Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva, 24. jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Erle loonurm. Reformierakonna ja Keskerakonna volikogu kinnitas uue koalitsioonileppe ja ministrikandidaadid. Tasakaalu nii-öelda meeste-naiste vahel aga kogemuse uudsuse vahel ja ma loodan, et seda tasakaalu me siis selles valitsuses ka saavuta. Opositsioonis oleva Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri sõnul on portfellide jaotus üllatav. Mida ei seostaks nende inimeste kompetentsiga, vaid nad on seal pigem kui kui poliitikud ja, ja ilmselt kui Kaja Kallase meeskonnaliiget ja talle lojaalsed isikud Suur huvi suusatamise vastu on viinud kunstlumeradade rajamiseni. Teemandid spordikeskuse rajatraktor müttab kunstlumehunnikute vahel, et korralik suusarada valmis saaks. Ja eeloleval ööl ja homme sajab lund, vihma ja lörtsi. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Reformierakond ja Keskerakond kinnitasid koalitsioonile peaministrikandidaadid. Koalitsioonileppes öeldakse, et uus koalitsioon teeb kõik endast oleneva, et luua laiem poliitiline usaldus ja kõigi inimestevaheline koostöötahe Eesti edasiviimiseks. Kõige tähtsam ülesanne on koroonapandeemia ja selle tagajärgedega tegelemine. Uus valitsusliit avalikustas ka ministrikandidaadid. Uues valitsuses on 14 ministrite kohad jagunevad erakondade vahel võrdselt, kõneleb peaministrikandidaat Kaja Kallas. Tasakaalu nii-öelda meeste-naiste vahel, aga kogemuse uudsuse vahel ja ma loodan, et seda tasakaalu me siis selles valitsuses ka saavuta. Oluline on, et mõlemad partnerid tunnevad ennast selles koostöös hästi ja ma arvan, et rahulolematust näiteks ministrikohtade jagamise osas oli mõlemal poolel, mis näitab, et tegelikult see oligi kompromiss. Ei saa olla nii, et üks võidab kõike, teine kaotab kõik, vastasel juhul see koostöö toimiks. Reformierakonna ministrikohad on järgmised. Rahandusministriks saab Keit Pentus-Rosimannus, sotsiaalministeeriumis tööd alustavaks sotsiaalkaitseministriks Signe Riisalo, kaitseministriks Kalle Laanet, maaelu ministriks Urmas Kruuse, haridus- ja teadusministriks Liina Kersna väliskaubandus ja IT-ministriks Andres Sutt ning justiitsministriks maris Lauri Keskerakond saab samuti seitse ministrikohta. Oma kohale jäävad majandus ja taristuminister Taavi Aas ning sotsiaalminister Tanel Kiik, kes hakkab vastutama tervise valdkonna eest. Keskerakond saab ka siseministri koha, seda asub täitma senine põhja prefekt Kristian Jaani. Välisministri portfell läheb esimest korda keskerakonnale, seda hakkab taanduma Eesti suursaadik Tšehhis Eva-Maria Liimets. Kultuuriministriks saab praegune riigihalduse minister Anneli Ott ja keskkonnaministriks senine parlamendi sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. Praegune haridusminister Jaak Aab liigub tagasi riigihalduse ministrikohale. Opositsioonis oleva Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et portfellide jaotus on üllatav. Minu hinnangul Reformierakonna ministrite valik on suuresti ootuspärane. Kui me teame erakonnasiseseid jõujooni ja inimesi, kes seisavad erakonna juhile lähemale, on tema meeskonnas siis see valik ei ole üllatav. Küll on mõnevõrra üllatav see portfellide jaotus, valdkondade jaotus nende isikute vahel. Isikute valik iseenesest ei ole üllatav, aga et just nendel isikutel need portfellid mida ei seostaks nende inimeste kompetentsiga, vaid nad on seal pigem kui kui poliitikud ja, ja ilmselt kui Kaja Kallase meeskonnaliiget ja talle lojaalsed isikud. Aga kuidas nad nüüd selle valdkonna poliitika kujundamisega hakkama saavad, sellele on küll keeruline hinnangut anda. Ja Keskerakonna volikogu kinnitas ka erakonna uueks peasekretäriks Andre Hanimäe ja Tallinna linnapea kandidaadiks sügisestel kohalikel valimistel seni linnapeana töötanud Mihhail Kõlvartit. Uute korruptsioonikahtlustuste valguses kärbib Keskerakond oma eelarvet ligi poole miljoni euro võrra. Nii teatas erakonna esimees Jüri Ratas. Liigume nüüd aga välismaale. Portugalis on täna presidendivalimised, kus ametisolev riigipea Marcelo Sosa loodab võita. Juba esimeses voorus jätkab Tarmo Maiberg. Portugali presidendivalimised toimuvad keerulises olukorras, viimaste päevade nakatumiste surmade arv on järsult tõusnud. Eelmisel reedel kehtestas valitsus üleriikliku liikumiskeelu. Kuigi seadus ütleb, et piirangud vaadatakse üle iga kahe nädala tagant, teatas peaminister Antonio Costa, et tõenäoliselt jäävad piirangud kehtima kuuks ajaks. Korraks tõusis arutlusele ka mõte lükata presidendivalimised edasi, kuid see kadus kiiresti, sest põhiseadus ei anna võimalust valimisi hiljem korraldada ka eriolukorra ajal. Praegune president, 72 aastane Marcelo Rebelodeszoussa tõrjus mõtet, öeldes, et pandeemia vastane võitlus ei saa demokraatiat halvata. Seetõttu leevendas valitsus erandkorras liikumise reegleid ainult selleks, et inimesed saaksid oma kodanikukohustust täna täita. Kümnemiljonilise elanikkonnaga riigis presidendivalimistel käinud tavaliselt pisut allapoole, kuid seekord jääb valimisaktiivsus ilmselt madalamaks. Võitjas ei tohiks kahtlust olla, sest president Rebelode shouza toetus on arvamusküsitluste järgi 63 protsenti. Rahvamehena populaarsuse saavutanud riigipeatoetust võib aga räsida valitsuse suutmatus koroonaviiruse levikut piirata. Presidendi kuue väljakutsuja toetus ei küündi eraldi võetult üle 13 protsendi kuid erandliku olukorra tõttu on osa Portugali politolooge soovitanud jälgida kaks aastat tagasi loodud paremäärmusliku partei džeega ehk aitab kandidaat Andreventuurat. Ametlik küsitlus näitab 38 aastasele ventuurale 10 protsendilist poolehoidu. Kuid nii nagu paremäärmuslike populistide ka mujalgi on juhtunud, võib lõpptulemus olla suurem ja üllatama. Arvestades, et oktoobris toimuvad kohalikud valimised, siis annaks Ventura teine koht presidendivalimistel džeega parteile arvestava tuule tiibadesse. Ja tuleme koju tagasi. Suur huvi suusatamise vastu on viinud kunstlumeradade rajamiseni, aga selleks tööks vajaliku rajatraktori sai Pärnu linn 150 kilomeetri kauguselt Tehvandi spordikeskusest jõulumäe. Tervisekeskuses on kaks traktorit, aga neil polnud mahti linnale appi tulla. Ester Vilgats. Tehvandi spordikeskuse rajatraktor müttab kunstlumehunnikute vahel, et korralik suusarada valmis saaks. Tööd on siin omajagu, aga asi käib päris kiiresti. Ühe tööpäeva jagu tunde selle jaoks kavandatigi. Siiski pannud Pärnu linnal kohe kavas nii kaugelt traktorit tellida. Abilinnapea Meelis Kukk. Algul oleme soovinud osta kompleksteenust koos lumetootmise, raja moodustamise hooldusega, aga need kahjuks ei ole õnnestunud. Siis oleme Pärnus spordikeskuse personaliga komplekteerinud, meeskonna tootnud kunstlume ja nüüd teha andis spordikeskuse lumetraktori abiga oleme lõpuks saanud ka selle suusaraja valmis, siin oli kuus tundi raja traktoril tööd, lisaks sellele veel tehandi rajatraktor tallas meil üle loodusliku lumega rajad ja moodustas ka käigurajad elanikele, kes tahavad tervisekõndi teha. Kukk ütles, et rajatraktori tunnihind on 115 eurot ja selle treileril kohaletoimetamine maksab aga ikka saadi teenus kätte kordi odavamalt. Kui hanke ainus pakkuja küsis kokku, läks kilomeetrine suusarada maksma üle 500000 euro. 160000 eurot saadi toetust Eesti terviseradadel. Sellest, et jõulumäe tervisekeskus hankele ei tulnud, on linnal kahju. Jõulumäe on populaarne suusatamiskoht nädala sees ja eriti keskpäeval. Siin palju rahvast pole, aga nädalavahetused on rahvarohked. Jõulumäe tervisekeskuse juhatuse liige Heido Tasalain. Meil on läinud suht-koht hästi, avasime raja detsembri keskel, 16 detsember 600 meetrise peale sõidame, vedasime laiali, üles võetud lume, saime 1,3, see ja tänaseks oleme suutnud avada 2,2 kilt kunstlumerada. Praegu tegelemegi, veame siin juurde, et äkki saaks kaks mugul. No linn, väga pettunud, teised ei kandideerinud. Ma saan kindlasti aru, et kindlasti nad võivad olla pettunud, aga me ei saanud lihtsalt võtta hankest osa, et lukustada ennast selle hankega ja kui endal oleks vaja olnud ja torustunud linna minna, siis oleks olnud dilemma. Ester Vilgats, Pärnu. Ja tuleme nüüd ka koroonastatistika juurde. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4568 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid oli 532 ehk 11,6 protsenti testide koguarvust. Ja ööpäeva jooksul suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest. Rahvastikuregistri andmetel tuli enim uusi positiivseid testi tulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 196-l inimesel. Harjumaa uutest haigusjuhtudest 154 laekus Tallinna ööpäeva jooksul lavastajat haiglates uusi Covid 19 haigusjuhtumeid, kokku 38. Haiglaravi vajab 404 patsienti. Eestis on koroona vastu vaktsineerimisi tehtud 25-le 1000-le 964-le inimesele. Kaitseväelased saavad lisaks sõjalisele väljaõppele ka oskusi, mida igapäevases elus võib vaja minna. Üheks selliseks on kogemus, millise tunda annab jääauku kukkumine, kuidas sellises olukorras käituda. Jääaugu juures käis uudistamas Rene Kundla. Esimese jalaväebrigaadi Scoutspataljoni kaitseväelased astusid välilaagri lõppedes keskpolügoonil asuvasse linajärve raiutud jääauku, kui sõdurite ja allohvitseride keha sai jaheda veetunde kätte kontrollitud keskkonnas, sest kohal olid instruktorid ja meedikud ja on ju ka paksu jää sisse tehtud august välja tulla lihtsam kui vette kukkuja keharaskuse all pidevalt katki minevast jääaugust ja auguharjutusest saadavast kogemusest võib kasu tõusta ka tavaelus, räägib vette kukkumise harjutuse instruktor Oliver Jõesaar. Kui sa oled kalamees, siis kui ei ole seda varem teinud, siis vähemalt ajateenistuses või siis kaitseväes töötades täitsa ära ja kui sa lähed näiteks kalale nädalavahetusel, siis kui peaksidki juhtuma selline õnnetus, siis on sul kohe võtta, et sa oled seda varem teinud. Austa, pead rahulikuks, hingata, sügavalt sisse-välja aru saada, kust välja peab minema ning siis välja tulla ja võimalikult kiiresti endale soe sisse sadavast. Üks paarisajast kaitseväelasest, kes vette kukkumist tunda sai, oli reamees Mihkel kokka, kes tunnistas enne vette minekut, et tema katsumust ei pelga. Ei karda, pigem nagu tahaks sinna juba minna, nagu tahaks sisse hüpata, aga see on ärevil, olen. Pärast vees käimist olid Mihkel koka muljed järgmised. No mul on väga meeles midagi hullu, tegelikult on väga-väga huvitav kogemus. Teeks, teeks tegelikult. Juhuslikult vette kukkumist tuleb väliõppustel ikka ette todes nooremleitnant Oliver Jõesaar. Selle nädala jooksul on ühel rännakul on kaks inimest kukkunud poolenisti vett, et nad oleksid üleni kukkunud, aga nad märjaks saanud ja ütleme pool pool kere ja tänu sellele, et on see nagu meil igapäevane, siis asi, kui me oleme väljaharjutused. Kui enamiku tunnetajatest tahtis kiiresti jääaugust välja tulla, siis oli ka neid, kes end selles keskkonnas tundsid, kui kalad vees. Tore ska külast Harjumaalt raadiouudistele Rene Kundla. Ja sünoptik Kairo kitsak räägib nüüd pikemalt ilmast. Öö vastu esmaspäeva tuleb madalrõhuala mõjusfääris pilves, mitmel pool sajab lörtsi ja lund, saartel ja rannikul kohati ka vihma. Paiguti on jäidet. Tihedam sadu matab enda alla eeskätt Kesk ja Lääne-Eesti. Puhub valdavalt lõunakaare tuul kolm, üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Päeval liigub madalrõhuala Läänemere kohal põhja suunas, ida pool tugevneb lühiajaliselt väike kõrgrõhuhari. Saju võimalus väheneb vaid üksikutes kohtades sajab vähest vihma, lörtsi puhub lõuna ja kagutuul, saartel pöördub edelasse kuus kuni 12, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Teisipäeval jõuab Valgevenest Leedu lähistele uus aktiivne madalrõhuala ning selle põhjaserv laieneb aega, mis üle Läti-Eesti kohale. Ööl vastu teisipäeva on pilves ilm. Saartel sajab kohati vähest lörtsi ja vihma. Pärast keskööd jõuab Kagu-Eestisse tihedam lumesadu, mis levib järk-järgult edasi põhja-loode suunas. Tuul pöördub lõunakaarest põhjakaarde ja puhub kiirusega kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss üks kraadi. Päeval lõunapoolse madalrõhuala surve jätkub ning ilm on pilves. Lumesadu levib Kesk ja Lõuna-Eestist edasi lääne ja loode suunas. Pärastlõunal sajab Ida-Eestis kohati ka lörtsi. Puhub põhjakaare tuul kolm kuni üheksa, pärastlõunal saartel ja rannikul põhja ja loodetuul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Aitäh ilmateate eest, selline sai Päevakaja pühapäeval, 24. jaanuaril aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.
