Kuulete teist osa kuuldemängust Xiil Felixi mure, Siil Felixi jooksis kodust ära, sest ei kannatanud ema kavandamist. Nüüd on Felix mures, ta haigutab kogu aeg ja on väga unine orav. Johannes soovitas Felixi võimelda. Koer krants soovitas aga kohvi juua. Krants kutsus siil Felixi. Raab Johannese oma maja juurde kohvile. Oota, oota, Johannes. Aavik. Õnneks ei ole ühtki inimest näha, küll väsitas ärases ivamine jää või siiasamasse siruli. Kannata veel natuke kahekesi krants seda krohvi, siis lähed sa jälle endiseks. Jood Sophie näidimik kee Kulavad teosega krants, ehk vas niisama. Ma olen justkui kuulnud, et iga koera ei tasu usaldada või minu arust oli tal ausad silmas. Näe, tulebki. Käte kätte sain, pidin ootama seni, kuni perenaine köögist välja läks. Lõuad päris valusaks. Ega iga koer saakski niisuguse tööga hakkama. Mõelge ise, paned esikäpad lauale, ajad pea viltu, võtad kruusi sangapidi hambusse ja kruusis on tulile kopra. Ikka tasa ja targu, siis tuleb ettevaatlikult maha. Kui vähegi pead, liigutab kohe loksunkov põrandale. Siis käpaga ukse lahti. Ja nüüd ongi siis moff päris porikarvaline, teine tea kõlbaki. Oh kõlbab, kõlbab, perenaine joob järjest mitu kruusitäit ära ja ja siis ütleb küll anne virgut, Taavi joomaaeg. Mis sa pelgalt, Feliks, pane aga nina Gruusia, ega meil palju aega ei ole, varsti pean Kruusi jälle tagasi viima, muidu hakkab peremees perenaine pahandama. Oi lukuna. Kohv ei haise kunagi. Kõlab nii, vähemalt inimesed räägivad. Nio. Joo. Kui täitsa kärbseseene moi? Läks paremaks läks ja oli virgutav joomaaeg. Tui loo. See on siis tänu minu suure vaeva eest. Mina aus koer, petan perenaisele, ütlesin haigutamisest pääst. Aga sina ütled kole ja paigutad veel laiemalt kui varem. Siilil ikka sülg aru. Haigutaga terviseks, head päeva. Kruusi viis kaasa. Sa oleksid pidanud ka siin, tegi siin rohkem seda loba. Jooma voli selle hirmsa asja nimi. Vöök, inimesed joovad seda ja oskavad veel kahe käpa peal. Käia, võib-olla seepärast inimesed käivadki kahe käpa peal, seda much joovad. Või kes sealt tuleb, inimene või naabrilapsed, kas tulite kahekesi kapslisse, tere jale siines, mis sina siin teed, kuulsin Varblase käest, et koer läks kodunt ära ja käisin natukene kapsaid näksimas, kange maiuse isu tuli peale. Meie tulime jälle krohvi, ooh viik. Aga nüüd jälle kodu ris, kena ja viisakas koer oli temaga Me kohvi, jõime kohvi, mis ajas siilid ja oravad koertega kohvi, joovad, eeliksin, on uni ja väsimus, seepärast krants pakkuski talle muhvi, uni ja väsimus. Noorel loomal, see on minu poiss, ei saiale õhtuti kuidagi magama. Läksid muutku, aina jookseksid, käpad, sul ikka käivad käivodge? Käpad käivad, aga joosta ei viitsi. Iga jänesepoeg teab sündimisest peale. Kui kontides natukenegi roidunud tunne, siis tuleb teha tervisejooksu Vatmis, laiskus ja kõik. Oh ei mina jaksa joosta. Ma olen nii kohutavalt väsinud, kohe, tukk tuleb peale. Pole midagi pole midagi ohjaajamis laiskuse kontidest välja. Võtame nüüd ritta. Mõtleme sellele, et koer on läheduse, siis tuleb parem jooksuhoog tähelepanu valmis panna. Oi. Point, palun vabandust, öeldakse kogemata otsa tormatakse iga hästikasvatatud siilipoeg. Poiss ei öelda, kui kohtutakse. Tere päevast, emake tuul, mul on oluliselt joa armas. Väike Boydiook, kus sa küll olid ümber hulkunud nism? Niiviisi Kaaltoni koore, küll ma olen otsinud. Õed-vennad olid su pärast hirmsasti mures, arvasime juba, et rebane on subjete visanud. Nonii pahani teab nakkuda, meid veti viskab nii, kohe tõmbame okkad Ludusi, hakkame ujuma. Aga kui siil enam keras pole, siis saab rebanidel kergesti ninad, kinnid, krahvate. Ema. Kuidas sina küll kõik, et hea. Minu ema õpetanud mind ja ema ema jälle omakorda teda. Hiilide iidseid tarkusi antakse edasi põlvest põlve, suud juhu, nina ninaaktina ei tahtnud kuulata, ei viitsinud õppida abi. Mis sinust edasi küll kasvab? Vibras õieti minu juurest? Ma ma ei tahtnud lõunauinakut teha ja see ajas ka hinge täis, et sa ei lubanud mul kärbseseeni maitsta ja, ja, ja, ja, ning, Kärbseseened on nii hirmus vastikult hui ei taha nende peale mõeldagi ja magada tahaks hirmsasti. Ei aita miski, asi ei puu otsa ronimine, ei tervise jooksega kohvijoomine, kogu aeg tükib uni silma. Ma kardan, et olen vanaks jäänud. Kui teada tahad, siis õed-vennad magavad juba mitmendat päeva. Süda valutab, kuidas sinu pärast ei tulnud ja tund, muidu oleksin minagi juba pesa, õed-vennad magavad ja. Teevad lõunauinakuid jah, Kullo lüüktiga diil. Sügis on käes. Kaselehed on juba kandmist hõredaks jäänud. Tuul on külmemaks, kui poeb Joho okaste vahele. Mitmed tuttavad linnud on juba lõunasse lennanud, päevad on jäänud palju lühemaks, kõik tähendab, et sügis on saabunud, aga sügise järel tuleb talv. Üks mehe vanem sugulane on Ottomar. Kes kord talvel inimeste juurde sattus, rääkis, et talvel on tuul uskumatult külm, jääd maad katab siis valge ning külm asi, mis süüa ei kõlba, selle nimi on lumi. Kõik mets ja maa on talvel lund täis, kuskil polühki seent Marie kes seepärast teevad kõik siilid väga targasti ja magavad seni, kuni lumi jälle üles sulab. Tõesti, nii et ma pole siis haigega vana, jah, sa oled noor ja. Nüüd on aeg endale talveks pesa teha. Oi, ema, sellest ei tule küll midagi välja, ma nimelt ei saa puu otsa ronitud, korra juba proovisin, oravapoeg Johannes veel aitas mind, aga mitte kui midagi ei tulnud välja, kukkusin hoopis koera. Pähe Joarlik katiivi peagi puu peda ehitama nagu linnud või oravad. Iilid ehitavad endale mugavat pesa pehmetest lehtedest. Näed, kui palju neid maas onu tõmba ennast kerra, kuna ta pühendanud lehtedelt. Lehti küll, nüüd oleneb kõik katki ja ühtekokku ja põõsalle vaat ei too veel lehti juurde juurde veel ja veel. Ma juba nägin koos, ainult peitsid. Ma ei peida ennast, mul pole mängutuju. Ma ehitan praegu endale pesa asju värvis oma pesa loomulikult oma pesa. Iga siil ehitab endale talveks korraliku pehme pesa, nii et lähed ikka magama. Ülo on ka ju nii tore oleks koos mängida. Minu ema ütleb, et varsti tuleb lunima. Helgi, nüüd poisid ilusasti näägeemiseni, kevadel one tõttu täieliku võimu. Nägemiseni, Johannes, kevadel hakkame jälle koos mängima, eks nägemiseni, Felix. Hoian sulle kevadeks poor pähklit. Mul on üks salakoht, aga ega ma kellelegi ei ütle, et see on selle suure tamme. Ning silmakesid kinni. Pidu hästi, siilipoeg, teelik. Käivad vahelt unituuleks suur ja sügav uni. On sul soe ja vaegus. Lõppes kuuldemäng Siil Felixi mure osades Siil Felix, Peeter Oja, Orav, Johannes, Priit Künnapas koer krants, Toomas Taimla jänes Ines, Helene Vannari siiliema Ines Aru autor leelo tungal muusika Tõnis Kõrvits, režissöör, helbe Sõerd, helirežissöör Mart puust helioperaator, Lilian Veldermann musitseerisid Jaak Jürisson ja Tõnis Kõrvits.
