Tere varahommikust on teisipäev, 28. veebruar,  viimane veebruarikuupäev täna hommikul ja televisioon alustab,  viis minutit on puudu kella seitsmest. Tere hommikust ja kes on ärganud, siis teadke täna on  vastlapäev ja täna on see päev, kui tasub mäe peale minna  või siis tänaval selline kiirem ja libedam liuglasta. Nojah, võib olla kuskil saab liugu lasta,  ilmselt on ka paiku, kus tegelikult on see peaaegu  praktiliselt võimatu, sellepärast et must maa juba paistab. Vihma on sadanud, soe on väljas, täna tuleb  ka selle nädala kõige soojem päev, vähemalt  nii on lubanud tänases Postimehes siis sünoptik Merike Merilain. Aga ma arvan, et isegi inimesed võiksid saata meile  soovitusi näiteks televisiooni kodulehele  või meie Facebooki, et kus kohas saab veel vastlaliugu lasta. Ma ei tea, kas Tallinnas on mõni selline tore paik,  kuhu siis väike kelk tagumiku alla ja mida pikem liug,  seda toredam, ehkki linakasvatajaid nii enam ju ei ole. Ja linakasvu see kõik ei mõjuta, aga lihtsalt on tore. Kui ei saagi vastlaliugu lasta, siis kindlasti vasta  traditsioonide eest. Nii palju saab jälgida, et, et süüa süüa täna hea mitte  ainult kukleid, süüa, hernesuppi, sea jalga ja,  ja teha selline mõnus võib olla mitte lõuna,  võib-olla isegi õhtu, selline pikem õhtusöök vastla roogadega. Ma arvan, et see annab ka selle hea õige tunde. Ja muidugi vurritamine. Ma ei tea, kas tänapäeval ütleme linnakeskkonnas sellisest  luustvurri veel tehakse. Vabaõhumuuseumis kindlasti Rocker Mares tehakse seal isegi  jagatakse õpetussõnu, kuidas see vurr päriselt  ka teha, selline, et see tõeliselt ka töötaks. Aga koduste vahenditega saab purju meisterda. Ja jaa, muidugi ei pea olema neid konte. Jah, et kui, kui mõni meeleolukas lugu on vurja valminud,  siis võite ka julgelt selle üles filmida  ja meile saata, et, et mis toredat muusikat vurriga teha annab. Rahvatraditsioonide järgi naised täna vastlapäeval väga  rabama ei peaks, kui vähegi võimalik, hoidke tagasi,  aga no kui ei ole siin kaasaegses ei ole midagi teha,  siis tuleb tööde Kõlab see kenasti muidugi, naised läksid kõrtsu vanasti  vastav päeval, et. Päev iseenda jaoks. Päev iseenda jaoks absoluutselt just, aga lilleseade päev on  ka täna, siis on veel hambahaldja päev, mis mulle meeldib,  hambahaldja, selline tore tegelane keskajast saadik juba kusjuures,  aga meile ta ikkagi jõudis siia Eestisse üsna hiljuti alles,  nii et sina oled hambaharjaga kokku puutunud. Mina olen kokku puutunud selle traditsiooniga,  kus hambad tuli visata ahju otsa. Ja siis tuli hambahaldjas neile järgi veel ei tulnud järgi. Soovida, et, et kasvaksid uued, terved, tugevad hambad sulle. Aga vastlapäevaga seoses on ju karnevalide hooaeg,  tegelikult on lõppemas, sellepärast et homsest algab ki suur paast. Me räägime täna televisioonis ka paastumisest. Kui seda tahta teha, siis võiks seda teha nõnda,  et see tervisele tegelikult ka positiivset mõju avaldab,  mitte siis negatiivset, nii et täna hommikul,  viimases ei eel viimases pooltunnis natuke pikemalt sellest  juttu ka, aga kui karnevalidest juba juttu tuli,  siis erinevates maailma paikades karnevale korraldatakse. Tenerifel on aga üks karnevali, mis siis on Euroopa suurim  ise selline väike koht, aga vaata, kus saavad hästi hakkama  sellise suurejoonelise asjaga. Oskavad pidutseda, sest sealsed karnevalid kestavad ju mitte  päeva kaks, vaid terve nädala ja, ja Eestis on  ka suur gildi hoones on reede õhtul üks keskaegse  vastlakarnevali selline pidu toimumas, et,  et kui te olete Tallinnas liikumas, siis tasub võib-olla  läbi astuda ja vaadata, mismoodi keskajal vastla karnevali  tähistati siin Tallinnas. Nii on aga hoolivad autojuhid, said politseinikelt kommi,  see kõik juhtus eile ja see on seotud selle teemaga,  millest ka meie siin televisioonis oleme mitu korda rääkinud,  teomeetris sai anda lubadusi, kuidas siis liikluskultuuri  paremaks muuta, kuidas igaüks saaks panustada. Ja kuna politseinikud lubasid, et teevad  siis üllatuse, kui see 100000 linnukes nii-öelda seal  teomeetrise äis tuleb, see on täis tulnud. Ja eile siis kõik need, kes olid kaine, seal politseil kommi. Kas oli? Mina ei saanud? Ja mina ei sõitnud eile autoga, minul on juba see roheliste  lubaduste aeg, et ei sõida autoga. Mulle jäi silma üks väga põnev uudis, nimelt seotud Viljandi  Ugala teatriga. Ja eelmisel kolmapäeval toimus Viljandi Ugala ajutises  teatrimajas Black boxis viimane või viimane etendus eile  ja viimane uudis ja eile siis pakiti asjad  ja ja võeti teekond ette. Ugalasse. Ja ja homme, esimesest märtsist algab ka teatrikuu  ja seitsmeteistkümnendal märtsil. Muuseas siis katsume meie olla ka hommikul seal Ugala teatris,  et saada see päris õige uue teatri tunne kätte. 27. märtsil rahvusvahelisel teatripäeval jagatakse Eestis  ka teatripreemiaid. Aga 28. veebruaril kell seitse hommikul alustame esimeste uudistega. T? Tere hommikust ka siit uudistestuudiost. Eesti logistikasektor annab tööd ligi 92-le 1000-le inimesele,  riigieelarvesse panustab aga üle miljardi euro aastas. Eesti kaudu on transiitkaupade vedu aga mõnevõrra kallim,  kui seda teha läbi Läti või Soome, selgub Eesti logistika  konkurentsivõime uuringust. See on üks põhjusi, miks Eesti ei suuda naaberriikidega  kaupade veos võistelda. Uuringu viis läbi audiitorfirma Prise Waterhouse Coopers. Audiitor Teet ender ütles meie raadiouudistele,  et logistikasektori mõju meie majandusele on üsna märkimisväärne. See annab 18 protsenti SKT-st. Paraku on oma mõju meie transiidisektorile  ka poliitikale. Aktsiaselts Tallinna vesi viis tariifivaidluse  konkurentsiametiga riigikohtusse. Varasem ringkonnakohtuotsus andis õiguse konkurentsiametile  2007. aastal Tallinna vee ja Tallinna linna vahel tehtud  veeteenuse osutamise lepingu muudatus fikseeris veetariifi  13-ks aastaks. Leping andis Tallinna veel õiguse tõsta hinda igal aastal  tarbijahinnaindeksi võrra. 2010. aastal jõustus aga ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus,  mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse järgi põhineb vee hind põhjendatud kulude  ja tulukuse, mitte tarbijahinnaindeksil. 2011. aastal konkurentsiamet Tallinna vee järjekordset  hinnatõusu ei kooskõlastanud ja ettevõte pöörduski kohtusse. USA senat kinnitas miljardärist investori Willb Ross  president Donald Trumpi administratsiooni kaubandusministriks. Rossil, kelle varade suuruseks hinnatakse 2,9 miljardit dollarit,  on laialdased ärisidemed üle kogu maailma. Ro allkirjastas leppe USA valitsuseetika ametiga,  mille järgi ta lubab taganeda 40-st ettevõttest  ja investeeringust 90 päeva jooksul pärast ministriks kinnitamist. Veel 40-st ärisidemest lubas ta taganeda 180 päeva jooksul  pärast ametisse kinnitamist. Miljardär rossi tuntakse raskustesse sattunud terase  ja söekompaniide ülevõtjana, kes need kasumisse pööras  ja seejärel maha müüs. Tema ülesandeks saavad kaubandusvaidlused eelkõige Hiinaga,  keda süüdistatakse USA turu üleujutamises odavate metallidega. Ross pooldab ka Hiina impordile kõrgete tariifide kehtestamist. Riiklik lepitaja Henn Pärn on täna viimast päeva tööl. Pärn annab pärastlõunal ameti pidulikult üle uuele  riiklikule lepitajale Meelis Virke poole  kes asub ametisse homsest. Enne peab aga Enn Pärn allkirjastama Narva haridustöötajate  Liidu ja Narva linnavalitsuse vahelise kollektiivlepingu. Töötüli on lepitaja menetluses olnud alates 2015. aasta suvest. Kokkuleppele ei suudetud jõuda ka õpetajate kontakttundides. Eestis on probleem, et õpetajate ühendustel puudub sageli partner,  kellega oleks võimalik sotsiaaldialoogi pidada. Seetõttu tunnustab Henn Pärn Narva linnavalitsust,  kes on positsioneerinud ennast tööandja esindajana. Pärn tunnustada Narva haridustöötajate liitu,  kes on olnud järjepidevaks ja konstruktiivseks partneriks  õpetajaskonna huvide esindamisel. Pärnu bussijaama ehk ühistranspordi keskterminali ehituse  riigihange on lõppenud ja bussijaama hakkab ümber ehitama  Tartu firma Eviko. Ehitus peaks lahti minema aprilli alguses  ja uus terminal saab plaanide järgi valmis 10 kuuga  ehk vabariigi 100.-ks sünnipäevaks. Bussijaama ehitus muudab ka lähipiirkonna liikluskorraldust. Tulevikus kaob ära platsi keskel olev busside parkla  ja loodav bussijaama hoone nihkub natukene praeguse platsi peale. Bussijaama servas asuvad müügikioskid ja tualettruum aga lammutatakse. Ehitamise ajal hakkavad bussid reisijaid peale võtma ringi  ja Rüütli tänavalt. Ning täna on vastlapäev mitmel pool üle Eesti saab tutvuda  Eesti rahvatraditsioonidega. Juulis toimuvaks noorte laulu ja tantsupeoks ette  valmistuvad Tartu koorilauljad ja tantsijad,  mängivad aga Tartu lumepargis rahvamänge veavad köit  ning tehakse ka lõke, mille kohal keedetakse valmis üks õige hernesup. Eesti Rahva Muuseumi esindajad panevad püsti aga vastla  päeva teemalise telgi ning tutvustavad ka rahvakalendri  ürgse tähtpäeva kombeid. Ja kindlasti ärge unustage ka vastlakukleid. Nii palju esimestest uudistest kohtume taas kell pool kaheksa. A. Igal aastal tehakse Tallinna ja Helsingi vahel ligi üheksa  miljonit reisi ja probleem on selles, kuidas sadamates  siis autod saaksid kiiremini liikluses se sukelduda,  oma asjaajamisi hakata ajama. Ja Miktaris oli siis selline tore kokkusaamine,  kus viis erinevat nutikat, firmat pakkusid oma lahendusi  kolm Eestist, kaks Soomest. Loodetavasti mõni läheb neist ka töösse ühel hetkel,  sellepärast et kui siit sadama poolt veoautod liikuma hakkavad,  siis tuukri tänaval meil kõigil, kes me oma igapäevaseid  asju ajame juba läheb keeruliseks. Aga täna tänastest teemadest kohe räägime lähemalt. Aitäh õpilased jagavad õpetajatele soovitusi tunnis korrahoidmiseks. Jaa. Kutsume teid üles valima möödunud aasta parimat keeletegu. Arst räägib, mida saab levinud ülekoormus vigastuste  ärahoidmiseks teha töötaja ja mida tööandja. Ja paastumisest räägime täna hommikul sellepärast et täna on  vastlapäev homsest alates kuni ületõusmis ülestõusmispühadeni,  siis mis on aprilli keskel on paastuaega  ja kui te tahate selles osaleda, siis kuidas seda peaks  tegema nõnda et tervisele oleks sellest ka kasu,  sellest räägime täna. Meie saate kolmandas pooltunnis. Ja pisut särtsakat ja temperamentset muusikat  ka tänasesse hommikusse. Viva tango kollektiiv, kes on spetsiaalselt naistepäeva  jaoks ennast nii-öelda kokku pannud, ehk  siis head muusikat, täna hommikul teeme otsa lahti  ja naistepäeva eel on kontserdid tulemas,  siis saate juba nautida täiel rinnal. Ja hiiglaslikud küülikud on ka täna hommikul pärast kella  poole üheksaseid uudiseid Tiiu ja Eero. Aga milline on vastlapäeva ilm Eestis ja mujal maailmas? Tere hommikust. Eesti vanarahvas ütleb, et kui on soe vastlapäev,  tuleb ka soe kevad ja praegu tõesti siin väljas on ikkagi  üsna-üsna soe. Igal juhul lumi sulab ja räästad tilguvad,  nii et võib vist seda sooja kevadet igal juhul ootama jääda. Aga kella kuuese seisuga oli kõige soojem Eestis,  Võrus ning Pärnus, seal oli pluss neli kraadi kolm kraadi  sooja on Tallinnas, Haapsalus, Viljandis  ning Tartus kaks kraadi Kärdlas ning üks kraad Kuressaares,  Narvas ja Rakveres. Täna päeval on pilves selgimistega ilm ning kohati sajab vihma. Õhtupoolikul sajuala laieneb ja pilvisus  siis ka ühtlasi tiheneb. Tuul puhub täna kagust ning lõunast viis kuni 10,  saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis  ning sooja tuleb kolm kuni kaheksa kraadi. Kolm kraadi tuleb Kärdlas neli, Kuressaares  ja Haapsalus viis Tallinnas, Rakveres ning Narvas,  kuus-Pärnus seitse, Võrus ja Viljandis ning kaheksa kraadi Tartus. Sarnaselt Tartule tuleb kaheksa kraadi sooja  ka meie lähinaabrite juures Riias, kus tuleb vähese  pilvisusega ilm. Sama palju sooja on veel oodata ka Londonis,  kus taevas on pilves ning Pariisis, kus täna sajab vihma. Oslos tuleb aga kolm kraadi sooja ning seal on oodata lumesadu. Aga meil tuleb täna kuni kaheksa kraadi sooja  ning sajab vähest vihma. Toredat hommiku algust. Aitäh Sirlele ja on ootamas siis selle nädala kõige soojem  päev meid ees, see teeb rõõmsaks. Muuseas, Tallinnas on olnud ka tänasel kuupäeval,  28. veebruaril, see oli siis aastal 1947  ka 29 külmakraadi. 29. Ja ma tahtsin rääkida ühest põnevast projektist,  nimelt Tartus Tartu laulustuudio laulupesa filmis läbi aasta  üles laste laulude muusikavideod ja nende kõikide laulude sõnad,  sõnad ja viisi on kirjutanud laulupesa lauluõpetaja Airi  Liiva ise. Tegemist on sellise suure projektiga,  milles osales 180 Tartu ja Tartumaa last  ja kõiki neid. Muusikavideoid näidatakse 15. märtsil Tartus sinamoni kinos  ja 18. märtsis märtsil Tallinnas Artise kinos  ja millised need välja näevad? Kahes näidet kse ka ja sealt edasi juba ETV kahes,  eks ole. Aga millised need videod välja näevad,  kui palju lusti ja energiat ühest sellisest videost  hommikusse kaasa võtta saab? Väikese väikese ülevaate anname ka teile,  pärast seda on juba vussimiisu aeg. Ma ei taha siia ära maput. Panna oma saapaid ritta tahan nägu asjad söögilauda võtta. Passi kingi. Sakeele. Tahan. Ei taha ma ise. Ei tea? Anima, mis väga tihti pea Ja juurikates suppi kogemata ja koos jupi ma. Ei taha igal õhtul pesta, hambaid, koolis lugeda ei taha  vaikset lambad. Ei taha kanda kindaid, salli metsi. Palun päästke mind, ma tahan olla üksi. Ei taha, ma ise ei tea, kas olla natuke ka? See on 100 väikest last. Üks on torise ja teine virki raps. Ma võin nurda, kui ermas pehme kass. Kade olla? Palun, andke mulle multikateks. Luba. Ja. Aga Koeru keskkoolis toimub täna üks väga põnev üritus,  nimelt mõttetalgud kooli keskkonna edendamiseks  ja parandamiseks et kõik ennast seal paremini tunneksid. Nii õpilased kui õpetajad ja keskkooli õpilasesinduse  president Hannes Linna on täna hommikul ka juba varakult televisioonis. Tere hommikust, Hannes. Ja tere hommikust. Tõepoolest on meil täna üks väga vinge üritus toimumas,  see on juba nüüd veebruarikuus meie koolis teine üritus,  nimelt kuuendal veebruaril külastas meie kooli 14 tuntud  professionaali üle Eesti, kes siis andsid meile erinevaid koolitunde. Muuhulgas olid seal näiteks Linnar Priimägi,  lastekirjanik Mika Keranen, Marina Kaljurand  ja paljud teised. Ja nüüd siis juba 28. tõepoolest juba täna lõunas kell 12 30  hakkab juba uus üritus, mida korraldab taas kord. Õpilasesindus on Koeru keskkooli mõttetalgud. Hannes, kui ma vaatasin seda päevakorda,  mis siis täna arutlusse tuleb, siis eriti mulle meeldis  tegelikult see tunnikord ehk et see, mis põhjustab peamiselt  peavalu ju õpetajatele ega õpilasi, nii väga see ei sega,  kui teised seal kõrvalpildis sahkerdavad  või mingisugune muu jutt käib. Õpetajad lähevad täitsa närvi. Kas teil on oma plaan kuidagi neid õpetajaid nüüd järje  peale aidata, mismoodi tunnis tegelikult peaks korda hoidma,  mismoodi õpilased enda poolt vaadatuna seda näevad  ja on see üldse õpilaste jaoks probleem? No ilmselt kuidagi teatud vanuses ei teadvustada seda,  et see võib olla mure küsimuseks, kui kui jõutakse võib-olla  vanemasse ikka siis mõeldakse tagasi vaadates võib-olla  kergelt isegi miks mitte pisar silmas, et miks ma olen  sääraselt käitunud, aga aga muidugi ma arvan,  et see on mureks õpetajatele ja ka tunneb sellest nii-öelda kurbust,  mõni kaasõpilane, kes peab nii-öelda selle tunni korra  rikkumise all kannatama. Aga antud päeva eesmärk ongi see, et me saame panna ühe laua  taha nii kooliõpetajad, koolitöötajad, õpilased,  spetsialistid väljastpoolt kooli ja saame ühiselt leida  nii-öelda lahenduse sellele olukorrale. Nonii mingi lahendus õpilastel ilmselt juba endil  ka peas mõlgub. Lihtsam on ilmselt alustada sellest, et milline on see õpetaja,  mida ta teeb tunnis, kelle tunnis on kord. No ilmselt me niimoodi omakeskis natuke õpilasesindusega  eile õhtul arutasime ka ja leidsime ühiselt,  et oluline on see, kui õpetaja üritab kaasata õpilast üritab  kuulata ära tema arvamust, et kui õpilane nii-öelda ütleb  üheselt juba esimese asjana, et jää vait  ja siin ma ei kaasa ja et see ilmselt ei ole õige lähenemine,  et kui klassis on nii-öelda jagatud omavahel juba ära ülesanded,  kes võib-olla tõmbab kardinat alla, kes jagab  selle paberilehti ja kõik tunnevad, et neil on nii-öelda oma  roll klassikomplektis täita, siis ilmselt võib olla  loodetavasti vähemalt ununeb see ära, et peaks võib-olla  mõtted ajavil kuskile tunniteema eemale viima  ja aknast välja vaatama, lollitama õpetajat segama,  et ehk on lootust, et need asjad siis Aga millegipärast on neid olukordi ikkagi rohkem,  kus sahkerdatakse tunnis kui neid, kus tegelikult  hiirvaikselt õpetajat kuulatakse. Miks. No see on ilmselt hea küsimus, et paljuski ma arvan,  et mina isiklikult lükkaks selle mingil määral nii-öelda  sinna puberteedi ea juurde natukene kuidagi niisugune  tähelepanu ja enesetõestamine tundub võib-olla sellises  vanuses nagu eriti oluline ja ja, ja huvitav on nagu see,  et me natukene rääkisime ka viienda klassi poistega ühel  päeval enda enda 11. klassiga, et kuidas on nagu aja jooksul  tegelikult asjad muutunud, et enam ei käid ukselt uksele  ja enam ei mõelda selles, et mis koolis vahetunnis teha,  et ajad on nagu muutunud ja oluline on ilmselt kooli  asjadega kaasas käia, et need tänapäeva noored lähevad  esimese asjana koju ja teevad arvutilahti. Aga mind huvitab ikkagi see tunnikord, mida õpetaja peaks tegema. Sa ütlesid jah, et ta võib olla kaasa seal juba tunni  alguses jagab need ülesanded ära. See on üks hetk, kardinad on alla tõmmatud,  kõik on istunud, nüüd algab tund. Mida õpetaja saaks teha, et õpilased teda kuulaksid? Õpilastepoolne nõuanne. Ilmselt ongi see küsimus, et tuleb tund muuta natukene huvitavamaks,  see on näha ka meie nii-öelda tänasest päevakorrast,  et me oleme teemaks toonud nutitunnid õpimotivatsiooni. Et mis see nagu on, et mis neid noori motiveerib,  mida me lisama peaksime sellele, et nii-öelda oleks noortel  tunnis huvitav, sest et paratamatus on see,  kui hakkab igav, siis hajub ka tähelepanu  ja hajub ka. Ilmselt võime keskenduda ja, ja siis nii-öelda tegeleda sellega,  mis tunnis reaalselt oluline on. No võib juhtuda, et tunnis ongi kolm-neli-viis inimest maksimaalselt,  kes tegelikult seda tundi segavad. Teised on ka nendega hädas, kuidas kaasõpilased saavad neid  õpilasi mõjutada? Jah, tõepoolest, see on enamasti fakt, et klassis on,  niimoodi ei ole terve klassikomplekt need,  kes nii-öelda tunde segavad, vaid on üldiselt mõned üksikud õpilased. Seega omakeskis me nagu taaskord arutasime,  et ilmselt on lahendus parim see, kui nii-öelda see teine  õpilaskollektiiv suudab oma selja sirgu lüüa  ja mõelda nagu kaasa sellele, et tegelikult,  kui neile võib olla mingil määral omalt poolt vastu hakata  ja öelda, et see meid häirib, siis see on ilmselt võib-olla  kohati nagu tolereeritav ja mõistetav ka teiste õpilaste  poolt aga samas ka selliste küsimuste lahendamiseks. Meil on koolis ja väga paljudes teistes koolides loodud  ka erinevaid organisatsioone, nagu näiteks on tugiõpilaste  omaring Eestis või või meie koolis õpilasesindus,  kes nagu ei karda ühtegi asja, et vajadusel tuleb minna kas  või ministeeriumisse ja muuta või teha vähemalt ettepanek  seal põhikooli gümnaasiumi seaduse muutmiseks. Need on nii suured asjad, mulle ikkagi meeldib,  kui kuidagi kooli sees ise õpilased saaks nende asjadega hakkama. Mismoodi koeru koolis saadakse selliste tunni rikkujatega hakkama? No selles suhtes, et näiteks üks lahendus on meie koolis  praegu loodud, see, et meil on nii-öelda lisaklass,  kuhu vajadusel kui tõesti tunnikorda mõne õpilase poolt juba  läinud totaalselt käest ära saab saata nii-öelda õpilase  klassist välja. Aga vähemalt minu meelest isiklikult ei ole see nii-öelda  parim lahendus ja see on näha ka nii-öelda riiklikust poliitikast,  et üldiselt eeldatakse seda, et nii-öelda need tunnisegajad  pigem kasutatakse õppeprotsessi ja üritatakse leida mingi  teine lahendus, aga selles suhtes ma näen  ka enda koolis, et on positiivseid lahendusi. Et kui nii-öelda õpilastele läheneda niimoodi,  et nad tunnetavad, et nende ideed ja mõtted on kaasatud  siis üldiselt ongi reaalsus see, et seesama õpilane läheb  selle asjaga vähe lihtsamini kaasa. Hannes Linno Koeru keskkoolis õpilasesinduse president,  aitäh täna hommikul tulemast ja täna siis Koerus selline  vahva ettevõtmine koolis mõttetalgud koolikeskkonna parandamiseks. Tõepoolest, tunnikord on seal üks teema,  aga kõik see muu ka veel, millele siin Hannes osutas. Ja. Ja. Käimas on aasta keeletegu 2016 valimine ja tegemist on konkursiga,  mille. Mille on ellu kutsunud haridus ja teadusministeerium  ning mille kaaskorraldajaks on Eesti emakeele selts? Meil on täna telefonil Miina Nor Norvik emakeele seltsi  juhatuse liige, tere hommikust, Miina. Tere hommikust. No küsin alustuseks kohe, et kui palju töid esitati sellele  konkursile Et siis kokku oli 28 tööd esitati või, või  mis siin välja sai valitud siis edastamiseks,  nii et saaks rahvas siis hääletada. Kuna mõned olid lihtsalt topelt, et siis seal oli,  mõnes mõttes oli mõni töö lihtsalt topelt,  et tuli ühe nimetuse alla kokku tõsta, aga 28 on  siis see, mille hulgast saame valida. No kui suure töö emakeele selts tänaseks päevaks ära tegi,  et, et mille alusel te need 28 välja valisite? Ega siin emakeele seltsi nüüd juhatusel ei olnudki väga  suurt tööd, et pigem tuli üle vaadata, et nad vastaksid  siis statuudile, aga inimesed ikkagi ise,  kes esitasid, on need tekstid kokku kirjutanud,  need põhjendused, miks miski väärib seda keeleteo auhinda. Nii et, et need tuli lihtsalt siis läbi lugeda  ja vaadata, et vastaksid. No kaheksanda märtsini on võimalik kõigil inimestel oma hääl anda,  et, et mis siis edasi saab? Siis vaadatakse nüüd või. Loetakse nii-öelda need hääled kokku muidugi automaatselt,  aga sealt kuna rahva hääl ka loeb, et nimelt on olemas,  siis on rahvaauhind, et teise auhinna annavad  siis Eesti haridus ja teadus, ministrid,  kes on varem olnud ja praegune aga nii, et rahvas saab siin  tõesti panustada ja kaasa öelda, et et mis nendel on siis. Nii-öelda muljet avaldanud ja oluline on  ka see, et saab ka hääletada mitme teo poolt,  et ei ole mitte ainult et ühe peab kindlasti valima,  aga kui on mitu, mis silma jääb, siis kindlasti mitme poolt. Kaheksanda märtsini seda kõike teha saab internetis  ja seitsmeteistkümnes märts on see kuupäev,  millal siis ametlikult aasta keeletegu 2016 välja kuulutatakse,  kus, kus see toimub? Et sel aastal, siis toimub see Vändra gümnaasiumis. Nii et tõesti on valitud erinevad koolid  ka eelnevatel aastatel, et käia natuke mööda Eestit ringi  nende keeletegudega, et siis ka mingis Eestimaa nurgas oleks selline,  et nemad on just selle keskmes. Selle teo valimise ja hääletamise tulemuste kuulutamise keskmes. Aitäh, Miina Norvik täna hommikul meile keeleteost  pajatamast intervjuus interneti aadress oli  ka meie ekraanil nähtav, nii et tegelikult trükkige sisse  Google'isse keeletegu 2016 ja teile avanebki õige lehekülg,  millelt te saate minna ja oma valikud kirja panna. Aga lähme edasi, täna hommikust ajalehtedega. Ja tehke oma valik keeletegu ja siis vaadake,  mida ajalehed kirjutavad, annan teile väikeseid vihjeid  Eesti Päevalehes, pikem jutt teisel, kolmandal leheküljel  kohe sellest avalugu, et relvaloa jaoks saab psühhiaatri  tõendi kätte vaid korraks arstikabinetist läbi jalutades. Kõik kokku koos mantli seljast võtmisega kestis vaid viis minutit,  kirjutab siin ajakirjanik Priit Simson, kes  selle kõik ka läbi tegi. Ja on siis küsitud siin kommentaariga psühhiaater Jüri Ennetilt,  kes ütleb, et tõepoolest, et arenguruumi selles vallas veel  on ja toob ta sellise näite siin, et oletame Juhan nimi muudetud,  kes on maakonnas X tuntud püsikunde psühhiaatri juures läheb  psühhiaatri juurde, aga teises maakonnas  ja tal on sellel hetkel pisut helgem päev,  siis tõepoolest on võimalik, et ta selle tervisetõendi  ka väga kiiresti kätte saab. Ja süüdistab ta siin siis sedasama infosüsteemi,  mis igal haiglal on justkui enda omad ja nad kõik ei pääse  siis ühtsele süsteemile ligi, et teada saada patsiendi kohta  kõiki neid andmeid ja veel Tallinna ja Helsingi otsivad koos  lahendusi ummikute ja saaste vastu. Puudutab see mõlemat linna siis sellepärast,  et veoautode juhid, sõiduautode juhid, kõik need,  kes siis sadamas maale tulevad, nimelt aastas tehakse kuskil  üheksa miljonit reisi Tallinna ja Helsingi vahel  ja need ummikud ka on väga kiired tekkima nendel hetkedel,  kui laevad on tulnud sadamasse ja autod nendelt maha  hakkavad sõitma, Tallinnas võiks seda muret natukene leevendada,  siis reidi tee valmimine, et see liiklus seal ahtri  ja tuukri tänaval nendel hetkedel oleks pisut kiirem  ja ummikuid ei tekiks, aga ka selle valmimine võtab ju mitu  aastat aega, aga Miktoris olid erinevad tarkpead koos  ja kolm Eesti firmat ja kaks Soome firmat arutlesid  ja käisid välja ideid, kuidas seda probleemi lahendada. Aga järgmises pooltunnis räägime juba roheliikumisest  ja sellest, et on rahvusvaheline ülekoormus,  vigastustest, vigastuste teadvustamise päev  ja muidugi head muusikat, nimelt natuke tangorütme. Nüüd on nagu uudisteaeg. A. Tere hommikust. Eesti logistikasektor annab tööd ligi 92-le 1000-le  inimesele ja riigieelarvesse panustab üle miljardi euro aastas. Eesti kaudu on aga transiitkaupade vedu mõnevõrra kallim,  kui seda teha läbi Läti või Soome, selgub Eesti logistika  konkurentsivõime uuringust. See on üks põhjus, miks Eesti ei suuda naaberriikidega kokku  kaupade veos võistelda. Uuringufirma viis läbi audiitorfirma Brice Water house Coopers. Audiitor Teet ender ütles meie raadio uudistele,  et logistikasektori mõju meie majandusele on üsna märkimisväärne. See annab 18 protsenti. Paraku on oma mõju meie transiidisektorile  ka poliitikal. Tartu Ülikooli praegune rektor Volli Kalm peab oluliseks  vähendada ülikooli teadlaste projekti ja taotlus põhist rahastamist. Kalm ütles rektori valimiste eel Postimehele,  et ta tahaks kasvatada ülikooli instituutide  ja nelja valdkonna otsustusõigust. Raha jagamisel. Samuti rektoriks kandideeriv Margit Sutrop leiab,  et ülikooli teadusvaldkondi ei saa hinnata aga ühe  mõõdupuuga sest see tekitab ebaõiglust. Türgi kohus andis loa Saksa ajalehele ajakirjaniku zel  ametlikult vahi alla võtmiseks, kuni esi võetakse  süüdistused terroristlikus propagandas ja viha õhutamises  ning korraldatakse kohtuprotsess Türgi ja Saksa topeltkodakondsusega. Sel peeti kinni kahe nädala eest, kui ta ilmus  politseijaoskonda küsitlemisele seoses e-kirjadega,  mille ta sai oma valduses vasakpoolsete häkkerite rühmituse  Redhack käest ja mis avaldati Wiki Leaksi kaudu. Kirjutas artikli häkkerite rünnakus Türgi  energeetikaministri meilikontole. Minister on president Erdogani väimees. Saksa välisministeeriumi teatel tehakse aga kõik selleks,  et avaldada toetust ajakirjandusvabadusele Türgis. Testnahkusai Vachan ta ergournalist nes,  kel, Ostate? Siin. Isegi. ÜRO Julgeolekunõukogu hääletab resolutsioonikava üle,  mis näeb ette sanktsioonide kehtestamist Süüriale  keemiarelvade kasutamise eest. Venemaa on lubanud aga resolutsioonile veto panna. See oleks seitsmes kord, kui Moskva kasutab oma veto õigus  tähtsa liitlased kaitsmiseks. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koostatud  resolutsioonikava näeb ette sanktsioonide kehtestamist 11-le  Süüria kodanikule ja 10-le institutsioonile,  mida seostatakse keemiarünnakutega ligi kuus aastat kestnud relvakonfliktis. Resolutsioon keelaks ka helikopterite ja nendega seotud materjalide,  sealhulgas varuosade, müümise või tarnimise Süüria  relvajõudude või valitsusele. Ettepanekud järgnevad ÜRO juhitud uurimisele,  mille kohaselt on Süüria õhujõud heitnud helikopteritelt  kloriini sisaldanud tünnipomme. ISIS on kasutanud ka sinepigaasi. Eesti raamatukoguhoidjate ühing tunnustab aga parimaid  raamatukoguhoidjaid 40 nominendi seast valiti välja need,  kes seekord esiletõstmist väärivad. Eraldi toodi esile aga Mustvee linna raamatukogu,  mis tegutseb mitmekülgse teenuse ja kogukonnakeskusena. Tunnustatakse ka Tallinna Ülikooli akadeemilises  raamatukogus iseteenindusliku ööraamatukogu avamist  ning Tartu kõrgemas kunstikoolis professionaalidele suunatud  õpikeskuse väljaarendamist. Eesti raamatukogu hoidjate ühingu teenetepreemia pälvib aga  Lääne maakonna keskraamatukogu direktor Ilme Sepp. Uudiseid uuesti kell kaheksa, seniks mõnusat hommiku algust. Ja. Aitäh Liisule uudised kuulatud, tere hommikust,  viis minutit on kell pool kaheksa läbi täna vastlapäev,  28. veebruaril tuleks leida see võimalus,  kus üks pikem liugu lasta, see, ma arvan,  ei ole mõnel pool nii väga lihtne. Igal juhul. Angela on meile Kiviõli saatnud ühe pildi,  seal on võimalik vastlaliugu lasta Otepääl,  kindlasti on võimalik seda teha. See pilt on nüüd Kiviõli, seal on lumi maas  ja mõni küngas. Otse koduaknast ütleks, aga põnevad teemad on täna saates  veel tulemas. Rühihäired ja hiirekäsi on levinud kutsehaigused. Arst jagab soovitusi ennetuseks. Kümnepäevane roheväljakutse ootab inimesi oma eluviise,  keskkonnasõbralik kamaks muutma. Vastlapäevale järgneb teadagi paast, aga  millega tuleb end piirates arvestada? Ja juba selles pooltunnis ka natuke sellist mõnusat  kirglikku tangorütmi. Kontserdid on tulemas erinevates paikades üle Eesti,  räägime täpsemalt juba siis, kui muusika kõlab. Nüüd on õige aeg kuulata ja vaadata üle tänane ilmaennustus. Tere hommikust, kui praegu siit, et ilmastuudio rõdult alla  tänavale vaadata, siis igal juhul tundub,  et sulailm on teinud tublit tööd ja mitte mingisugust lund  väga siin igal juhul ei paista, aga seda ma võin kinnitada,  et lund igal juhul mujal Eestimaa peal ja  ka linna ääres kindlasti leidub, nii et sellepärast  vastlaliug kindlasti tegemata ei jää. Aga õhutemperatuurist rääkides siis kõige soojem on praegu Pärnus,  Tartus ning Võrus, kus on neli kraadi sooja. Kolm kraadi on Tallinnas, Haapsalus ja Viljandis,  kaks Kärdlas ning kraad sooja on Kuressaares,  Rakveres ja Narvas. Täna päeval on aga pilves selgimistega ilm  ning kohati sajab vihma. Õhtupoolikul pilvisus tiheneb ning ka sajuala laieneb. Tuul puhub täna kagust ja lõunast viis kuni 10,  saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis  ning sooja tuleb kolm kuni kaheksa kraadi,  kolm kraadi. Sooja tuleb näiteks Kärdlas neli, Kuressaares  ja Haapsalus viis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas kuus,  Pärnus seitse, Võrus ja Viljandis ning kõige soojem on  Tartus ja Valgas, kus tuleb kaheksa kraadi sooja. Sarnaselt meile jääb ka mujal Euroopas. Termomeetri näidud jäävad igal juhul siis plusspoolele. Näiteks Oslos ja Helsingis tuleb täna kolm kraadi sooja. Oslos sajab lund ning Helsingis on vähese pilvisusega ilm. Vähese pilvisusega ilm on ka Riias ja seal tuleb kaheksa  kraadi sooja ning sama palju sooja on oodata  ka veel Pariisis ja Londonis. Pariisis sajab täna vihma ning Londonis on taevas pilves. Aga meil siin Eestis tuleb kuni kolm kuni  siis kaheksa kraadi sooja ning sajab veidi vihma. Toredat hommiku algust. Sirjele aitäh ja mulle meeldis see Sirla optimism,  et kuskilt ikka leiab, kasvõi siin Tallinnas,  kui kesklinnas lumi juba läinud vihm seal ära viinud,  siis kuskil seal ääre pool ikka mõni lumeriba,  kus selle vastlaliu täna saab ära teha, aga kui te vastla liigu,  teete, olge ka ettevaatlikud, et ei saa kuskil vigastusi,  aga me räägime täna hommikul nendest kutsehaigustest,  mis siis on põhjustatud sellest, et igapäevaselt tööl käies,  kas on meie tööasend vale, on meie töövahendid kuidagi valed  ja see kõik põhjustab meile ühel või teisel kombel  siis terviseprobleeme ja mitte kohe täna-homme,  vaid tegelikult näiteks 10 aasta pärast,  15 aasta pärast. Toomas põld kvalitas arstikeskuse peaarst on täna hommikul terevisioonis,  tere hommikust. No nende kutsehaigustega niinimetatud kutsehaigustega on  meil ikkagi üsna kehvasti, neid diagnoositakse,  vähemalt arstid ütlevad Eestis liiga vähe,  neid on oluliselt rohkem. Mis see suhtarv on, kui palju on siis tegelikult seda halli ala,  mis jääb diagnoosimata, inimesed ei pöördu  ja nii edasi? No me arvame, et umbes kolmandik, et kuna see kutsehaiguse  diagnoosimine on väga pikk protsess sest väga sageli ju  inimene on töötanud erinevates töökohtades  ja tuleb kogu see ajalugu siis üles võtta  ja siis tuleb vaadata, millised olid riskianalüüsid,  millised olid siis need otsused ja teha päris pikk analüüs  ja see võtab tegelikult ikkagi ühelt arstile päris pika  perioodi ja, ja selleks meil tegelikult on,  on PERHis üks osakond, kes sellega tegeleb. Et seda võiksid tegelikult välja panna kõik töötervishoiu arstid,  aga kuna see on nii töömahukas ja, ja praegu on kogu see  töötervishoiu osa on siiski ainult tööandja peal,  siis tegelikult reaalselt praegu on situatsioon ju selline,  et selleks, et, et ma saaksin oma töötajale kutsehaiguse panna,  peaksin ma tööandjana juurde maksma uuringutes selleks et  selle kinnituse saada. Ja töövaidluskomisjonis on tegelikult päris palju ju neid,  kes nagu inimene arvab, et ta on töölt saanud  ja tööandja püüab jälle ennast kaitsta, et tema on nagu  loonud kõik need tingimused. Et kutsehaigust ei tekiks, aga inimesed sageli ei järgi neid. No ja eks siin ongi natuke ka selline moment,  et kasvõi kui me hakkame kohe rääkima nendest kahjustustest,  siis esimene ongi karpaalkanali sündroom  ehk hiirekäsi inimesed arvuti taga päev otsa istudes koju,  ta tegelikult jätkab täpselt sedasama tegevust,  kus see piir siis läheb, kas see hiirekäsi on tekkinud  tegelikult nagu kõik kokku see, et ta on tööl  ja kodus arvutis või siis ainult töökohal. Eks ta on nii ja naa ja tegelikult on see karpaalkanali  sündroom võib-olla isegi iseloomulik rohkem väga paljudele  erialadele kõik need, kes tegelevad mingi pakkimisega,  näiteks kõik müüjad, kes on kassas, kes peavad kogu aeg  sarnaseid liiku uusi tegema teevad ühtemoodi just. Just ja, ja loomulikult, et tänapäeval on lihtsalt tulnud  see lisaks juurde, et kuna see hiirekäsi,  et kuna, kui inimene hoiab ka seda hiirt,  eks, siis on pinge täpselt samuti siia randmele ja,  ja kui ikkagi terve päev kaheksa tundi kogu aeg klõbistada Ja olles paremakäeline, teha seda ainult parema käega. Just ja, ja, ja siis tahab või ei taha inimene,  aga mingi aja pärast on teatud lihased saavad liiga suurt koormust. Harjutusi võib-olla ei viitsi nii palju teha,  koju läheb, jätkab täpselt samuti. Ja tegelikult lõpuks ongi nii, et, et see on tõesti aeglane protsess,  nii nagu sa ütlesid, et kusagil läheb 10 aastat,  võib-olla 20 aastat, me saame alles siis teada,  et et tegelikult see kutsehaigus sai juba alguse kusagilt  hästi ammusest ajast. Jah, tegelikult on nii, et me räägime üleüldisest,  ülekoormushaigustest ja siit on, on see haarab nagu  enam-vähem kõiki lihaskondi, aga see on lihtsalt,  et tänapäeval nagu uus nõndanimetatud trend,  et ta on liikunud ka, et kui varem vanasti olid  kutsehaigused rohkem ikkagi tööstuses, siis nüüd ta liigub  kogu aeg ka kontorite, sest tegelikult enam polegi töökohta,  kus inimene arvutit ei kasuta ladudes? Absoluutselt, kõik on ju läbi arvuti ja,  ja see hiirekäsi on see, mis meil tulevikus hakkab tegema  päris palju probleeme. Siin on kaks poolt, mida saab tööandja teha. Et see hiirekäsi ei tekiks, ehkki ma ma ei kujuta hästi ette  või mida saab inimene teha, ma saan aru inimese poolt  võib-olla mingisugused harjutused ja vahetada,  kui paremakäeline vahepeal vasaku käega,  et seda koormust jagada või. No kindlasti need puhkemomendid inimene ei pane tähele,  me oleme kõik seda kogenud, et kui me istume arvuti taha,  hakkame mingit dokumendi tegema. Vahel läheb poolteist tundi nii mööda, et me ei pane tähelegi,  me ehmatame ära, oi, nii palju on aega juba läinud. Et tegelikult ja see aeg on tegelikult käsi ju saanud kogu  aeg koormust. Et reaalne oleks see, et igas tunnis ütleme 55 minuti pärast  vähemalt viis minutit, me teeme pausi, seda on vaja  nii silmadele, seda nii meie rühile, seda on vaja meie lihastele,  aga täpselt samuti ka selle käele. Järgmine probleemi koht on rühihäired ja jalad alla võlvi  muutused taas kontoritöötajad on sellest ohustatud. Just et me räägime küll väga palju tänapäeval juba ergonoomikast,  et see tool, millele inimene seljaga toetab,  peaks olema ergonoomilise, no kõik on tähele pannud,  et meil seljas on teatud kõverused ja, ja neid kõverusi tuleb,  peaks ka jälgima, tegelikult see tool, ehk see peaks toetama. Samas on jälle nii, et kui terve päev me oleme väga mugavas  ergonoomilises toolis, siis need lihased muutuvad natuke laisaks. Et sellepärast me soovitame Jääb lössutama sinna, et kui, kui vahepeal kasutada näiteks  tund aega palli peal, see sunnib liigutama erinevaid  lihaseid kasutama ja tegelikult siis selg ei,  ei väsi nii ära. Ja, ja mida me tänapäeval näeme, just see on see,  et istumisest on kogu aeg, inimesed istuvad ikka mugavalt,  Ta valib mingisuguse asendi, ta istus sirgelt,  et seda on nii raske jälgida, ma vaatan ka arstid,  näiteks, et kui sul on täpselt niimoodi,  et sa viis minutit kirjutad, siis sa tõused püsti,  et lähed patsienti kuulama. Siis sa ei istu kunagi nii mugavalt, et su selg juba täpselt  kohe ulataks sinna. Ja, ja ma arvan, et, Aga need jalad, alavõlvi, probleemid, mismoodi need  kontoritöötajatel tekivad, kui nad istuvad rahulikult,  jalad maas või jalad kuskil väikese aluse peal natuke  kõrgemale tõstetud? Kuidas see te? Organism on tervik ja kui on lülisambas mingisugused kõverused,  siis on selge see, et üks kehapool hakkab rohkem teisele  vildakaks jääma. Ja tegelikult me näeme seda päris palju,  et kui need, kellel on lühihäired, nendel tekivad  ka jalad alla võlvi, probleemid ja loomulikult need on,  on ka siiski nendel, kes püsti, jala peavad töötama  ja selleks on tegelikult ka olemas abivahendid,  toosid. Nii nagu üks võib-olla viimase aja kõige  sagedasemaid soovitusi, mis me anname, see on näiteks traksid,  on olemas sellised traksid, inimene paneb endale pluusi alla siit,  ta saab krõpsuga seda kinnitada ka siis,  kui ta tööd teeb ja need lihtsalt sunnivad  ja hoiavadki tal seda rüht ilusat. Õlad natuke tahapoole tõmbab siit. Kui näiteks kuus kuud iga päev kaks tundi kanda neid trakse,  siis siis rühm need lihased, mis, nagu seda lülisammast meil hoiavad,  need muutuvad kohe tugevamaks, paremaks ja inimesed saavad  oma hädadest vahel päris lahti. No võtame kolmandaks ikkagi need tehase töötajaid ka,  mis nüüd. Neid ohustab, Neil on ikka see, et kindlate liigutuste  koormus tähendab kindlatele lihastele, et meil on ju kõik  lihased nii, et kui mingi lihastegrupp pingutab,  siis teine lõõgastub ja kui nüüd kogu aeg on ühele  lihastegrupile või sarnaste lihaste gruppide pingutus  ja seda lõõgastust ei ole nendele et siis käibki see  pingereaktsioon ja sellepärast tegelikult peakski tegema võimlemisharjutusi,  seda peaks tegelikult õpetama füsioterapeut või,  või, või taastusraviarst või kutsume kindlasti endale tööle,  kes aegajalt õpetajakski ja praegu näiteks väga palju  õmblusvabrikuid nad teevad ka niimoodi, et  nii kell käis, kõik tõusevad püsti, seal on ekraan,  on võetud linti harjutused ja kõik teevad järgi,  et esialgu Eesti inimene natuke häbeneb ja,  ja ta kuidagi nagu ei suhtu nagu hästi teeb niimoodi  poolikut noh, natuke liiguta ja vaata mida teised teema. Aga kui ta on saanud selle positiivse kogemuse kätte,  et, et niimoodi on ju päris hea ja, ja enesetunne  ja reipus tuleb tagasi, siis ta hakkab seda hea meelega tegema. Noh, me näeme küll ka väga paljud asutused on praegu ka,  ma tean, et telemajas on terviserada tehtud  ja noh, see on sellised asjad on need, mis tekitavad,  võib olla kaks nädalat, kaks kuud huvi ja  siis jälle unustatakse see kusagile sinna seisma. Ja see, mida nagu ütleme, patsiendid väga tahavad alati,  et ikka tahaks massaaži, aga massaaž, passiivne. Püüame ainult parandame pinlist verevarustust  ja kui on, on parema sellise rasva polstriga näiteks nagu mina,  noh ta, see massöör ei jõua sinna lihasteni võib-olla  nii nii välja, et tegelikult ikkagi see võimlemine,  see aktiivne liigutamine, see on nagu see,  mis, mis annaks selle lihaste gruppidele jälle jõudu,  verevarustust langeks sellega, veresuhkur langeks sellega,  kolesterool tuleks reipus, need, kellel vererõhk on madal,  läheb kõrgemaks, nii et kõrgem läheb madalamaks,  et tegelikult organism on loodud selleks,  et me kasutaks kogu aeg lihaseid. Tantsimine on ka üks variant, eks see üks suurepärane,  sellepärast siin on ka rütm ja see annab hästi palju ajule  nagu juurde, sest tegelikult aju peab koordineerima  nii väike ajuke kui suur aju. Ja siin on just see aju koostöö on väga oluline. Aitäh, Toomas põld ja miks ma tantsimise kohta küsisin,  sellepärast, et kohe sellised väga kaasahaaravad  ja kirglikud tangorütmid siin terevisiooni stuudios kõlama hakkavad. Viiva tango on see punt, kes siis on kokku pandud  ja kes juba nüüd ka sellel nädalal erinevates Eesti paikades  neid tankosid, mängivad, aga täna hommikul televisioonis? Viva Tanga oli see ja neid saab näha juba esimesel märtsil  kell 15 Estonia kontserdisaalis, teisel märtsil kell 19  Pärnu kontserdimajas, neljandal märtsil kell 18 Paide  kultuurikeskuses ja viiendal märtsil kell 17 jõhvi kontserdimajas. Ja täna hommikul kohtume nendega veel. Aga homsest algab Eesti roheliste liikumise kümnepäevane  rohe väljakutse. Mis asi on rohe väljakutse, kes selles osalevad,  osaleda saavad ja miks see üldse ellu on kutsutud,  sellest me kohe pikemalt räägime. Ja räägime Triinu Paometsaga, muusiku ja ütleme,  et heliloojaga Triinu rohe väljakutse, mida see endast kujutab? Rohe väljakutse on väga ne, väga lihtne projekt inimesele  endale osalejad siis näiteks minu poolt ja eesmärk on  natukene siis tekitada rohkem teadlikkust inimestel inimeste seas,  et kui lihtne on tegelikult olla natuke rohkem  siis keskkonnasõbralikum ja keskkonnasäästlikum oma oma  eluviisidega ja ja niimoodi. No 10 päeva see kampaania kestab, et mida need 10 päeva  endas sisaldavad? Iga päeva kohta, siis antakse osalejatele üks ülesanne  ja niisugune teema, et mida, mida see päev  siis endast nii-öelda umbes kujuta ja erinevad ülesanded,  mida igaüks saab siis täita, neid ülesandeid ei ole  konkreetselt moodi üks et peab tegema seda,  et on antud mitu, mitu varianti välja, et kõik saavad valida  endale kõige sobivama ja sellest sellest  ka siis samamoodi, et ei pea täitma kõiki. Muidugi soovituslik on, et siis on, siis on,  kuid kõige keskkonnasõbralikum aga, aga saab  ka valida niimoodi, et endal oleks, endal oleks hea  ja kindlasti on ka auhinnad väljas, eks ju. Et vähemalt kaheksa päeva 10-st peab siis ära ära täitma seal. Kas see tähendas seda, et 10-l päeval iga päev laekub sulle  uus ülesanne, mis tuleks ära täita ja seeläbi  siis oma nii-öelda päevale linnuke kirja saada? Just ja seda oleks siis ka hea postitada,  kas siis panna, panna siis Facebooki lihtsalt kirja oma,  mis, mis see tegevus siis oli või siis teha mingi pilt  või teha mingi video või kuidas iganes saab loominguliselt  siis läheneda sellele. No tegemist on sotsiaalmeediakampaaniaga,  mis tähendabki seda, et Facebook i kanalil on kogu see liikumine,  ülesanded ja ülesannete lahendajate nii-öelda vestlus ja,  ja areng on pidevalt nähtav ju ja sinna siis tuleks ennast  nagu registreerida. Just ja sellesama Facebooki grupi sees ja  ka kodulehel on siis olemas väike link siis  kus peaks siis ära registreerima, et saaks oma meili  ka sinna kirja, et, et kõik kõik info ja ülesanded jõuaksid  siis iga osalejani. Aga kuidas see välja näeb, kas homsest alates laekub sulle  10 päeva kava, et valid välja näiteks viiendal päeval  tegelen sellega seitsmendal päeval sellega  või siis on jäetud ka selline saladusloor,  neid erinevaid ülesandeid ja päevi katma? Ma selles osas nüüd ei ole täiesti kindel aga,  aga, aga iga päevaga on konkreetselt on niisugune teema antud,  et, et ei ole, et, et 10 teemat ise valida,  et mis päeval, mida teed, et pigem, et täna on neid meil  näiteks siis säästlik esmaspäev ja homme on meil mingi  lihavaba teisipäev ja ja. Ma vaatasin just lihavaba päev oli olemas. Mis sa arvad, kuivõrd keeruline on üheks päevaks  lihatoodetest ennast eemaldada? See vastab tõenäoliselt inimesest, oleneb inimesest endast,  et minul nüüd tõenäoliselt ei oleks kõige raskem seda teha,  sest mulle väga meeldivad igat puuviljad  ja ma võin vabalt teha ühe puuviljapäeva,  et aga, aga selles mõttes mina ikka vajan liha näiteks enda  enda toidus, aga proovida erinevaid taimetoiduretsepte  või proovida erinevat erinevaid mahetoite ise teha. Ma arvan, et see võib ainult huvitav olla  ja challenge või niisugune väljakutse on ju seetõttu  ka loodud. 10 päeva tuleb sul vastu pidada, 10 päeva tuleb uute  väljakutsetega kaasa minna. Ütle, miks sa selle projektiga liitusid? Miks mitte? Ma arvan, et vahepeal selliseid väikseid väljakutseid teha  on ainult igati hea. Eks ma enda enda elus ma väga palju ei pööra tähelepanu oma  keskkonnasäästlikkusele aga kindlasti on niisugused väga  väiksed asjad, mille peale saab tähelepanu  siis pöörata, kuidas teha asju asju paremini  ja sõbralikumalt. Seega näiteks kohe kõnnime jalgsi. Jube hea, eks ju. Ja Tallinnas üldse vahemaad nii väiksed,  miks mitte kõndida jalgsi ja endal on ka parem  ja kõik on nagu säästlikum selles mõttes. Et. Kui kuivõrd populaarne või trendikas see teema noorte seas  üldse noorema generatsiooni seas on keskkonnasäästlikkus taaskasutus,  jalgsi liikumine. Ma ei oska väga täpselt öelda, mida jällegi individuaalne. Aga mis ma, mis ma olen täheldanud muusikute seas suurem osa  on niisugused Noh, ütleme, et ei ole autojuhilube Et pigem pigem ongi vägagi silgused jalgsikäijad,  inimesed on ka minu, minu sõbra listis vägagi esindatud. Oled sa nende 10 päeva kavaga tuttav? Mina natuke olen tuttav ja. Kas julged avaldada, milline on sinu jaoks kõige keerulisem  päev nendest? Kõige ema Ma kohe ei mäletagi, tõenäoliselt see mahetoidu oma ongi üks  üks keerukamaid aga samamoodi näiteks üks,  üks päev tuleb seal. Siis keskkonnasõbraliku filmipäev saaks lihtsalt sõpradega  kokku ja miks mitte teha vaid mahetoitu. Ja siis vaatame koos filmi, et selles mõttes ütles,  vastasin vastupidi, eks ju. Et kõige lihtsam on just saada kokku sõpradega  ja teha kõike kõik koos. Ühiselt need ülesanded ära lahendada ja seeläbi  ka saada sealt võib-olla soojem, siiram,  emotsioon. Suur tänu, Triinu Paomets, täna hommikul seda,  seda värskust siin stuudios jagamast roheline.ee on see lehekülg,  kus selle kampaania kohta rohkem infot saab  ja mitte ainult Facebooki kasutajad ei saa sellega liituda. Ka kõik teie, kes te Facebook'i ei kasuta. Roheline .ee leheküljelt on juhised võimalik läbi lugeda  ja saada teada, kuidas homsest siis rohe liikumisega liituda. Nüüd aga vaatame üle tänaõhtused, ETV saated. Aitäh. Kuigi poliitikud armastavad öelda, et reitingud pole eesmärk omaette,  jälgitakse parteide toetus numbreid väga suure tähelepanuga. Eriti aga olukorras, kus kohalike valimisteni jääb pisut  alla poole aasta foorum kaardistabki seekord mõned sügiseste  valimiste peateemad. Mõelge kaasa täna pärast ringvaadet. Pärast Londoni olümpiamängude edukat läbiviimist kutsutakse  letšer BBC-sse mõtlema suuri mõtteid. Va hale. Peagi avastab ta, et moodsas disainkontoris töölauda,  otsides telejaamas skandaale ära hoides ja meedia tähelepanu  alla sattudes pole tal mõtlemiseks vähimatki aega. Se long e. Star. Terav ja vaimukas komöödiasari BBC telgitagustest täna õhtul  kell üheksa ETV kaheksa. Me. Vaimu Bergi värske novellikogu Hitler Mustjalas on  fantaasiarikas ja tundeküllane raamat. Räägime Hitlerist, Merkelist, matist, Vainost  ja hapukapsapurki kinni jäänud käest kirjandusministeeriumis. Täna kell 21 40. Aa. See kõik siis Eesti televisioonis ekraanil,  täna meie järgmises pooltunnis, kui oleme ära kuulanud kella  kaheksased uudised, vaadanud, millest kirjutavad ajalehed,  räägime paastumisest sellepärast, et täna on vastlapäev  homsest alates, kes tahab siis päriselt seda 40 päevast  paastu teha, peab siiski üht-teist teadma. Ja stuudiosse on kohale jõudnud ka meie tänased ütleks  sellised mõnusad nunnukülalised hiidküülikud,  Tiiu ja Eero ja, ja kuidas selliseid küülikuid oma kodus  lemmikutena pidada, sellest räägime ka järgmises pooltunnis. Nüüd aga kella kaheksased uudised. Jaa. Ja. Tere hommikust, uudiseid kell kaheksa. Edgar Savisaar valiti eile hilisõhtul peetud koosolekul  Tallinna Lasnamäe piirkonna juhatusse. Delfi andmetel oli Edgar Savisaar ka ise kohal. Lasnamäe piirkonna esimehena jätkab aga Olga Ivan Nova. Savisaar ütles eile valimisnimekirja kommenteerides,  et valimiste ni on palju aega ja kõik võib muutuda. Keskerakonna. Tallinna nõukogu nimetas eelmisel nädalal Lasnamäe  ringkonnas Keskerakonna esinumbriks sügisest valimisteks  Mihhail Kõlvarti. Seni on selles piirkonnas esinumbrina suure hulga hääli  toonud just Edgar Savisaar. Nüüd kandideerib aga Lasnamäel, teiste hulgas tema poeg,  riigikogu liige Erki Savisaar. Aktsiaselts Tallinna vesi viis tariifi vaidluse  konkurentsiametiga riigikohtusse. Varasem ringkonnakohtuotsus andis õiguse konkurentsiametile  2007. aastal Tallinna vee ja linna vahel tehtud veeteenuse  osutamise lepingu muudatus fikseeris veetariifi 13-ks aastaks. Leping andis Tallinna veel õiguse tõsta hinda igal aastal  tarbijahinnaindeksi võrra. 2010. aastal jõustus aga ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus,  mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse järgi põhineb vee hind põhjendatud kulude  ja tulukusel, mitte aga tarbijahinnaindeksil 2011. aastal. Konkurentsiamet jättis Tallinna vee järjekordse hinnatõusu  kooskõlastamaks ja ettevõte pöördus seejärel kohtusse. Türgi kohus andis aga loa saksa ajalehe Divelt ajakirjaniku  Deniss ametlikult vahi alla võtmiseks, kuni esitatakse  süüdistused terroristlikus, propagandas ja viha õhutamises  ning korraldatakse kohtuprotsess. Türgi ja saksa topeltkodakondsusega usel peeti kinni kahe  nädala eest. Ta ilmus politseijaoskonda küsitlemisele seoses e-kirjadega,  mille ta sai oma valduses vasakpoolsete häkkerite rühmituse  eda käest ja mis avaldati WikiLeaksi kaudu. Sel kirjutas artikli häkkerite rünnakus Türgi  energeetikaministri Meile ntole. Minister on aga president Ardogani väimees. Saksa välisministeeriumi teatel tehakse kõik selleks,  et avaldada toetust ajakirjandusvabadusele Türgis. Edestahuvi Vahhan ta et Jurnalist nes Kel ostate? Siin. Poisiga. Riiklik lepitaja Henn Pärn on täna viimast päeva tööl. Pärn annab pärastlõunal ameti pidulikult üle uuele  riiklikule lepitajale Meelis Virkepoole,  kes asub ametisse homsest. Enne peab aga Pärn allkirjastama Narva haridust ötajate  Liidu ja Narva linnavalitsuse vahelise kollektiivlepingu. Töötüli on lepitaja menetluses olnud alates 2015. aasta suvest. Kokkuleppele ei suudetud jõuda õpetajate kontakt tundides. Eestis on probleem, et õpetajate ühendustel puudub sageli partner,  kellega oleks võimalik sotsiaaldialoogi pidada. Seetõttu tunnustas Henn Pärn Narva linnavalitsust,  kes on positsioneerinud ennast tööandja esindajana. Pärn tunnustas ka Narva haridustöötajate liit,  kes on olnud järjepidevaks ja konstruktiivseks partneriks  õpetajaskonna huvide esindamisel. Siseministeeriumis avaldatakse aga tänu vabatahtlikele  ja nende toetajatele. Siseminister Andres Anvelt tunnustab vabatahtlikke päästjaid,  merepäästjad ja abipolitseinikke, kes möödunud aastal andsid  oma vabast ajast ja tahtest panuse siseturvalisuse arendamiseks. Tänatakse ka ettevõtteid, ühinguid ja eraisikuid,  kes on vabatahtlikke toetanud. Ka sotsiaalministeeriumis on tänuüritus tervise  ja tööminister Jevgeni Ossinovski tunnustada maavalitsuste  ettepanekul inimesi, kes on oma igapäevatööga  või selle kõrvalt aidanud vähendada alkoholikahjusid. Nende seas on korrakaitseametnik, mittetulundussektori  ja kohalike omavalitsuste esindajaid ning  ka spordi ja tervishoiu valdkonna esindajaid. Pärnu bussijaama ehk ühistranspordi keskterminali ehituse  riigihange lõppenud ja bussijaama hakkab ümber ehitama Tartu  firma Eviko. Ehitus peaks lahti minema aprilli alguses  ja uus terminal saab plaanide järgi valmis 10 kuuga  ehk vabariigi 100.-ks sünnipäevaks. Bussijaama ehitus muudab ka lähipiirkonna liikluskorraldust. Tulevikus kaob ära platsi keskel olev busside parkla  ja loodava bussijaama hoone nihkub natukene praeguse platsi peale. Bussijaama servas asuvad müügikioskid ja tualettruum aga lammutatakse. Ehitamise ajal hakkavad bussid reisijaid peale võtma ringi  ja Rüütli tänavalt. Uudiseid taas kell pool üheksa, seniks kaunist hommiku jätku. A. Aitäh Liisule, meiega on liitunud tänased ajalehelugejad. Neeme Kari ja Katrin Kuusemae, tere hommikust. Neeme, sina kui PÖFFi ga väga tihedalt seotud inimene,  kes eile hommikul välja jagatud Oscarite galat  ka jälgisid. Kahjuks ma ei saanud ise jälgida, aga kõik see info,  mis minuni hommikul jõudis, kui ma teleka sisse panin,  see oli ka nagu väga ühelt poolt šokeeriv  ja teiselt poolt tekitas selliseid tõelisi korraldaja  õudusunenägu id. Et pigem mitte see filmide nimekiri, kes auhinnatud seekord said,  ei olnud see primaarne, millele tähelepanu pöörata,  vaid pigem see piinlik juhtum, millest me kohe  siis ka pikemalt räägime. Aga enne seda veel lühidalt need teemad,  millest meil tunni jooksul juttu tuleb. Ekspert jagab soovitusi inimestele, kes plaanivad hakata paastuma. Ja terevisiooni stuudiosse tulevad Belgia hiidküülikud Tiiu  ja Eero ja uurime, kuidas selline loom lemmik. Sobib. Tiiu ja Eero on juba valmis stuudio ukse taga,  aga meie neid veel siia stuudiosse veel ei kutsu. Kõigepealt vaatame üle, mida tänane ilm vastlapäevaks meile lubab. A. Tere hommikust, võrreldes eelnevate päevadega on täna ikkagi  väljas väga-väga mõnusalt soe, aga samas see õhuniiskus,  mis siin on ja ka see kerge tuul, mis vahepeal puhub,  teeb olemise üsna teha üsna jahedaks. Aga õhutemperatuurist rääkides siis tunni aja eest  ehk kella seitsme ajal oli kõige jahedam Kuressaares,  Rakveres ja Narvas seal oli kraad sooja kaks kraadi. Sooja on Kärdlas kolm, Tallinnas, Haapsalus  ning Viljandis ning kõige soojem on Pärnus,  Tartus ja Võrus, kus on neli kraadi sooja. Täna päeval tuleb aga pilves selgimistega ilm  ning kohati sajab vihma. Õhtupoolikul pilvisus tiheneb ning ka sajuala laieneb. Tuul puhub täna kagust ja lõunast kuni 10,  saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis  ning sooja tuleb kolm kuni kaheksa kraadi. Kõige soojem on näiteks Tartus, kus on siis kaheksa kraadi  seitse kraadi. Sooja on Võrus ja Viljandis kuus, Pärnus viis,  Tallinnas, Rakveres ja Narvas, neli Kuressaares  ja Haapsalus ning kolm kraadi sooja on Kärdlas. Nii nagu meil on täna oodata vihmast ilma. On vihmane ilm tulemas ka näiteks Pariisis,  kus täna tuleb kaheksa kraadi sooja. Sama palju sooja tuleb veel ka Riias, kus täna on vähese  pilvisusega ilm. Ning samasugune ilm ootab ees ka Helsingi,  kus sooja tuleb kolm kraadi, kolm kraadi sooja tuleb veel  ka Oslos, kus täna sajab lund. Meil tuleb aga kolm kuni kaheksa kraadi sooja  ning võib sadada siis vihma. Ilusat teisipäeva hommikut. Aitäh Sirlale ja sellise mõnusa sooja päeva saab see  veebruar lõpetuseks. No kui sa ennist ütlesid, et külma rekord tänasel päeval on  olnud miinus 29 kraadi, siis pluss kaheksa  selle kõrval on ikka kevad või suvi juba suvi. Aga tänased ajalehed juba me alustasime,  Neeme Kari ja Katrin Kuusemäe veel kord,  tere hommikust. Ja sellest eilsest Oscarite peost Neeme juba kinni võttiski  ja võtsid sa kinni, mitte siis just selle nimekirja alusel,  mis seekord need Oscari mehikesed endale said vaid pigem see,  mis juhtus esimest korda Oscarite jagamise ajaloos. Jah, paraku küll, et, et filme on juba ilusti kommenteeritud ja,  ja tehtud, et ma siin üldse ei peatuks, aga olles ise  ka üle 15 aasta erinevaid sündmusi korraldanud,  siis ma tean täpselt, et see ongi see sündmuse korraldaja õudusunenägu,  et sa näed unes, et vot selline asi juhtub  ja nagu öeldakse, tuligi ära. Et see on tegelikult ma nagu siiralt tunnen kaasa  ja elan kaasa nendele inimestele, kes selle eest vastutavad. Aga ma tean, kui vähe on selleks vaja, et selline apsakas  sisse tuleb vale. Absoluutselt, see on lihtsalt kellegi inimlik eksitus,  eks ole, ja ja kõik see asi ongi käes. Aga et ta niimoodi kulmineerus, noh tõesti,  et sul kuulutatakse välja film, sul tulevad need inimesed lavale,  peavad tänukõne ära, kõik on ilus, siiras  ja siis sel hetkel mitte, nii et ajan lihtsalt segamini. Oi vabandust, et lähme edasi. Kuigi koha pealt. Aga ei. Ütleme nii, et nagu Jack pot kõige halvemas mõttes tuli,  tuli ära, kus see tähelepanu ja kulminatsiooni on kõige  kõrgemale aetud. Nii et ma väga loodan, et need inimesed saavad sellest  ilusti üle ja, ja õpivad nendest vigadest. Eks nad põevad tükk aega, aga, aga mismoodi selliseid vigu  nagu vältida saab, ma saan aru, et see 0,1 protsenti  võimalust jääb alati. No see on see kodanik Murphy, eks ole, kes ei maga  ja kes käib kaasas, lihtsalt küsimus on,  mis hetkel ta nagu mängu astub. Nii et ma arvan, et ega siin on need protseduurid  tõenäoliselt vägagi noh, kümneid kordi läbi mängitud kõik  nii-öelda tšekklistid linnukesed, kes mida teeb,  et need kõik asjad on läbimõeldud, läbi mängitud,  aga siis on see üks mikroprotsent, mis, mis jätab  selle ruumi, et sulle selline eksimus võib tulla. Nii et kuidas neid asju vältida, ma arvan,  et polegi vist võimalik vältida. Seesama merpy on see, kes, kes otsustab. Katrin, kas sinul oli ka mahti vaadata Oscarite galat? Selles mõttes pean tunnistama, et ei vaadanud aga täna siia  sõites ja raadiost kuuldes, et midagi juhtus,  siis ma esimese asjana küsisin eksperdilt,  et mis siis juhtus. Millised teemad sulle silma jäid tänasest? Päevalehest jäi mulle silma siis presidendi kõne kommentaar siis,  et presidendil oli siis seekord jällegi õigus et pidupäeval  lokkas perevägivald ja, ja siis kui president midagi sellist  välja ütleb, siis on väga hea, kui, kui seda kinnitavad  ka faktid ja faktid on päris karmid. Ja, ja tegelikult selle presidendi kõne osas oli väga palju kriitikat,  et kas pidupäeval tuleks sellist teemat käsitleda. Aga kuna tegemist on üldiselt väga suure probleemiga,  siis see vajab avalikku debatti ja, ja tegelikult  kes siis veel, kui mitte Eesti president võiks seda  ka käsitleda. President rääkiski nende samade hoiakute muutumisest,  et me tegelikult ei suhtuks sallivalt sellesse. Eile me rääkisime teomeetris samamoodi need lubadused,  kuidas seda perevägivalda vähendada ja tegelikult eestlased  väga tihti süüdistavad hoopis ohvrit see küsitletute. Uuringu kohaselt oli üle 80 protsendi vist oli,  kes tegelikult vaatavad hoopis ohvrile otsa,  et ise oled süüdi. Jah, et selles mõttes on kõige keerulisem tegelikult on  muuta inimeste hoiakuid aga kui me avaliku debatina  ja ühiskonnas seda teemat ikkagi käsitleme,  siis ma arvan, et see on, on võimalik. Aga miks me nii mõtleme, miks me vaatame sellele ohvrile otsa,  ise provotseerid ise tänitada, ise vingud,  ise oled süüdi. Sest 90 protsenti sellest perevägivallast on naiste vastu  suunatud vägivalla. Ma arvan, et see on tegelikult ka nendes nendes ohvrites see  on ju ikkagi tekitatud trauma ja, ja su enesehinnang  ja kõik see kannatab selle all, et et võib-olla väga palju  ka ka see on selles kinni, et inimesed ise,  kes on vägivalla ohvrid, süüdistavad iseennast selles. Neeme, mis, mis mõtteid see teema tekitab? Jah, see on, see on nagu karm teema ja, ja minu arust on  president teinud õieti, et ta sellega väga karmilt välja  ütles ja tõesti, sellel hetkel, kui tähelepanu oli suunatud  tema juurde, et, et ja mis on veel masendavam,  ongi see, et ennekõike on see naiste vastu suunatud,  et mina olen suutnud ja mul on võimalik elada nii,  et ma ei ole pidanud kunagi sellise asjaga kokku puutuma. Ehk et see tundub seda jahmatavam, et niisugune asi üldse eksisteerib. Nii et olgu, olgu, mis teha, on vaja selleks,  et see asi saaks nii-öelda kontrolli alla  või paremaks, et seda kõike peaks tegema. Ja kui president on midagi öelnud, et ta võtab  selle teema käsile, siis väga tahaks loota,  et midagi hakkab juhtuma. No ta lubaski, et ta räägib ja räägib ja räägib sellest,  nii kaua, kui need hoiakud muutuvad Ja, ja, ja kui niisugused asjad kuskil juhtuvad,  et tõesti üleskutse ga need asjad peavad välja tulema,  sest et nad noh, midagi ei saa teha, kui ei tea,  eks ole, aga kui jutud hakkavad levima, siis on võimalik  ka midagi ette võtta, kasvõi lähikonnal sõpruskonnal,  nii edasi, kas tuleb mõni toredam teema nüüd siia otsa  ja kindlasti tuleb toredam teema ehk et silma jäi teema,  et Eesti tutvustajad ilma peal laiali, et see Eesti  tutvustamine on kogu aeg selline teema ja ütleme,  et minule teeb see selles mõttes südamesoojaks,  et kui me käisime eelmisel kevadel käisime Hollywoodis,  käisime siis filmistuudiotel külas koos Tiina,  Loki ja Ivo Feldiga ja, ja meid võeti seal vastu väga kõrgel tasemel,  kõik oli super, tutvustasime PÖFFi ja siis tuldi pärast  küsima mitmes kohas järjest, et ei PÖFF,  'i me teame, meie filmid olid seal, kõik on,  kõik on tiptop, aga et kus kohas see PÖFF täpselt toimub,  et kus see koht ikka on ja siis me pidime jälle kaardi võtma  ja Google Mapsi pealt siis natuke kerima ütleb,  näed, Eesti oi, et see on väga hea asukoha peal,  et kuna staarid ei ole väga nagu huvitatud praegu Venemaale  sõitma oma filmide esitlemisest, et siis tegelikult te olete  seal kõrval, et äkki saame nii teha, et staarid on PÖFFil  ja toome vene ajakirjanikud kohale ja siis käivad  ka Stockholmist läbi, et me saame siia nii-öelda mitu. Et see, see plaan tegi, pani tõsiselt silma särama,  aga eks see võtab mõni aasta aega, enne kui staarid  nii-öelda oma filmi reklaami raames siia tulevad. Aga ma tahaks lihtsalt nagu kasutada võimalust  ja kiita EAS-i, kes on nii palju kriitikat ja,  ja pahameelt vahepeal saanud, et PÖFFi on olnud jube hea  koostöö nendega ja nemad olid ühed, kes tegelikult nagu  öelda jagasid selle koha ära, et festival on midagi palju  enamat kui lihtsalt filmide vaatamine. Et seal on terve selline loomemajanduse potentsiaal olemas. See on üks võimalus, kuidas Eestit tegelikult tutvustada  hoopis teise kanalit pidi ja teistpidi, kuidas saada  ka filmituriste Tallinnasse novembris, kui on aeg,  eks ole. Nii et need on kohad, kus EAS on kõvasti õla alla pannud,  see on kivtid, ambitsioonikad plaanid ja ja,  ja nähes, kui ambitsioonikad plaanid on ka EASil endal,  et siis ma arvan, et meil siin paari aasta pärast on päris  toredaid tulemusi näidata, mismoodi see nii-öelda hotellide  täituvus ja turismivoog on ilusti võtnud otsa ülespoole. Aga PÖFFi puhul ongi just see hea näide,  mis sa tegelikult tõid, et tegelikult on sündmus,  on üritus ja läbi selle siis jõutakse Eesti ni  kus kohas see riik on ja ilmselt ka siis küsimus,  noh, mida seal siis veel tehakse? Täpselt kuna PÖFF on üks 15-st maailmas,  eks ole, TOP 15-st siis paratamatult me saame head  tähelepanu ja kui hakataksegi uurima, et aga  mis koht see on, kus need toimuvad, need sündmused,  et siis see on ainult kasu, nii et ka sel aastal oli meil  või siis eelmisel aastal oli Sony piksussi väga kõva esindus kohapeal,  kes tulidki tutvuma vaatama, et mis inimesed need on,  mis koht see on, kas me võime siia staare tuua  või esilinastusi, et kas see nagu kõik on pädev,  et või sõidavad nad hobustega seal või mis see süsteem on? Sel aastal on oodata mingeid suuri üllatusi,  lubadusi ei tohi anda, ei saa anda, aga ütleme nii,  et kõik teed on selleks avatud. Kui majanduslik pool ka järgi tuleks, siis ainult üks  takistus ongi täna ja nii-öelda finants,  et muidu muidu võiks selle üsna kiiresti juhtuma panna. Potentsiaal on olemas, kõik on olemas, meil. Katrin üks teema veel, mis puudutab inimesi,  puudutab meditsiini ja puudutab seda, et võibolla on  välismaalt isegi parema ravi saamise võimalus täitsa olemas. Aga see kõik maksab tohutult palju. Ja minu arust on see väga hea artikkel jällegi inimestele,  kes me hästi palju räägime sellest, et äkki äkki saaks  välismaale minna, minna ravile ja ja, ja haigekassa  siis on siin üksikasjalikult lahti seletanud,  et millised taotlused tuleb esitada, milliste,  millised on võimalused, et ja, ja tegelikult kõige  sagedasemad terviseprobleemid, millega siis pöördutakse  välismaale on siis onkoloogilised probleemid,  kardioloogilised probleemid. Ja pöördutakse, vabandust, pöördutakse sellepärast,  et seal on lihtsalt rohkem kogemust, et tegelikult see  pöördumine on täiesti õigustatud. Ma julgen siinkohal ikkagi öelda, et Eesti tervishoid on väga,  väga kõrgelt Hinnatud ka ka välismaal, et, et võib-olla rohkem  pöördutakse sellistel puhkudel, kui tehakse mingit protseduuri,  mida Eestis veel ei tehta, näiteks südame siirdamine. Et, et sellised asjad. Aga, aga üldiselt on neid taotlused siin 56 esitatud  ja rahuldati 54 100000 euro väärtuses ehk et tegelikult see  taotluste esitada. Eitamise arv ei ole nagu nii suur, et enamik inimesi ikkagi  leiab lahenduse Eestis. Tore kuuldasuur tänu, Katrin, suur tänu,  Neeme, täna hommikul meiega siin stuudios liitumast. No me juba räägime paastumisest nii. Huvitav on, sellepärast et Külli Holsting toitumisnõustaja  on täna hommikul terevisioonis, tere hommikust,  Külli veelkord. Ja kuna täna vastlapäev, siis homsest alates esimesest  märtsist ikkagi 40 päeva seda paastuaega. Nendel inimestel, kes siis on religioossed,  kindlasti algab. Et see on päris pikk aeg, kui nüüd inimesed,  kes ka kuidagi sellest mõttest kinni haaravad  ja tahaks ka paastuda, tahaks selleks osaline olla,  siis millele peaks nagu konkreetselt mõtlema,  et mitte endale selle 40 päeva jooksul liiga teha liha,  mitte söömine 40 päeva on ju täitsa tore,  alkoholi joomine 40 päeva, alkoholi, mitte joomine 40 päeva  just nimelt ka tore, aga sellised väga ekstreemsed variandid,  et võib-olla sööngi ainult toortoitu ja nii edasi  või vähendan oma toidukoguseid koguni poole võrra  ja nii edasi, kuskil läheb see piir, eks. Nii. Et sõltubki jah, et, et millega me nagu siis tahame nagu  üldse paastu all, mida me mõtleme üldse,  et seesama kristlik paast, et see on võibolla selles mõttes  selline tõesti puhastava toimega natuke sellisena  ka endasse vaatamise aja mõjuga. Aga kui me jah, lähme juba edasi nüüd nagu sellistes ekstreemsemat,  siis esimene asi on kindlasti see, et tuleb aga ette valmistada,  et me ei saa minna homme, et täna söön veel viis vasta  kuklit ja. Homme otsustan, see on ainult toortoitu või on ainult  ühenaga toormahlasid. Et see on keha jaoks väga suur, selline muudatus,  see on suur stress ja seda vajab alati ettevalmistust. Ja mitte ainult siis ka füüsiline ikka alati  ka vaimne pool, et tegelikult on ka millegist loobumine meie  jaoks alati ka psüühiliselt raske. No kõige tavalisem ka, mis ka selle kristliku paastu juurde  võib-olla ka käib, on ka näiteks kohvi ja stimulantidest loobumine. Et kui me kohvist loobume, siis enamus kohvijoojad tunnevad  ikkagi nädalakese, võib olla isegi 10 päeva veel sellised  ärajääma sümptomeid, pea valutab, pea käib ringi asendavad  tee joomisega, tegelikult teest peaks ka loobuma? Jah, et, et mustas tees on kofeiini peaaegu sama palju,  et see võib siis asendada rohelise teega  või valge teega või hoopis taimeteega. Et see on loomulikult täiesti hea võimalus. Aga et just see, et, et kui me midagi millegist loobume,  siis meie keha ikkagi ootab veel päris pikka aega,  et seda ikkagi veel oma menüüsse ikkagi tuleks. Nii et me peame nagu selles mõttes oma kehale kindlasti nagu  leebelt suhtuma. Ja arvestama just see, et, et on kindlasti ettevalmistusaeg  ja kui me ka teeme mingeid paaste, siis ka kindlasti sama  pikk kohanemisaeg ehk siis tagasitulemine oma tavalisse elura. Et need on täpselt sama tähtsad kui see paastuaeg selline. Ja siis me võimegi vaadata, et milliseid paaste me  siis tegelikult tunneme, et noh, tavaline mahlapaast,  eks ole, mida tehakse võib-olla kaks-kolm päeva,  võib-olla natuke rohkem sel ajal juuakse  siis mahlasid soovitavalt siis puuvilja ja köögiviljamahla  võib-olla segamini võib-olla ka köögivilja puljongid,  näiteks et lihtsalt anda ka selliste Kergendus peab olema seedetraktile, aga jällegi seal peab  olema vahepeal sellised ettevalmistuspäevad,  millal süüakse gi siis kergemat taimetoitu,  mitte see, et ma täna nüüd ka sellest suurest pidulauast  tõustes alustan homme kohe sellist radikaalset mahlapaast. See käib nüüd selle 40 päeva kohta ja siis  ka mitte, kui sellest hakata välja tulema,  et kui see lihavõttepühad nii-öelda kell kukub,  et siis on, ma nüüd söön ja siis on halb olla tegelikult,  sest organism on juba teistmoodi harjunud  ja siis me taas šokeerime. Täpselt, et mida vähem šokeeringuid me oma kehale tegelikult pakume,  seda parem, et kõik sellised üleminekud peaksid olema võimalikud,  sujuvad võimalikud nagu sellised ajarikkad,  et meile aga ei, kiirustades midagi ei tee. Ja eks baas tegelikult oligi mõeldud just selliseks nagu puhkamiseks. Et kui me teeme gi neid, kas koormusvaba päeva,  mahlapaastu või ka, aga paari päevast võib-olla üldse  toidust loobumist, siis see peab olema kindlasti selline,  kus meil on võimalus puhata, ennast välja magada,  jalutada õues, teha veeprotseduure, juua palju vett. Kõik see peab olema ka sellise vaimse tasakaaluga kooskõlas. Kui me jätkame selle tohutu töö tempoga ja rabisemisega,  siis need kaks asja kindlasti kokku ja passi päris kindlasti mitte,  et seal me vastupidi, teeme ennast just pigem nagu nõrgestame,  eriti veel praeguses gripihooajas ei soovitaks seda  kindlasti ette võtta inimesele, kes on just nagu haigusest paranenud,  on veel pisut nõrk, ei ole veel taastunud  või kel, kellel on mingeid kroonilisi haigusi,  näiteks, et nemad kindlasti loomulikult ka lapsed,  rasedad, imetavad emad, et kõik nende jaoks on see ka,  aga mittesoovitav kindlasti. Tuleks sellesse päris tõsiselt suhtuda paar korda kuus  veepäevi teha, tuleb see organismile kasuks,  et mitte nüüd ühineda selle pika ja suure paastuga,  aga tõepoolest niimoodi stabiilselt lihtsalt paar päeva üle nädala,  siis kuus, 24 tundi ainult vett. Jah, see sõltub jälle inimesest, et mõni tunneb juba lõunaks  väga tugev peavalu ja iivelduse tunnet. Teie ütleb, et tegelikult on päris hea ja kerge olla  iiveldus ja paha tunne tuleks siis üle elada,  suhtuda noh, et ikkagi on hea organismile hetkel on nagu  halb ja neid nimetatakse paranemise kriisideks  ja milleks kõigeks, aga tegelikult, kui me ikkagi tunneme  ennast päris halvasti, siis on väga mõistlik ikkagi see lõpetada. Et ei ole mõtet nagu minna nagu üle selliste. Ja veepäevasid jah, kuidas keegi on harjutanud  ja jällegi see, et see ei tähenda seda, et me jälle peolauas,  aga lähme kohe järgmisele veepäevale vaid ikkagi seal on  jällegi kaas ettevalmistuspäev ja võiks ka tulla  siis selline järeleaitamise päev, et tulla tagasi oma  siis tavalise menüüsse ja paastu põhimõte on ju ikkagi see,  et oma kehaga natuke puhastada ja selleks sobib just selline  taimerikas menüü, et loomulikult me võime  ka mingi mingi aeg aastast võttagi endale võib-olla sellise  lihavaba maja asendada seda rohkem kalaga võib-olla  ka munaga, et või siis loobuda ka nendest  ja võttagi tõesti ainult taimsed valgud ehk et kaunviljad,  pähklid, seemned, täisteraviljad, et oma selline keha on aga  natukene võib-olla natuke ettevalmistada  ka saabuvaks suveks. Aga mõte on jah, see, et me ei koorma ks ennast üle  ja ei tekitaks suuremaid terviseprobleeme ega,  ega stressi ega pinget selle selle loobumisega. No erinevad paastud siin me rääkisime just sellest koormuse  vabas 24 tunnisest veepaastust, siis on monopaast,  eks ju üks puu või köögivili võiks kuuluda sellesse mahla,  köögivilja, puljongipaastusai räägitud, täielik paast,  erineva pikkusega religioosne, see, millest me alustasime,  on olemas ka veel vadakupaast ja veinipaast. Veinipaast kõlab eriti uhkelt. Jah, aga tegelikult on teda tõesti kasutatud vereringe  häirete puhul ja kasutatud siis koos ka mähistega,  et see ei ole ka selline, aga et ma lihtsalt joongi ainult  veini ja mitte midagi muud ei teegi. Et loomulikult igasugu erinevaid, selliseid meetodeid on  palju välja mõeldud. Nende selline efektiivsus on erinev ja alati ei pea kõike  enda peal ka ära järgi proovima. Et muidugi on paast ja selline täielik toidust loobumine  ka enese jaoks selline väljakutse, kas ma saan hakkama  ja just need rasked hetked, kui aga kehas glükoosi tarbimine  lõpeb ja tekibki väga tugev selline suhkrulangus süda puperdab,  külm higi katab ja pea valutab või kumiseb,  et need hetked on küll need, mida paljud inimesed ütlevad,  et jah, vot sel hetkel ma sain aru, et mul on väga hirmus olla,  aga ma ikkagi leidsin jõudu ennast jätkata  ja see eneseületamise tunne on see, mis siis on,  aga võib-olla ka võlub tihti nende protseduuride puhul. Aga mina isiklikult küll soovitan nagu olla pigem nagu  aastaringselt enda vastu nagu teadlik toitu  ja teadlikult jälgida, mida me suhu paneme,  kui see, et, et siis nagu lühiajaliselt loota sellise  paastuga saavutada mingeid selliseid häid tulemusi. Just sest tegelikult ikkagi, kui vaadata ajalukku tagasi,  siis 40 päevane paast oli seotud sellega,  et tegelikult varud olid otsas, lihtsalt see oli pigem  selline ellujäämiskursus see 40 päeva, et  siis hakkas juba midagi uut. Jah, et siis ju loodusest sai, üht-teist on,  aga, ja loomulikult seal on tõesti pikad ajaloolised juured  ja on seda kasutatud ka seitsmekümnendatel  ka nõukogude liidus, näiteks astmahaigete raviks,  selliseid, nii et, et sellel on olnud ka selliseid  meditsiinilisi väljundeid, tänasel päeval seda  nii palju ei ole. Aga kindlasti kui tehakse mingi haiguse puhust,  paastu, peab olema meditsiiniline järelevalve,  et selleks on meil siin ka vastavad spetsialistid Eestis  täiesti olemas. Just külli aitäh täna tulemast hommikul terevisiooni  ja kui te kavatsete paastuda, siis tehke seda targalt. Nii on, ja muuseas siis meie portaalides teevad  ka kaks toimetajat läbi selle paastu igal nädalal video blogis,  seda ka kajastatakse, nii et saate jälgida,  millised emotsioonid, millised tunded neid  siis valdavad ja kindlasti ka siis sissejuhatuseks,  millise paastu nad täpselt läbivad, millest nad loobuvad  ja lõpp ja lõpuks siis ka, kuidas neil läinud on. Aga juba varsti on kella poole üheksased uudised  ja siis on oodatud terevisiooni stuudiosse Tiiu  ja Eero, kaks pikakõrvalist, Belgia hiidküülikut,  nad on tõepoolest no üks pikutas seal laua peal oma selline  nägi ta välja küll. Tere hommikust, uudiseid kell pool üheksa. Eesti majandus kasvas eelmisel aastal võrreldes 2015.  aastaga 1,6 protsenti, teatas statistikaamet. Neljandas kvartalis oli majanduskasv aga võrreldes 2015.  aasta sama perioodiga 2,7 protsenti. Kasvu vedasid nii kaubandus, info ja side kui  ka transpordi tegevusala. Kaubanduse lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta  võrdluses suurim ning seda peamiselt jae  ja hulgi kaubanduse stabiilse kasvu toel. Eesti sisemajanduse nõudlus kasvas 2,6 protsenti. Pered kulutasid rohkem transpordile, toidule  ja vabale ajale. Sisenõudluse kasv. Sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP. Edgar Savisaar valiti aga eile hilisõhtul peetud koosolekul  Tallinna Lasnamäe piirkonna juhatusse. Delfi andmetel oli Edgar Savisaar ka ise kohal. Lasnamäe piirkonna esimehena jätkab aga Olga Ivanova. Savisaar ütles eile valimisnimekirja kommenteerides,  et valimisteni on palju aega ja kõik võib veel muutuda. Keskerakonna Tallinna nõukogu nimetas eelmisel nädalal  Lasnamäe ringkonnas Keskerakonna esinumbriks sügisesteks  valimisteks Mihhail Kõlvarti. Seni on selles piirkonnas esinumbrina suure hulga hääli  toonud just Edgar Savisaar. Nüüd kandideerib aga Lasnamäel, teiste hulgas tema poeg,  riigikogu liige Erki Savisaar. Tartu Ülikooli praegune rektor Volli Kalm peab oluliseks  vähendada ülikooli teadlaste projekti ja taotlus põhist rahastamist. Kalm ütles rektori valimiste eelpostimehele,  et ta tahaks kasvatada ülikooli instituutide  ja nelja valdkonna otsustusõigust. Raha jagamisel. Samuti rektoriks kandideeriv Margit Sutrop leiab aga,  et ülikooli teadusvaldkondi ei saa hinnata ühe mõõdupuuga,  sest see tekitab ebaõiglust. Tema sõnul oleks rohkem vaja koostööd ja tuleks teha  ka strateegilised valikud, milliste õppekavadega edasi minna,  kas on mõistlik õppekavasid vähendada ja millised neist  peaksid olema ingliskeelsed Sutrop aga vajalikuks muuta  ülikooli juhtimist kaasavamaks. Tartu Ülikooli rektori valimised toimuvad 30. märtsil. USA senat kinnitas miljardärist investori vilb Rossi  president Donald Trumpi administratsiooni kaubandusministriks. Rossil, kelle varade suuruseks hinnatakse 2,9 miljardit USA dollarit,  on laialdased ärisidemed üle kogu maailma. Ross allkirjastas leppe USA valitsuseetika ametiga,  mille järgi lubas ta taganeda 40-st ettevõttest  ja investeeringust 90 päeva jooksul pärast ministriks kinnitamist. Veel 40-st ärisidemest lubas ta aga taganeda 180 päeva  jooksul pärast ametisse kinnitamist. Miljardär Rossi tuntakse raskustesse sattunud terase  ja söekompaniide ülevõtjana, kes need kasumisse pööras  ja seejärel maha müüs. Tema ülesandeks saavad kaubandusvaidlused eelkõige Hiina a,  keda süüdistatakse USA turu üleujutamises odavate metallidega. Ross pooldab ka Hiina impordile kõrget tariifide kehtestamist. ÜRO Julgeolekunõukogu hääletab resolutsiooni kava üle,  mis näeb ette sanktsioonide kehtestamist Süüriale  keemiarelvade kasutamise eest. Venemaa on lubanud resolutsioonile veto panna. See oleks seitsmes kord, kui Moskva kasutab oma vetoõigust  tähtsa liitlase kaitsmiseks. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koostatud  resolutsioonikava näeb ette sanktsioonide kehtestamist 11-le  Süüria kodanikule ja 10-le institutsioonile,  mida seostatakse keemiarünnakutega ligi kuus aastat kestnud relvakonfliktis. Resolutsioon keelaks ka helikopterite ja nendega seotud materjalide,  sealhulgas varuosade, müümise või tarnimise Süüria. Relvajõududele või valitsusele? Siseministeeriumis avaldatakse tänu vabatahtlikele  ja nende toetajatele. Siseminister Andres Anvelt tunnustab vabatahtlikke,  päästjaid, merepäästjaid ja abipolitseinikke,  kes möödunud aastal andsid oma vabast ajast  ja tahtest panuse siseturvalisuse arendamiseks. Tänatakse ka ettevõtteid, ühinguid ja eraisikuid,  kes on vabatahtlikke toetanud. Ka sotsiaalministeeriumis on tänuüritus,  kus tunnustatakse inimesi, kes on oma igapäevatööga  või selle kõrvalt aidanud vähendada alkoholi kahjusid. Nende seas on korrakaitseametnikke, mittetulundussektori  ja kohalike omavalitsuste esindajaid ning  ka spordi ja tervishoiuvaldkonna esindajaid. Kompanii Space X teatel on kaks eraisikut maksnud raha  järgmise aasta lõpus korraldatavaks lennuks ümber kuu. SpaceXi peadirektor Elon Muski sõnul on Space Xiga ühendust  võetud kahe eraisiku lennutamiseks reisile ümber kuu  järgmise aasta lõpus. Nad on juba tasunud märkimisväärse deposiidi kuu missiooniks. SpaceXi direktori sõnul reisivad need kaks inimest kosmosesse,  nii nagu ka Apollo astronaudid enne neid koos kogu inimkonna  lootuste ja unistustega. Ilmselt ei olegi muud soovida kui pikka ja turvalist lendu. Uudiseid taas minu poolt. Hetkel kõik kohtume taas. A. Ja aitäh Liisule ja tere hommikust teile,  kes te vaatate meid 28. veebruari hommikul kuus minutit kell  juba pool üheksa läbi. Lõviosa saates tehtud, aga meil on väga põnevad külalised  veel tulemas. Ja, ja kui te veel ei tea, siis vastlapäev on täna,  et varuge aega, et paar pikemat liugu lasta  ja kindlasti võib-olla täna tuleb rohkem vaeva näha,  et kusagilt vastlakukleid saada, sest et tung nendele on  kindlasti juba alanud, aga põnevad külalised  ja ootavad juba, sest et tutvustame teile Belgia  hiidküülikuid mitte ühte, vaid kahte Tiiu  ja Eero. On neil nimeks ja, ja milliste vahvate tegelastega  siis tegemist on juba õige pea, saame katsuda ka. Ja aga milline tuleb vastla ilm. Sirle räägib Tere hommikust. Kuigi kõikjal Eestimaal on praegu kena ja kuiv ilm,  siis etteruttavalt võin öelda, et hommikul kodunt väljudes  tasuks siiski vihmavari kaasa võtta. Ja arvestades seda meeletut sula, mis nende soojakraadidega kaasneb,  siis võib-olla tasuks ka kummikud jalga panna. Aga temperatuurist rääkides, siis hetkel on kõige soojem Pärnus,  kus on viis kraadi sooja, neli kraadi, on Võrus  ning Tartus kolm Tallinnas, Haapsalus ja Viljandis kaks  kraadi Kuressaares ja Kärdlas ning kraad sooja on Rakveres  ja Narvas. Täna päeval On aga pilves selgimistega ilm  ning nagu öeldud, siis kohati sajab vihma. Õhtupoolikul pilvisus tiheneb ning ka sajuala laieneb. Tuul puhub täna kagust ning lõunast viis kuni 10,  saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis  ja sooja tuleb kolmest kuni kaheksa kraadini. Kolm kraadi sooja tuleb näiteks Kärdlas neli,  Kuressaares ja Haapsalus viis, Tallinnas,  Rakveres ja Narvas kuus, Pärnus seitse, Võrus  ja Viljandis ning kõige soojem on Tartus  ja Valgas, kus tuleb kaheksa kraadi sooja. Euroopa kõige soojem pealinn on Ateena, kus on ilus  päikesepaisteline ilm ning 16 kraadi sooja. Kaheksa soojakraadi on oodata aga näiteks Pariisis,  kus sajab vihma. Londonis, kus ilm on pilves ning ka Riias,  kus on vähese pilvisusega ilm, Oslos tuleb täna aga,  kuni tuleb, täna aga kolm kraadi sooja ning seal sajab lund. Meil tuleb täna aga kuni kaheksa kraadi sooja  ning sajab vihma. Ilusat teisipäeva hommikut. Selline vastlapäev, siis mõnus, leidke see koht üles,  kus veel natukene lund on, tehke see vastlaliug ära  ja siis hästi mitu vastlakuklit otsa ja siis sooja supi  ja sooja supi ka ja ja siis homsest hakkab neljakümnepäevane paast. Ja täna õhtul kell 21 ETV kahes teine hooaeg algab  satiirilisel komöödiasarjal kaks. Üks. Tegemist on väga siuke kelmika komöödiasarjaga. Movist vist any time pik think for s bat Coming,  no its mondy. BBC Sentral, London head Cortors, New Broad,  cast ing, housen Sentrol London and heade valus. En flather is t. Meatin of we a hed task fors Point is te elatisnship twin  the BBC an the family, see ve electr. Ins wa, ut te context of Charter New in twenti,  sixteen and let's facei this is e ry charte  või talking a par re New ing e Sud my aga. Ta oli really significant ey for ast, mina ütle. Ja hea norme ai ja Ho. Jah in es rolas Paten and future. Enviremet Prince Charles utive New Brod casting,  hose to present ward fh BBC he Warlds, ah see energ. Brodst nagu hea fine detail of thes, teine ight,  starr Par keti. S av u do ou aps ch. Also we ha lockdown specal. Osso. Hdes do sueet con tal. Go. Ja. Ja käes ongi see hetk, kui saame teile tutvustada tänahommikusi,  karvaseid koduloomi, võiks öelda. Minu süles on Belgia ehk Flandri hiidküülik. Nimeks on tal Eero ja mehi, sanni on stuudios mehis nende  küülikute peremees, ütleme nii, meis ütle,  need on väga suured küülikud. Kuidas, kuidas, kuidas sul tekkis mõte selliseid küülikuid  omale koduloomaks võtta üldse? No läks aega ikka mitu head aastat. Kuskil seitse aastat tagasi võtsime oma perele esimesed  sellised dekoratiivküülikud aga neli aastat tagasi,  siis tekkis mul mõte, et võtaks suured küülikud,  hakkaks neid kasvatama, võib-olla tuleb sellest tulevikus  kolmas pensioni sammas. Aga kahjuks nii hästi ei läinud, et. Suht keeruline on aga. Eelmised jänesed, kes mul olid, nemad olid natukene kurjad  ja veidikene niisugused lohakad ja siis ma otsisin,  et kes oleks sellised sõbralikud, lahked  ja saaksid teiste loomadega hästi läbi, siis ma jõudsingi  lõpuks flandri a küülikute. No flondra küülikud, tunnen kuidas tal süda praegu peksleb  siin minu süles, ütle kuivõrd head koduloomad,  need on teadupärast küülikuid ju armastavad kõik asjad  puruks närida. Nii kaablid, jalanõud, kõik, mis vähegi kodus põrandal,  on sul, kus sa neid hoiad. Nemad on täitsa õueküülikud, elavad mul tagaaias,  neid võib ka lahti lastaaeda. Tean, et nõmmel on päris mitmel inimesel kodus aias  lahtiselt needsamad flandri ja küülikud. Ja et kui koerad väljaspoolt ligi ei pääse,  siis nad elavad väga hästi ja võivad ka aastaringselt elada  kõige rohkem, mida siis tuleb nagu vältida on,  et nad tuult ei saaks, et tuuletõmme on see,  mis nende tervist kahjustab. No kui palju selline küülik päevas süüa armastab? No ütleme, et tubli, peotäie kuivained hein peab kogu aeg  ees olema ja samuti vesi. Vesi on väga tähtis. Tema oli Tiiu, eks, tema Tiiu ja tema on eero,  tema neeru. Kas nad oma nimele reageerivad ka? Eruga läheb veel natukene aega, aga Tiiu täitsa saab aru,  kui temast juttu tuleb, et tegelikult on niimoodi,  et kõik need küülikud, kui ma lähen nende juurde,  siis nad üritavad oma tähelepanu võita, sirutavad ennast  pikaks seal mööda puuri seina ja lunivad  siis igatepidi oma tähelepanu, et kui puuriukse lahti teen,  siis lükatakse kael ette pikaks sirgeks ja palun silita mind. Aga teiste pereliikmete ja koduloomadega lastega,  kuidas need küülikud läbi saavad? Suurepäraselt, mul on kodus kaks jahikoera,  jooksevad õues koos ringi, mingisugust probleemi ei ole. Kui koer teab oma kohta, et keda puutuda tohib,  siis seda muret ei ole nüüd, et peaks muretsema küüliku elu pärast. Mis küülikutele kõige rohkem meeldib? Kõige rohkem? Toidu koha pealt meeldib neile kindlasti. Keedukartul meeldib neile toores, kartulit ei tohi mitte  kunagi anda. Siis kuivatatud leib, siis porgandit. Kapsaga tuleb olla ettevaatlik, sest sellel aastal päris  mitmel tuttaval on juhtunud nii, et on ostnud poest kapsast,  arvanud, paned kapsa pea ette, muremurtud,  et las sööb, aga kahjuks lõpeb see küüliku. Surmaga. No minu arust on need väga suured küülikud,  aga mehis, kui suureks flandri küülik kasvab,  mitu kilo? No Tiiu siin minu süles, tema on selline kaheksa kilone tal  on veel ruumi kasvada, mul endal on olnud 10 kilone,  venis peaaegu meetri pikaks, aga maailmas on täitsa  viieteistkiloseid flandrijaidki olemas. 15 15 kilo. Leppime kokku, et see on ikka väga suur ja suur koer. Aga ütle, mida sa nende külili ga teed, kas nad ongi seal  ilu pärast lihtsalt kodus, et oleks hea diivaninurgas  silitada või lasta neil õues ringi joosta? Põhirõhk tegelikult, mille ma olen endas avastanud,  mulle meeldib, et mul oleks kõige suuremad küülikud vähemalt  siin Eestis ja siis ma tegelen niimoodi tõuaretusega,  et otsin ilusaid, suuri isaseid emaseid. Ja mis puudutab nüüd järelkasvu, siis enamus on kõik läinud  siiski lemmikloomadeks. Et kõik tahavad endale ikkagi maale või maakodusse vanemate  juurde suuri jäneseid. No lemmikloomadega on see oht, et võtta on neid lihtne,  aga tihtilugu selgub, et et lemmikloom ei sobigi perre või,  või kaob, ütleme lastel huvi lemmiklooma järgi ära,  et, et kuidas küülikute pidamisega lood on? No ütleme, et küülik pidamise koha pealt ei vaja midagi väga  keerulist puuri ja siis tuleks teda lasta vahepeal ringi joosta,  sest ta on ikkagi jooksuloom. Aga mul on nii öelda inimestega kokkuleppe,  kes on huvitatud siis nii-öelda lemmikloomast. Et kui ta jänesest ära tüdineb, võib ta selle mulle alati  tagasi tuua. Siin sellel suvel oli mul üheksa jänest oli peredesse antud,  kellest siis enamus tulid küll sügisel koju tagasi. Et tuttavad ja tuttavate tuttavate lapsed tahavad  siis kõik suveks endale lemmiklooma kas koera  või kassi ja siis ma olen pakkunud välja võimaluse,  et tulge, võtke minu käest, jänes täiesti tasuta. Vaatame, kaua lapsed vastu peavad selle hoolitsuse  ja muretsemise pärast, et peab hoolt kandma mingisuguse  lemmiklooma eest, et sellega on ilmselt nii mõnigi koer  ja kass jäänud tulevikus varjupaika saata. Et ehk siis võimalus rentida omale suveks küülik,  hoolitseda tema eest, näha vaeva ja saada aru,  kas lemmikloom üldse sobib lapsele siis igapäevaseks kaaslaseks. Ja minu käest, siis saab alati kõik õpetussõnad kaasa,  et mida tohib jänesele süüa anda, mida mitte. Kuidas tema eest hoolitseda. Sellised lihtsad reeglid. No millised emotsioonid su tuttavatel on,  kes esmakordselt näevad, et taga aias on sellised mürakad  ringi jooksmas, et mina neid nägin esimest korda,  siis ma olin väga suures hämmingus, sest need ei ole need  küülikud tavaliselt harjunud nägema. Olen. Ongi, kusjuures, et kõigepealt esimene emotsioon on,  et vau, ei ole võimalik. No ja siis minnakse juba ligi ja siis hakatakse silitama  ja siis kõik hakkavad rääkima, tahaks endale ka. Sa rääkisid tõuaretusest, et kui, kuivõrd hea  või kõrgekvaliteedilised sellised tõuloomad Tiiu  ja Eero on. Tiiu on väga ja loom selle koha pealt, et ta on oma  ideaalses kaalus tema kehakuju ja kõrvad  ja kõik on vastavad nii-öelda igasugustel parimate  reeglitele ja ta on korraga järelkasvu toonud  ja meil oli pesakonnas üheksa poega mis on väga hea number,  et et tavaliselt küülikutel ongi niimoodi,  et flandrijatel, et kas kuus isegi 13 on võimalik,  mul on ka korra see juhtunud kodus küülikutel,  et oli 13 poega ja Eeru tulevik on väga helge,  et tema kolib järgmine nädal Lääne-Virumaale,  kus ta peab hakkama siis. Karja uuendama järgnevad paar aastat, ütleks,  et ilusad nimed on su küülikutele. Aga? Ei tahakski siit diivani pealt nende küülikute juurest  kuhugi kaugemale edasi minna. Aga head televaatajad, tänasel vastlapäeva puhul kutsume  teid kaasa kuulama tango rütme ja Viva tango on täna  stuudios musitseerimas. Meie siit eeraga jätkame muusika nautimist. A. Tere. Ees. Täna. Ja mulle tundub, et mõlemad eirad nautisid neid Argentiina tank. Korrutame väga rahulikult, väga rahulik olin. Ma isegi väikse väiksel hiidküülikul tundsin,  et jalg. Kiri selline. Rütmirütm oli sees väga tore. Sama koosseis juba homme Estonia kontserdisaalis,  teisel märtsil Pärnus, neljandal paides ja viiendal jõhvi kontserdimajas,  siis Argentiina tangorütme mängimas, homme hommikul siin  terevisioonis aga prantsuse šansoonid Marek Sadam tuleb  nii et selline rahvusvahelist muusikat sellel nädalal rohkem. Ärge unustage täna kindlasti õue minemast  ja kui võimalik, siis ka liugu laskmas, sest et on ikkagi  vasta päev. Nii on, leidke see koht, kus natukene lund veel,  sest täna lubatakse kuni kaheksa kraadi sooja. Tuleb tore päev, viimane veebruar, homme juba kohtume viis  minutit enne kella seitset ja siis on esimene märts ilusat päeva. Pikka liugu. Ja. A.
