Kas see kohe hommik, looduse laine looduselainel rubriik valmib koos sihtasutus keskkonnainvesteeringute keskusena. Loodus kutsub ja kutsunud meile siia geoloogi. Tere hommikust, Sandra ala. Tere hommikust. Geoloog hakkab nüüd rääkima meile evolutsioonist, kas see on konventsionaalne või tegelikult pigem ikkagi piiridest väljas. Poole ma ei saaks öelda, et evolutsioonil on kusagil otsas, piirid tegelikult jah, ma, ma ise nagu see on selline veidi filosoofiline teema, mida, mida ma täna nagu alaneb, et et ma siin just just lugesin nädalavahetusel natukene jälle, et kuidas covid viirus on jälle uued tüved ja muteerunud ja tegelikult me näeme lihtsalt silmal, kuidas kuidas üks viirus evolutsioneerub. Ja siis siis ma hakkasin korra nagu mõtlema, et ma vist paar aastat tagasi lugesin ühte artiklit, et mingisuguses National Geographicut viis korda, kui maailmas on evolutsioon liikunud tagurpidi ja siis mul hakkas nagu peas hakkas juhe nagu ketrama. Kas me saame ikkagi öelda, et evolutsioon saab liikuda tagurpidi? Mis see tähendab, et see on ju, et kas sa tahad seda, et lihtsalt ei toimi asjad, et inimene on 200000 aastat on ta enam-vähem muutumatu, on ju ka mingisugused rühi, muutused on toimunud, neis on ju ja võib öelda ka, et võib-olla nagu mingis mõttes oleme hakanud nõrgenema riigina on ju seal siis nagu regress või ei ole. Ütleme nii, et kui meil siin endale skelett nõrk on ja mingisugused seljavaevused on istumisest enamasti, siis need on tegelikult keskkonnast tingitud tervisenähud, aga, aga just, just nagu mõte on see, et, et mis asi on üldse evolutsioon, eks evolutsioon on ütleme nii, et selline enamasti nagu keskkonnaga kohanemine ja, ja tegelikult ei olegi see indiviidi puhul, vaid tegelikult järvepopulatsioon, peab kohanema, et et, et võib-olla mõelda, et kust üldsegi, mis pani evolutsiooni käima, siis siis nii-öelda üks teooria on niimoodi, et kusagil ei tia kaeras mingi 600 700 miljonit aastat tagasi, tegelikult esimest korda tekkis kiskja saaklooma suhe ja see tegelikult käivitas mingil määral sellise aktiivsema evolutsiooni, sest et noh, alati on nagu saakloomad, kes ei taha, et neid ära söödakse, siis on alati kiskjad, kes tahavad kedagi ära süüa ja siis nad peavad leidma endal neid uusi viise, kuidas ennast kas kaitsta või siis rünnata. Ja, ja nüüd ongi see, et, et tegelikult on, on olemas nagu nähtuseid. Et see iga igasugune uus revolutsiooniline nii-öelda omadus, mida sa saad näiteks, et noh, esimene tõenäoliselt esimesed, kes hakkasid nägema maamunal, olid saakloomad, et teha kindlaks, kust suunast kiskja tuleb. Aga, aga tegelikult see nägemine ju hõlmab endas tegelikult väga suurt energiakulu olenevalt looma suurusest, siis hinnatakse, et lihtsalt nii-öelda nägemisvõime on seal kusagil viie, 20 protsendi terve energiavajaduse kogu energiavajadusest organismi energiavajadusest on siis nägemisvõimet, et tegelikult see on alati see tasakaalupunkt, et kas nii-öelda kas see, see muutus või see omadus, mis aitab sind kaitsta, kas selle energiat arvavad, et nii-öelda õigustab seda, seda nii-öelda kaitsevõimet, eks ju. Et tegelikult siin siin nüüd selle, selle nii-öelda artikli või selle lükkas käima, et leiti üks 300 miljoni aasta vanune kala fossiil, pihklane näeb välja nagu silm. Mina ka ei tea, milline pihklane täpselt on, aga aga selline üks põhja põhjamudas elav kala on piklik ussitaoline, et leiti selle 300 miljoni aasta vanune et kusagilt ja sellel olid imehästi säilinud silmad tänapäeva pihklastel null silma neil praktiliselt ei ole isegi silmaauku ja siis kes tegelikult oligi see, et esiteks arvati, et, et võib-olla nagu kivistusega midagi valesti ja siis siis nii-öelda sealt käivitub, pigem see seni öelda arutelu teadlaste hulgas, mis võis põhjustada sellel kalal silmade kadu. Et ütleme nii, et mis paneb looma või loomarühma evolutsioneeruma mingis suunas, põhjustab teataval määral palju vaidluseid. Aga nii-öelda see nii-öelda kui ta mingisugused omadused, mis ta on saavutanud ja need kaotab ära. Need omakorda, miks tekkinud on, see põhjustab omakorda veel rohkem vaidluseid. Et ühesõnaga, tegelikult me ikkagi nagu ei saa ka täpselt öelda, mis on evolutsioon, mis ei ole, et ma vaatan, niukene ööga kassas siuke saba, näete kas see on nagu mingis mõttes mõnusad tuule suvisel ajal, see on kärbseid peletada selle, kas see liigub ka, aga kas sa oled evolutsioon? Ergress? Kui seal, kui seal ööga kassas saba, siis, siis tegelikult see on jällegi mingi tervislik allergiaga olla võib olla allergia tõesti. Et siin on võib-olla vaja kutsuda Irja Lutsar, kes. No see oleks mutatsioon, eks ole, ja tegelikult kui me räägime evold evolutsioonist, siis ongi võib-olla oluline nagu terminoloogia paika saada. Et evolutsioon aga justkui viitab arengule või teatud nagu nii-öelda mingisuguse sihtmärgi poole liikumist, aga tegelikult evolutsioon ei ole selline, et seal ei ole ju nagu mingisugust nii-öelda õigust ja, ja valet, see on lihtsalt rakkude taastootmisel toimuvad mutatsioonid ja need mutatsioonid, mis lihtsalt keskkonnale sobituvad paremini, need jäävad alles ja läbi selle toimubki näiteks see, et saarlastel on näiteks ujulestad, eks ole, see ei ole see, et keha on kuidagi aru saanud, et ma pean tekitama endale ujulestad vaid lihtsalt need, kellel kogemata niimoodi hakanud mingisugused sellised asjad ilmnema, neil on suurem tõenäosus ellu jääda ja niimoodi toimubki looduslik valikeks. Ja isegi mitte, sa ellujäämine, sul on, see annab sulle teatava eelise, et sa saad järglasi, kes kannavad edasi neid samu omadusi, kes saavad omakorda järglasi, kes kannavad neid samu omadusi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, et looduslik valik ongi just see, et, et mitte, et sa jääksid ellu, vaid et sul tuleksid järglased, kes annavad järglasi. Nii et silmadest ilmajäämine ei pea olema regress, sellepärast et näiteks kui meiega inimestena läheme mingil põhjusel näiteks koopasse elama maa alla elamu, kus ei olegi valguste silmadega, pole midagi teha, siis ongi evolutsioonilises mõistes efektiivsem nendest silmadest lahti saada, sellepärast et sinna läheb energiat. Palju see on hea point, et, et tegelikult oligi see, et paljudel loomadel ka muttidele vaikselt silmad need praktiliselt ei töötagi, eks seda. Ta näeb, vist ainult tunneb valgust, aga, aga selles mõttes nendel pihklastele oligi niimoodi, et neil oligi silm täiesti ära kadunud, et tal ei olnud isegi seda silma kohta, lihtsalt oligi nii-öelda niisugune ussitaoline. Aga võib-olla teine hea näide, mida on nii-öelda silmaga paremini näha, on see, et pingviinid olid kunagi lennuvõimelised linnud. Aga nad kaotasid linnuga lennuvõime ära, mis lubas neil tegelikult kohaneda selleks situatsiooniks, kus nad praegu kohanenud on. Et neil on tugevam skelett kui ülejäänud lindudel. See on raskem, nad ei saa lennata, nende lihasmass on palju kõvem suurem, mis aitab neil paremini sooja hoida. Et nad nagu tegelikult ütleme nii, et nad andsid ühe nagu sihukseid kommi ära, aga said nii-öelda viis kommi vastusele. Mina olen selle kõhu vahetaks küll tiibade vastu, aga see on ainult minu väike arvamus, nagu ma räägin nendega õhust. Okei, okei, et selles mõttes ma ütlengi, et linnud on veel selles mõttes head, näitab, et linnud ju kunagi on vaikselt tulnud dinosauruste, dinosauruste hambad ja tegelikult esimestel lindudel olid ka hambad. Aga kus need hambad kadusid, see on, see on, see on tohutu alla vaidluse koht, et kas nad on tiit? Ei, aga kusjuures sellega oli käed. Mingid teadlased on väikese geenikeeramisega suutnud isegi tibupoegadele uuesti väiksed hambataolised asjad tagasi muuta, et et see on nagu see hammast ära kadumine. Võib-olla on tõesti sihuke väike geneetiline defekt, mida lihtsalt neil ei olnud vaja ja, ja nii see on läinud. See oli looduselainel, kõneles geoloog Sander. Looduselaine loomuse lainer R2.
