Meie elame täiesti unelmate aastail, meil on vabadus ja kõik, mis seal läheb üleüldse veel kaasneda, võiks see rahvuslik kangelastegu, terrorivabadussõda. Mingil määral võttis iga eestlane sellest osa. Eesti lugu ilmast räägib seekordne saade, missugune oli ilm täna 90 aastat tagasi. Missugune oli ilm kevadel 1919. aastal, kui rahvavägi punaste pealetungis 18. mail 90 aastat tagasi sündis Eesti riigi ilmateenistus saatis, on ilmateadlane. Ain kallis. Jah, 18. mai on Eesti ilmateenistuse väga tähtis tähtpäev, sellepärast et just siis ametlikult pandi alus Eesti vabariigi teenistusele ja see on sellepärast tähtis, et just see oli üks näitaja mis teeb õige õigest iseseisvast riigist iseseisva riigi, sellepärast kõikidel suver pääsete liikidel vähemalt, kes peavad ennast suveräänset, eks need on, nendel on endal olemas oma ilmateenistuselt ainult väikestel riikidel ma riigi kestel ma otsisin just eile Lichtensteini näiteks ma ei leidnud, et oleks, aga isegi Markol on olemas oma ilmateenistus, nii et et Luksemburgil ja nii, et rääkimata siis Eestist ja teiseks oli väga oluline see, et algas just sõda, sõda oli kestnud mõned kuud ja sellepärast oli väga oluline mereväele just teatada, anda täpseid ilmateateid. Sellepärast et ilmateenistus, meteoroloog, Loogia kuulub paljudel riikidel juste sõja või, või kaitseministeeriumi alla vastavalt sellele näiteks Inglismaal ja mujal. Nii et sellepärast olite väga, väga oluline just sõja ajal alustada ilmateenistusega. Üks näide oli see, et just sõjavägede ülemjuhataja andis mai keskel käsu moodustada ilmadi teenistus. Ja just see, 18. märts 1919 kirjutas tolleaegne merejõudude juhataja asetäitja asekapten Saltsa kirjutas alla päevakäsule, kus pandi alus siis selle riiklikule ilmateenistusele, mida tol ajal nimetati küll mereobservatoorium, eks, ja selle esimeseks eks mereobservatoorium määrati tolleaegne ülikooli professor Shen Berg, kes selle ta ei ole üldse tuntud tavaliselt ühelegi inimesele, sellepärast et ta töötas lühikest aega ja pärast seda sai kohe Karl ehk Kaarel Fresh sai sellele töökohale, kes on üks Eesti tuntumaid matoloogia, meteoroloogia ja meie õppejõudusid, nii et kes on palju palju andnud selle teadusala arendamisel, nii et tema oli siis sellele auväärsele postile määratud. Missugused need ilmaolud olid siis kas, kas globaalne soojenemine oli juba alanud, missugune oli talv 1919? Ei saa just öelda jah, et kui, kui loodi Eesti vabariigi meteoroloog, tooge teenistus, oli globaalne soojenemine juba alanud, nii nagu kevade oleks saabunud. Vabadussõda algas 1900 teatavasti tõesti 18 novembris ja loodi ilmateenistus 1919. Ja Need andmed ma küll leidsin nii kaudsed andmed nii Tallinnast kui Tartust ja osutab, et see 19. aasta oli kaunis jahe ja soojemad kuud olid ainult juuli ja september, eriti jahedad oli aprill, august, november, detsember, seal, kus novembris, detsembris olid ägedad lahingud Kirde-Eestis, nii et ta oli kaunis, kaunis, jahe ja selline tüüpiline, veidi veidi soojem keskmisest. Kujugnimatoloogid võiksid öelda nii, et et selles mõttes oli ta kaunis kaunis niisugune huvitav aeg. Ainuke häda on see, et ma just otsisin andmeid lahingute aegade kohta. No põnev on, põnev on teada, milline oli ilma ilma olukord parajasti Utria dessandi ajal või siis Paju lahingu ajal või või nende otsustavate lahingute ajal Narva jõel ja seal lähistel, nii et ehk kõige hullem on see, et just selle sõja ajal oli väga vähe töötavaid ilmajaamu meil Eestis vajalikud töötas ainult Tartu ilmajaam Tartu keskel, no tema ilmselt oli ta Lähen purustada ei saanud ja ei olnud nii palju seda lahingut seal ümber. Aga just Kirde-Eestis praktiliselt midagi ei töötanud, et Tallinnas oli, olid muudatusi palju ja, ja niisuguse ilma andmeid korralike ühegi sellise Valga kohta Paju lahingu kohta ei leidnud ja siis Utria dessandikohta ei olnud lähemalt midagi saada kui ainult Tartu kohta nii Tartust. Ja nii et jah, väga raske on just mingil lahingu ajal teatavat ilma noh, ilma andmeid leida. Sellepärast, ja kui lugeda neid mälestusi sõja ajast, siis tavaliselt on ikkagi lahingud, on karmides tingimustes, tuul puhub ja Ninge jääkülm on. Aga selliseid objektiivsed näitajad on väga väga raske leida. Ja ei ole kuskil kirjutatud, et oleks olnud mõni suurem torm või, või tuulispask oleks üle Eestimaa lennanud. Vist ei olnud jah, Paju lahingu ajal võis umbes olla nii miinus 10 kuni miinus 15 kraadi, sest Tartus siis lund sadanud lahingu ajal see oli siis 23. juunil 19, seal Lõuna-Eestis oli siis keskmiselt soe ilm, nii 15 15 kraadi ümber ja ei sadanud. Aga Utria dessandi ajal mitte ei oska öelda ja, ja Narva ajal Narva lahingud need kõige viimased lahingud, mis olid kaunisse verised ja püüdsid muuta selle vabadussõja kulgu ja Venemaa armee püüdis saada soodsamaid vaherahu tingimusi, midagi niimoodi. Need lahingud olid tõesti suhteliselt külmal ajal. Vähemalt 15 kraadi oli külma ja 100. lund, nii et et selles mõttes oli nii palju. Olen andmeid leidnud, et vabadussõjaperioodiks aga muidugi põhiline, kes tarbisid neid andmeid oli, oli inglise laevastik, Eesti laevastik, nii et nendele olid need andmed väga kasulikud, mis nüüd merejõudude mereobservatooriumist tulid ja ilmselt sellepärast ta oli ka merejõudude juhataja, valitsuse alla läksid. Te nimetasite enne, et Eesti riigi sünniaastateks ja vabadussõja alguseks olid, oli palju purustatud. Ja tähendab, mis siis enne olemas oli. Vaat see aega, see aegadel ongi see asi, et inimese lasteks tihti need, nendel ei ole tööd ja sellepärast on, on see 1900 ütleme kuskil seitsmeteistkümnendast aastast kuni kuni 23. aastane, see oli selline aeg, kus oli vähe korralikult töötavaid kohti, ütleme seal ja ilma ilmaennustus ja ütleme, mitte nüüd ilmaennustus, vaid vaid ilma nende andmete märkimine. See ei olnud tundunud kuigi tähtsa töö, need seal leida nüüd rahasid. Ja vastandina teise maailmasõja ajal teise maailmasõja ajal Andmete saamine oli täiesti väga olulise tähtsusega, nii et seal inimesed saadeti palju raevu välja kohe põhja, Põhja-Jäämere lähedal, nii et kus inimesed hukkusid ainult selleks, et saada väärtuslikku ilmaandmeid. Lennuvägi töötas just ja merevägi nendel olid, need ilmaandmed olid äärmiselt olulised. Aga sel ajal see nii oluline ei olnud, sellepärast, ja peale selle Eesti riigil ei olnud seda raha, et sinna kulutada. Jaa, jaa. Isegi isegi huvitav, et maikuu sees 1919, kus olid rasked rasked ajad, leiti aeg. Kuidas panna need esimesed inimesed tööle. Sünoptikud, esimene sünoptik oli, oli Tartust, kutsuti Kurnik ja tema abiks sai kunagine tuntud meteoroloog tõllassepp. Tema tegeles siis õhupallide, raadiusfondide või aero sondide õhkulaskmisega, kus oli siis ta kõrgemalt kõrgemates kihtides, kuidas pilootpallid lendavad, see oli väga oluline niimoodi, nii et. Ja siis oli paar paar inimest, olid sealjuures veel astronoom. Asi on selles, et astronaut ja väga oluline taolistes meteoroloogiliste Observad tooriumides sest nemad andsid täpset aega, nemad andsid raadio kaudu, andsid piiksumisega, andsid õiget aega ja, ja selle, nende sekunditega määratakse väga täpselt näiteks laevadel asukoht, pikkus, pikkuskraadid saadakse siis kronomeetrite järgi seda kordama. Meetria ehk täpse ajateenistuse ülesanded olid ka tolleaegsed sellel mereobservatooriumi peale peale ennustuse ja ilma nende ilmanähtuste registreerimise. Mereobservatooriumis töötas siis alguspäevadel mitu inimest. Ja seal oli, vähemalt ma võin vaadata, kuskil olid mul andmed. Esimesed, kes kirja pandi, oli Vladimir Ivanov instrumente osakonna juhatajaga, refresh Hüdro, meteoroloog, Siriks revident oli üks mehaanik ja paar päeva hiljem pandi siis kaksi noptikud pandi, üks oli sünoptik ja tema assistent, need, need olid esimesed esimesed ja nende, kes pandi tööle ja nende ülesandeks oli siis, nagu öeldakse, ettekuulutus järgmiseks päevaks peab kella 12-ks valmis, oleme sellega pardid ära saadetama. Ilmade ettekuulutus järgmiseks päevaks peab hiljemalt kaheksa 30 hommikul kokku seatama. Nii. Nemad tulid enne kella seitse, tulid tööle ja siis töötasid, et umbes kella seitsmeni õhtul pidevalt ja siis oli paar tundi vaheaega ja siis tulid nad õhtust vaatust tegema ja, ja uut, seda ilma olukorda jälgima seal, nii et see oli ikka kahele. Sünoptik olid äärmiselt pinev, pinev aeg. Millal tehti Eesti esimene ilmaennustus, kas see on teada? Täpselt ilmaennustuse see aega ei ole teada, sellega tegeles väga intensiivselt Tartu Ülikooli professor reznevski. See on kuulsa Peterburi arheoloogiaprofessori poeg, kes sai professori koha Tartu ülikooli juures ja tema oli üks, kes töötas pikka aega kuni just selle 18. aastani, nii et kui 18. aastal Tartu Ülikooli varasid hakati Voroneži evakueerimise, tema lahkus koos sellega, nii et siis lõpes tema ajastu ära. Ega ennem seda tema kuskil 1800 millegiga kuni 1918 töötas siis Tartu Ülikooli meteoroloogiaprofessor ja tema oli see, kes alustas selliste katseliste ilma ennustuste tegemisega ja tol ajal tuli neid andmeid tuli väga vähe kokku ja sellepärast need esimesed ennustajad olid ka sellised põlve otsas tehtud ja kukkusid väga sageli läbi ja ta sattus naerualuseks Tartu inimeste seas ja nii et ilus ja nii nagu paljud sünoptik Mul on mõned ja mõni on isegi enesetapuga lõpetanud, nii nagu Robert Fitz, Roy see, kes pani aluse tänapäeva meteoroloogia sellessinoptikale ja inglise admiral, kelle järgi ongi see fookast ehk ilmaennustus tema järgi sai nime nii, et tema tema niivõrd solvus, et lõikes ükskord ühel aprilli hommikul oma käe sooned läbi ühel ja niimoodi, nii et see on ohtlik amet ja näiteks klimatoloog, kes mina olen seal palju ohutum amet kui sünoptik Ahmet sünoptik, kuid on palju ähvardatud, nii et seal paarkümmend aastat tagasi isegi jahipüssiga oled, keegi ei tulnud ja ega see ei lõpegi. Ja see ei lõpegi ja isegi niin, temal ähvardati piip puruks lüüa, kui vihma hakkas sadama heinaajal ja kui tema ennustatud kuiv aeg ja nii et see on tõelised, selline riskantne tegevus. Ja tema, tema pani neid ennustusi Tartus üles, kliinikumi seina peal oli spetsiaalne tahvel tehtud ja siis oli, olid, ilmusid sellised naljalood Postimehes tol ajal, et juhtus selline lugu, et teenijatüdruk läks hommikul kella kaheksa ajal, vaatame, mis ilm on, see proua saatis ta välja lastega ja ta nägi, et tuleb ilus ilm, läks siis parki jalutama lastega ja hakkas tohutult vihma sadama, lapsed said orjakse, külmetusid ja siis peaaegu oleks ta lahti lastud. Järgmine päev ta läks jälle sinna, siis oli vastupidi, jälle nii et ennustati vihma ja ja tuli ilus ilm. Ta taheti lahti lasta ja siis ta pöördus professori juurde, see siis arst ja tema, tema see doktor, kes oli ravinud selle prouale, siis siis selgitas, et oli kogemata jäänud vana ilmaennustusi, ei andnud sinna üles ja pärast seda Postimehes kirjutati sellised read. Oleks tõesti tarvilik, et arvatavate ilmamuutuste kohta teated korralikumat üles pandaks, mitte eilane ilm kell kaheksa hommikul veel üleval. Nii et oli jah sellised ja seda juhtub jah, juhtus ved, ütleme paar paar aastat tagasi juhtus meil selles koduleheküljel Emmhilat, et vahel ilmaennustus järgmiseks päevaks jäi liiga pikaks rippuma sinna Interneti ja keegi võitis selle ja siis vaatas, et ilm on hoopis teistsugune võrreldes sellega, mis ta, mis ta tegelikult tuli ja nii et selliseid asju juhtub tänapäevale. Ja siis juhtub veel see, et ilm iseenesest muutub ootamatusi. Teatavasti on Eesti ala on üks väga mõnus paik klima toogidele, sellepärast siin juhtub igasuguseid huvitavaid nähtusi ja mida saab siis registreerida. Aga sinoptikutel on ta vahel, on ta päris põrgulikult raske paike, eriti varakevadel või, või siis hilissügises vormid hakkavad tulema nii, et ilm vahel käitub täiesti nii nagu elus. Solendiad keerab kuhugi mujale ja ilm tuleb vastupidine. Nii et et kõikides mereäärsetes riikides, seal Inglismaal, Rootsis, Norras, Eestis seal on väga-väga muutlik ja, ja tõepoolest, Sonjastasinoptikutel on tõesti vahel Nende tõesti ka, sest et ei ole. Et nagu see kurikuulus uputus 2005 viienda aasta jaanuaris, see oli täiesti ka, sõltus kõik, kuidas seal tsüklon natukene keerab, järgmine päev tuli, pidab mõni aeg edasi, tulid natukene põhja poolt ja uputusi ära, aga igaks juhuks ennustati jälle. Nii et et meie, meie, Alan, jah, tõesti see mere mere lähedus ja, ja meie Meie need künkad ja sood, see kõik muudab seda kohalikku ilma äärmiselt kiiresti ja teeb selle raskeks selle ennustamise. Põlve otsas ennustati ilma. Siis oli olemas. No oli, olid need üksikud ilmateateid saade telegrammidega ja siis kolm korda päevas püüti teha neid käsitsi sulega tehti, need kanti, need ilma võidab raadiust, võidab õigemini telegraafist saadud temperatuuride õhu rõhugi kaartidele siiski nende mõned mõningate ütleme paarikümne heal juhul nende punktide järgi siis püüti joonistada, kus, kas front läheb ja millised tuuled parajast on ja kuhu ta siis peaks minema. Tänapäeval arvuti teeb juba selle kaardi välja juba ja teeb ka ennustuse ja siis saab sünoptik võrreldes teiste ilmaennustustega selle kala kohta. Aga sünoptik, põhiliseks ülesandeks jääb ennustada, kas see arvuti tehtud ennustus on täpne, kas ta ikka on niisugune, nagu ta peaks olema, sellepärast arvuti annab mudeliga välja mitu mitu võimalikku arengut, aga peab siis mõtleme, kuidas see tõenäoliselt klapib, kas ta ikka läheb niimoodi. Tuul, ütleme 12 tunni pärast või, või hakkab ta keerama või tuletab meelde, mis on analoogilised situatsioonid on, kui tal on palju kogemusi jälle ja ma ütlen, et see kõik teeb selle asja asja kaunis keeruliseks. Tänapäeval on arvutid ja on satelliidid ja on hästi palju vaatlusjaam. Tol ajal 90 aastat tagasi. Jah, ütleme üheksakümnendat aastat tagasi korralikult töötas, nagu ma ütlesin, ainult kaks jaama ja siis tehti ruttu arvutusi ja leiti, et et lähemal ajal on meil vahendeid ja mõõteriistu ainult nelja ja jaama jaoks. Nii et see oli juba pandi, need saadi käima siis küllaltki ruttu eesti kosus ja leiti, leiti seda rahalisi vahendeid ja inimesi nende teiste jaamade jaoks, nii et mõni aeg edasi oli juba. Loomade arv oli juba juba üle 10 ja edasi juba juba Eesti aja lõpuks oli juba üle 20 tunduvad nii, et praegu praegu olin, ütleme, 24, sama oli alles hiljuti nüüd, nii et ja pluss veel automaatjaamu veel, mis tegelevad ainult hüdromeetriliste mõõtmistega, nii et praegu neid rohkem. Aga, aga tol ajal jah, inimeste leidmine välja väljaõpetamine, sellepärast et ega see ei ole nii nii lihtne, et ta ainult kraadiklaasi vaatad, pead ikka natuke pilvi tundma ja, ja siis on, see on omaette. Mida siis mõõta osati tuule kiirust, tuule suunda, muidugi, sademeid, päikeseenergiat. Ega tuule kiiruse mõõtmine ka nii väga lihtne joon tol ajal tuli, 10 oli kümne-kaheteistkümne, mõni vot see oli isegi erinev kaali, erinevad nende kõrgustel olid, et need tuuletuulelipud ja sealt tuli ka osade mõõta, seal oli niisugune latakas, mis käis tuule kui tuule tugevus tõusta kõrgemale siis kui nõrgem, siis laskus alla ja siis tuli täpselt vaadata ka seda, milliste kriipsude vaheda seal oli, tol ajal ei olnud niimoodi, et viskad pilgu arvutisse ja 23,2 meetrit sekundis ja saadad selle kohe ära. Dolla tuli jah vaadata seal viis minutit mitu minutit kuulata ja vaadata, milline see keskmine tuul on ja kus Boota täpset puhus ja kraadiklaasi tuli täpselt lugeda. Ja see kraadiklaaspidi olema ikkagi nisus. Baas, kus päike peale ei paista. Teie teie õnneks ei ütelnud. Raadioakna taga oli meil 24 kraadi juba väljas, igal pool mujal on 10 kraadi ja 11 kraadi. Ega nendel paistis päike. Pealegi, kraadiklaasis on täiesti mõttetu, nii et heal juhul veel naeradajaga. Mõni mõni vihastab ka, et niisugust asja, see on umbes toatemperatuuri ütlemine, seistes kraadiklaasi kamina ees, eks ole, et meil on ta 48 kraadi toas sooja, mõtlen sõnumi, analoogiline nädal või tähendab sajandivahetusel mõõdeti temperatuuri, sellised tartus riputati põhja poolt asuva aknast välja kolme meetri pikkuse lati otsa termomeeter. Nii et päike peale ei paistnud ja siis pikksilmaga loete seda nii, et ei, ei, ei häiriks selle majaseinte soojus. Aga see täpsus ei ole ka siis nii täpne, nagu ta peaks olema 0,1 kraadi täpsusega, nagu nüüd loetakse, eks ole. Nii et et see, see oli väga eriskummaline oli mõne mõnikord, kuidas, kuidas neid ilmaandmeid loeti ja kuidas sademeid mõõdeti. Sademeid, mõõdet. D natukene teistmoodi, mõõteriistad on, praegu on, on selline pikk kopsik, umbes 40 sentimeeter kõrge ja 14 15 sentimeetrit on selle läbimõõt. Ja siis paar korda päevas kallatakse tühjaks, nüüd on muidugi automaat automaadid, mis ise mõõdavad, palju sinna sisse sajab, aga, aga ütleme Üle sajandi kindlasti mõõdet ja niisuguste, oh isegi esimesed sellised kopsiku moodi mõõtenõud ilmusid juba 400 aastat tagasi, nii et aga aga jah, need kallati siis tühjaks teatava aja järgi ja siis mõõdetega paljusina. Mitu millimeetrit oleks kogunenud maapinnale, kui ta ära ei voolaks, ära ei aura, eks, või, või, või midagi sellist või sisse imbuks, nii et selle nõu sees siis vaatate. Noh, kui te võtate mingisuguse ilusa sileda purgitaset ja vihma sadada ja vaatate, mitu millimeetrit sinna põhja on kogunenud, siis nii palju on ka seda vihma tulla. Aga see muidugi peab palju täpsemalt mõõtma ja kõik niimoodi. Aga see on jah, väga oluline, oluline asi, et sademed, tuul, temperatuuri ja eriti õhurõhk on väga oluline ilma ennustamise puhul, kui ikka ilma õhurõhk kiiresti langema hakkab, siis juba 150 aastat tagasi juba teati, et siis hakkab midagi midagi muutuma, järsku, kuidas õhurõhku mõõdeti? Õhurõhku mõõdeti alates seitsmeteistkümnendast sajandist elavhõbedaparameetritega ja see on nii selline toru, mis pannakse elavhõbedat täis ja siis keerad tagurpidi ja siis sellise kausikese peale ja õhurõhk ei lase sellel elavhõbedat välja voolata, nii et selle klaasikese sees on elavhõbe. Ja siis on see umbes meetri kõrgune, toru on selle kohal siis õhurõhku hoiab selle teataval tasemel, nii et kui õhurõhk tõuseb, siis sellesse korrukesesse elavhõbe tõuseb kõrgemale ja vastavalt langeb, nii et et niimoodi juba juba aastasadu osati seda õhurõhku mõõta. Aga niivõrd täpsed ja selle ja kõik muu meteoroloogia, mis sinna külge käib. Kuidas täpselt ennustada, kuidas täpselt need õhurõhk mõjutab, seda ilma vaat see, see on alles siis ütleme viimase viimase 150 aasta noh, teadasaamised kuidas, kuidas see täpselt just mõjutab? Päikeseenergiat ja päikesekiirgust ja magnettorme ja niisuguseid asju 90 aastat tagasi. Ta ei mõõdetud ja tähendab päikesekiirgust hakati täpsemalt mõõtma ütleme 1900 selle ümber niimoodi, et esimene selline mõõteriist just toodi 1904 Tartusse ja see on väga täpne mõõduriistu oma aja kohta. Nii et Eesti on päikesekiirguse mõõtmisel juba juba sellest ajast 1904 juba arvestatav koht maailmas, nii et praegu oleme meie päikesekiirguse mõõtmisel osas oleme esimese, ütleme esimese 10 maa hulgas, nii et Eesti, nii et meie, meie mõõdame niivõrd täpselt ja peame andma, meie mõõdame päikesekiirgus Tartus iga kuue sekundi tagant ja iga iga kuu lõpul, Me sadam oma andmed kiiresti keskustesse, et siis satelliite tehakse vastavaid mõõtmisi, kuidas nemad näevad ülevalt ja seda võrreldakse siis alt, nii et et meie, meie mõõdame päikesekiirgust nii. Miks meil selline huvi on päikese vastu? Ma ütlesin, juba esimesed esimesed korrad olid juba, seda hakati mõõtma juba 1000 904931, toosama kirde kyljest oli siin juttu, kes oli üks esimesi seda mereobservatooriumi töötaja, nii et tema oli sellest väga huvitatud ja nemad hakkasid väga täpselt päikesekiirgust mõõtme, sest päikesekiirgus on selle kogu meie elu alus. Kui päikest ei oleks, siis taimedega Soeks me ise ei elaks, kui päike läheb tunduvalt külmemaks, siis me hakkame kohe vastavalt meie elu hakkab, kui mitte hukkuma, siis ta hakkab kiratsema ja nii et et selle sellepärast juba ja peale selle on päikesekiirgus paneb õhu liikuma ja siis tekivad tuuled ja, ja kõik ja tekivad erinevad õhurõhud, kõik seal päikesest tingitud, nii et selles mõttes on ta väga-väga huvitav. Mis on actino graaf? Kreeka keeles aktinas on kiirja ekrafon seal kus midagi kirjutamisega on seal ainult graafid, eks ole, grafomaanide geid, actinographon, niisugune riistapuu, mis hoiab ühte sellist torukest täpselt päikese suunas, nii et päike paistab sealt otsast sisse ja, ja sellega saab registreerida päikesekiirgust. Niimoodi see on niisugune spetsiaalne mõõteriist, mida igas igal pool ei kasutata ainult seal, kus päikesekiirgust mõõdetakse, nii nagu Eestis viies-kuues kohas. Kas päikesekiirguse kartus selle ees, et ta liiga tugev on, on uus asi? See on suhteliselt uus asi ja sellepärast, et kuigi päikesekiirgust hakati seda ultraviolett kiirguse osa hakati uurima juba ja ütleme, et 1930 ja 40 ja niimoodi. Aga siis arvati, et see on ainult oluline pruun nahk, see on ikka tervis, tervisemärk ja siis inimesed püüdsid hästi pruuniks kõrvetada ja isegi mina tähendab veel 60.-te aastatel püüdsime ennast hästi, kui olime Kesk-Aasias, olime ekspeditsioonil, püüdsime ennast neegriks päevitada, mis ja siin praegu kahetsen, ütleme niimoodi, võib-olla mida sa tead, mis edaspidi edaspidi tuleb alles alles ütleme, viimased mõnikümmend aastat on sellele tähelepanu pööratud, et see on, et see ultraviolett kiirguse liigne hulk on, on ohtlik, nii et siis hakati mõõtma ultraviolett kiirgust täpsemalt ja koostamas leidma selle indekseid. Nii et et möödunud aastal näiteks oli, oli hulga aastate, oli väga kõrvetava päikesega aasta kuigi igaüks mäletab, et see oli kaunis pilves, aga kui pilvede vahelt päike paistis, siis ta kõrvetas täiesti nii, et ultraviolett, kiirguse indeksid nende rekordid saadi just möödunud aasta juuli algul. Kui igal endast lugu pidaval riigil peab olema oma ilmateenistus olemas siis, kui palju teistega 90 aastat tagasi konsulteeriti või informatsiooni vahetati või tüki maad keerulisem kui tänapäeval. Kindlasti seda küll jah, aga tol ajal oli tol ajal käis küll sõda, aga need ilmateenistuse andmeid ei, ei varjatud, nii et meie mereobservatoorium näiteks 19. aastal sai ilma telegramme 20-st Rootsi, Norra, Soome vaatus jaamast ja pärast seda tuli Islandilt ja Fääri saartelt siis juba Saksamaalt ja muidugi Venemaad mitte ja Eesti saatis ka välisriikidele, nii et aga juba selle kuue jaama vaatlusandmed, mis 19. aasta toobris hakkasid tööle nii et et juba selle ilmateadete vahetamine läks käima juba väga-väga intensiivsed ja, ja saadiga siis andmeid ka mujalt Euroopast, nii et selle alusel sai siis teha neid ilmaennustusi ja neid ilma ilmaga saarte kolm korda päevas, nagu ma. Nagu ma ütlesin jah. Need liikusid telegraafipidi suhteliselt kiiresti. Ja ja pärast hakati ka Eestis ilma Telegrami andma edasi raadio teel ja, ja see oli kaunis niisugune innovatiivne, vaid novaatorliku dieedi, nii et Eesti hakkas ennem andma raadio teel, ilma telegrammi jääb, pärast seda hakkas alles siis soome ja niimoodi teised, nii et selles mõttes oli ta kaunis. Eesti sai oma hüdrometeoroloogiateenistus päris ilusti käima ja, ja need ja ilma ilmaennustused olid suhtelised oma aja kohta kaunis kaunis head. Muide ma tuli meelde, kas te teate, kus see ilmaennustuse Ta oli siin Tallinnas, siis kus see mereobservatooriumi asus? Ma tänan Tallinnas südalinnas ja alguses hoida Tallinnas. Mereobservatoorium loodi Tallinnas ja, ja aasta pärast see oli 1920 kolista tagasi jälle Tartusse, nii et siis hakati Tartus ilma ennustama, ennem seda oli, käik oli Tartus ja siis selleks aastaks sõjaaastaks koliti siis optikutega ja, ja juhatusega siis Tallinnasse, nii et üks aasta ta töötas Tallinnas. Ja see oli muide Lasnamäe valget majakat. Teate, see on üks ülemine majakesi, alumine majakese valge vaat selle alumistes tubades, siis töötasite, need meteroloogid, sinoptikud ja teised kõik, kes seal selle ilmaennustuse muu asjaga tegelesid. Millal hakati ilmateadet regulaarselt ajalehes avaldama? Ilmateadet juba juba huvitaval kombel, kuigi oli see aeg, tegi seesama mereobservatooriumi või tähendab, merejõudude juhataja tegi tegi sellele mereobservatooriumi töötajate ülesandeks hakata ajalehtedele ja regulaarselt teatama, näiteks. Juunis 1919 pöördus ta karmi küsimuse, kas ikka ajalehtedele saadetakse ilmaga kaarte, prognoose ja ja oktoobris see oli juba selle vabadussõja lõpupoole. Veel kord tehti observatooriumi ülesandeks ajakirjanduses sihikindlalt selgitada ilmade ettekuulutamise tähtsust meestele ja põllumeestele, nii et juba tol ajal oli see agrometeoroloogia tähtsust juba osad osati hinnata ja sinna optikat, nii et kord kui ma niisuguseid asju loen, siis mul tuleb alati meelde, kuidas 52 kolm aastat tagasi meie valitsus valitsuse üks tähtis tegelane ütles, kas seda ilmann ja ennustada ja selle raha kuulutada, sest ilm tuleb ju Eestisse niikuinii, kas ennustad või mitte. Nii et suur vahe oli. Juttu oli agroilmateatest, kas algusaastatel olid siis olemas eraldi ilmateated, mere, ilmateade ja põllumeestele oma ilmateade? Ma arvan, et seal püüti põllumeestele selgeks teha, kuivõrd oluline on, on põllumajanduses teada seda, milline on mullamullal temperatuuri ja õhutemperatuur, sellepärast sellest väga palju sõltub nii et praegu nüüd jälle ma pean tagasi minema paarkümmend aastat, kui põllumajandusministeeriumis noh, seal oli isegi vähem aega tagasi anti vähem raha meie ilmateenistusele ilmaga vaatlusteks agrometeoroloogilised silma vaatusteks. Alguses anti täpselt sama palju ja nii nagu Tallinna linn eraldas. Ma ei tea, kas te teate nende kurikuulsate libeduse vastaste voldikute väljaandmiseks, et kuidas tuleb käia jalad harkis ja kõik. Nii et sama palju kulutati agrometeoroloogiliste mõõtmiste ajal Eesti vabariigis kui, nagu sellele voodikule. Pärast seda jäeti see isegi see raha ära, nii et öeldi, et põllumees oma istub oma palja tagumikuga mulla peale ja määrab küllalt täpselt aega, kas kartul, millal kartul, haben ja millal mitte, nii et et alles alles praegu on hakatud jälle natukene rohkem tähelepanu osutama jälle, nii nagu korralikele kultuursetel riikidele või ütleme, korraliku põllumajandusega riikidele omane niimoodi nagu nagu Taani, Norra, Holland, Belgia, seal pööratakse väga palju tähelepanu agrometeoroloogia, aga ma ütlen, see on jah, niisugune Joosis, sellele püüti siis tähelepanu pöörata ka sisse selle 19. 20. aastal. 20. sajandi alguses, mitu päeva suudeti ilma ette ennustada? No ma arvan, et heal juhul ikkagi järgmiseks päevaks, nii et 20 aastat tagasi ennustati kaheks kolmeks päevaks. Täpsemalt ja nüüd on praegu meie ennustame neljaks päevaks samasuguse täpsusega, nii kui 20 aastat tagasi kaheks päevaks, nii et ta läheb kogu aeg ikka täpsemaks, täpsemaks, ainult et noh, nõudma suuremat nõudlust, nõudmised lähevad suuremaks ja ja meie meie sinoptikud on saanud rahvusvaheliselt palju kiita, nii et kui, kui nad näiteks ennustasid väga täpselt et siis, kui ühel maailmakarikavõistlusel temperatuur 34-lt miinuskraadid langes nullile ja järgmisel päeval läks tagasi jälle miinus viiele, nii et see oli tohutu kiire temperatuuri muutus ja seda nad ennustajaid täiesti täpselt ja suusaliit andis oma aukirju ja kõik, aga. Voldemar Kurnik, August tõllassepp ja Karl fress ehk Kaarel Kirde-need on. Kolm, need on need kolm esimest ja kes alustasid Eesti meie tõelise ilmateenistusega oma omailmades. Ilmast ilma jälgimisest ja ilmaennustamisest, ajaloost ja pisut ka tänasest olevast, rääkis klimatoloog Ain, kallis. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Ilmast, loodusest ja armastusest kirjutati sõja ajal ikka luuletaja Henrik Visnapuu üks meisterlikest luuletustest Ingile räägib loodusest, kevadest ja armastusest ja see on kirjutatud 90 aastat tagasi, 1919. aasta mais. 966. aastal luges seda luuletust Kirjanike Majas teatrilegend Voldemar Panso. Ei saa aru. Kolmas kiri inglile. See aas ta tuleb kevad teisiti juutjuu. Teisiti see aasta teisiti ja kevad teisiti ja tuleb teisiti. Ja teisiti hoopis teisiti. Nii palju lae rulllill lell, hall. Kest õeletumalt päikest. Õrn. Lööb lahti hõbedase pajukoor, võin teha 1000 1000 pillipuud ja ööbikud koor, sallututa moos, sõrmed 100 villid, tuutu. Kõik metsad niidud ainult hullata, silmaga tall siin-seal, kus susi. Kui palju õhtupäev võib kullata sa jagada võid, kallistusi? Qqqq suus. Ja öö on ainult väike valgusring, mis kiusab, kutsub, valitseb ning veab mind laulikut ja sild, Moing. Kun, peata pilt, seisatab kind ja. See aasta tuleb kevad teisiti. Q ja p City see aasta teisiti kevad teisiti ja tuleb teisiti. Kaugsead teisiti.
