olnud veel üle saanud kõigist nendest majanduslikest vapustustest, mis kaasnesid turumajandusele üleminekuga tähendab seda, et ühiskonnas olid tekkinud väga kiire ja ulatuslik varanduslikega hariduslik kihistumine. Ja me näeme selle kihistumise jälgi nüüd siis ka inimeste morfoloogiasse. Nii et sai uurida väga-väga mitmesuguseid tegureid ja eriti eriti just seda siis varandusliku kihistumise, mis, mis 90.-te lõpul oli siis veelgi reljeefsemalt väljendanud kui praegu. Jah, ma arvan, et praegu on ikkagi olud kaunikesti leebed dollastega võrreldes jaa, nagu meie andmetest selgus, siis selle kihistumise püüdis kinni päris hästi. Selline faktor nagu isa haridus, põhiharidusega emasid oli, oli väga vähe, nii et neid ma ei saanud uurida, aga kogu selles 820 kaheses valimis oli siis 60 sellist pered, kus laste isa oli põhiharidusega ja tõesti nägime siis, et selliste isade lastel olid siis väiksemad pead, Need, isad ise olid ka kusjuures kolm sentimeetrit lühemad kui, kui, siis kesk ja kõrgharidusega isad. Ja, ja tundub, et see noh, seda sotsiaal- ja majandusteadlased näidanud, et just need üleminekuvapustused tabasidki kõige valusamini, väikese haridusega inimesi. Aga nüüd ongi huvitav, olekski huvitav teada, et kuidas siis isa haridus ja kuidas pere nii-öelda majanduslik toimetulek. Kuidas need võiksid täpsemalt siis mõju avaldada? Niisugusele morfoloogiliselt tunnusena? Et esmapilgul tundub ju võib-olla, et et seost on isegi raske leida. Nüüd on niimoodi, et kuna meil oli selline läbilõikeuuring, siis me ei saa tegelikult siin nende seoste põhjuslikkusest rääkida, seal saab olla üks asi, et meil on lihtsalt tegemist otseste füüsiliste materiaalsete piirangutega, et väiksema haridusega isadel olid siis tõenäoliselt sellised töökohad, kus nad teenisid vähem raha ja siis jagus neile kas või näiteks materiaalseid ressursse lastele vähem. Aga me ei saa sugugi välistada sinna annestikul ka seda, et nad on, et nendel olid ka geneetiliselt väikesed pead, sellepärast et noh, vanainimeste päid ei luba, ei luba keegi enam kuskil mõõta ja ma ei usu, et lastegi päid enam enam kuskil mõõta saaks. Et kui me oleksime, kui meil oleks olnud ka vanemate kolju mõõtmed, siis me saaksime täpsemalt öelda, millega on siin tegu kassinandis, geneetiline korrelatsioon või on siis selline otsene piirang ja muidugi noh, ei, on üsna tõenäoline, et need mõlemad asjad toimivad koos. Huvitav on see, kust see nüüd tuleb, et vanemate inimeste pead ei, ei ei saa mõõta ei saanud siis ega ei saa ka nüüd mõõta ja ka laste pead ei saa nüüd mõõta. Vastsündinute päid veel veel tohib mõõta, aga, aga et noh, kuna ma ise mingisuguseid väliseid inimestega ei plaani, siis mul ei ole ka olnud nüüd sellist vajadust, et eetikakomiteele mingit projekti D kirjutada ja neid asju küsida, aga lihtsalt maailma üldine meelestatus on selline, et nimelt kolba mõõtmine ei ole hea, hea kõlaga kõlaga sõna. Et sai veel nii-öelda õigel ajal need mõõtmised ära tehtud ja, ja, ja noh, veel veel rohkem oleme õnnega koos tänu Juhan Auli mõõtmistele, mis ta möödunud sajandi keskpaigal läbi viis, sellepärast et seal Gudruni andmebaasis on natuke üle 800 lapse, siis, siis Juhan Auli andmebaasis on, on meil üle 27000 hoolikalt mõõdetud lapse, kellest meil veel uurimismaterjali jätkub aastakümneteks. Aga andmebaasis on kindlasti ka muude kehaosade mõõtmed kirjas. Kas nende puhul ei tulnud mingit seost välja Gudrun andmebaasist rääkida, siis me tahtsime teha selle artikli sihukese mõistuspäraselt lühikese ja me vaatasime kahte tunnuste pikkust ja, ja koljumahtu ja väga selgelt tuli välja see, et igasugustele välistele piirangutele tele on koljumahte palju tundlikum kui pikkus. Ja miks, miks need seosed niimoodi välja tulid, võib olla üks põhjus, ongi see, et, et maailmas ei ole tänapäeval ei praktiseerita laste laste koljude mõõtmist, mis oleks ometigi äärmiselt huvitav. See on seotud siis üldlevinud poliitilise korrektsuse ja ja nende suundumustega. Karta võib. Aga nagu ma siit siit loen artiklist, siis teatav seos oli ka sellega, et kas, kas lapsel oli perekonnas kasuisa või kasvatas teda bioloogiline isa. Ja see on äärmiselt huvitav tulemus, mis läheb väga hästi jällegi kokku evolutsiooniliste ennustustega, sellepärast et perekond on ju selline üksus, kus esinevad korraga nii koostöö kui siis geneetilised konfliktid, et osades küsimustes vanemad ja laste huvid kattuvad, õdede-vendade huvid osaliselt kattuvad ka kasuvanema ja kasulapse huvid kohati kattuvad, aga nende nendevaheline geneetiline konflikt on, on, on kindlasti tugevam kui näiteks vanemate ja nende endi lastevaheline konflikt. Aga mis siit nagu tuleb välja seda ka varem leitud, et näiteks üksikemaga kasvavad lapsed kasvavad paremini kui lapsed, kes kasvavad peres, kus on kasuisa ja, ja seda on ka näidatud, et kui, kui on meil tegemist kärg perega, siis, siis lihtsalt emal jääb, jääb vähem vähem ressurssi ka oma lapsega seal tegelema hakkas. Ja, ja need on ka huvitav, on see, et, et me ilmselt näeme siin, et kõik need ressursid, mida seal laste vahel jagatakse, ei ole sugugi materiaalsed, et paistab, et vanemad investeerivad päris paljuga, eks ole, aega, tähelepanu, armastust mis iganes tegemist lapsega ja näib, et, et lapse aju mõjutavad ka sellised, mitte mittemateriaalsed investeeringud. Et seda on meil põhjust järeldada sellest, et kõige vaesemad olid üksikemade pered seal lapsed teistest oluliselt sagedamini kurtsid, et neil ei ole piisavalt liha, aga üksikemade laste pead ei olnud väiksemad kui sellistes perekondades, kus olid siis mõlemad geneetilised vanemad kohal küll aga olid siis ühe kasuvanemaga peredes laste pead väiksemad kui kahe geneetilise vanemaga peredes. See on päris huvitav tähelepanek, et üksikemade lastel läheb siis noh, selles mõttes paremini kui ema ja võõrasisaga laste just jah, seda, seda on ka leitud enne ühes Inglismaa uuringus, aga sealt tuli see välja pikkuselt, aga kuna nende valim oli oli 18 korda suurem kui meie oma, siis ilmselt seal sellises suures hiiglaslikus valimis on võimalik, et tuvastada selliseid väikseid erinevusi meie oma siis tillukeses valimisnägime ainult siis seda seost koljumahuga. Seda ilmselt nüüd selles töös välja ei tulnud, kuigi tegemist oli psühholoogia ajakirjaga. Et milline psühholoogiline õhkkond siis peredes valitseb ja kuidas see kõik kõigega seotud on. Seda oskaks teile võib-olla Gudrun rääkida, kes neid mõõtmisi mõõtmisi küsitlusi läbi viis ja kes siis kohtus nende vanematega, et mina, mina kahjuks ei tea sellest midagi. No ja mis siis veel? Kas selliseid põhifakte veel oleks esile tuua üks üks huvitav tulemus oli tõesti see, et laste käest küsiti, nad pidid täitma kodus siis suure põhjaliku ankeedi, et missugustest toiduainetest tunnete puudust ja ja siis me sealt ekstraheerisime välja sellised tunnused nagu lihapuudus ja Puuviljapuudus ja magusapuudus. Magusapuudus ja puuviljapuudus näed, ei seostanud kasvuga, küll oli nii nendel lastel, kes teatasid, et neil ei ole piisavalt liha, et nende koljud olid, olid ka väiksemad ja eriti hullusti tabasse nüüd selliseid lapsi, kellel oli korraga siis nii põhiharidusega isa kui siis ka puudus lihast, nende nende pead olid kõige väiksemad. See on ka huvitav tulemus, eriti jällegi peab ütlema, et praeguse aja nii-öelda praeguste suunitluste valguses, kus siis liha söömisele on heidetud kahtluse vari? Jah, ma kindlasti arvan, et need tulemused viitavad, et ei ole viisakas vähemalt lastega niimoodi eksperimenteerida. Et lapsed peavad liha saama. Selge, mis me sellest tulemusest üldse võime kokkuvõttes järeldada. Kas me saame ka selliseid mingisuguseid praktilisi praktilisi tarkuse siit kõrva taha panna? Praktiline tarkus on, võib-olla see lapsed vajavad tähelepanu ja et, et investeeringuks ei piisa, kui neil on kõht täis ja korralikud viimase peal telefonid, et nad tahavad aega ja pühendumist ja tegelemist, siis nende aju saab hästi areneda ja pea kasvada. Ja, ja kui pea kasvab, siis sinna mahub ka rohkem mõistust sisse. Nii ta kipub olema, jah? Jajah, aga nojah, seda muidugi vist tänapäeval ka eriti ei saa enam uurida, et kuidas, kuidas lastel läheb nii-öelda ühest ja samast soost vanemate perekonnas või, või on seda kuskil uuritud? Ma ei ole sellest kuulnud, sest noh, üldiselt see eeldaks, peaks peaks selline päris korralik valim selliseid paare olema. Ja, ja noh, ma usun, et Eestis meil mingit sellist valimit siin võtta ei ole ja noh, nagu ma enne ütlesin, siis mulle endale ei ole mingit praktilist vajadust neid väliuuringuid läbi viia. Juhan Auli nii-öelda kullapüti ääres istume siis siis seal on veel palju, mida analüüsida. Nii et see on üks meie selline teadusvaramu, mille, mille Juhan aul on siis omal ajal kokku kogunud millest jätkub veel pikaks pikaks ajaks. Täpselt nii ja siin peab jäebel tõesti imetleda auli ettenägelikkust ja tarkust kõik, arvestades seda, mis tunnuseid Ta seal registreeris kõiki nende sotsiaalse tausta kohta, et see on, see on maailmas unikaalne unikaalne andmestik ja sealt on veel väga väga palju huvitavaid asju ammutada. Aga täna rääkisime siis lähemalt just kolju täpsemalt aju kolju suurusest, natukene ka kehapikkusest erinevates lapsepõlvetingimustes üles kasvanud inimestel ja vestluskaaslaseks. Peeter Orav. Kliima muutub, selles on 97 protsenti teadlasi konsensusele jõudnud, et tegemist on ka inimmõjulise muudatusega. Kuid me ei saa öelda, et kliimamuutus on ainult midagi negatiivset ja aeg-ajalt on kasulik meenutada, et võime kliima soojenemisest ka üht-teist kasulikku saada ka meil siin Eestis ja aiangi täna juttu Otar Tammega Eesti maaülikoolist metsandus ja maaehitusinstituudist, kes on oma uurimistöös välja selgitanud, et kliimamuutused toovad Eestis kaasa võib öelda, et meie loodusressursside kättesaadavamaks saamise või isegi suurenemise nimelt, et asi puudutab siis hüdroenergiat ja meie Eesti jõgede hüdroenergiat, siis täpsemalt ehk siis milline seos siit välja tuli ja kuidas uuring üldse käis. Minu doktoritöös ma uurisin siis, et mida võiks tuua tulevik ehk siis kuidas valmistuda tulevikuks ja selle käigus ma uurisin, mis juhtub Eesti Hydro energeetilise potentsiaaliga ehk siis kliimamuutusest ja ka maakasutuse muutusest tingituna, mis võiks tulevikus juhtuda. Ja kuna, kui me räägime hüdroenergiast, siis hüdroenergiaarvutusvalem on üsna lihtne ja seal üheks kõige tundlikumaks muuta ajaks on tegelikult vooluhulk, ehk siis kui palju seda vett erineval ajahetkel meil jões on. Ja kui palju me suudaksime seda vett siis näiteks rakendada muundades kineetilist vee energiat mehaaniliseks energiaks. Et kuigi see tundub selline lihtne valem, siis selle vooluhulga kättesaamine või siis täpsustamine on üsna keeruline protsess. Ja selleks ma kasutasin hüdroloogilist mudelit, kuhu siis sisendina ma panin kliimamuutuse sisse kasutades kahte kliimamudelit, mis on Tartu ülikooli poolt koostatud ning lisaks siis maaülikoolis koos metsameestega ja ka põllumeestega, mõtlesime välja maakasutuse muutuse stsenaariumit tulevikuks, mis Eestis juhtuda võiks ja kasutades nüüd nende kliimamuutuse kasutuse kombinatsioone sisestades seda hüdroloogiliste mudelisse mudeldades siis neid hüdrobioloogilisi protsesse tuli välja, et tulevikus meie parima teadmise kohaselt arvatavasti on meil jõgedes rohkem vett mis tähendab, et meil on aastaringes rohkem vett, aga ka see dünaamika, kuna vett on, on veeenergia tootmise mõistes just positiivne. Ehk siis, kui me räägime hüdroenergia tootmisest, siis Eestis. Me saame rajada ainult väikeseid hüdroelektrijaamu, sellepärast et meil ei ole meeletult suuri jõgesid, näiteks Lätis on hästi läinud neid on Daugava, kus tänu ühele jõele sisuliselt peaaegu 50 protsenti kogu energiavajadusest saab Läti riik aetud just tänu sellele hüdroenergiajaamale. Meil sellist luksust kahjuks ei ole. Seetõttu, et meil ei ole nii suuri jõgesid, kus oleks sellist kõrguste erinevust, ehk siis seda töösurvet. Seega me saame ainult ehitada või siis kasutada väike hüdroenergia, mis tähendab, et seda meil ei ole, paisud, aga olulist sellist reguleerivat maht. Ehk siis, kui me räägime näiteks maailma mõistes siis neil paisude tagant suured veehoidlad, mida nad siis kasutavad veeenergia tootmiseks või siis ka joogivee jaoks või kombineeritult siis meil kõik esimest tuleb seega lihtsustades küll öeldes allavoolu läheb. Ja nüüd, et me saame ära kasutada seda, mis on olemas ja mis mudelite järgi tulevikus võiks juhtuda, on see, et need kevadised suured vooluhulgad, kevadine suurvesi arvatavasti ka paljud on juba näinud neid enam nii suuri alasid üle ei ujuta, sellepärast et see vesi juba varasemalt voolab minema. Ehk siis üheks põhjuseks on see, et lumekiht. Meil ei ole enam nii palju, millest kevadise tippvooluhulgad saaksid tekkida. Ja me saame ka tulevikus need protsessid jätkuvad, meil on vähem lund, meil on rohkem sademeid. Nüüd muidugi, et sõltuvat kliimamudelist, et kui palju meil neid rohkem on. Aga tulevik on v ju mõttes meile positiivne. Aga põhimõtteliselt on ju asi, kui me läheme tagasi selle füüsikalise valemi juurde siis Eesti hüdroenergia hulk sõltub ju sellest, et kui palju meil jõgedes üldse vett on, palju seda seal voolab ja, ja ilmselt siis ka kõrguste vahest, et kui kõrgelt, kui madalale see vesi langeb, siis me saame sinna turbiini vahele panna ja energiat sealt ammutada. Eks ole, siin ma vist väga ei eksinud, praegu. Su füüsikateadmised on korrektsed, et just meil on vaja vooluhulka plussis ka seda kõrguste vahet ja kõrguste vahe, kuigi meil siin maapind natukene mängib ja noh, kasvõi see raskuskiirendus on ju, et kas ta nüüd üheksa, kaheksa, üks null või üheksa, kaheksa, üks üks noh, see ei mängi nii suurt rolli nagu see vooluhulk, mis on ajas pidevalt meil muutu uses. Et minnes täna välja minnes võib-olla kuu aja pärast on jões veetase ja see vooluhulk ehk siis veemaht, mis ristlõikest läbi läheb, hoopis võivad optis erinevad olla. Aga kliimamuutus siis, nii nagu ma aru saan, mõjub peamiselt sademete hulga suurenemisega, millega siis veemaht jõgedes ka kasvab. Või on veel mingeid tegureid? Suuremas osas jah, me räägime ikkagi sademete hulga suurenemisest, et kus siis vastavalt nendele kliimamudelitele, mida mina rakendasin on see siis aastane juurdekasv siis 10 kuni 30 protsenti ehk siis suurem osa sellest veest, mis tuleb, on jah, pigem sademed, aga samas jällegi ka need mõlemad kliimamudelid näitavad siin, meil tulevikus läheb veidi soojemaks, seda küll talvel rohkem suvel kõigest võib-olla kraadikene nii-öelda kuu keskmised tõusevad ehk siis tegelikult meil ka suureneb aurumine ja et noh, need on üsna sellised keerulised protsessid. Ehk siis ei saaks nagu otseselt väita, et kõige tähtsam on nüüd sademete suurenemine, sest samamoodi suureneb ka aurumine. Ehk siis kogu see veeringe on meil muutuses. Aga noh, kui neid üldistada, siis suure tärniga võiks öelda, et sademed on see nii-öelda Ta määrav tegur siis. Aga aurustumine peaks nii palju, kui ma aru saan, just pidurdama, seda vähendama kliimamuutuste mõju. Sest et vesi aurab ära jõgedest. Aurumine on selline, et noh, et enne, kui vesi üldse jõgedesse jõuab, siis, et jõgede pindala on meil ju väike tegelikult, et noh, meil on metsad, meil on põllumaad ja tegelikult noh, kõik sõltub, et kui palju, et kui nüüd rohkem vett tuleb, kui palju need metsad ja põllud siis suudavad seda kinni hoida nii-öelda enda süsteemis, enne, kui see jõuab jõgedesse suurenema vee hulga, siis näol. Nii et aurumine ikkagi natuke vähendab seda efekti lõppkokkuvõttes. Aurumine jah, kindlasti, et eks ta võtab, viib nii-öelda selle vee tagasi üles pilvedesse. Aga maakasutuse muutus, see on üks, teine muutus, mida sa nüüd oma oma töödes oled uurinud. Milliseid maakasutuse muutusime, siis peaksime arvestama ja kuidas nemad mõjuvad? Et siinkohal, kui mõned inimesed ikka vaidlevad, et kas kliimamuutus nüüd siis on inimeste poolt põhjustatud või mitte, siis see maakasutuse muutustest selle ülevast enam ei vaielda, et see on inime, inimese käsi, kes seda metsa raiub ja inimese käsi, kes ka võib-olla seda metsa nii-öelda juurde toodab ja maakasutuses. Me vaatasime tulevikku ja mõtlesime, et mis võiks toimuda, siis me mõtlesime välja kaks stsenaariumit, üks stsenaarium on see, et tulevikus eest tihti on vaja nii palju põllumaad, et toit ainult enda rahvast. Ja ülejäänud kõik läheb nii-öelda metsaks plussis, sood ei muutu ja et natuke tuleb linnastumist juurde. Aga kogu see nii-öelda võistlus siis käibki metsamaa ja põllumaa vahel. Ja teises stsenaariumis siis mõtlesime, et tulevikus on meil põllumaad 13000 ruutkilomeetrit. Suureneb nõudlus biomassi järgi ja ka toidu järgi ehk siis piltlikult öeldes võib-olla Hiina hakkab Eestist mahetoitu tellima. Ja nüüd mängides läbi need stsenaariumid siis esiteks üks tähtis kriteerium oli veel ja see oli selleks, et nad ikkagi oleksid realistlikud. Hetkel on Eestis põllumaad umbes 10000 ruutkilomeetrit natuke siia-sinna, mõned sajad ja see, kui meil nüüd tulevikus ainult 5000 ruutkilomeetrit, siis on päris suur muutus. Ja samamoodi, kui meil tulevikus on rohkem põllumaad siis 3000 ruutkilomeetrit juurde, et see on päris suur massiiv. Aga samas me natukene kaevasime ka minevikku, vaatasime, et kui reaalne see on, et siis põllumaad nii palju juurde tuleb, siis hästi huvitav teadmine tekkis, et sinna aastal 1920, kui mu mälu väga ei peta, oli Saaremaal põllumaad 90 protsenti, mis, mis, mis siis nagu tekitas tunde, et okei, et kui see kunagi on olnud, siis noh siis see on üsnagi realistlik stsenaarium. Aga kuidas nüüd metsamaa ja põllumaa omavaheline võistlusvetevooluhulka ja hüdroenergiat mõjutab mis pidi? Kui me räägime hüdroloogilistest protsessidest, mis seal toimub, et kui meil on põllumaa, siis see pindmine äravool on suurem, ehk siis vesi tuleb mingi osa infiltreerub, mingi osa jääb kinni, aga päris suur osa läheb mööda seda pinda voolab otse jõkke, aga samas, kui meil nüüd mets on, siis noh, kui me oleme metsas näinud, ega me väga sellist situatsiooni näed mööda metsavesi, nüüd voolab jõe suunaseks. Ehk siis tegelikult mets suudab päris palju seda vett kinni hoida. Ja üheks doktorid huvitavaks tulemuseks oligi see, et kui see mets nüüd muutub viis protsenti näiteks tuleb viis protsenti juurde, siis jõgedes keskmiselt aastane vooluhulk muutub üks protsent, ehk siis üks protsent läheb väiksemaks, kui metsa tuleb juurde ja siis ka nii-öelda vastupidi, et kui metsa läheb maha, siis rohkem jõuab jõgedesse. Nii et see on üks kahe otsaga asi, et kui meil praegu metsakaitse on väga moes ühiskonnas, siis, siis, siis teisest küljest see toob kaasa ka hüdroenergiahulga vähenemise meie jõgedes kui metsa juurde tuleb. Aga ega seda me nüüd jah ette ei tea pika aja peale, et kuhu suunas nüüd täpselt täpselt läheb, sellepärast et need ühiskonnaprotsessid on ka suhteliselt etteaimamatud, teinekord just, aga vähemalt teaduslikult on hea teada. Et kui me räägimegi näiteks maakasutuse muutusest, siis noh, kui siin Eesti taasiseseisvus siis oli massiline põllumaade mahajätmine, sest inimeste inimesed läksid ära, linn, aga samas jällegi ülejäänud maailmas oli hoopis vastupidine protsess. Eks põllumaad tuli aina juurde, ehk siis just nagu sa ütlesid, et need muutused võivad olla hoomamatu, et mis tulevikus juhtub, sest samamoodi, kui me räägime kliimamuutusest noh, kui me vaatame ette, siis mida kaugemale tulevikku vaatame tõenäolisemalt vanemaks või vääramaks siis meie nii-öelda prognoos või siis projektsioon läheb, eks. Aga samas jällegi mida, kui me vaatame näiteks 30 aastat, et siis mõõdetud andmete põhjal ja modelleerimistulemuste järgi võime juba suurema kindlusega väita, et mis meid nii-öelda väga lähitulevikus ees ootab. Aga paneme selle asja nüüd natukene laiemas energeetiliste konteksti. Et tegelikult me teame, et Eesti saab oma elektrienergiast jõgedest ja hüdrojaamadest ju tegelikult suhteliselt väikese osa. Aga kui palju need muudatused meie sellist praktilist elu üldse võiksid mõjutada? Kui me räägime jah, et Eestis see hüdroenergia osakaal kogu elektri või siis ka energiatootmises on tõesti täiesti väike olles isegi alla ühe protsendi kogu sellest energiavajadusest ja tulevikus, et isegi kui meil tuleb sihukene sajandi lõpuks 20 30 võib-olla isegi 40 protsenti rohkem seda vee energiat, siis see jääb ikkagi üsna väikseks osaks. Aga noh, siin tekibki küsimus, et kas on mõistlik neid olemasolevaid jaamu, mis on siis juba ära ehitatud, kus kogu see süsinik on talletatud, et kogu energia on ära raisatud ehitamiseks betoon ja kõik see transport, et kas on mõistlik nüüd hakata jälle meeletult süsiniku nii-öelda eraldama või noh, CO kahte siis ja energiat selleks, et nüüd need olemasolevad hüdroelektrijaamad ära lammutada. Et minu nagu kindel seisukoht on, et need, mis on ehitatud, las nad olla, neil on positiivne tulevik tulemas, sellepärast et nad saad arvatavasti rohkem tulevikus toota energiat, seda võiksid nad siis ära kasutada, lisades lisaturbiini või siis kui on olemasoleva turbiini nii-öelda renoveerimine, siis lihtsalt panen natukene suurem turbiin sõna vahel, ehk siis see mõju on nii-öelda positiivne ja nende äralammutamine ei oleks väga mõistlik tegevus. Aga nagu ma aru saan, siis Eestis on tegelikult juba praegu hüdroenergiat rohkem kui seni arvatud. Seni on natukene alahinnatud seda hulk. Rääkides hüdroenergiast siis siin samamoodi nagu, kui me räägime töötasust siis on olemas nii-öelda tööandja kogukulu, siis lähevad maksud maha, tuleb bruto, läheb veel maksma ja siis on netomis nii-öelda kätte, jääb tegelikult hüdroenergia on täpselt sama lugu, üks asi on see teoreetiline, mis me saaksime toota, Ta, kui meil ühtegi piirangut ei oleks, kujutaksime linnad näiteks üle ja teine asi nüüd tehniline, võttes arvesse olemasolevaid tehnoloogiat, mis see potentsiaal on. Ja sealt edasi tegelikult läheb juba siukene majanduslikuks. Kas mõistlik plussis, keskkondlik, et ega me ju linnasid üle ujutama ei hakka sellepärast, et toota hüdroenergiat, ehk siis samamoodi nagu maksudel on ka siin mitu tahku ja mina siis hindasin ümber seda tehnilist poolt, ehk siis varasemalt oli hinnatud, et see võiks olla selline 30 megavatti mõndades kohtades ka kuni 60, siis töötades välja uue metoodika, mis on üsna lihtne, aga samas ka tundus usaldusväärne siis hetke hüdroenergia potentsiaal, tehniline potentsiaal minu rehkenduste järgi on 80 megavatti. Ja arvutustes ma siis ei võtnud arvesse Narvat, sest noh, nagu me teame, Narvas on suur hüdro hüdroelektrijaam, mis on 125 megavatti sest seal on sellised poliitilised pinged. Kuna ta asub Vene pool, siis Eestile sealt väga midagi ei tilgu. Kui palju me sellest potentsiaalsest 80-st Vegavatist praegu reaalselt toodame? Hetkel peaks vist olema seitse, kaheksa megavatti paigaldatud, et seal on küsimus praegu Jägala jõe peal olemasoleva linnamäe hüdroelektrijaama asjus, et kas sellele antakse luba edasi töötada või mitte, aga huvitav on see, et kui me räägime taastuvast energiast, siis hüdroenergiaga on see hea asi, et on tegelikult kogu aeg olemas. Eks siis kui läheb pimedaks, päikest ei ole, ei saa toota, kui ei ole väga tuuline, ei saa ka näiteks tiivikut töötada, eks. Aga jões on alatise vesi olemas, suvel küll, seal on natukene vähem, aga ta on olemas. See otseselt näitabki, et hüdroenergia on tegelikult tähtis. Selge isegi niivõrd väikeste jõgede maal, nagu nagu Eesti seda on, ei maksa sugugi tähelepanuta jätta ka seda võimalust. Ja ajasin hüdroenergiast ja selle võimalikust potentsiaalist Eestis juttu Otar Tammega. Eesti maaülikoolist. Tänases saates oli juttu lapsepõlve mõjust aju kaljule ja veeenergiahulgast Eestis. Juttu ajasid Peeter Harak, Otar Tamm ja saatejuht Priit Ennet. Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
