Jõeteemaplaneering on Eestis esmakordne, Pärnu jõge planeeritakse kuni maakonna piirini 75 kilomeetri ulatuses jõe ja kaldaala detailplaneeringuala suurus on 42000 pärit maakonna kohalikest omavalitsustest, hõlmatuse Pärnu linna ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valda. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse planeeringute järelevalvenõunik Tiiu Pärn. Planeeringu eesmärk on kavandada jõeruumikasutus, mis tagab positiivse mõju nii piirkonna elanikele ja majandusele tervikuna ja seejuures säilitab loodus- ja kultuuriväärtused. Pärnu jõgi on natuura jõgi, seega on tegemist olulise looduskaitsealuse objektiga. Siin nõuab tegevuste kavandamine keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Planeeringu kõige suurem eeldus oli Sindi paisu likvideerimine, mis lõi täiesti uue olukorra, rääkis Pärn. On väga tähtis, et inimesed asuksid jõe kallastele, et oleks tagatud juurdepääsud liikumisvõimalused jõe kallastel. Kallasrajad meil siin Pärnu linnas on ju väga hea näide Jaansoni rada, kus tõesti liikudes võib iga päev näha isegi sadu inimesi. Planeering on kavandatud kolmeks aastaks. Esimeses etapis toimub eskiislahenduse koostamine, kus selgitatakse välja erinevad huvid, need konfliktid ja püütakse siis konfliktide osas leida optimaalsed lahendused. Kuna tegemist on ka suure avalik huviga selles piirkonnas, siis kindlasti avalikkuses on väga suur sõna sekka öelda. Samas teiselt poolt on riigiametid ja ministeeriumid, kes saavad ka oma erinevad huvid ja soovid kokku leppida, et kuidas toimetama siin tulevikus võiks hakata. Väga suur huvi on praegu jõe kasutamiseks, paadiomanikele aga puuduvad viskamiskohad ehk need kohad, kustkaudu pääseb paati vette laskma. Täpselt sama mure on ka päästeametil, ka nemad tegelikult tahavad nagu pääseda jõele võimalikult kiiresti, et need kohad oleks meil olemas. Ester Vilgats, Pärnu.
