Seda, et valimistel võiks osaleda mobiiltelefoni abil, räägiti üsna pea pärast esimest 2005. Astei hääletust. Sammuke selles suunas astuti neli aastat hiljem, mil valimistel võeti ID-kaarti kõrvale kasutusele mobiiliidee. Uus valitsusliit leppis kokku, et loba, e-kodaniku mobiilirakendused ja muuhulgas on plaanitavatel mobiilirakenduste nimekirjas kati valimiste rakendus. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütleb, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga oleme me m valimistele tõesti natukene lähemal. Eelmise aasta kevadel valmis mobiiliga hääletamise teostatavuse uuring, mis ütles, et põhimõtteliselt on see võimalik ja tehniliselt teostatav, kuid see eeldab kõigepealt ka mitmed turvariskide maandamist, mis siis kõik ei olene niivõrd Ehatamise süsteemist endast, kuivõrd siis ka näiteks erinevatest mobiilide operatsioonisüsteemidest. Arne Koitmäe selgitab, et telefonides on erinevaid operatsioonisüsteeme hulga rohkem kui arvutites. Seda enam, et vanemates seadmetes tarkvara viimaseid väljalaske enam ei leiagi. Kui lähtuda sellest, et e-hääletamiseks sobivad androidi ja IAAF-i uuemad versioonid, tuleb kõrvale jätta näiteks Huawei telefonid, millel jookseb hoopis oma operatsioonisüsteem, selgitab riigi infosüsteemi ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Aloinla. Eks siin selline risk on kindlasti olemas, sest uute keskkondade lisamine hääletusse siis kindlasti tõstab turvariske, mida tuleb siis erinevate meetmetega maanduda ja need igasugused võimalikud maandamise meetmed teevad selle kasutamise kindlasti ebamugavamaks. Arne Koitmäe sõnul vajab muuhulgas lahendust ka küsimus, kuidas hääletamise kohta tagasisidet saada. Praegu on nii, et pärast arvutis e-hääletamist saab inimene mobiilirakendusega kontrollida, kas tema hääl ikka jõudis kohale. Siis, kui valija hääletab mobiiliga, siis, kui ta siis sellesama mobiiliga kontrollib oma hääle andmist siis ei ole selles mõttes efektiivne, et kui telefon on häkitud, siis ilmselt see kontrollimehhanism on häkitud. Küsimusi on teisigi ning enne kui otsustatakse, kas Eesti vajab emm hääletamist, tuleb veel pisut arutada, leiab Arne Koitmäe. Sest ühelt küljelt mobiili kasutamine võrreldes arvuti kasutamisega tõuseb teisest küljest, need inimesed, kes peavad primaarseks kõik turvalisusega seonduvat, on selle mobiiliga hääletamise osas oluliselt skeptilisemad. Alo hiinla ütleb, et kui riigi infosüsteemi amet saab vastava ülesande ja umbes 80000 eurot võivad nad arutelule kaasa aidata emm valimistel rakenduse prototüübiga. Selliseid erinevaid meetmeid tuleb päriselus päris inimeste peal katsetada päris valijarakendusega, mis mobiilis on see kasutaja teekond nii-öelda läbi käia ja kasutaja tagasiside kokku korjata, et kui nii-öelda miinuste nimekiri läheb pikemaks, kui lõpuks see kasu, siis ilmselt selle prototüübi tulemuseks võib olla ka see ei ole mõistlik rakendada.
