Esimese jalaväebrigaadi Scoutspataljoni kaitseväelased astusid välilaagri lõppedes keskpolügoonil asuvasse linajärve raiutud jääauku. Sõdurite ja allohvitseride keha sai jaheda veetunde kätte kontrollitud keskkonnas, sest kohal olid instruktorid ja meedikud ja on ju ka paksu jää sisse tehtud august välja tulla lihtsam kui vette kukkuja keharaskuse all pidevalt katki minevast jääaugust ja auguharjutusest saadavast kogemusest võib kasu tõusta ka tavaelus, räägib vette kukkumise harjutuse instruktor Oliver Jõesaar. Kui sa oled kalamees, siis kui sa ei ole seda varem teinud, siis vähemalt ajateenistuses või siis kaitseväes töötades täitsa ära ja kui sa lähed näiteks kalal nädalavahetusel, siis kui peakski juhtuma selline õnnetus, siis on sul kohe võtta, et sa oled seda varem teinud. Austa pead rahulik hingata, sügavalt sisse-välja aru saada, kust välja peab minema ning siis välja tulla ja võimalikult kiiresti endale soe sissesaadavust. Üks paarisajast kaitseväelasest, kes vette kukkumist tunda sai, oli reamees Mihkel kokka, kes tunnistas enne vette minekut, et tema katsumust ei pelga. Ei karda, pigem nagu tahaks sinna juba minna. Tahaks sisse hüpata, aga see on ärevil, olen. Pärast vees käimist olid Mihkel koka muljed järgmised. No mul on väga meeles midagi hullu, tegelikult on. Aga väga huvitav kogemus, teeks, teeks tegelikult. Juhuslikult vette kukkumist tuleb väliõppustel ikka ette todes nooremleitnant Oliver Jõesaar. Selle nädala jooksul on ühel rännakul on kaks inimest kukkunud poolenisti vett, et küll üleni kukkunud, aga nad on märjaks saanud ja ütleme, et poolt pool kere ja tänu sellele, et on see nagu meil igapäevane, siis asi, kui me oleme välja haritust Kui enamiku tunnetajatest tahtis kiiresti jääaugust välja tulla, siis oli ka neid, kes end selles keskkonnas tundsid, kui kalad vees. Tore ska külast Harjumaalt raadiouudistele Rene Kundla.
