Eesti forelli ohustavad nii kliima soojenemine kui ka laialt levinud parasiit nimega limaiuslane, kes tekitab forellides kehvveresus, neeru suurenemist ja tasakaaluhäireid, mis võivad viia enneaegse surmani. Probleemi on uurinud Eesti maaülikooli doktorant Magnus Lauringson. See parasiit ja see haigus mõjutab tegelikult kõiki lõhilasi. Forell on, on nagu vastuvõtlikum sellele haigusele. Mida kõrgemaks temperatuur, seda tõsisemaks muutub ka see haigus. Inimestele üldiselt meeldib, kui suvi veekogud üles soojendage, niis saab mõnuga ujuda. Lõhilased eelistaksid aga võimalikult jahedat vett. Suvel, mil Magnus Lauringson oma teadustöö jaoks forelli lõhesid hankimas käis tõusis katse jõgede temperatuur isegi 25 kraadini, mis tema hinnangul on kalade tervise seisukohast problemaatiline. Ütleme nii, et see parasiit on jões olemas ka siis, kui veetemperatuurid on madalad, aga haiguse kulg muutub tõsiseks kõrgemate vee temperatuuridega. Uuringut juhtinud maaülikooli vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri, Rootsi põllumajandusteaduste ülikooli professor Anti Tase Mägi sõnul on üheks neeruhaiguste teket soodustavaks faktoriks Eesti jõgedele rajatud paisud, kuna nende lai päikesele avatud ja rahulik pinnakiht soojeneb palju ulatuslikumalt kui varjulisemas jõesängi soolaval veel. Samuti on paisudes enam toitaineid, mis omakorda neeruhaiguste teket soodustavad. Magnus Lauringson. Üheks lahenduseks kindlasti oleks otsida võimalust, kuidas eemaldamiseks mis oleks kõige parem meie meie lõhilastele. Siin kalafoorumites on arutatud ka seda, et kas forellijõgede ääres äkki ei peaks mingisugust raiekeeldu tekitama, et näiteks 10 meetrit jõe äärest ei tohiks raiuda. Nii-öelda kalda puhvertsooni hoidmine on väga tark mõte, sellepärast et see pakub varjutust ja võtad siis otseselt seda päikesekiirgust vähemaks. Maailmas ainulaadse uuringu tulemused ilmusid Kalade terviseteemalises teadusajakirjas Journal of test sises.
