Vikerhommiku saates saame nädalavahetusel rääkida ikkagi toidust ja, ja sellest on hea rääkida praegu pühade eel. Kui ettevalmistusi keegi soovib teha jõuludeks, siis praegu on just nimelt see õige aeg et mõelda, mida jõuluõhtul lauale panna või jõulupühal, millal need väiksemad perekondlikud kogunemised siis sel aastal on. Meil on stuudios külas Priit Vahar, kes on hobikokk ja toidublogija tervist. Tere hommikust ja häid saabuvaid pühi kõigile. Kui me mõtleme, mida tõesti siis jõulude ajal võiks pakkuda söögiks ja joogiks siis mõnes mõttes tasub, vaadati iga minevikku, et on, on hulk traditsioone, millest on, on mõttekas siis kinni pidada, mis annavad meile selle pühadetunde ja teisipidi, eks võib ka ju vaadata kuidagi loovalt, nendele asjadele, et ehk saab midagi uut ikkagi tuua lauale ja pakkuda maitseelamusena kingituseks. Ja igatahes kuna talvel ongi inimestel rohkem aega teha selliseid asju, mida suvel eriti ei tehta ja kuna ka praegusel ajal kahjuks saab jõule tähistada väga kitsas ringis siis oleks perega ühinenud söögi tegemine, üks võimalus jõulud natukene erilisemaks muuta. Aga selline küsimus on, ma arvan, paljudel inimestel enne igat jõuluet, kas teha midagi traditsioonilist või katsetada hoopis uusi asju. Noh, üldiselt on ju jõulud ikkagi selline pika traditsiooniga püha ja paljudel inimestel on olemas kindlad toidud, kindlad lõhnad, mis peavad kindlasti laual olema ja ema, milleta jõule ette kujutata, verivorst, hapukapsas, seapraad, just nimelt, aga samas maailm on suur, võimalused muutuvad meie ümber pidevalt paremaks, nii et laual võiks olla kõike. Võiks olla selliseid vanavanemate retsepti järgi tehtud toit vanadest kokaraamatutest tehtud toite. Samamoodi võiks olla traditsioonilisi retsepte, aga sellises uues kuues mingisuguse tänapäevase vimkaga. Ja võiks olla ka täiesti uusi asju. Et noh, vanavanemate retseptid kindlasti võikski sisaldada selliseid perekondi traditsioonilisi retsepte ja ka siis jah, kas internetist või vanades kokaraamatutest leitud asju. Ja selline pikalt unustatud vana asi, see mõjub ka täiesti nagu uus. Et mida mina kindlasti teen, on kartulivorstid. Mis on siis Raplamaa ja kitsamalt Märjamaa kandi traditsioon ja mille tegemist mina näiteks õppisin enda ristiemalt. Ja internetis on kartulivorstiretsepte piisavalt, me oleme siin kartulivorstidest ennemgi rääkinud ja minul on ka üks retsept internetist selline, mis just ärgitab tegema väikest kogust ja korteris või siis väikeses koduköögis, et et julgustada inimesi, et see ei ole suur ja keerukas töö ja samamoodi vaatasin alles turul. Seasoolt on müüa, kuhu vorsti panna ja seda saab osta ka meetriga, ei pea ostma mingita suurt pakki. Kartulivorstid on minu traditsioon ja samamoodi, mis on väga unustatud, asjad on võib-olla ja tänapäeval väga popid on kaunviljad näiteks oad ja herned. Ja mis veel turul jäi silma vana uus asi, näiteks naeris mille võiks ahju panna ja seaprae kõrvale pakkuda küpsena erist. Ja miks mitte suupisteks võtta, siis näiteks põldube need ilusti ära keeta soolvees ja siis läbi praadida näiteks peekoni õunatükkidega maitseb mulle väga mõnus suupiste jõululauale. Ja ka kes on näiteks taimetoitlane või niisama hummust armastab, et jätaks võib-olla jõuluajal kikerherned kõrvale ja võtaks kodumaised herned. Et jällegi selline popp kaunvili ja hummus, aga natukene ebatraditsiooniline siis tavalistest eesti hernestest ja võib-olla siis endale sobivate maitseainetega, mis ei pruugi ka alati nii idamaised olla. Või siis näiteks kui vaadata traditsioonilisi retsepte, aga mingis natukene uues kuues või mingisuguse vimkaga enda puhul näiteks traditsioonilist hapukapsast. Mina teen sel viisil, et hapukapsavedelik ei ole mul siis vesi või puljong aga minul on ta tume õlu pooleks õunamahlaga ja panen ka suhkrut. Et see annabki jällegi traditsioonilisele kapsale hoopis teistsuguse sellise sügava ja mõnusa jõuluse maitsevarjundi või keegi näiteks, kes ei soovi rasvase sealihaga kapsast teha, kasutagu näiteks kana, kintsuliha, et jällegi kõik on traditsiooniline, aga mingisuguse kerge vimkaga vastavalt inimese enda maitsele. Ja ma saan aru, et see on mõnes mõttes ikkagi soovitad seda, et teha ise neid asju, et mitte minna poodi seda tanguvorsti ostma, vaid kui on soov näiteks tõesti pakkuda mingit vorsti, verivorst või, või tanguvorst või kartulivorst, siis proovida, leida see aeg ja et komponendid ja siis võta ühiselt see tegemine ette. Ja just nimelt see, kui ma ütlesin, et võiks olla laual täiesti uusi asju selle all ma pean silmas ka seda, et, et ka uus asi ei pea tähendama midagi seninägematut ja enneolematut ja väga peent toidutrendide järgimist. Et see võib ju tähendada uut asja ka mingi konkreetse seltskonna puhul, mõne perekonna puhul või mõne konkreetse sööja jaoks. Sest et mis ühe inimese jaoks on teada-tuntud traditsiooniline toit või siis jõulutoit võib ju teisel olla täiesti uus ja huvitav asi ja ega ei pea ju piirduma eesti köögiga, võiks ka vaadata teiste riikide rahvuskööke näiteks ja huvi pärast midagi sellist teha. Näiteks Portugalis süüakse Bakalaud ehk siis kuivatatud ja hiljem leotatud ja keedetud turska. Austraalias on lambapraad, Põhja-Ameerikas kalkun. Ja samuti võib selline mõiste nagu uus asi sisaldada ju ka midagi enese jaoks, sellises mõistes, et mingi uue asja selgeksõppimist mingi uue toidu tegema õppimist. Et kui nüüd inimesed natukene mõtlevad, et kas te olete näiteks verivorsti teinud ise või olete te näiteks teinud sõira ehk siis Lõuna-Eestis levinud kohupiimajuustu või kas te olete terve pardi kunagi ahju pannud või kas te olete ise teinud pasteeti või kas te veel oskate sülti keeta, äkki on teil mõni vanaema retsept? Ehk et jah, miks mitte õppida ära iseenese jaoks midagi uut tegema. Et sellised oskused, mida kunagi peeti täiesti enesestmõistetavaks ja nüüd on vahepeal vaikselt hääbuma hakanud, et sellised oskused ära ei ununeks. Aga sa võiksidki pakkuda meile mõne retseptiga välja siis et kui juba pasteediks tõttu oli, siis kas oma koduköögis on lihtne seda ette võtta ja ma vaatasin välja pasteeti, ma teen tihti, enamasti ma teen seda lihaveisemaksast, aga ma vaatasin välja ühe pasteedi, mille ma olen teinud spetsiaalselt jõululauale kunagi ühe retsepti. Ja see pasteet on hoopis kanamaksast ja kanamaks on selline väga kergesti kättesaadav väga odav, aga täiesti alahinnatud tooraine, et enamasti Eestis inimesed ostavad kassile seda. Aga tegelikult tasuks ka ise süüa. Tasubki siis võta üks poolekilone pakk kanamaksa sibulat, küüslauku, no ütleme umbes üks sibul, kolm neli küünt küüslauku, 100 grammi võid, neli sentiliitrit, konjakit või siis näiteks Kointrood, mis on apelsiniliköör või kalbados, mis on õunaviin. Ja siis maitseaineid, võikski panna selliseid jõuluseid, et minul käib sinna sisse pool teelusikatäit jahvatatud vürtspipart, pool teelusikatäit kaneeli, pool teelusikat soola, kolm teelusikat, pruuni suhkrut, kuna maks armastab alati suhkrut. Ja siis veerand teelusikakaupa veel jahvatatud nelki, veerand teelusikat, veerand teelusikat, jahvatatud muskaatpähklit ja veerand teelusikat, jahvatatud musta pipart ja väike tera sidrunimahl. Aga noh, seda ei pea panema. Ja garamellitud sibulad, mis käiks sinna pasteedi juurde, sinna oleks vaja siis paar suurt sibulat ja kaks kolm teelusikatäit pruuni suhkrut võib ka olla tavaline valge suhkur ja siis sorts palsaamikat eksis palsamiäädikat ja nagu pasteet ikka. Kõigepealt võiks siis panna pannile natukene õli ja sibul ja küüslauk kergelt läbi praadida õlis. Ja seejärel lisada siis paariks-kolmeks tükiks lõigatud kanamaksad ja veel kord praadida läbi ja lisada kõik maitseained, mis siis on lisatud, mis ma siis ennem ette lugesin, välja arvatud siis, või, ja konjak tuleks siis läbi segada neli, viis minutit praadida ja pärast praadimist lisada siis samale sellisele kõrgele pannile võib ka poti põhjast teha, lisada klaas vett või klaas puljongit, vähendada kuumust ja pool tundi veel kaane all hautada, neid maksasid koos sibulaga ja maitseainetega. Ja kuidas keegi pasteeti teeb, selle segu võib valada blenderisse või köögikombaini ja seal selle puruks lasta ja siis juba ka või ja konjak lisada. Aga kestab sellist Trustikaalsemat pasteeti, see võib teha seda siis hästi madalatel pööretel ja natukene jääb tükilisem, aga kes tahab pehmete siidist tekstuuri, see võib siis blenderis või köögikombainis pikalt lasta ja kes tahab sellist vanakooli struktuuriga pasteeti, see võiks kasutada hakkliha masinat. Ja tulebki selline ääretult mõnus ja jõulumaitseline pasteet ja et sinna juurde teha garameelitud sibulad ei olegi siis muudkui ratastega lõigatud sibulad panna õliga pannile ja praadida. Kuumus võiks olla isegi noh, päris sibula ei hakkaks kõrbema, kuid sihuke kestmine, keskmine kuumus ja iga sibula kohta võiks olla üks kuhjaga teelusikatäis pruuni suhkrut või siis tavalist suhkrut. Ja kui sibul on juba pehme ja suhkur hakkab juba õrnalt niimoodi karamell istuma ja sibul hakkab värvi muutma, et on näha, et tekib juba kerge siuke karamell istumine, siis võib lisada sortsu palsamiäädikat kuumust vähendada ja siis veel natukene haududa lasta ja siis jääbki selline mõnus karamell-line sibulane magushapu, selline sibulamass jääb sinna pasteedi peale ja pasteet nagu ikka, maitseb väga rest saiaga peale võiks raputada ka rose pipart, et selline jõulune pasteet, kus siis ei maksa koonerdada või ka alkoholi vähe aga kvaliteetset ja siis just sellised jõuluga seonduvalt vürtsid nagu vürtspipar, kaneel, nelk, muskaatpähkel ja mida iganes, sellist veel maitse järgi. Kõike, mida näiteks hõõgveini sisse pannakse, võib panna pasteedi sisse. Kui me tumeda õlle oleme valanud hapukapsaste peale ja konjaki kontraale pannud pasteedi sisse, siis no mida me joome? No jõuluajal ikka õlut, mida muud? Et traditsiooniline jõulujook on ikka õlu, aga kes siis nüüd alkohoolset jooki ei soovi, aga tahab sellist midagi soojendavat manust, et siis mina ärgitaksin proovima kõikvõimalik kuumi jooke, mis ei sisalda alkoholi. Näiteks praegult on igas poes müüa ingveri napsi, mis on siis selline ingverijuuri põhine alkoholivabanaps ja neid on juba päris mitmelt erinevalt tootjalt. Suuremates poodides olen näinud isegi nelja-viit erinevat sorti. Et selline ingverinaps on mõnus, ta on soojendav, ta on tervislik, ta on seedimisele hea immuunsüsteemile, et väga mõnus asi. Talvel kindlasti taimeteed, et piparmünt kibuvitsaõun, tasuks proovida vana kooliteed näiteks nagu köömnetee igasugused ravimtaimede segud, et miks mitte selliseid toredaid teesid juua ja nendega eksperimenteerida. Mahla saab alati kuumaks ajada, näiteks jõhvikamahla kasutada, teha siis nagu hõõgveini ainult veini asemel kasutada jõhvikamahla erinevate glögi maitseainetega näiteks või kodus kätte puutuvate maitseainetega, et lihtsalt kuuma mahla pakkuda. Õunamahl sobib väga hästi kaneeliga näiteks ka glögimaitseainega, astelpaju, mahl ja mesi jällegi väga tore. Mustsõstramahl väga tervislik. Kuumalt siis mida iganes, sellist huvitavamat ja näiteks ka puljong on selline tore jook jällegi jõuluajal on pikemalt aega keeta sellist asja. Täiesti teenimatult on unustatud selline söök, jook nagu puljong pirukaga, et tasuks võtta näiteks ette ja üks korralik puljong keeta väga mõnus talvine jook. Aitäh nende vihjete eest. Hobikokk ja toidublogija Priit Vahar. Ja viite sellele jõulumaitselisele kanamaksapasteedi leiab ka meie vikerraadio koduleheküljelt, et siis tänase saate, tutvustas Alt.
