Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere raadio kahes algas puust ja punaseks iganädalane teadusrubriik, kus toome teieni põnevaid uudiseid viimastel nädalatel teadusvaldkondade esiliinilt. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos on siin täna Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg tutvustamas, mida siis eluslooduse valdkonnas on teadlased viimasel ajal välja toonud. Ja üks, üks väga ulatuslik uuring, mida me täna tutvustame on siis selline, mis on tõesti võtnud kokku kümneid varasemaid uuringuid, aru saada, kuidas ikkagi valgusreostus, elusloodust mõjutab pidemed, valgusreostus on selline, et kasvav probleem, eks ole, randal ja ta on, kas on ka sellepärast, et selle nii-öelda probleemi olemust teadvustati alles hiljuti ja seda hakati ka uurima alles hiljuti. Et siin mina ise siin Tartus Olleski mäletan, et esimesed nii-öelda valgusreostusega seotud teemad olid ikka sellest, kuidas, kuidas Luunja kasvuhooned kumavad ööpimeduses ka, mis on nagu muutunud siin nende aastate jooksul on ka see, et, et enam nagu ei mõelda valgusreostuse all seda nii-öelda äärmiselt intensiivset valgust vaid valgusreostus mõjutab loomade eluga siis, kui see valgus on nõrk. Aga ta on lihtsalt valel ajal vales kohas. Et see, see uuring tõesti nagu ütles väga ulatuslikult, mida me senimaani teame valgusteostuse mõjude kohta nii loomadele, lindudele, putukatele, taimedele, noh, peaaegu kõigile niimoodi eluslooduse esindajatele, kes kes nagu sellega kokku puutuvad. Ja see üldine järeldus võib olla, et mõju ikkagi on ja, ja kohati on see mõju ikkagi tugev ja oluline. Ja vaata, siin on nüüd kaks sellist nüanssi, üks asi on see, et kahtlemata on mõju, on loomade, sellisele, füsioloogiale, enesetundele, nende hormonaalsüsteemile nii-öelda nendel on samamoodi hormoonid ja, ja toodavad melatoniini ajus selleks, et nad saaksid öösel magada ja, ja selleks, et organismi oleks stressis. Nii nagu inimenegi vajab pimedust selleks et edukalt magada ja see võib häirida nende käitumist, võib häirida seal kiskja saakloom suhteid ja võib täitsa töötada ka ökoloogilise lõksuna. Teine aspekt on see, et, et olgugi, et see tekitab stressi ja mõjutab seda londe loomade elu siis mõju konkreetselt mingi populatsiooni arvukusele või, või võiliikidele või struktuuridele on võib-olla tagasihoidlikum. Et see on selline selline tasakaalu suhet, kus, kus tuleb mõnikord panna kaalukausile need plussid ja miinused väga kainelt ja, ja mitte. Ja mitte emotsionaalselt, et et linnakeskkond pakub mitmesuguseid plusse nendele loomadele. Ja, ja sellepärast on näiteks linnas paljude lindude või isegi röövlindude asustustihedus teinekord suurem kui, kui metsas, sest neil on näiteks toitusin rohkemaid röövlindudel näiteks tuvisid oluliselt lihtsam linnas püüda kui, kui suures metsas. Aga, aga jah, sellega tulevad kaasa löönud nii-öelda negatiivset mõju, et nende füsioloogia on tugevalt häiritud ja kes teab, et see teeb ettevaatlikuks teadlased ja tasub nii-öelda silma peal hoida, et et kas need füsioloogilised mõjud ei hakka tulevikus sedasama arvukust ja, ja mingit populatsioonide struktuure, seda, kui palju on ühte liiki, kui palju on teist liiki, kuidas nad omavahel nii-öelda läbi saavad, kuidas kiskja saakloom omavahel suhtlevad, et hetkel ei ole veel kirjeldatud, et see valgusreostus näiteks liikide arvukust olulisel määral mõjutaks. Aga seda tasub nagu uurida ja hoida silmad lahti, et siin Need uudised või nii-öelda need suuremat sorti negatiivsed uudised võivad ka tulevikus tulla. Selliseid üksikuid näiteid on nagu päris palju kirjeldatud, kuidas, nagu see segab nahkhiiri kuidas see segab rändlindudel orienteerumist, isegi kui nad lendavad üle üle üle linnade öösel kuidas, nagu taimed hakkavad nii-öelda varem oma õisi avama või kasvama, et üksikuid näiteid on palju, aga nagu ma aru saan, siis veel ei ole kindlad, et kas, kas need muutused on nagu mastaapsed, et kas nad jõuavadki nakkusest hüüa dressist, isid üksikus stressis indiviidist edasi ja et kas nad ka näiteks vähendavad nende mingisuguse liigi eluiga näiteks linnas sellisel määral, et, et kui nad muidu jõudsid oma elu jooksul, on ta, ma ei tea 10 pesakonda järglasi, siis nüüd tänu sellele valgusreostusele suudavad anda ainult kaheksa pesakond järglasi. Et see on selline nii-öelda nagu kainelt kaalutletud mõõdik, mida, mida ökoloogid mingisuguse, sellise stressori mõju arvestamisel kasutavad, et okei, et, et see lind võib-olla nii-öelda stressis ja ja me näeme, et see valgus nagu segab tema elu, see öine valgus, aga kui ta suudab ikkagi oma 10 põlvkonda järglasi elu jooksul ta üles kasvatada, siis selliste väga tugevate ökoloogilist mõju ei ole või on sisse väiksem. Aga loomulikult tuleb olla ettevaatlik ja loomulikult ei ole see hea, et me nende füsioloogiat ja bioloogiat niimoodi häiriva, et kõige kõige markantsem või tugevam näide jään siis valguse poolt tekitatud ökolõksust. Et kui näiteks mererannikul merekilpkonnad nii-öelda sünnivad või sealt liivalt väikesed munadest välja koorunud merekilpkonnapojad nii-öelda liiva alt välja tulevad, siis nad on harjunud orienteeruma taevatähtede järgi. Näevad, kus pool ookean on, sellepärast et selja taga on nii-öelda palmipuud kõrge vets, see varjab taevatähed ära ja, ja siis nad lähevad nii-öelda taevatähtede poole ja jõuavad lõpuks siis tänu sellele mereni ja, ja saavad alustada oma elumeres. Aga nüüd siis see valgusreostus, mingisugused maanteed, linnad, mis on siis äärde ehitatud, kiirgavad nii tugevalt oma valgust läbi nende metsade, et need kilpkonnapojad juhinduvad sellest ja liiguvad sinna metsa suunas ja ja siis joovad maanteedele autorataste alla ja hukkuvad seal metsas erinevatel põhjustel. Et see on selline väga konkreetne ja tugev mõju juba ja selle populatsiooni või liigi ellujäämisele. Eks neid ettevõtmisi selleks, et valgusreostus linnades vähendada on juba, mis tehtud omajagu, et noh, seal on vahetatud elektripirne välja, eks ole, selliste suunatutamat seevastu, et nad lihtsalt ei pillaks valgust igale poole, mõnel pool on isegi punast valgust pandud ööseks, et ei häiriks loomi, linde. Et iseenesest nagu nagu tegeletakse, aga aga paistab, et meie linnad on ikkagi sellised, et neid öösiti ikka päris pimedaks keerata ei ole võimalik. Ja siin on, seal on ju palju erinevaid põhjuseid, ütlesin inimeste ohutus on, on ilmselgelt selliste otsuste tegemisel esimeseks prioriteediks, aga siin teadvustades seda probleemi on võimalik ka väga väikeste muutustega teinekord palju asju paremaks teha, et, et see seesama kilpkonnapoegade näidet, et maanteede valgustamisel on võimalik suunata seda valgust reflektoritel või peeglitega niimoodi, et see ei kiirga kas sinna mere poole. Ja, ja samas on see tegelikult juba energiasäästlikum. Et siin meie tänavavalgustuse sky on, on selliseid muutu, sõitsin aja jooksul näha, kus selleks et energiat säästa on, näiteks suunatakse reflektoritele või, või selliste peeglitega see tänavavalgustus pigem nii-öelda alla, et ta enam nii-öelda üles ei paista. Meil ei ole ju vaja valgustada nii-öelda taevast ega, ega majade majade katuseid, et, et siin võib olla ka teinekord pisikestest muutustest, võib võib piisata. Ja mulle jäi silma veel üks uuring sellest valdkonnast, mis püüdis nagu aru saada, et mis on nende valgusreostuse allikad Ameerikas siis nagu satelliidipiltidelt analüüsiti Ühte linna kiuszani, linna Arizonas järeldati, et tegelikult ainult 20 protsenti sellest satelliidilt nähtavalt valgus reostuselt pärineb mõnedelt tänavavalgustus sealt, et neid allikaid on, on veel kõik meie meie aknad, sildid, fassaadid, spordiväljakud, et et kõik need on muutunud nagu, nagu allikateks, et et kõik meie ümber nagu mingil moel ikkagi öösiti tee kiirgab valgust, ehk siis neid allikaid on tõesti päris palju. Ja, ja see valgus võib peegelduda ka näiteks valge maja seina pealt, et see ei pea konkreetselt mingisugune lamp olema. Et kui meie, kui inimene praegu uurib seda valgusreostuse teemat, siis ta lähtub suuresti nendest nii-öelda luksidest ja valgushulkadest, mida me ise suudame näha. Aga on ju terve ampluaa seda valgust, mida me ei näe. Mida aga mida teised loomad näevad ja kõik need väikesed kogused valgust ja inimese silmale nähtamatult hulgad mingisuguse lainepikkusega valgust mõjutab seda elustikku, kes meiega koos siin linnas elab. Sein oli tänane puust ja punaseks, rääkisime valgusreostuse mõjust elusloodusele stuudios Arko Oleski randal Kreitzberg. Täname teid kuulamast ning Randliga on meil teie jaoks veel üks uudis varuks ja toome selle teieni kolmapäeval kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
