Eestis kõik piimapakid, kõik tetrapakid,  purepakid lähevad plätusse. Miks sorteeritud prügi ei jõua ringlusse? Kui ma olen küsinud, et kuhu ma teie pakendi viskan,  siis ausalt öeldakse mulle, et ei tea. See on jah, ikkagi delikatess, et kuna aasta loom on,  siis me ikkagi ei lörtsi siin. Äkki saab siis Tallinna loomaaed siit endale uued elanikud. Aasta loom, 2021, tark ja täpne rott. Keskkonnateadlikkuse uuringu järgi sorteerib sageli prügi  lausa 84 protsenti Eesti elanikest. Samas jõuab meie kodustest olmejäätmetest ringlusse vaid 28  protsenti ja seda juba mitu aastat järjest. Kuskil on midagi väga valesti. Olmejäätmete liigiti sorteerimine on meile jäätmeseadusega  kohustuslik olnud juba 2008.-st aastast. Õpetaja ja pereema Katariina papp on prügi tublisti  sorteerinud juba teismeast ja tema jaoks on see loomulik tegevus. Vaatame siis sinu prügikastid üle. Vaatame nii, need on meil teadlikult väikesed,  et siis me näeme, kui palju ikkagi seda Tekib siis nii ilusti ära lahterdatud, mis need on? Nii siin on, on ju toidujäätmed, need lähevad taha komposti,  nii, aga siin on pakendid, noh, siin on üks jogurtitops,  millelt ma olen juba paberi ümbert ära võtnud  ja selle paberikonteinerisse visanud. Siis abikaasa nõrkus on soolaga, need. Sihvkad nii, siis on siin üks tetrapakend. Ja siis on, need on need petpudelid, mis ma saan aru,  et on väga hästi ringlusesse võetavad ja  siis veel mõned sellised kiled, ma tegelikult ei tea,  kas see võetakse ringlusse, aga ma loodan,  et võetakse. Aga see pole veel kõik. Kaks prügikasti on veel nii, siit tuleb. Taara nii. Ja teisel pool. No sul on tõesti siin viis prügikasti juba,  et kas see on nüüd selline maksimaalselt eeskujulik näide  või või saaks veel kuidagi paremaks teha? Mida veel saab koguda, ma koguks hea meelega,  kui ma võiks hea meelega koguda, kui on kogu veel eraldi  koopiapaber ja ajalehepaber ja niimoodi ma  või mul võiks 70 prügikasti olla, kui ma teaks,  et sellest on kasu. Kas inimesed üldiselt Eestis sorteerivad prügi nagu sina? Ei. Ma arvan, et ei isegi minu tutvusringkonnas ma olen ju  nii palju nagu rääkinud ja nii-öelda eeskujuks olnud,  aga ikkagi ma näen väga palju, et see seda teemat see ei meeldi,  nagu inimestele seda arutada ja nad kuidagi löövad käega,  ütlevad, et ah, nagunii tuleb auto ja valab kõik kokku,  et pole mõtet. Ja, ja teiseks on ka seda olnud, et mõni tuttav on  siis hakanud prügi sorteerima ja ja siis minu käest küsib,  aga kuhu seda ja mis ma sellega teen, ja  siis lõpuks mul ka kõiki vastuseid ei ole  ja siis siis on ka mõni. Eestil on kohustus aastast 2000. 20 võtta ringlusse vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistes  tekkivatest olmejäätmetest. Suurest prügitrahvist pääsesime esialgu vaid tänu  arvutusmetoodika muutmisele ja meile anti nii-öelda armuaega. Kuid miks me ei suuda oma eesmärke täita? Põhilised murekohad on, on see, et, Me ei saa materjali kätte ja me ei saa seda ümber töödeldud  seetõttu kui aus olla, siis oleks vaja kahte. Otse nii-öelda liigutada, et, et ka seda,  et kuhu, kuhu me suuname, mida me teeme ka nendega,  näiteks plasti puhul on me võime seda eraldi liigiti kätte saada,  aga lõpuks, kui seda kusagile panna ei ole,  siis, siis see ringlussevõtu osa jällegi ei,  ei, suurenes. Me ei ole suutnud süsteemi tasandil neid erinevaid osapooli kaasata,  seda vastutust väga selgesti välja tuua,  kes need osapooled ikkagi on ja kõige olulisem on kindlasti  kohalik omavalitsus, kes on kõige lähemal sellele jäätmetekitaja,  ehk siis meile kõigile, kes peaks seda keskselt korraldama  ja seda ka nii tegema, et meil oleks seda kõige mõnusam teha  Eestis jah, ütleme nii, et see pool ei ole kõige paremini korraldatud. Teiseks muidugi ettevõtjad ja kui me eriti kui me räägime  siin pakendijäätmete liigiti kogumisest,  kuna pakendijäätmete liigiti kogumine toimib meil  tootjavastuse põhimõttel, siis ettevõtjad peavad tagama,  et nende poolt turule pandud pakend oleks kokku kogutud  ja kolmas muidugi meie kõik need, kes me nii-öelda  tarbijatena prügi tekitame, ehk siis meie peame seda  süsteemi oma liigiti kogumist siis ellu viima. Piimatööstus ettevõte, aktsiaselts tere,  laseb aastas umbes 1000 tonni pakendit turule  ja on just viimastel aastatel eelkõige tarbijate survel  tegelenud pakendikoguste ja eriti plasti vähendamisega kuid  seal on omad piirangud. Pakendi puhul muidugi kõige olulisem on toiduohutus,  pakend peab kaitsma siis toodet välismõjude eest ja,  ja peab suutma säilitada siis toote kvaliteedi kuni  siis säiliaja lõpuni. Ehk et kõige olulisem on siis toiduohutus,  millest me lähtume. Loomulikult järgmine on siis meie enda seadmepark,  et pakendid peavad vastama siis seadmepargile,  me peame suutma sinna sisse toota. Ja, ja loomulikult on tarbija mugavus, et. Et inimesel oleks väga mugav siis toodet tarbida  ja sinna juurde, siis nüüd viimasel ajal on lisandunud  siis kõik erinevad keskkonnateemad ka, et  millest pakend on valmistatud, kui palju seal on plasti,  kas seda saab uuesti siis saata ringlusesse? Kui me räägime väikestest, siis toodetest,  mis me tarbime ära ühekorraga, et siis sellistel toodetel me  juba paar aastat ei kasuta peal ühekordseid plastikgaasi,  ehk et väga lihtne samm tegelikult ja teised tööstused on  sellega samuti kaasa läinud. Mis me siin just sellel sügisel lansseerisime,  kui enne oli see kohupiimatoru kaetud veel lisa fooliumkihiga,  mis tegelikult oli natukene sellistel turunduslikel  eesmärkidel võib-olla aastaid tagasi peale pandud,  et oleks toodanneks ilusam välja siis tegime nüüd sellise  julge sammu, et see toode enam võib olla  nii atraktiivne välja ei näe. Aga plasti vähendasime 50 protsenti. Kas te kuidagi suunata ka oma tarbijaid õigesti käituma oma pakenditega? Sellel aastal oleme hakanud lisama siis pakendite  siseküljele õpetust selle kohta, mis siis  selle pakendiga peaks peale tarbimist täpselt  siis tegema. Saab juba eraldada selle paberi ja kile,  kõik on kirjas, söö jogurt ära papi st ümber,  siis pane paberi konteinerisse. Loputa topsik puhtaks ja siis pane segapakendikonteinerisse. Kas tootjatele saab midagi, et? Ette öelda, millised need pakendid võiksid olla. Etteütlemine tegelikult on juba ammu olnud Eestis  ka jäätmeseaduses ja loodetavasti tulevikus veel täpsemalt,  et tootja peab tootma tooteid sellisena,  et ta keskkonnamõju oleks võimalikult väike,  kaasa arvatud pakendid. Roopa liidu tasandil on selline plastistrateegia,  mis ütleb, et aastaks 2030 peaksid kõik pakendid olema  ringlusse võetavad sealhulgas ka plastpakendid,  ehk sisuliselt see tähendab seda, et tootja ei saagi lasta  turule sellist pakendit mis on mitmest materjalist kokku  pandud ja ei ole neid võimalikult eraldada. Kui ettevõtjad võtavad vastutuse selle jäätme osas seda  näevad selgelt, nad tunnetavad seda, siis on igal juhul  palju suurem tõenäosus, et nad hakkavad ka seda nii-öelda Algpõhjust muutma, milleks on see pakendi materjalide valik,  kogus, ülepakendamise vähendamine, kõik need teemad,  mis tegelikult peaks olema väga selgesti nende üks üks töö  põhiline osasid. Mida rohkem sorteerimisse süveneda, seda keerulisemaks  lähevad küsimused millisesse kasti mingi jääde panna  ja kas minu korralikult sorteeritud jääde jõuab üldse ringlusse. Minu meelest on lihtsalt igal tasandil on suur segadus,  ei tea, tootjad. Kui ma olen küsinud, et kuhu ma teie pakendi viskan,  siis ausalt öelda öeldakse mulle, et ei tea. Teiseks ei tea tarbijad, kuhu ta peab midagi viskama,  kuidas ta peab selle viskama. Ja kolmandaks, spetsialistid on nagu eriarvamusel,  et üks ütleb mulle, et jäta see kork peale,  teine ütleb, võta kork ära. Võib-olla mis on, on tihtipeale mureks, me üritame alati  näidata väga keerukaid juhtumeid, selle asemel,  et näidata neid lihtsaid juhtumeid, et et kui me võtame midagi,  millele inimesel tekib kolme aasta jooksul ühe korra  ja keskenduma, et kuhu see läheb, siis see tekitabki,  et see on väga keeruline, aga kui sellised põhiasjad me  suudame selgeks teha, inimene hakkab juba tegema  ja siis ta jõuab järgmisele tasandile, kus  siis mõtleb, et mida ta sellega hakkab tegema,  mida tal väga harva tekib. Isegi kui ta selle valesti paneb, siis see ei ole kõige  suurem probleem. Suur probleem on see, kui 90 protsenti igapäevaseid jäätmeid  valesse kohta läheb. Minu meelest tuleks nagu ausalt rääkida,  et mida me päriselt saame ringlusesse võtta,  et siis inimesed päriselt paneksid oma auru nagu nende  pakendite peale. Kui rääkida tetrapakkidest, siis puhtalt juba teres ühes  aastas me laseme neid turule tonni puhtalt pakendit. Tegelikult on sellesse samasse tetrapakki ju käivad erinevad mahlad,  kõik tööstuse tööstused panevad sinna sisse piima. Aga Eestis kõik piimapakid, kõik tetrapakid,  purepakid lähevad põletus põletusse ja meie piirkonnas ei  ole siis endiselt õiget viisi. Kuidas siis pakendid saaks uuesti ringlusesse lasta,  sest see kartong, mis nendest pakendi tes kasutatakse,  on tegelikult väga kvaliteetne ja mujal maailmas need  lähevad kas siis ehitusmaterjalidesse või,  või kuskile niimoodi edasi kasutusse. Aga meil. Neid lihtsalt põletatakse. Aga mina just soovitaks inimestele, et andke tootjatele  signaal ja signaal läbi selle, et kõik pakendid jõuaksid  tagasi pakendisüsteemi ja tootjad neid kulusid kataks  ja seeläbi hakatakse siis vaatama, kuidas kulusid vähendada  ja kulusid annab vähendada kas pakendimaterjali  vähendamisega või nendega, mille käitlus on odavam  ja tuleviku võistel kindlasti ringlusse võtta. Kui sa kõik need rohked prügikastid oled täitnud,  mida sa siis edasi teed? Siis ma toon nad korraks siia meie väiksesse prügimajja,  siin on meil pakend. Siin on needsamad kollased kilekotid ja siis me tühjendame  need siia suurtesse kottidesse. See kollane kott, see on selline nõmmel eramajades tavaline  ja hea lihtne süste. Jaa, väga hea süsteem, see on nagu segapakend  ja siia lähevad kõik pakendid. Kas üks tee motiveeriv teema võib ka olla selles,  et olmeprügi äravedu on lihtsalt hästi odav? Kindlasti, ja Mul on ka endal palju tuttavaid olnud,  et aga noh ütlen ma ütlen küll, et see pakendikott on ju tasuta,  et siis on see nagu rahaline motivatsioon ka,  aga, aga noh öeldakse jah, selle peale, et  ega see olmeprügi ei maksa ka mitte midagi. Tegelikult meie jäätmete äraveo nii-öelda kulukuus on kuskil  ühe tassi kohvi hinnaga võrreldav. Noh, see ei ole selles mõttes normaalne,  et sellise summa eest ei ole ka võimalik väga head  jäätmekäitlusteenust pakkuda. Väga lihtne on panna kõik tooted ühte, kõik oma prügi ühte prügikasti,  maksad selle eest siis seal kolm-neli eurot kuus  ja see läheb minema ja see ole edasi sinu mure. Kui sa nüüd tahad hakata sorteerima, siis sa pead oma nende  kotikestega siis mööda linna ringi, seal patseerima  ja leidma selle koha, kuhu siis see kotike panna  ja tihti ju need suured pakendikonteinerid on ju täis. Loogiline on ju see, et kui sa võimalikult inimese lähedalt  tema käest prügiliigiti kokku kogud, siis on  ka temal nagu suurem motivatsioon seda teha. Keskkonnaministeerium on juba mitu aastat olnud seda meelt,  et, et pakendijäätmete kogumine inimestel peab tulema lähemale. Väga paljudel juhtudel on, on see ka õnneks rakendunud,  kas siis kohaliku omavalitsuse poolt on seda korraldatud  jäätmehulka pandud või, või on pakendiorganisatsioonid  pakkunud teenust, et. Et kas on võimalik konteiner kortermaja tellida  või või koti ga ära anda aga tervikuna selle  selle rakendamine jääb siis tootjate ja,  ja, ja nende kulude taha, et tootjad peavad seda kulukaks. Ja me oleme välja pakkunud ka seda, et seda võib käsitleda  osaliselt nii-öelda mugavusteenuse, aga ka see ei ole  leidnud toetust, et, et me loodame selle  selle teemaga edasi liikuda, et tootjate enda poole pealt  tekiks ka soov soov panustada. 2030 me peame ringlusse võtma 70 protsenti pakendijäätmetest. Kas see on võimalik saavutada? See on suur väljakutse, samas kui me vaatame teiste riikide kogemusi,  siis on täna ka selliseid Euroopa Liidu riike  ja omavalitsusi, kus see eesmärk on juba tänaseks saavutatud. Sellised riigid ja sellised omavalitsused toimetavad väga  selgesti sellise tugeva omavalitsuse keskse mudeli põhiselt  ja seal on see täitsa võimalik, nii et kui me liigume õigus suunas,  siis ma näen, et me selle eesmärgi saavutame. Aga selleks peab hakkama kohe tegutsema. Mul on kohe võimalus tutvustada teile imelisi loomi. On inimesi, kes ei salli neid silma otsaski,  teistele nad suisa meeldivad. Mõned lausa jumaldavad neid. Lubage mul esitleda aasta loom, 2021 rott. Eestis elab kahte liiki rotte, mõlemad said pärjatud aasta  loomatiitliga kummad rotid, siis nemad on siin,  see on siis rändrott, kes on siis Eestis kõige tavalisem  liik ja keda siis kohtab peaaegu igal pool. Mis võib-olla paljudele on üllatus, on see,  et tegelikult rändrott on ka seesama rotiliik  keda sa võid osta lemmiklooma poest omale koju pidamiseks. Et nad on ühest ja samast liigist on lihtsalt kodustatud. Et kuskil 19 sajand oli, kui esimesed rändrotid,  siis kodustati ja neid hakati. Pidama ja praeguseks on aretatud hästi palju erinevaid,  siis värvivariante erineva karva pikkusega. Ma pean ütlema, et ka minul on See on rottidega isiklik side. Nimelt oli mul kunagi võimalus osaleda ühe roti kasvatamisel. Äärmiselt sümpaatne ja tark loom oli. Mida võib-olla veel inimesed rottide kohta ei tea. Noh, rottidest teatakse eelkõige negatiivset kuvandit,  et tavaliselt on ta seotud mingisuguse musta elupaigaga. Tegelikult rott on hästi puhas loom, ta peseb ennast,  hoiab oma hügieeni. Ja rott on tegelikult panustanud ka päris palju inimeste  teadvusesse rottide kohta on tohutult teadusuuringuid. Ma arvan, et kümneid tuhandeid erinevaid artikleid,  Alseimeri tõve on uuritud rottide peal, ta on nii-öelda  mudelorganism selle haiguse uurimisel. Siis rotte on kloonitud ja kui me räägime mõnest teisest rotiliigist,  mitte rändrotist või kodurotist siis tegelikult neid on  kasutatud ka lõhkeainete otsimise täpsemalt miinide  otsimisel ja seal on kasutatud ühte teist rotiliiki. See on siis hamster rott ja neid on õpetatud  siis lõhkeained haistma. Kuna kõikidel rottidel on hästi tugev haistmismeel  ja siis selle tõttu on siis väga palju miiniväljasid,  nii ütleme, Tansaanias, Mosambiigis ja seal Angolas  põhimõtteliselt terve Ida-Aafrika saanud miinidest puhtaks teha. Täna on siin ühed rotid Tallinna loomaaias,  kes vahetavad pisut oma elukohta, on mul õigus? Jah, et me oleme välja valinud siis niisugused loodusliku  välimusega rändroti. Nemad kolm tükki on emased, et viiksime nad  siis elevandi või paksunaaliste majja, kus meil on ette  valmistatud siis neile puur. Ja seal me plaanime neid siis edaspidi külastajatele eksponeerida. Nemad ei hammusta või võivad seda üldiselt rutt hammustab  väga harva. Väga uhke elamine on neil, kui me vaatame just seda sisustust,  siin on sellised erinevad oksad, isegi rohelised oksad on  mis rottidele meeldib, mida neil vaja on. Rott on niivõrd plastiline liik, et ta elab peaaegu igal pool. Et me praegu siin oleme proovinud, siis näidata sellist  võib-olla natuke looduslikumat külge, et muidu kodustes  tingimustes võib panna saepuru alla. Kindlasti võiks olla erinevaid ronimiskohti igasuguseid torusid,  aga selle uhke rändroti terrariumi kõrval on ju midagi veel,  aga see on nüüd roo. Ja siis siin on. Siia me plaanime panna koduroti ma tõstaks  selle ülesse. See roog on sellepärast, et kodurott on hästi. Ettevaatlik, ja ta pelgab inimest, et kui me ruti siia sisse paneme,  et siis me saaks talle võimalikult sellise turvalise  keskkonna tekitada. Siin nagu imiteerib sellist sauna ja lõhna,  vaatajad ei tunne, aga siin on täitsa selline suitsusauna  või singi lõhn. Noh kui me vaatame, millise kujuga see on,  hästi-hästi kõrge, sest kodurott armastab väga palju ronida. Ja looduslikult või nii-öelda kaaslejana on ta. Elanud väga tihti just pööningutel sahvrites sellistes  kohtades aitades. Ja me sooviks siia tuua koduroti, kes on Eestis haruldane  ja teda leidub Eestis ainult siis Lõuna-Eestis  ja Kagu-Eestis. Kuidas sa nüüd siit? Kodurotte püüda proovid. Ma nägin siin paar päeva tagasi, oli siin lauda ümber. Niisuguse suure närilise jäljed praegu on värske lumi,  me ei näe, aga mööda neid seinaääri on alati hea vaadata. Aga sul on nüüd kaasas ka püügivahend, siuke lõks. See on jah kärplaste püüdmise lõks, tegelikult aga aga ma  olen sellega ratte ka püüdnud väga edukalt. Et kui nüüd siia peale astub, siis läheb kinni. Ja siin sees on mesi kärg. No see on jah, ikkagi delikatess, et kuna aasta loom on,  siis me ikkagi ei lörtsi s ja siin on ka suirakest sees,  suir on siis valgu valku on vaja ju ka loomadel  ja mett ja, ja see peaks meelitama, et vaadake,  kui kas või mingid kärjetükke kuskil looduses on,  siis on ju ärilised kohe kohal. Kuigi praegu külmaga ei levi see lõhn loomulikult  nii hästi kui suvel. Sest sellest, kui me siia lihtsalt vilja paneme,  siis noh, kui me sinna jooksutee peale selle paneme,  siis on sest kasu, aga lõhna järgi ta siia ei tule. Kui siin ei ole midagi maitsvat. Et siis noh, proovime, mis seal ikka, ega kui proovi  siis teada ei saa. Äkki saab siis Tallinna loomaaed siit endale uued elanikud? Et kodurotid siis just tahavadki sellises kohas kuskil  võimalikult kõrgel toimetada või no kujuta ette,  nüüd kui vanasti talupeal oli, siis paksult heinu täis. Ja mööda neid talasid saab joosta mööda mööda neid katuse. Konstruktsioone saab joosta, heinad on, on pehme,  on soe, on kuiv tema ei taha allkeldris olla niiskes  ja märjas, tema tahab siin kuivas olla. Mis tähendab, et üks põhimõtteline erinevus aasta looma roti  liikide vahel on siis see, et kui rändrott on,  pigem võiks öelda siis see keldriko ja maapinna ligidal  või maa all siis kodurott kindlasti mitte. Kodurott tahab elada kuskil kõrgel, kus on kuiv  ja õhuline ja. Siit leiab ka näriliste jälgi ja näha, et nad on söönud  ja teinud. Ja see lõks tulebki siia. Liikumist ede peale panna, noh ehk läheb õnneks,  ehk läheb õnneks jah. No vaata, kombain on sees tühi ülevalt on ju,  mõtle, kui ideaalne paik on see looma jaoks,  kes on harjunud puude otsas elama, seal on vilja  ka veel sisse ununenud, onju siis saab juhtmete vahele pesa teha. Elajad ligi ei saa, on ju. Vaata, siin all on kõik kassijälgi ja mingid kärplased  käivad ja. Otsime ikkagi mull, möll käib siin noh, selles suhtes on ta  ikka nagu Ta on nagu noh, põhimõtteliselt nagu elupaik,  kuigi väga halb elupaik iseenesest, mulle on see minu kombaini. Süüa on seos roti ja kombaini vahel, aga miks  siis ikkagi kombaini selline suur masin,  sest rott on Indiast pärit, on ja kes tahab elada kõrgel  puude latvades nii-öelda mitte kuskil maas  ja mõtle, kui mõnus elupaik on, sest seest tühi on ülevalt,  siin on ainult mootor ja rihmad ja peksuasjad on  ja kui sa siin mingit hooldust teed, siis on  ka nii olnud, et kodurott vaatab mind nende rihmade pealt. Ta ei karda, sellepärast et kui sa siia sisse lähed,  siis sa oled nagu kuskil teises maailmas,  noh, valguse ei paista, on ju ja ta nagu ei oska peljata,  sinu jutt viitab ikkagi sellele, et kodurotti poleks ilma  inimesteta ja. Euroopas ei saaks ta siin külmas kliimas ilma inimesteta elada,  sellepärast et tal on vaja talvel kuskilt süüa saada,  on ju. Ja siis ta lähebki inimeste elupaikadesse  ja ja siis elab seal on ju suvel, ta võib väga vabalt  looduses elada ja elabki. Olen näinud jõe ääres, kuidas, kes loojangus söövad neid marju. Kas inimene ja maakontekstis talupidaja saab ikkagi rotiga  sõbralikult ka läbi saada või on ta pigem nuhtlus. Nuhtlus on ta siis, kui teda on liiga palju. Et loomulikult, kui mingi normi piires neid rotte on,  ju nad on kuskil olemas, nad ei domineerii,  nad ei lõhu sul asju ära, nad ei riku vilja  või ükskõik, mis saaki on ju siis ilmselt saavad. Aga nii, kui neid tekib, rohkem populatsioon suureneb,  nii hakkab kohe tunda andma, kui sul on asjad rikutud. Mis sulle rottide puhul sümpaatne tundub? Mulle meeldib see struktuur, kuidas see kari käitub. Et ma üldse mul on paarikümne aasta jooksul olnud au,  mitmeid elajaid, filmida erinevates kohtades,  näiteks seakarju või kitsekarju hirvekarju,  aga rotid on neist võrratult targemad, neil on struktuur paigas,  keegi niisama ei kakle omavahel, kes millal sööma tulevad,  väiksed suured isased emased, kui on hinnaaeg,  siis isased ajavad emasid niimoodi toksivad nina ga  tagumikust ajavad, taga on ja noh, noh ilmselt mingid  pulmarituaalid ja. Ei ole sellist kaootilist rähklemist, et kõik on paigas,  noh, roti ühiskond on ju väga-väga arenenud selles suhtes,  et kõik teavad, mis teha ja kuhu minna. Ja ükskord, kui ma neid filmisin ja nüüd ei tulnud,  siis mul oli küll niisugune tunne, et ei tea,  kas nüüd hakkab midagi halba juhtuma või noh,  kuigi on ju rotid, selle pärast hüppasid vanasti laevalt alla,  et nad kuulevad hästi kõrgeid ja hästi madalad helisid on ju,  ja sellele iidlainele siis eelneb mingi heli,  mida rotid kuulsid ja hüppasid laevalt alla,  on ju, sealt on tulnudki siis nagu see jutt,  et kui rotid laevalt põgenevad, siis pange ise  ka punna kodurott. Tegelikult ei, kodune on ju, et kõik need kodused rotid,  kes õla peal istuvad, on rändrotid, koduroti,  kodune tema on küll kodurott, aga ta ei taha tulla meie  juurde voodisse ja olla see, keda. Kodurott on ikka metsik. Rotid on väga vahvad loomad. Kui pandeemia olukord taandub, siis on teil head inimesed,  võimalus tulla Tallinna loomaaeda aasta loomakaitsema. Võite neid imetleda ja mis seal salata, isegi roti hirmust  üle saada.
