Puust ja punaseks, puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadioeetris alustad puust ja punaseks, see on iganädalane teadusuudiste rubriik, kus meil on alati on külas üks spetsialist, kes aitab värskeid uudiseid teha teie jaoks puust ja punaseks, arusaadavaks, anda neile konteksti. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning minuga koos siin täna veel Tartu Ülikooli zooloog Randel Kreitzberg. Ja meie tänane uudis räägib mesilastest. Et üks töörühm on püüdnud aru saada, et kuidas siis mesilased, kus ja kuidas nad siin maakera peal elavad ja püütud selline nii-öelda kokku panna mesilaste globaalne levikukaart ja jagame teiega siis mõningaid järeldusi ja kokkuvõtteid sellest sellest uuringust. Ja ma arvan, et see esimene asi, mida tasub rõhutada, on üldse see, et noh, me kõik teame, eks ole, meemesilasi meil siin sumisevad ringiga mõned maamesilased. Et aga tegelikult mesilase liike maakeral on ikkagi hämmastavad palju üle 20000 liigi. Jaa, mulle ka meeldis selle töö juures väga just see sissejuhatus, kus nad kirjeldasid, kuivõrd ala uuritud on meie maailma kõige arvukam loomade grupp putukad ja kuhu siis kuuluvad ka mesilased. Me ei tea neid liike, kes meil üldse sind nagu elavadki, rääkimata nende nii-öelda arvukusest ja levikkusest ja isegi kui me võtame sellise väga-väga palju uuritud liigirühma, nagu need mesilased siin olid isegi nende kohta globaalsel skaalal me ei tea, millised trendid valitsevad ja ja selles nii-öelda suure tükina endale hammustamiseks lahti muukimiseks võtsidki. Et siin kirjeldati kokku jah, 20355 erinevat mesilaste liiki ja enam kui kuus miljonit sest nii-öelda kirjet, mida, mida nad siis läbi analüüsisid siis need kirjet ses suhtes, et, et kus on neid mesilaseliik ettenähtud ja kus nad, kus nad esinevad ja kui laialdaselt. Ja, ja ja nad tahtsidki, siis neil olid seal terve hulk protees, olid nad välja mõelnud enda jaoks ja tahtsidki nii-öelda oodatasin laiuskraadide mõjusid ja, ja kliimamõjusid, selliseid kontinentaal siis kah kliimamõjusid ja erinevate nii-öelda taimkate tüüpide mõjusid ja üht-teist põnevat nad tegelikult ka teada said. Lisan lihtsalt hoiatuseks vist tuleb öelda, et putukate kohta ongi väga raskeid andmekogud andmeid koguda ja natuke ka ise tunnistavad, et noh Ta jäi ikkagi omajagu sisse, et on piirkondi, kust, kust keegi ei olegi nagu raporteerinud mitte midagi mesilaste leviku kohta ja noh, ega nemad ka ju ei läinud nagu igale poole koha peale vanuseliselt kogusid kokku, et mis, mis, mis me nagu senimaani teame või mis keegi on nagu kirjutanud selle kohta, kus mesilased on niimoodi, et et mõned piirkonnad on nagu väga hästi esindatud selle admestikuga ja mõnel pool on nagu üsna suured augud ja, ja seda tüüpist nii-öelda statistilist üldistust siis mõjutavad igasugused ka näiteks biogeograafilised mõjud, et Emmdeemsed liigid, saarefektid, alad, mis on vähem uuritud. Võib võib-olla öelda, et, et neid tulemusi on võimalik mingis suunas ka nii-öelda mõjutada nende statistiliste uuringute käigus. Ka aga oli näha sellest tööst, et nad olid püüdnud võimalikult optimaalselt kõike arvesse võtta ja anda enda parima, et arusaadavalt, kui sa tervet planeeti üldistada niivõrd suurt gruppi vaatab terve planeedi peal, et mingisugused nurgad, sõbrad ja vaat seal pole midagi parata. Aga jah, et mingisuguseid sellised järeldused siit ikkagi välja tulevad, mis ma arvan, on põnevad ja, ja üsna üsna usaldusväärsed. Ja üks peamistest on see, et kui, kui väga paljud sellist loomarühmade ja, ja liikide puhul on see, et mida troopika poole, mida ekvaatori poole, seda liigirikkamad kooslused on siis tegelikult mesilased käivad sellele vastu, et ei ole sugugi niimoodi, et vihmametsades leidub kõige rohkem eri liiki mesilasi vaid liigirikkad on hoopis just sellised nii-öelda parasvöötme või ütleme siis, et keskkeskmised laiuskraadil, et ütleme, meie poolkeral siin-seal Vahemere piirkond ja lõuna poolkeral näiteks Austraalia ja Lõuna-Aafrikas. Ahjaa, hea Nad, kirjeldasid selliseid põnevaid, Inglise keeles Hotsportid, sellised mitt hästi mitmekesised ja liigirikkad, piirkonnad. Mis on nendes parasvöötme ja subtroopika kuivades alades, kui, kui üldiselt putukaid on just nimelt troopikas kõige rohkem siis mesilased sellest mustrist natukene ka nii-öelda eeldatavalt Hirdusid ja üks huvitav, niisugune väike nüanss või fakt, mis välja tuli, oli see, et et seda ühe piirkonna kohta kõige rohkem rohkem erinevaid mesilaste liike paistab olevat Iisraelist. Aga see võib olla ka võib-olla sellepärast, et, et sealt on neid lihtsalt palju otsitud ja, ja hulgaliselt uuritud munand juhust täie Iisraelis, kui, kui kui vaadata seda nii-öelda maastiku, siis, siis see on sealmail. Meie silmale tundub ikkagi üsna paljas ja igav, et sellised kollased künkad hõreda taimestikuga. No ei tundu väga selline elurikas piirkond, aga ka mis on siis see, miks just mesilasi seal seal palju on. Kui nad siis hakkasid need nii-öelda põhjuseid otsima, et mis sellist nii-öelda jagunemist ebaühtlast jagunemist põhjustas, siis samuti eeldatavalt üheksa oli siis päikesekiirgus ehk siis päikese poolt saadav energia. Et mida rohkem on päikest, mida soojem, et see aitab kaasa nendele õitsvate taimede kasvule ja ega mesilase termoregulatsioonile, et putukate jaoks on hästi oluline see, et et nad saaksid endale seda seda soojust kuskilt koguda. Ja teine asi oli siis niiskus, et vähem sademeid, vähem niiskust, suurendas mesilaste liigirikkust oluliselt, et need kaks, kaks trendi, et kuiv ja soe, et see tõenäoliselt läheb seal Iisraeliga ka väga hästi kokku. Ja kolmas, nagu ma aru saan, on ka see, et mesilastele väga metsad ei meeldi või noh, selles suhtes, et metsades ei ole seda liigirikkust palju, vaid pigem just sellistel syster rohumaadel. Kas me oskame selgitada, mis pärast sama nüüd kuivad rohused alad on just need, kus me võime leida väga palju eri liiki mesilasi? No siin natukene üldistamine mängib ka rolli, et, et seal metsades nad nägid päris palju vaeva selle, selle põhjendamisega, mis pärast seal metsades neid mesilasi nii-öelda nagu vähem on. Et tõsi, et seal seal metsades elab selliseid nii öelda noh, mitte nii sotsiaalseid, mesilaseliike näiteks rohkem ja siis seal on ka terve hulk ilma nõelata mesilasi ja metsades, tegelikult on õisi, mida tolmendada küll ja veel aga nad rõhutasid, et, et nende tulemus on selline globaalne ja, ja näitab nii-öelda globaalseid trende. Et olgugi, et seal metsades neid mesilasi leidub erinevate liikidele osadele liikidel või rühmadel on just see metsa kõige sobivam elukeskkond siis neid seal kuivades soojades piirkondadest piirkondades kus taimestiku kasv on hästi aktiivne seal aasta jooksul isegi need, kes põllumehed saavad, et ju mitu korda Ville koguda oma ühe põllu pealt. Et siis siis need lihtsalt oma suure võimuga ja oma suurte numbritega nii-öelda siis siis domineerivad selles globaalses skaalas. Eks ole, mesilane vajab õisi, sealt saab ta toitu ja säästaga nagu tolmeldab, et et huvitav hüpotees seal töö siis oli ka see, et nii-öelda et liigirikkus ju vajab seda, et sul oleks nagu neid erinevaid nišše selles, selles keskkonnas. Et, et kas, kas võimegi olla see, mida nad ka välja toovad, et näiteks kõrbes sul on sademeid vähe. Kui need sademed korrad tulevad, siis järsku puhkeb kõik õide ja see on selline üks nagu väga konkreetne niiskus siis mesilane saab tulla ja askeldada. Et nagu metsas troopikas on kõik nagunii-öelda ühtlasem, et, et, et sul ei ole seal nagunii-öelda neid ajalisi nišše või, või nagu erinevaid nagu nurka ja keskkondi, milles sa pead ennast kohanduma, et selles suhtes, et mesilasi on sealses metsas troopikas palju, aga nad on suhteliselt kõik ühtemoodi, et ei ole sellist liigirikkust? Jah, selle üle võib täitsa diskuteerida küll niimoodi ka, et et see on, see on täitsa täitsa huvitav lähenemine, et, et see nii-öelda mis on see aastaaegade vaheldumine või, või nii-öelda muutused. Nad arutlesid seal väga põnevalt erinevate erinevate teemade üle. Et ma ja ütlesid ka, et mida nad järgmine kord öelda teeksid paremini, et et see kindlasti oli alles esimene samm sedalaadi uuringutes siin neid põhjuseid ja analüüse, et mispärast see erinevus niimoodi jaotub ja ja kas, kas see on normaalne, kas kuskil on võib-olla neid ebanormaalselt vähe kas on mingisuguseid probleeme, et see kõik siis peaks nüüd järgnema sellele. Ja ma kuulsin teatud sellist nii-öelda ette vaatama, kust sinu sinu kommentaari sellele väitele, mis, mis võib ka nagu aru saada, et tõesti et nad on võib-olla nii-öelda esialgsed tulemused, mida väga laialt üldistada veel ja neid põhjusi otsida ei saa ja ei tasu, ehk siis aga noh, ja teised suunad on nagu kätte antud, et kus siis nagu edasi vaadata. Aga see ongi teadvus ja tegelikult see teebki kogu selle teaduse põnevaks, et et sa saad mingisuguse vihje ja, ja seal ei ole lõplikke tõdesid ja, ja siis sa vaatad, et millised uued hüpoteesid tekivad. Sa võid neid kinnitada, sa võid neid ümber lükata, aga, aga see ongi tegelikult see, selline, see müstiline ja ja see on see protsess teadusliku mõtlemise ja analüüsiprotsess, mis, mis öösiti teadlastel magada ei lase. Teadusajakirjanik, ja samamoodi ütleme niimoodi, et teadus on põnev ja meile meeldib seda jälgida, neile meeldib seda teile vahendada muuhulgas ka sellises saates nagu puust ja punaseks. Aga sellega on meie tänaseks eraldatud aeg läbi saanud Arko Oleski Randel Kreitzberg tänavat kuulamast. Ning naaseme juba järgmisel nädalal uute teemade ja uute uudistega kõike head ja kuulmiseni. Puust ja punaseks, puust ja punaseks.
