Ei kätte on jõudnud kolmapäev ning Nova alustab. Täna saates meisterdame lindudele einelaua. Saame teada, miks me mõnikord päeval kuud näeme,  siis sa näed, seal peal on kraatrid, seal on tolmuookeanid  ja katsetame, kui raske on viimast kuud beebiootel naisel. No raske. Talvisel ajal on tore aia linde toita,  hõbe ja Marta valmistavad kohe WC-paberirullist  ja käbist lindudele toreda einelaua. Kuna on juba talv ja külmad ilmad, siis võiks natuke linde abistada,  sest nad ei leia enam ise nii kergesti toitu üles. Ja ma õpetan teile ja Martale, kuidas teha linnu söötmis asju. Neid saab teha nii suurtest käbidest kui  ka vetsupaberirullidest. Nendeks läheb vaja siis kas kuivanud käbi Või vetsupaberirulli nööri, käärevasva ja linnuseemneid  või muid kaerahelbeid või maitsetuid, seemneid. Käbiga tuleks teha nii, et kui sul ei ole kuivanud käbi,  siis otsid metsast või koduõuelt kuusekäbi  ja paned ta kuivama. Noh, jalutame nüüd. Kõigepealt tuleb valada välja linnuseemned  või kaerahelbed. Siis võtta käbi ja nuga. Ja võtta siit rasvaküljest järjest tükke  ja teha see kokku, et siia võivad täitsa niisugused suured  tükid jääda. Marta, milliseid linde oled sina talvel aias näinud? Mina olen näinud näiteks varblasi ja rasvatihaseid. Aga milliseid sina näinud oled? Rasvatihaseid ja sinitihaseid ja meil käivad akendid,  aga sellised rasvatihased, kes on nii suured nagu  tennisepallid Neile oled sa siis kõvasti seda rasva andnud,  see rasv, mida me siia paneme, see peaks olema toasoe. Kui on külmad ilmad ja sa hakkad linde söötma,  siis sa peaksid terve külma aja neid söötma kuni kevadeni,  kui nad tulevad esimest korda vaatama, et ahaa,  e on süüa, siis nad tulevad iga kord sinna  ja teavad, et seal on süüa. Ja kui see on rasvaga määritud ära siis siin seemned sees  teda niimoodi. Kui need seemned on siia pandud siis tuleb võtta üks  parajalt pikk jupp nööri. Siia tuleb teha selline sõlm, et umbes keskele. Teed siia sellise aasa Siis. Tuleb see panna siia kuskile käbi nende. Arute vahele ümber ja tõmmata parajalt tugevaks. Nii lihtne see ongi, aga nüüd ma näitan,  kuidas teha veel lihtsamini. Seda sama asja. Selleks tuleb võtta WC-paberirull. Ja samuti see teha rasvaga niimoodi, et siia jääks igale  poole seda. Marta, mis sa arvad, mida suveajal linnud söövad? Vahel nad näiteks nokivad maa seest vihmausse  ja putukaid. Mis sa arvad, kus me võiksime need viia,  kui meil nüüd valmis on? Me võiksime viia need parki, kus me saame neid jälgida. Ja kui üks saab tühjaks, siis saame uue teha. Ja kui siia on see ära määritud siis samamoodi siin sees  seda niimoodi rullida. Lähme nüüd vaatame neile sobiva koha, kas linnud neile ligisevad. Hea mõte. See siin tundub täitsa hea koht olevat. Paneme siis siia. Head isulinnud. Juliette käis tervisemuuseumis uurimas, kuidas loode areneb,  kuidas tekivad kaksikud ning kui raske on raseda kõht. Viimasel kuul. Tere. Mis üldse on loote areng? Et eesti keeles me ütleme tihti beebi ema kõhus  või laps, aga õige oleks kasutada sõna loode  ja loodel on ema oma eluiga. Et 40 nädalat tema kasvab ema kõhu sees. Aga mis vahet on üldse munarakul ja seemnerakul? Et seemnerakud on ainult meestel ja munarakud on ainult  naiste Ja siis seemnerakkudel on olemas sabakesed nende abil nad  suudavad liikuda umbes kaks sentimeetrit tunnis. Ja munaraku on suur kera, tema ise ei oska liikuda. Mehel tekib seemnerakke kogu aeg ja väga suures koguses  ja nad püüavad liikuda läbi naise keha, kuna keskkond on  nendele vaenulik, nad püüavad põgeneda kuskile  ja kogemata võivad avastada naise kehas munarakku,  mis tuleb ainult kord kuus. Muneraku ümber on olemas kaitsekiht ja sellest peab  ka läbi tungima. See ei ole nii lihtne. Ehk siis öeldakse, et kõige nobedamad ja kõige tugevamad  pääsevad läbi. 22. päeval, mis on neljanda nädala algus,  temal on juba väike südamealge, mis hakkab tuksuma  ja seda on võimalik kuulata. Tihti naine sel hetkel veel ei teagi, et ta on rase  neljandal nädalal laps ongi nii väike nagu see punane kerake  seal sees. Siin on meil seitse kuud ja kohegi varsti üheksa kuud,  et vahepeal lapsed võivad sündida nii varakult juba  ja nad ise ei ole elamisvõimelised, aga arstid suudavad  nendele pakkuda keskkonda, kui kus nad saavad olla. See on see raske hetk lapse jaoks tulevase ema jaoks,  mis on sünnitamine koljuluud pealuulud ei ole veel kokku  kasvanud ja see lubab tal natukene välja venida  ja päästa sealt läbi. Minu isa on ka kaksik, kuidas need kaksikud üldse tekivad? Siin on mitu võimalust, tegelikult et naise keha töötab iga  tsükkel erinevalt ja siis toodab rohkem munarakke,  kui vaja, tavaliselt nendest jääb ellu üks,  aga võib juhtuda ka, et kaks munarakku või kolm  või neli siis need iga see munarakk võib kohtuda oma  seemnerakuga ja siis ära nevad eraldi lapsed,  kui toimub rasvastumine, sinu isal on vend  või vend vend, siis me ei saa kohe vaita väita,  et ta on erimunarakukaksikud. Kas su isa ja tema vend on väga sarnased teineteisele? No praegu tegelikult minu arust väga ei ole,  ma väga ei ma isegi kunagi ei teadnud, et nad on kaksikud. Ma arvan, et nad on ikkagi kahe muna, kaksikud. Kas kaksikud mõtlevad ka sarnaselt? Seda peame küsima kaksikute käest, mõni ütleb,  et nendel on oma side ja siis nad tunnevad enne teist väga hästi. Kui sa ütled mulle oma sünnikuupäeva, siis me võime siit  uurida kuna umbes vanemad on sind valmis teinud. Minu sünnipäev on 18. märts. Võib väita, et vanemad on siin teinud jaanipäevaks. See on Seitse kilo kaaluv, mitte seljakott, vaid kõhukott tunda,  mis raskus peab kandma naine, kes on hetkel viimasel kuul? No raske Õlad tulevad ettepoole, tundub, et tuleks küür selga juba. Kõik see, mida mulle just kirjeldati ja räägiti,  on väga keeruline. Nii et kindlasti olge tänulikud oma emadele. Nüüd aga saame teada, miks me mõnikord päeval kuud näeme  ning miks mõnikord on kuu selline ümmargune  ja mõnikord peenike nagu sirp. Tere, Maarja, tere hõbe. Miks me päeval kuud näeme? Päeval me näeme kuud täpselt samal põhjusel,  miks me teda ööselgi näeme, ehk et päike paistab talle peale  ja tema peegeldab seda valgust edasi ja kui me tema poole vaatame,  siis see valgus jõuab meie silmamuna sisse  ja niimoodi näemegi, kas see peaks olema nii,  et päike on päeval ja kuu on öösel? Jah, selline tunne võib tekkida küll, sest et noh,  päeval päike paistab nii tugevalt ja varjutab kõik muu. Aga öösel päikest me ei näe, sest maakera on keeranud talle  just selle tolleks hetkeks selja. Meie pool teda ei ole näha. Ja siis me vaatame üles ja näeme hästi palju tähti,  mis mõned on, need on ka nagu päikesed, päike on  ka tähti ja mõned tähed on isegi palju suuremad  ja võimsamad kui meie päike. Aga kuna nad on nii kaugel, siis meie neid ei näe väga suurena. Meie näeme kuud ja meile tundub, et vot,  et kuu ongi see ööpäike, sest tema valgustab ööd,  aga tegelikult kuu on võrreldes tähtedega väga väike. Ja teine asi on see, et ega ta valgusallikas  ka ise ei ole, tema lihtsalt peegeldab, ta ongi nagu selline taevane,  ilus, suur hõbepeegel, miks kuu kogu aeg erinev. Ja kuu ja päike ja maa, kõik kogu aeg tiirlevad kosmoses ringi,  see on nagu üks suur selline kosmiline tants,  kord on kuu meist kõrgemal, siis ta on madalamal kord,  me oleme päikese poole näoga kord seljaga. Kui me oleme näoga, siis meil on päev, kui meil,  seljaga meil on öö, et kõik need asjad kogu aeg muutuvad  ja see ongi niimoodi, et me näeme kuud täpselt  nii palju, kui päike suudab teda valgustada,  nii et kui on kuu sellise nurga all, kus päike teda väga  palju saab valgustada, siis me näemegi teda rohkem,  et ta tegelikult ise ei kasva ega kahane. Aga see, mida me näeme, see on kas suurem  või väiksem, nii et jah, vahepeal ta on nagu sirbikene,  siis ta läheb suuremaks, ta on juba nagu pool kuu ühel  hetkel ta on täiskuu, siis ta hakkab jälle kahanema  ja niimoodi ta teeb kogu aeg. Tegelikult on ise kogu aeg täpselt ühesugune,  lihtsalt see, mida meie näeme, muutub vastavalt sellele,  kus kohas me selles suures kosmilises tantsus parasjagu oleme. Aga huvitav on see, et päris tervikuna või iga nurga külje  alt ja kuud ei näe mitte kunagi. Et kui sa paned tähele ükskõik, kas päeval  või öösel, ükskõik, kas ta on väike või suur parasjagu iga kord,  kui sa päriselt vaatad teda ja kui on hea nähtavus,  siis sa näed, seal peal on kraatrid, seal on tolmuookeanid. Ja nad on alati täpselt ühesugused. See kuu nägu on alati sama sellepärast et erinevad näiteks  planeedist maa, mis nagu kenasti pöörleb,  tema on fikseeritud meie suhtes, ta on kogu aeg meie suhtes näoga,  isegi kui ta tahaks. Ta ei saa ennast keerata ära, sest et see selline nähtamatu  side on meie vahel. See on gravitatsioon ehk maa külgede ümber,  jõud, mis hoiab seda kuud niimoodi paigal,  et ta kogu aeg liigub meiega kaasa ja näitab ainult ühte nägu. Aitäh. Palun. Tänane saade ongi läbi, aitäh vaatamast,  kindlasti vaadake meid homme kell 16 45 ja kell 18 45  ning otsige meid üles ka Instagramist. Muide, meie kasutajanimi on noortesaade Nova,  näeme juba homme. A.
