Vikerraadio. Kuula. Rändajat. Arktikas neutroobikas. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere, me oleme parajasti rännakud Venemaa Kaug-Idas tšuktši maal. Eelmises saates kõnelesin ma neist vooladest, keda me seal laevareisil vaatasime ja samuti ühest väga salapärasest saarest sealt suksima rannikul, kus asub muistne pühapaik ja kus sajandeid tagasi peeti suurejoonelisi vaalarituaale. Tänases saates on vaalade asemel peategelasteks hoopiski teised arhilised, põnevad veeloomad ja need on morsad. Moskadega olin ma juba ammuilma tahtnud tuttavaks saada, aga eelmistel reisidel see ei õnnestunud. Tänases saates ma räägin siis nendest marsa kohtumistest sealt Zucci maal ja ka sellest, et mida ma siis õppisin, nende morskade kohv. Siin kuuldus nüüd ju üsna vägevaid ja vaheldusrikkaid loomahääli. Kuna kuula ja teab, et täna on peategelaseks morsad, siis muidugi need ongi morskade hääled. Ja need helisõnumid on tegelikult päris erineva tähendusega, näiteks müüratused, mis siin kostsid, need tulid siis isaste suust ja nendega siis nad kehtestavad ennast, teatavad mina olen see kõigevägevam mees, aga seal lõpus oli üks selline kelmikas vile. Vile tuli ka isase suust, aga see oli mõeldud hoopiski emaste kõrvadele ja see on selline peibutushääl. Sellega siis ei saa morsk, kui muutub täiesti vastupandamatu tuks ema morsa jaoks, niimoodi on vähemalt loodusuurijad neid hääli sele, tänud, aga need Murssad ise on ju seal loomariigis hüljeste sugulased siis ka meie Läänemere viigerhülge hallhülgesugulased. Aga päris hülged nad ometi ei ole, sest nad kuuluvad seal jaotuses morsklaste sugukonda, kes on täitsa omaette sugukond. Ja loodusteadlased ütlevad niimoodi, et kunagi ammu oli neid marsaliik kõike maakeral päris mitmeid. Ajapikku surid kõik teised välja ja nüüd on ainult see üks viimane veel alles. Ja kui nüüd mõelda, et kus maakera osas need mõrsad elavad siis neid leidub nii Gröönimaal, Ameerikas, Euraasias, aga reeglina ainult seal, kus talved on ikka korralikult pakaselised ja kus leidub mere peal ka jääd. Nii et lõunapoolkeral Antarktikas nii üldse ei ole. Aga seal põhjapooluse lähistel seal neid on. Ja sealgi Arktikas ei ole neid mitte kaugeltki igal pool. See on mu enda kogemus, kui me oleme käinud näiteks paikades, kus justkui peaks morskasid kohtama ja mõnigi kord on siis morskade nägemine seal meil nurja läinud, üks näiteks minu kogemus oli siis Teravmägedel, kui me käisime seal 2014. aastal, tegime pika tiiru ümber peasaare. Kui te olete üle nädala ja Mursa vaatlemisteks oli väga õige aeg, see oli suve teine pool ja praktiliselt kogu selle reisi jooksul nägime vaid ühe korra vilksamisi Ühte morska ja see oligi kõik. Ja see teine artikkreis, kus samuti lootsin väga morskasid kohata, neid pidi seal olema, see oli siis Gröönimaareis aastal 2016, seal seilasime toreda purjelaevaga ilmatu kaua seal rannikumeres ringi nägime, igasugu huvitavaid elukaid, aga mitte ühtegi morska. Noh, võib-olla meil lihtsalt ei olnud õnne seal Teravmägedel ei olnud seda morsa õnne, sest mõned minu tuttavad, kes on ka nendes kantides käinud, on sealsamas neid Moskasid siiski näinud. Aga nüüd siis kolmas Tšuksima reis, enne seda olid ootused ikka väga üles kruvitud, sest teoreetiliselt pidin Tšuksimal olema ikkagi morskasid rohkem kui teravmägedel ja Gröönimaal ja seal rangeli saare juures, mis on siis Tšuksimast põhja pool, seal pidi elutsema lausa kõige suurem morskade kogukond kogu maakeral. Ja sinna rangeli saarele. Me kavatsesime minna ja selle ümberringi sõita, nii et lootused olid tõesti väga kõrged. Ja noh, et öeldud, nägimegi neid Moskasid ja päris mitmel korral. Ja teisest küljest kõik need kohtumised Moskadega olid täiesti teistsugused, kui ma olin oma kujutluses ette näinud, noh, elus on ikka nii kujutled ühte, aga tegelikkuses juhtub midagi muud. Aga nüüd ma hakkan lihtsalt järjest neid kohtumisi kirjeldama ja võtan siis sellises järjekorras lõunasuunast põhja poole. Ja see kõige lõunapoolsem koht seal tšuktši maal, kus me esimest korda morskasid nägime, oli seal tšuktši poolsaare põhjarannikul ja see oli küll, ma ütleksin, väga niisugune imelik ja veider ja, ja mõnes mõttes ka niukene poolik kohtumine morskadega, aga lähedalt, et me neid seal ikkagi nägime, niiet räägin selle loo siin nüüd ära. Ja see oli siis niisugune koht, mille nimeks oli vene keeles sertse kaamen. Kohanimi aga juba veider, natuke nagu ennustas, et see marsa kohtumine saab olema ka sind veider. Aga mida see sertse kaamel siis võiks tähendada? Kui tõlgid otse vene keelest, siis need kaks eraldi sõna, süda ja kivi ja muud ei midagi, mingit tähendust kokku nagu ei tule. Ja noh, võiks nagu võib-olla tõlkida siis nagu umbes mitut moodi, et Anton mingid tähendas, näiteks võiks siis sertsegaalne tõlkida umbes nii, et kivine süda ja vot selle koha peal siis otsustasime teha ühe niisuguse maismaaretke, nagu see ikka meie reisidel käis, et kõigepealt laevast kummipaatidesse ja siis kummipaatidega kuskile randa ja seal juba siis jala edasi. Ja kui me nüüd nende kummipaatidega rannale lähenesime, siis meist paremat kätt oli selline väga imelik neemenukk. Ta nägi välja niisugune täiesti lage ja hästi kivine ja tasane ja selle keskel olid siis korraga niisugused kaljusambad, noh, mitte nii väga kõrged, umbes kümnemeetrised või nii. Ja nad olid kõik seal lähestikku kobaras koos. Ja sellel päeval see ilm oli niisugune sompus ja udune. Nii et kui eemalt paadist vaatasid siis läbi udu kangastus seal umbes niisugune nagu mingi fantastiline muistne kindlus, täitsa nagu sakilised müürid ja tornid ja kõik muu. Ja väga kerge oli siis kujutleda, et see võib-olla peabki olema mingi muistne Tšuktside kivilinnus, tegelikult ta muidugi ei olnud, see oli puhas looduse looming. Aga ikkagi nagu mõte pani liikuma ja ja selle käigus siis nagu tekkis minul just selline tõlge, niukene, see oma variant, eestikeelne tõlge, sertsega ammen, kivine süda. Et siis kivise südamega neem või midagi niisugust. Ega me tegelikult ei tea, millest see nimi tuli, võib-olla keegi ei tea õieti asjalt mööda sõites siis maabusime kõrval lahes, see oli selline lauge liivarand ja siis hakkasime mööda seda liivaranda lihtsalt edasi minema. Meil olid seal kaasas siis laevalt tulnud loodusteadlased ja siis me siis uurisime seal loodust, latsime, mis taimed seal on ja maapinnal ja, ja millised linnud seal õhus lendavad ja vee peal ujuvad. Ja niimoodi kõndisime, siis korraga märkasime, et eemal lagedal rannaliival oli mingi suur tume kogu väga suur üldse ei liigutanud. Kui lähemale läksime, siis selgus, et see oli üks lõppenud morsk. No ta oli hästi säilinud, kõik kehaosad olid alles, lähedalt sai teda vaadata, aga noh, surnud, mis surnud. Ja kui me siis mööda randa veel edasi läksime, siis me leidsime veel neid morsa korjused, nii et seal kuskil mõnesaja meetri peale tuli neid kokku ikka oma poole tosina jagu ja siis iseenesest hakkasid peas liikuma igasugused seletused enda jaoks oletused, et et mis siin nüüd siis õieti oli juhtunud, aga noh, õnneks oli meil ju kaasas ka ekspeditsiooni zooloog ja tema siis selle ütles, et, et mis siin tegelikult oli toimunud ja ta rääkis seda, et, et siin on sügiseti niisugune väga suur morskade kogunemispaik. Ja see on sellepärast, et nad rändavad, nad suvel on põhja pool ja ujuvad seal ringi jää vahel. Aga siis, kui tuleb talv ja meri hakkab kinni jäätuma, siis ju päris kinnikülmunud meres nad ujuda ei saanud, tahad kuskil vahepeal saama hingata sama kohtadesse, kus jää vahel on ikkagi ka vaba vett ja sellepärast liiguvad nad sügisel lõuna poole ja vot sellel teekonnal nad siis igal sügisel kogunevad sellesse paika, siia seltse, kaameni juurde ja neid on siin ikka tohututes hulkades ikka tuhandeid ja tuhandeid kõik üksteise kõrval täitsa külg külje kõrval ja on lihtsalt seal puhkavad enne suurt rännakut ja siis aeg-ajalt mõni käib ka ujumas, tuleb jälle tagasi ja, ja seal nad siis niimoodi on nagu üksinda külakuhjas, aga väga suure karjana. Ja siis vahetevahel juhtub seal niimoodi, et neid häirib mingisugune tõsine oht. Kas näiteks tuleb lähemale ja karu või kohalik morsa kütt, et aga seal marsa karjas on alati niimoodi, et seal on niuksed, valve morsad, kes peavad ümbrust jälgima ja kui nad siis seda ohtu märkavad, siis nad annavad sihukese erilise müüratusega märku, et nüüd on asi tõsine ja siis kogu see morskade hulk sööstab nii kiiresti kui jaksab mere poole, et siis merre ära pageda. Ja vot selle põgenemise käigus on siis niimoodi, et mõni morsk mingil põhjusel ei jaksa sama kiiresti liikuda kui kogu see morskade vägi ja ta jääb teistele jalgu. Aga mõtleme, iga täisealine morsk kaalub vähemalt oma tonni jagu. Ja nüüd, kui sellest vaeseks, sest hakkavad üle veerema tonnised lihamäed, siis juhtub muidugi midagi väga koletu, vaene morsakene surutakse suguvendade poolt maadlikki Löövad tol täitsa hinge kinni ja viimaks võtavadki lausa hinge välja, et vot sedamoodi on need surnud loomad siia jäänud. No umbes nagu vahel jalgpalliplatsidel on neid tragöödiaid, kui kogu see rahvarohke mass fänne läheb korraga liikuma ja siis mõni tallatakse jalgade alla. Aga mikspärast need korjused, et nii hästi säilinud oli, kui mõelda, et praegu oli suvi. Aga Nemad olid siin surnud juba eelmisel sügisel. No ütleme kuskil üheksa kuud tagasi. Aga selle põhjendus oli ka selle Tsioloogil täiesti olemas, ta ütles, et noh, mõelge järgi, et et see oli niisugune hiline sügis. Selle järel tuli kohese pikk ja karm Tšuksima talv, laibad külmusid läbi ja säilisid seal nagu sügavkülmikus üle talve. Ja jääkarud ja muud kiskjad ei saanud kannid talvel kätte, sest nende peale 100. paks lumi. Ja nüüd siis oli see lumi küll läinud. Ja nüüd oli pärast see lühike aeg, kui polaarrebased roogade need teised raipesööjad ei olnud veel neid laipu avastanud. Aga varsti nad leiavad ja söövad need ära. Need on nende jaoks suured maiust, palad, nii et sügiseks kuusija tuleb jälle see uus marskade vägi, siis on see nende plats kenasti puhtaks tehtud. Et selline oli sisse imelik, esimene morskade nägemine maa pealt, aga sealt edasi see laev võttis kursi täiesti põhja suunas põhja jäämerele ja mida kaugemale me nüüd sellest mandrist saime, seda rohkem hakkasime jääd nägema ja nii kui tulid need rüsialad, nii hakkasime nägema ka Moskasid, nad enamasti olid seal jääpankadel koos, niimoodi pikutasid võib-olla ühel pangal kuskil kümmekond looma või niimoodi ja olid täiesti liikumatud, aga kindlasti surnud nad ei olnud, sest aeg-ajalt munni tõstis ka pead. Ja nüüd selle laevatekilt sai neid siis niimoodi seirata. Ja muidugi esimene asi, mida sa sealt kaugelt juba väga hästi näha, et on ikkagi need morskadeks kihvad. Need on tõesti väga suured, väga Valendavad. Ja see on ju see kõige selgem väline iseärasus morskadeks võrreldes kõigi teiste maailma hüljeste ja hüljeste sugulastega. Ja kui need kihvadega morskasid seal laevalael niimoodi binokliga vaatasin, siis muidugi tulid iseenesest meelde kõik need pikad ja põnevad lood nende Mursa kihvade kohta. Ja seal need lood on ju väga mitmekesised ja huvitavad ja ja lähevad väga kaugesse ajalukku. Näiteks tuli mul silma, et kohese Olos Magnuse raamat, mis ilmus aastal 1555 raamatut saab muide internetist digitaliseeritud kujul vaadata ja seal siis ka kõneldakse sellest marsast. Ja seal on ka joonis sele morsa kohta. Ja see on ikka täiesti selline muinasjutuline pilt, väga mõjuv. Aga seal näeb ta välja nagu tõesti mingi draakoni sarnane peletis. Tal ei ole mitte ainult suured kihvad, vaid ka koletud küünised pikk saba nagu krokodill ja selja peal ogad ja soomused. No miks sellisena kujutati seda morsk on asi selles? Ega ju eriti keegi seda looma näinud ei olnud, ta elas nii kaugel ligipääsmatus Arktikas. Ja lihtsalt nagu juttude põhjal siis pandi niisugusi pilte kokku. Ja see pilt ta oli noh, igatepidi täiesti vale, kaasa arvatud ka need kihvad. Kihvad olid küll uhked ja suured, aga nad olid vales asendis vales kohas, nad olid nimelt alalõuast ja suundusid ülespoole Nomorsaloni, täpselt vastupidi, et kihvad on ülalõuast ja ripuvad sealt allapoole. Ja kuna need kihvad on ikkagi Mursa, noh, kõige lihtsam eristamistunnus, siis on see tegelikult ka talletatud marsa perekonnateaduslikku nimesse. Morsa perekonna teaduslik nimi on nimelt koduteenus ja see sõnado teenus tuleneb kreeka keelest ja seda võiks tõlkida umbes nii, et kihvadel kõndija usuti. Morss kõnnib nendel päratu suurtel kihvadel. Nii see päris ei ole, aga kes on seal ka tõtt, sest morsk kasutab tegelikult neid kihvasid umbes nagu jää kirkasid. Nii et kuhu ta näiteks jää peal roomab, siis lööb kihvad tugevasti jää sisse ja tõmbub siis kogu keha nende kihvadega endale järele. Ja isegi ta on võimeline tegema niukseid trikke, et kui ta tuleb nüüd Mereste tahab sinna jääpanga peale minna, siis ta lööb kihvad hästi kõvasti jäässe ja rinnad sisenesid kihvade abil sinna jääpangale peale. Aga kihvad ei ole tal mitte ainult selleks, et ennast lohistada edasi vaid neil on väga mitu otstarvet, zooloogid on seda selgitanud. Noh, näiteks on need muidugi nagu arvata võib vajalikud selleks, et vahel omavahel arveid õiendada ja selgitada, et kes on karjas tugevam teinekord ka muidugi enesekaitseks, näiteks kui keegi, kas siis näiteks mõõkdelfiin või, või jääkaru Moskva ründab. Aga need kihvad on morsal tegelikult ka tööriistadeks. Ja see on siis niimoodi, et morsk leiab oma peamise toidumerepõhjast, vaata, sööb igasuguseid väikseid loomakesi, mingit merega ja merisiile ja nii edasi. Ja kui ta nüüd seal põhjas neid otsib, siis ta tõmbab nagu konksudega ta põhjamuda üles ja siis selgub, et mis seal siis siia kõlbab ja mis mitte. Ja kuigi need marsa kihvad annavad talle nihukesi hirmuäratava välimuse, siis morsk on ikkagi rahumeelne loom, sööb neid põhjaloomakesi ja teisi olendeid heast peast ei ründa. Aga mõnikord muidugi, kui ta on nii-öelda nurka surutud ja elu on kaalul, siis ta võib ka rünnata, Ta, nii et on küll teada juhtumeid, morsk näiteks kütti ründab. Aga üldiselt peab siiski inimese ja marsa suhete kohta läbi ajaloo ütlema seda, et enamasti on küll olnud nii, et mitte morsk ei ründa inimest, vaid inimene morska ja, ja inimesed on küttinud, neid marskasid just peamiselt nendesamade kihvade pärast, näiteks keskaegses Euroopas olid morsa kihvad tohutu kõrges hinnas samaväärset elevandi õhkadega või siis selle vandliga vandlit hangiti siis kusagilt Indiast, Aafrikast ja morsa kihvu jällegi isalt raskesti ligipääsetavas Arktikast. Väga väärtuslikud olid mõlemad ja marsa kihvedest valmistati siis igasuguseid skulptuure, kaunistusi, ehteid, neid sajanditaguseid, ehteid on ka säilinud ja need on tõesti väga põnevad. Aga mida sajand edasi, seda rohkem need Moskasid kütiti hilisematel sajanditel juba mitte ainult kihvade pärast, vaid ka rasva pärast, sest morsa naha all on hästi paks rasvakiht. Ja siis ka morsa nahk on hinnatud. Sest kuskil seal 18. 19. sajandil jõudis asi nii kaugele, et siin Atlandi ookeani ümbruses Euroopa lähistel roolid morsad muutunud erakordselt haruldaseks. Ja noh, siis kuskil sealt edasi hakati Moskasid kaitsma, sest saadi aru, et saavad jätkuda. Ei saa, jal. Praegusel ajal on ikkagi niimoodi. Morskade küttimine on peaaegu kõikjal täielikult keelatud ainult mõned artiliselt põlisrahvad omavad seda privileegi, et tohivad piiratud koguses neid küttida. Ja siis muidugi ka need morsa kihvad. Nendega ei tohi mitte midagi praegu rahvusvahelisel turul ette võtta. Ta ei tohi müüa neid kihvasid ega ei tohi müüjaga neist valmistatud ehteid ja suveniire. Nii et praegusel ajal on võrreldes siin sajanditaguse ajaga morskade olukord maailmas paremaks muutunud. No siin kuuldus nüüd jälle algul lausa nagu mingit elevandi pasundamist ja pärast mingisuguseid imelikke peenemaid häälitsusi. Tegelikult kõlas siin väikene peretüli salvestus, siin olid siis ema ja isa kurjustamas oma laste kallale, need laste hääled olid natukene siis nagu kõrgemad ja päris naljakas kat hääled. Ja teisest küljest see morsa tita ei ole muidugi põrmugi pisikene sündides kaalub morsa beebi juba 60 kilo ja siis kasvades võtab iga kuuga aina tublisti juurde ja muudkui kasvab ja kasvab, need kaheaastaselt on morsa laps juba kusagil seal 30 kilo raskune jäänud, noh see on sama raske kui meie Läänemere hallhüljes täiskasvanud. Aga marsa nooruka saab ikka muudkui edasi ja kasvab kuni 12 aastaseks saamiseni välja ja siis on ta juba kuskil seal tonni raskune. Ja siis on tal ka juba tekkinud kihvad, kuigi need ei ole veel kaugeltki sama võimsad, kui on täiskasvanud morskadel. Kokku elab morsk kusagil 20 30 aastat ja nende kihvadega on siis niisugune lugu, et kihvad kasvavad Mursal kuni elu lõpuni välja ja see omakorda tähendab siis seda, et kui sa mõnda Moska vaatad noh, nii nagu meie sat laevatekilt vaatlesime siis just nende kihvade pikkuse järgi on kõige lihtsam aru saada kes seal nendest on siis noor või vana. Aga me muidugi käisime neid morskasid ka seal kummipaatidega jälgimas palju lähemalt. Ja iga selline kummipaadiretk oli nagu omaette seiklus. Vahel saime päris ligidale, vahel mitte. Ja üks selline kord kosmeetikas pääsesime tõesti päris lähedale, nendele loomadele oli niisugune, et seda tasub juba kirjeldada lähemalt. See oli siis niimoodi, et me olime laevatekil, vaatasime seal ümberringi rüsijääpankadel, siin-seal olid morsad ja siis vaatasime, et ühed on suhteliselt lähedal. Et vot nende juurde võiks nüüd kummipaadiga hiilida ja et seda peaks tegema muidugi hästi kavalat meid ei märkaks, nad jälgivad kogu aeg seda, mis laev teeb või mis seal laeva läheduses toimub. Ja plaan sai siis tehtud selline, et lähme hästi suure kaarega niimoodi jääpankade vahel. Morsad meid ei märka ja läheneme hoopis nendele morskadele, selja tagant, kus nad meid üldse ei oska oodata. Ja nii me siis ka tegime, et paat sõitis nendes jäävahelistes koridorides. Ja kui me lõpuks saime juba päris lähedale, siis me olime võib-olla kusagil 100 meetri kaugusel morskadest, keda me oleme sihikule võtnud, muidugi korralikud kaamerat, kaasas siukseid pilte, et noh, niisugune vereta jahiretk. Ja nüüd, kui seal viimase jäätüki juures olime, siis oli niisugune raske juhus, et ümber selle jää panga, kus need morsad olid, need oli seal tegelikult kolm tükki, oli täiesti vaba vesi igas suunas, nii et enam kuskile peituda ei saanud ja pidime nüüd otse minema värskade suunas. Meie paadijuht siis kogenud Arktikas sõitja, ütlesid, et ma teen niimoodi, et ma võtan sellele paadile hoo sisse ja siis lülitan mootori välja. Teie olete paadis liikumatult, natuke võite liigutada ka mingeid järske liigutusi või teha. Ja omavahel räägite ainult sosinal. Ja nii ta siis ka tegi ja paat hakkas siis täiesti niimoodi hääletult liuglema sele jääpanga suunas. Ja noh, siin oli juba ka 100 meetri pealt teleobjektiiviga üsnagi hästi näha. Kes need seal siis nüüd olid? Oli näha kihvade järgi, et kaks olid täiesti täiskasvanud, neil olid ikka rohkem kui poolemeetrised kihvad, aga üks oli noor, kuigi ta kasvatas, Ta oli sama suur kui teised. Tema kihvad olid allapoole meetri pikad. Ja üks oli siis nagu pooleldi vees seal jääpanga peal ja kaks olid siis seal jääpanga otsas. Aga ruumi oli seal vähe, nii et need, kes seal jääpanga otsas olid, neil need loivad rippusid niimoodi üle jäätüki ääre alla. Nad ei liigutanud ennast, ilmselt tukkusid, tundsid ennast väga hästi, ilm oli sellel päeval ka väga kaunis, Arktika kohta tuult ei olnud, meri oli peegelsile ja oli õhtune aeg. Nii et, et see kogu need Valendavad jäätükid ja see meri, need olid natuke nihukest punakat tooni, noh väga ilus, täielik vaikus ja meie siis niimoodi libiseme, triivime nende loomade poole. Ja siis oli küll niimoodi, et üks nendest kolmest, see, kes oli pooleldi vees temale nagu juskui aimasid, midagi on, ta tõstis nagu pea, hoidsime hinge kinni, et mis nüüd saab, et äkki panevad kõik lõikama. Aga ta tegi hoopis niimoodi, et libises täiesti hääletult, seal ikka kummaline, noh, igavene suur loom, aga täiesti hääletult sealt vette ja lihtsalt sukeldus, kadus ära ja teised tukkusid lihtsalt rahulikult edasi, nii nagu ennegi. Ja niimoodi võt see patsis triivis kuskile sellele 50 meetri peale, umbes nendest Moskadest ja, ja siis enam hoogu ei olnud, jäi lihtsalt seisma. Ja nüüd oli meil siis see võimalus, et saime teha pilti ja siis ka muidugi läbi teleobjektiivi binokliga siis vaadata kõiki neid morskade üksikasju seal Ortilisel tšuktši maal. Ja muidugi esimene asi, et kihvad nagu eriti paistnud, sest meil pead maas. Aga see morsa lahksee on ka ikka suures plaanis vaadatuna ikka ülimalt kummaline. Ta on hästi üks hästi selline voldiline ja paljudes kohtades nagu niisuguste suurte niuste muhkudega, nii et pole kahtlust, et see nahk on hästi tugev ja paks ja zooloogid ütlevadki, et see on täiesti võrreldav elevandi naha paksusega. Isegi paksem morsa nahk võib olla kuni 10 sentimeetri paksune. Ja värv oli sellel morsa nahal väga imelik, sest tavaliselt peab see olema niisugune pruun. Aga siin Nendel morskadel oli see täiesti selgesti punakas ja huvitav, et sellelgi on oma põhjendus, nimelt sellel päeval oli ilm hästi soe Arktika kohta soe temperatuur oli seal kuskil ikka veidi üle 10 kraadi. Ja nüüd on niimoodi, et kui Moskadelon palav, siis nad jahutavad ennast sellisel huvitaval viisil, et nende naha sees olevate vere Soonekesed laienevad ja sinna läheb rohkem verd kui tavaliselt. Et sellepärast omandab siis marsa nahk niisukese punaka jume. Ja see tõepoolest tab marsa temperatuur natukene langeb, aga siin selle niisuguse imeliku tugevalt punaka tooni põhjuseks võis olla muidugi lisaks ka see, et, et päike oli madalal ja need punakad päiksekiired andsid veel seda punakat tooni sinna juurde. Ja nüüd, kui me seal niimodi olime, kõik oli väga tore, siis ikkagi mõnel korral need moodsad tõstsid oma pead ja see oli jällegi siis hea võimalus, et saab hästi lähedalt suur pikkadele objektiiviga teha siis morsa portreesid ja samal ajal siis vaadata, et milline see morsa nägu ikkagi lähedalt vaadates välja näeb. Ja noh, kehvadest ma ei räägigi, need on ikka niisugused nagu ette kujutasid. Aga silmad näiteks marsa silmad lähedalt vaadates väga huvitavad nihukesed, pisikesed ümmargused punnsilmad ja kui ta meie poole vaatas, oli kohe näha, et see pilk ei olnud kuigi terav, seal niukene tunds, pilk ja tõepoolest ütlevad geoloogid, et ta silmanägemine ongi kehva lähedalt näeb täitsa hästi, aga kaugemale läheb halvasti. Ja teine asi, mis oli väga huvitav selle looma näos olid vurrud, noh, tal on selline hästi tömpnina ja selle tömbi nina all hästi suur nisugune, lopsakas ülamokk võib öelda. Ja vot selle moka peal olid siis hästi palju selliseid heledat värvi, võrdlemisi jämedaid murrusid. Ja see andis talle natukene siukse naljaka või niukse lõbusa välimuse. Aga tegelikult need ei ole päris vurrud vuntsid vaid loodusteadlased ütlevad, et need on hoopiski kompe karvad. Noh siis umbes nii nagu meil kodus kassil, need ei ole urdneda kompe, karvad, need on tunnetusorganid, meeleorganid ja nüüd morsal läheb neid vaja siis, kui ta endale sealt mere põhjast kõhutäidet otsib. Sest näha ei ole seal eriti midagi seal, nii pime ja sellepärast polegi tal nägemisest suurt kasu. Aga siis nende kompe karvadega ta väga osavalt suudab eristada mis seal põhjas söödab ja mis ei ole söödav. Nii et see on talle eluliselt tähtis meeleorgan kookuse morsa nagu hästi suures plaanis. No kõigepealt oli ta lihtsalt väga naljakas, teisest küljest nagu vastuoluline, natukene nagu kurblik ja natukene ka kihvade tõttu ka hirmutav aga igatahes ülimalt kordumatu ja meeldejääv ilme. Nende vägevate isa marsa möiret saatel saab meie tänane saade otsa saade morskadest nendest Arktika ühtedest kõige ägedamatest loomadest võiks öelda lausa arktika vapiloomadest ja sellest, kuidas me neid seal Tšuksima siis vaatasime. Aga järgmise saate kavatsen ma pühendada nüüd sellele, millised on praegusel ajal siis tšuktši, maa, põlisrahvaste suhted ja kombed, nende marskade ja vaalade ja teiste mereloomade Kuula, kuula. Rändajat. Arktikas neutroobikas. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.
