Klooduse laine looduselainel rubriik valmib koos sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Tere hommikust. Tere hommikust. Kägu on kukkunud, on looduselainel aeg, on aeg rääkida, millest jah, päevakene veereb, veereb, veereb, aga kui pikalt ta veereb, miks ta veereb, sellest saame ka teada. Meil on stuudios geoloog Sander Alo, tervist. Tere hommikust. Mis, kuidas selle päeva pikkusele üldse nagu tänapäeval veel nagu arutleda saab, kas ei ole tsementi valatud? Põhimõtteliselt on küll, mitu päeva meil eelmine aasta aastas oli 365 eelmine aasta liigaasta 366 horidega ai siis punkte ei tule. Aga mis te, mis te ütlete selle peale, kui ma ütlen välja väita, et meil on maal olnud aastaid, milles on olnud üle 1000 päeva? Ma ei usu seda, mulle tundus mõni aasta küll kooliajal pikem, aga kas tõesti sel ajal niimoodi oli, pigem vist ei olnud. Ei, pigem pigem ei olnud tegelikult point ongi selles, et et mikro mikrosekundite kaupa jääb maapäev järjest pikemaks ehk tegelikult maa pöörleb iga aasta järjest aeglasemalt ümber oma telje. Kas see tähendab seda, et me kaugeneme päikesest? Ei, ei, see on lihtsalt meie oma nii-öelda pöörlemiskiirus vaikselt nii-öelda keerab maha ja tegelikult selle põhjust tuleb otsida pärismaa algusest, et ju me teame, et kusagil mõned kümned miljonid aastad peale maa teket kusagil neli, pool miljardit aastat tagasi tegelikult maa selline protomaa põrkas kokku mingisuguse, umbes Marsi suuruse kehaga ja siis tekkis selle tagajärjel kuu. Ja, ja nii-öelda qq tegelikult Kuu ja Maa moodustavad sellise huvitava vurri süsteemi. Veidi jõuame võib-olla sellesse, mäletate vana hea intseption oli kus, kus, kus oli väike selline vurrid, ema oli kogu aeg lõbus, et, et kas sa oled ikkagi oma reaalsuses või oled sa kusagil välja mõeldud unenäos. Et tegelikult maaga on täpselt sama asi, et kui, kui tal tegelikult nüüd kuulsin külje peal ei oleks siis tegelikult ta pöörleks edasi nagu vurr kusagil mingisugust, ütleme nii, kosmoses ju ühtegi takistavat tegurit ei ole, seal on vaakummaa pöörleks kogu aeg ühesuguse kiirusega ja meie ööpäev oleks kusagil umbes neli, kuus tundi. Aga nüüd tuligi mängu see, et kuu ajab kogu selle süsteemi natukene parlanksist välja, mis, mistõttu ta tegelikult aeglustab iga iga iga aasta võrra natukese võrra nii-öelda maa pöörlemiskiirust. Need omavahelised jõudis pea, nende omavahelised jõud. Kõige tuntum jõud, mis kuul Maal on, teate, on, on tõusud ja mõõnad. Aga nüüd ongi see, et kuna kuu teeb ühe tiiru ümber maa umbes kuu ajaga, sealt tuleb kuu ja siis, siis tegelikult siis maa teeb samal ajal tegelikult umbes 30 tiiru. Vaata vabandust, kas kuu aega see ütlus tulebki sellest? Absoluutselt sina teadsid, et Robin Juhkental eni Moonsel kao. Et kuu aega tähendabki siis seda, kui kaua võtab kuul aeg-ajalt ümber maa. Loogiline tõesti? Mõtlesin kuu on kuu, eks ole, keda huvitab, aga vaadake. Küll jah, tegelikult on keskmine nii-öelda muu kuu kuu nii-öelda tiir ümber päikese võtab siiski 28 päeva, aga see jääb siia suurusjärku üks kuu, mida meie kalendrisse määrame ühesõnaga fanflex, aga nüüd ongi see, et, et see kuna, kuna see, see nii-öelda tõus tekib selle tõttu Q tõmbab seda veemassi meie enda poole. Aga maas pinnib natukene palju kiiremini kui, kui kuu, eks ju, siis see, see hunnik vett on natukene alati kuust ees, mistõttu see mängib oma gravitatsiooniga sellist trikki, et tegelikult kese impulsi kiirusest annab, kuula juurde, Kuu tõuseb kõrgemale orbiidile ja liigub maast kaugemale. Selle tõttu vastasjõud aeglustab jällegi maa enda pöörlemiskiirust. Ehk tegelikult Kuu liigub iga aasta meist viis sentimeetrit eemale ja maa jääb 0,0000 mingi üks sekundit pöörlemiskiiruses aeglasemaks, nagu selline abielupaar, kes enam omavahel läbi ei saa viis sentimeetrit Igasta kaugemale. No ma ei tea, ma olin, ma ei oska sellele mingit vastust anda, isegi. Jah, aga point ongi selles, et et, et me olemegi jõudnud siis sellest ajast, et kusagil neli miljardit aastat tagasi, kui meie ööpäev oli neli, neli tundi, siis me oleme jõudnud nüüd 24 tunnine ja võib-olla nüüd on küsimuse koht, mis saab edasi. Laotus tasakaal, et, et võib-olla nagu vanal ajal, et abielupaar magas viimased aastakümned eraldi voodites eraldi maja osades jah, et tegelikult kuu ja, ja maaga tekib umbes sama asi, et et maa pöörlemiskiirus võrdsustub Q selle tiirlemisega ümber ümber tema orbiidi maa orbiidi siis. Ja, ja tegelikult see võrdsustab siis umbes 45 päevaga ehk meie ööpäev muutub 40 viiepäevaseks. Qq maal on põhimõtteliselt kogu aeg sama, küll kuu poole. Et nii lihtne see ongi, selg nägu, nii lihtne see kõik ongi nii lihtne, see oli kõik. Seal on ikkagi asja, mida sünteesida ka väga põnev. Kas ise mõtlesid selle välja? Tõesti hämmingut pakub ühesõnaga see, et vesi rappuda loksub, eks ole, nagu pesumasina trumlis paneb meie siis meid inimestele siin olukorda, kus me peame ringi arvestama sisuliselt oma ööpäeva mõista. No tehniliselt küll selles mõttes inimene. Me oleme, viimased inimene on arenenud üldsegi ajas, kui ööpäeva pikkus oli 24 tundi. Ja tegelikult olgem ausad, ma kujutan ette, et inimene lõpetab oma eksistentsi siin planeedil ka sellel hetkel, kui see nii-öelda on 24 tundi, sest et tegelikult see, see, kus on niivõrd väike, et, et selleks kulub, on näiteks, ongi niimoodi, et me mõtleme, et dinosaurused olid ammu-ammu, et no ma ei tea, nende ööpäev oli 16 tundi ei olnud tegelikult oli 23 tundi ja natukene üle 30 minuti, et tegelikult oli kõigest mingi 20 minutit lühem praegusest, et noh, ütleme nii suurusjärk 24 tundi. Et selles mõttes sellel on jäljed geoloogias ka, et, et kui me, kui me hakkamegi nüüd mõtlema, et kõik kõik nii-öelda süsteemid on muud ja päevad ja kuidas need tõusud-mõõnad käivad, et et siis sellest hätta jäävad geoloogilise ajalukku sätted ka siis tegelikult sellised vastuolulised uuringud on, on just näidanud, et et osadel sellistel karpidel, kes kasvatavad väidetavalt iga kuuga ühe siukse triibu endale siia nii-öelda vee all juurde endale, siis siis tänapäevasel videol on 30 triipu kuus umbes. Aga varasematel on üheksa ehk see annab oletust, et kuu kestis üheksa päeva, kõneles geoloog Sander Alo. Gloobuse lainer.
