Vikerraadio Reporteritund. Tervist põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstus toorainet. Nii ütleb Eesti entsüklopeedia. Kui vaadata põllumajandust keskkonna vaatevinklist, siis põllumajandus mõjutab mulda õhku ja läbi nende kõiki elusorganisme, sealhulgas inimest. Põllumajanduse mõju on positiivne, kui suudetakse kindlustada elanikkonna varustamine toiduainetega. Mõju võib olla ka negatiivne. Kui tootmise käigus ületatakse keskkonna taluvuspiir, põhjustatakse pöördumatuid muutusi keskkonnas või seatakse ohtu inimese tervis. Põllumajandusest tulevad liigsed toitained, taimekaitsevahendite ja ravimijäägid võivad liikuda meie veekogudesse ja mõjutada vee kvaliteeti. Lõpuks võivad need ained jõuda ka meie toidulauale. Loomulikult ei ole põllumajandusainukene keskkonna mõjutaja. Tänases reporteritunnis räägime, kuidas teadmiste ja õigete otsustega saab ka suur põllumajanduse mõju keskkonnale vähendada. Miks on oluline pöörata tähelepanu tervele mullale ja kuidas aitab põllumajanduse digitaliseerimine suurendada keskkonnahoidu? Tänased reporteritunni külalised on põllumajandusettevõtja Margus Lepp Eesti maaülikooli professor Alar Astower ja põllumajandusuuringute keskuse projektijuht Urmas visse. Saatejuht Kristo Elias ja saade on osa Euroopa Liidu LIFE programmi projektist LIFE IP kliinest. Ja meie tänase saate esimene külaline on Vändra aktsiaseltsist juhatuse esimees Margus Lepp. Tervist. Tervist. Ja me teeme seda intervjuud siis Skype'i teel, nii et kõigil oleks turvaline. Ma saan aru, et teie olete praegu Pärnumaal, eks. Nüüd olen oma oma toimetustega jah, Pärnumaal. Millega praegusel hetkel detsembrikuus üldse selline suur põllumajandusettevõte tegeleb, ma saan aru, et Vändra aktsiaseltsil on tegevusi erinevatest valdkondadest. Jah, et meil on piimatootmine on olemas, siis on taimekasvatus, aga hetkel nüüd on taimekasvatuse pool on nagu siis ütleme siis talveperiood. Et siin, mis meil sügisesed tööd tehtud said. Et siis me jätkame nendega nüüd kevadel põldude peal. Aga et igapäevased toimetused, eks me vaatame, et loomadel toit ees oleks ja selline ütleme kaunis rahulik aeg on ta põldude poole pealt aga, aga piimatootmine käib igapäevaselt on inimesed tööl. Aga kui me mõtleme taimekasvatuse poole pealt, kas siis on ongi nii, et kui põllult on vili ära võetud, siis taimekasvataja talvel suurt midagi ei peagi tegema, et on puhkuse aeg või? Mitte nüüd kogu talveperioodi, et mehed on piisavalt töötanud sisse, võtavad niukse hinge tõmbamise aja, et kuni kuni aasta lõpuni ja siis hakkame jälle ettevalmistusi tegema järgmiseks hooajaks, noh, et mis, kelle masinatel nüüd on vaja üle käia ja ja täpsustame üle ja siis kui on mõni masin, läheb võib-olla vahetusse, eks ole, ja, ja siis siis sellised valmis sättimiseks uueks hooajaks. Aga selline planeerija, ma saan aru, et talvel toimuvad tavaliselt ka sellised koolitused ja uute plaanide paikapanemisel, et mida teha paremini, mida teha teistmoodi, mida te uutmoodi? Ja kogu see analüüs ongi, ongi see koht, mis nagu taimekasvatusel nüüd ongi, ongi nagu enamiku talveks jäänud. Et ega need järgmise aasta nagu sisendite ostmisel ja need plaanid juba hakkavad sügisel peale, et nii kui ütleme siin Aub oktoobrist juba teeme järgmise aasta plaane, noh iseenesest kui me juba alustame teraviljade külvisin august, september, et siis juba käibki töö juba järgmisse aastasse ja kogu siis noh, ütleme need toitained, väetiste või taimekaitsevahendite ostmine on ka juba sellega seotud. Et need ettevalmistus tööd hakkavadki juba juba aasta lõpust ja hoogustavad rohkem, siis jaanuar, veebruar märtsiks on nagu kõik monteeritud. No teie olete tegelikult ju aastaid olnud voore farmis, siis Virumaal ja olete pälvinud ka parima taimekasvataja nii-öelda tiitli ja saanud seal põldudel rekordsaake. Nüüd olete seal tegutsemas Vändra aktsiaseltsis Pärnumaal. Millise tööga või kuidas te olete need rekordsaagi endale saanud? Et seesama mullastiku tundmine, mis peab olema selge külvikorrad Ülo vaheldused ja ütleme, kogu kogu see ring peab olema täiuslik, et ma ikkagi ka nii nagu tippsportlane valmistamine ennast ette tulemuseks, ega siis taimekasvatusse võtab aastaid-aastaid nagu valmistanud, nagu selle saagi saamiseks seal rekord, kui, kui soovid, nagu, kui õnnestub, ega siin ilmastik on ju, mis on põhiasi, on meil täna ju klimaatilised tingimused, kui meil on piisavalt vett, et meil on piisavalt sooja ja Talv on normaalne olnud, et siis realiseerub. Ja piisavalt väikesed, et see kõik on nagu esmatähtis on ikkagi vesi. Põllumajandus on ju oluline majandusala kogu elanikkonnale põllumehed, põllumajandus, ettevõtted varustavad meid toiduainetega. Samas on see ju ettevõtmine. Eesmärk on teenida kasumit, kui palju, ikkagi tänasel päeval? Sellised suured põllumajandusettevõtted mõtlevad nüüd keskkonnahoiule, millest me täna räägime? Järjest rohkem ja rohkem et Vändra aktsiaseltsilt kuunuka agrooni gruppi, kellega koostöös nagu arvasime, et me jälgime oma tegevuste nagu süsiniku jalajälge. Me oleme kaardid, Tomas kogu oma ettevõtte jalajälge ja ettevõtete. Ja, ja püüame nagu sellele ikka tähelepanu pöörata väga-väga hoolega. Mis see tähendab siis, kuidas ta seda saate mõõta ja nii-öelda välja arvutada ja vähendada? No on selliseid mudeleid, et meil koostöös siin maaülikooli ja inimestega, et on ka mujal maailmas, neid mõõdetakse selles, et kui palju ma kulutan, eks ole, kütust et nüüd, kui sellisi uuringus anda või, või taimekaitsevahendeid või väetised ja kui palju see koormab nüüd keskkonda. Et me proovime nagu seda üritada minimaliseerida. Juba algatuseks, eks ole, vähem kordi seal põllu peal masinaga käies mulda tallates, et, et juba juba nihukesed lihtsad asjad, eks ole, et et mis on meie võimuses esmajärjekorras ja, ja ütleme, et juba kultuuride valik ja et ütleme siis toitainete sidumine ja, ja kõik, kõik kõige sellega me proovime nagu noh, kogu aeg nagu edu edulisemalt hakkama saada ja mitte ainult meie kindlasti paljud põllumehed Kas keskkonnanõuded iseenesest on tänasel päeval karmid teile, kuidas te suhtute keskkonnanõuetest, mis on ka Euroopa Liiduga ju aina? Ma arvan, karmimaks läinud. Nad on karmimaks läinud, aga, aga me proovime nagu selles keskkonnas nagu hakkama saada, et selge see, et ega me ise elame, elame sellesse alasse samas piirkonnas joome siit kaevudes sooja vett saada ja me tahame, et meie põllud oleks korras, et jah, et neid selle võrra rohkem tekib nagu võib-olla ka kulutusi peame tegema investeeringuid. Et noh, näiteks siin täppisväetamise või siis taimekaitsega, et me nagu arutult, noh ütleme mõistlikult neid kasutada saaks. Ja need nimi nimistud lähevad, ütleme, taimekaitse on, nimekirjad lähevad järjest lühemaks, et siis tulebki nagu ka järjest rohkem siin erinevate kultuuride puhul proovida paremini toime toime tulla, et ega meie gruppides on ka, oleme siin ju keskkonnasõbraliku majandamisega kogu aeg tegelenud ja rohkem nagu siis ütleme, et siis on kultuuride nimekiri pikem ja, ja ma usun, et mulla mulla suhtes ka siis oleme suutnud paremini nagu toimetada, et see mulda nagu tühjaks ei ole, sinna mullale tuleb ka kogu aeg midagi vastu anda. No kui me vaatame siin praegu Euroopa strateegiaid üldse Euroopas me oleme, on ju sel aastal vastu võetud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia, siis strateegiat alus toidulauale kus siis on sõnastatud sellised konkreetsed eesmärgid ka Euroopa Liidu toidusüsteemi ümberkujundamiseks. Näiteks vähendada pestitsiidide kasutamist 50 protsendi võrra, väetiste kasutamist 20 protsendi võrra, antibiootikumide müüki viie 10 protsendi võrra ja veel 25 protsenti põllumajandusmaas kasutatakse mahepõllumajanduseks, et kuidas teile tundub, et kas need eesmärgid võiksid olla teostatavad, et hakata ikkagi jõuliselt põllumajandust keskkonnasõbralikumaks muutma ja kuidas siis seda teha? Jah, et proovime, proovime ka siinsamas, nagu selle väetamist, ega need sisseostetavad kemikaalidega, need maksavad üksjagu ja ja täna meil nagu on ka loomakasvatus olemas, ei ole olemas ja siis meil saame kasutada oma ütleme siis vedelsõnnikut, mida me siis taimede toitmiseks. Et see on nagu üks koht ja seda siis võimalikult ütleme efektiivselt kasutada. Et teda oleks taimel kindlasti paremini omastada, et selliseid meetmeid noh, taimekaitsest proovime kasutada nii vähe kui võimalik, aga, aga et et säilitada see saak, mis põllul kasvab, et siis jälle see kogu see viljavaheldus aitab siin nagu kindlasti kõvasti kaasa, et kui see on nagu hästi paigas, siis on ka neid haigustekitajaid vähem või kahjureid vähem, et muidugi on, on, on teatud aastaid, kus kahjureid võib esineda, rohkem, jaga taimehaiguseid, aga, aga noh, ütleme püüame seda riski võimalikult väiksemaks süüa. No üks on see, mis on nii-öelda nõuded paika pandud, kuidas ikkagi see reaalne elu kõik see keskkond ja ilmastik ja erinevad aastad mõjutavad seda nii-öelda keskkonnateadlikku käitumist ja palju see nii-öelda kaikaid kodarasse viskab, et üks on plaan ja teine on päris elu. Jah, et eks ta ikka on, aga õnneks noh, kuidagi. Me õpime kogu aeg järjest juurde oma iga iga-aastaste tegevustega, kuigi iga aasta on ka täiesti erinev miskipärast, et täiesti täpselt samasugust taimekasvatushooaega on nagu raske raske siin aastate lõikes tabada. Üheks selliseks Euroopa rohelise kokkuleppe selliseks elemendiks on ka täppispõllumajandust. Te mainisite ka siin täppisväetamist. Mida see teie töös täpselt tähendab, mis asi on teie jaoks täppispõllumajandus? Noh, see hõlmabki juba juba alustuseks, eks ole nende plaanide tegemist täpsete masinate kasutamist, GPS seadmed mis on neil masinatel ja, ja ütleme, kui me kogu seda digitaliseerimine, eks ole, me proovime, eks ole, oma, mis me oleme siin põldudelt mullaproove võtnud, nende Nende järgi väetamine, eks ole, siin on asukohapõhiselt, et ma näen seda, et näiteks, et kui selles põllupiirkonnas on vaja mingi toitainega mulda järgi aidata, siis et siis sinna saab natukene rohkem panna ja kus on toitained mingis põllupiirkonnas piisavalt siis sinna veidi vähem anda. Ja siit juba tulebki selline kokkuhoid nagu põllupõhiselt või kogu ettevõttepõhiselt, et mitmeid protsente siin nende väheme, mineraalväetiseid või, ja sama sama asi on ka taimekaitsevahendite puhul, et kui on täiesti masinad on varustatud selliste seadmetega, mis jälgivad oma noh, ütleme põllupind eriti noh, on need satelliidid või siis on masina enda peal, et järjest rohkem on selliseid võimalusi ütleme siis, on, võib nimetada ka kaughalduseks, eks ole, et saad natuke eemalt vaadata ja siis juhtida need programmid, ütleme, eeltööd teha ja masinale sisestada need, et ta jätab ka teatud kohad siis kas, kui ei ole vajadust sinna taimekaitsevahendeid panna, siis ei panegi. Et muidugi neid kahjureid nad ei näe, aga taimevärvi järgi väetamist haigustega on see võimalik juba juba niiviisi töötada. Kas tänapäeval on see täppispõllumajandus, nagu te nimetasite, kõik need masinad kasutused nagu üleüldiselt või see on ikkagi selliste edukalt mõtlevate või ütleme, keskkonnahoidlikud, mõtlevate põllumeeste või rikkamate põllumeeste kasutada või on see ikkagi üleüldine? Järjest rohkem hakkab see liikuma, sest kõik näevad ikkagi seda selle investeeringud nagu tagasiteenimise, noh, ütleme, et noh, maksavad päris palju, et neid nagu korraga ühe aastaga nagu ei suuda soetada, aga, aga järk-järgult, et see raha nõuab ta ikka omajagu, ütleme on see siis sõnnikukäitlus või siis mineraalväetisi või taimekaitsevahend. Et see kõigile ta võib-olla ei ole veel kättesaadav suurematele seda alguses kindlasti lihtsam, sest investeeringuvõimekus on suuremal ettevõtjal tänases seisus. Parem. Palju põllumajandusettevõtjad mõtlevad sellise hajukoormuse peale, et üks on see, mis on konkreetselt mullale vajalik ja seal ühes kohas aga see, mis, kui on ikkagi toitained, nii-öelda ülekoormus ja laialikandumine. Et ikkagi räägitakse sellest, et fosforikoormus, lämmastikukoormus Läänemere äärsetes riikides põllumajandus annab sellest 70 kuni 90 protsenti paljude sellega tegelete, neid toitaineid üleliigsete ei kanduks. Ikka kogu aeg, et see on, see on põhiasi, et need ongi need, et me kasutame võimalikult palju oleks üle talvepõllud, kultuuridega kaetud, see tähendab et toitained on ka siis seotud, eks ole, et meie ettevõttes on palju rohumaid, eks ole, siis on rohumaad seovad ära siis talitaliviljade näol, et suudame võimalikult palju toitaineid mullas ära ära siduda selle näol nagu esmajärjekorras, et võimalikult noh, ütleme, et vähemalt 60 noh, ideaalne, 70 protsenti oleks kogu aeg kultuuri all, et ei oleks musta mulga ilma kultuurita tähendab põldu üle talve. Et see on, see on üks nagu kõige-kõige, nagu lihtsam variant. Ja viimane küsimus paljude teete ikkagi koostööd teadlastega, et üks on see, et põllumees ise mõtleb ja harib ennast ja otsib informatsiooni. Palju sellist teaduskoostööd teil on? Ikka on, et on siin, Eesti maaülikool või, või siin on nii-öelda Eesti taimekasvatuse Instituudiga järjest olnud kokkupuuteid aastat aastaid ikkagi et see on väga oluline, et tänu teadusasutustele, sest meil on võimekus analüüsida ka teatud tegevusi rohkem, kui meil endal endal on, et täna muidugi need digitaalsed variandid aitavad ka seda analüüsi nagu lahti mõtestada, et ütleme, et kogu meie töömeestel on ka siis, eks ole, vastavad äpid ja need liikumised ja siis mul tekivad, eks ole ka numbrid iga tegevuse kohta taha, et, et siis on nagu jälle see koht, millest me siin teemat arutasime. Talvine analüüs kogu sellele asjale aga teadust läbi teadusasutusi on see kõige-kõige lihtsam ja tema aitab selle lahti mõtestada. Nii et tänapäeval ainult põllule pealevaatamisest ei piisa, et suurandmete nii-öelda olemasolu see aitab tegelikult pidada sellist põllumajandust, mis võiks olla ka keskkonnale vähem koormav. Kindlasti kindlasti, et siis saab igale tegevusele saab ka mingi, ütleme siis nagu analüüsi või läbi arutada, et, et mis, mis, mis siis on näiteks kui me midagi näiteks ka teistmoodi teha, et nüüd on muidu pealt nagu mälu järgi mõtlema, et miks meil see nii läks, aga, aga, aga see suur on nagu kogumine on kindlasti väga hea. Kui keegi aitab selle ära analüüsida, et ise võib-olla ei ole seda endale seda võimekust kõigile. Suur tänu selle intervjuu eest ja põllumehe vaate eest. Vändra aktsiaseltsi juhatuse esimees Margus Lepp. Aga järgmisena muld Tartu stuudios ühenduses Eesti maaülikooli professor Alar, astu ver ja Eesti põllumajandusuuringute keskuse projektijuht Urmas visse, tervist. Tere. Tervist. No räägime kõigepealt Alariga, teie olete, eks ju, mullateadlane, millega te täpsemalt siis Eesti maaülikoolis tegelete? Et töötan maaülikooli mullateaduse professorina ja et eks see tegevusi on seal palju nagu hunt kriimsilmal, aga kindlasti üks nagu tegevus on see, et rohkem on fookust olnud põllumuldadel ja sellega seotud ka väetamisküsimustel. Ja, ja eriti oluline ongi, et, et väetamist ei saa planeerida ilma mulda tundmata ja vastupidi, et need kaks poolt peavad lahutamatult koos käima. Muld on nagu põllumehele must kuld, eks ju, et kui te olete kirjutanud ühes artiklis, et maailmas saame üle 95 protsendi toidus tänu mullal kasvavale taimele muld on üks väga-väga tähtis komponent põllumajanduses üldse kindlasti põllumajanduses on ta asendamatu, kuigi kindlasti võib näiteid tuua, et kus linna põllumajandus on ka natukene selline kasvamas. Aga suurt maailma toidunõudlust ja muud biomassinõudlus kindlasti ilma mullatame ka tulevikus, nagu tagada ei suuda. Ja, ja lisaks sellele, et meil on nagu suured globaalsed vajadused, et tegelikult on ka see meie suur nagu kohaliku majanduse alus ja lisaks globaalsele arusaamisele. On väga tähtis, et nende kohalike muldi võimalikult spetsiifiliselt tunneksime, teaksime, kus nad on ja millised nad on ja seda oma otsustes suudaksime arvesse võtta, millises seisus on Eesti mullad, on, räägime, et maailmas ikkagi mullad on ohus. Kuidas Eestis mulla olukord on mulda-d ja selles mõttes, kui me vaatame nagu ülejäänud maailmaga võrreldes, siis me võime öelda, et meil on kõik väga hästi ja me oleme uskunud, by lapsed. Aga, aga selgelt see, et kui ma ka siin eesti sisse vaatame, et, et siis see pilt on jällegi väga kirju ja juba sellest, et, et need mullad oma nõu tekke pärit tulult ja oma olemuselt on väga eriilmelised ja, ja teiselt poolt loomulikult, et igasugune inimtegevus ja maakasutus neid muldi natukene muudab ja mõjutab ja, ja mõnedes kohtades on ka nende toimekus ka ei inimmõju tulemusena natukene pärsitud saanud. Ja samas teine pool isegi neid, mida me põllumajanduskasutame nagu selgelt, peame nagu vaatama. Ühel mullal on nagu ühed tugevused, teisel teised, et kui millelegi on kuskil nagu puudust, et noh, siis ongi see ka põllumehe ülesanne ja vaadata, et kuidas need puudusi saaks järgi aidata. Millest see mullaviljakuse üldse sõltuvat, mis seal mulla sees toimub, kui nüüd seletada lihtsalt raadiokuulajale lihtsalt öeldes on see, et muld on selline looduskomponent, et kus on kindlasti nagu tunnuseid elutegevusest ja maapinna pindmine kiht, et kus elutegevuse tunnuseid on, et seal nagu mulda saama, eristada ja, ja see ongi ka see, et kui me nagu lihtsalt pinnasest räägime, siis seal elutegevuseks sobilikke tingimusi otseselt ei pruugi olla. Aga et võtmesõna on tegelikult siis elustik seal ja kõige nagu võib-olla Arusaamatu tavainimesele ongi, et kui ta mullale peale vaatab, et ega see on nagu suur nagu must kast ja paistab, et mitte midagi ei toimu ja mõnikord näed võib-olla mõnda vihmaussi. Tegelikult see bakterite ja seente mikroelustik on mullas nii mitmekesine, kus ta ei ole mitte kuskil mujal maailma teises osas aga loomulikult ega muud, kõik füüsikalised keemilised omadused, mida aastakümneid juba rohkem selgemalt on suudetud mõõta, et on samuti tähtsad ja, ja, ja kindlasti on oluline see, et mullast nagu arusaamine ja tema nagu headuse või puuduste hindamisest ei piisa sellest, et sa ühe näitaja ainult sealt ära mõõdad, et noh, nii nagu inimesel võib-olla ei piisa sellest täitsa vererõhu ära mõõdad ja lihtsalt kõigest aru, et mis ta lähe, hädad või mis seal head on. Samamoodi, et kõik on kuulnud, et võib-olla mulle mõõdetakse, et kui happeline see on, et millise Peehaasel on aga see näitaja ainuüksi see ei ütle ka mitte midagi, et neid näitajaid tuleb nagu võimalikult mitmekesiselt, et nagu arvesse võtta, siis me saame otseseid teadlikult teha. No te olete juba mitu korda siin maininud, et põllumees saab kaasa aidata, et mullaga oleks kõik hästi, kuidas ta siis seda teha saab? No üks kõige klassikalisem viis ongi, et, et selliseks tõhusaks ja taimekasvuks, et saak oleks kvaliteetne ja saak oleks ka suur on siis sellised suured toiteelemendid, et olulised ja vajalikud ja kui need mulla omaselt neid natukene vähe on, siis on juba aastast sadu ikkagi väetisi kasutatud. Algselt siis orgaanilisi väetisi ja siis 20 sajandil tuli hulgaga erinevaid mineraalväetisi kasutuse järjest juurde ja, ja, ja, ja kindlasti see on see koht, et kui sa oled nagu mullast puuduse tuvastanud mingit hoiti elemendi suhtes, siis teadliku vahetamisega saad nagu seda kompenseerida, aga siit tuleb see teine oht selle poolt, et et sa võid ka selle väetist üledoseerida, et siin tuleb nagu väga hoolikalt sellist tasakaalu otsida. Mis need kõige ohtlikumad asjad just sellele mullale endale on, mida põllumees saab valesti teha, mis selle mullaga juhtub siis või kui andestav nii-öelda muld on? Mulle on tegelikult ka lolluste suhtes suhteliselt vastupidav, et, et ega teda sellise see on väga kiiresti täielikult tuksi keerata, ära rikkuda, nii lihtne ülesanne ei olegi, et noh, selge see, et kui sul täiesti selline ka põllumajanduse võõras mingi suur reostuskoormus kuskile satub, et lokaalselt, et noh, siis see keerab tuksi ja noh, loomulikult selline lõplik on, et see, et kui me mulla mingi ehite, ehitiste ja teedehoonetega katame, et see on nagu justkui siis sellel geoloogilisel ajastul mulla toimetamise nagu finaal, aga kõik muud on alati natukene maitse küsimus, et, et kui läheb midagi halvemaks, et kas nüüd on täiesti lootusetu või mingi ajaga toimub ka see taastumine üks asi põllu peale veel, on ju vesi, mis sealt sademete näol nii-öelda läbi voolab, see on oluline taimede kasvule, aga veega kanduvad ka üleliigsed toitained ju edasi meie veekogudes nagu ikka kõik käib ringluses. Et siin me põllumehega ka rääkisime sellest, et et kas nad mõtlevad nende teemade peale, et põllumajandusest see nii-öelda hajureostusele võib edasi kanduda, kuidas ta siis edasi kandub, et oskad seletada Need neid protsesse, et kuidas need suured vajalikud toiteelemendid nagu põllult saavad ära kaduda, minema lipsata, on tegelikult mitu. Et lämmastiku osas on tõesti üks d see, et, et teatud tema nitraadivorm on üldiselt vees hästi lahustuv ja kuhu vesi liigub, liigub temaga kaasa paralleelselt, samal ajal ei ole seal tarbivad taime või bakterit kõrval. Siis võibki niimoodi juhtuda, et praegu ka sügis-talvistel perioodidel ja eriti nüüd, kui meil nagu selliselt pikad külmad talved on ära kadunud ja, ja need perioodid, kus muld sajabki nagu läbi suurenevad, et siis on seal lämmastiku mullast läbi nagu ära Vande leostumise oht. Selgelt nagu ka suurenenud ja, ja põllumehed kindlasti ka siis selle vastu saavad teatud tegevusi teha, et on seal vahe kultuuritele, kultuuri, mis jäävad kasvama ja seda lämmastikku omastavad ja, ja teisigi tehnikaid, aga lämmastiku osas ei ole mitte ainult see, et ta läheb vette minema, vaid ka teatud gaasilised vormid võivad atmosfääri. Minnet moodustavad tugevat kasvuhoonegaasid näiteks naerugaas. Et see lämmastik on tõesti selline sünkroonsus see, et kui sa väetisega teda, paned sinna taimevajadustega hästi paigas olema, et, et siis on need ohud väiksed, et aga kui see sünkroonsus kajast ära kaob, siis on ja, ja sa oled nagu suuri väetis norme kasutanud, siis need võimalikud, et on, võivad üsna nagu suured olla, nad ei pruugi igal aastal nagu realiseeruda ka teatud tingimustel kindlasti. Aga kas teie näete, et see on tegelikult ka reaalne probleem, et siin Helcomi andmetel on ikkagi põllumajanduse osakaal toitainetekoormuses on väga suur nii merele kui siseveekogudele? Kindlasti me ei saa, selles mõttes pead nagu liiva alla peita, et see üldse probleeme ei oleks, et, et jälle sõltub sellest taustsüsteemist, millega võrdleme tõenäoliselt paljude teiste naaberriikidega riigi keskmisena oleme nagu üsna nagu heas olukorras. Aga see riigi keskmise number kuus meil nii lämmastikku kogu teise veekogude eutrofeerumist põhjustava elemendi fosfori nagu ära kandes kriitiline on meie bilantsid fosfori osas on lausa miinuses ja, ja lämmastikku osas üsna nagu tasakaalus siis, kuid me peame arvestama, et see riigi keskmine ilus number selle taga või et väga suuri miinuseid olla ja väga suuri plusse ja keskmine ongi justkui ilus, et et neid kohti, kus ka Eestis täna tähelepanu pöörata, on veel kindlasti olemas ja et, et kahjuks siin viimase 10 aasta jooksul tegelikult need veeseire tulemused näitavad, et need veekogude lämmastikuseisund või seal kontsentratsioon on mõnevõrra jälle kasvuteel asunud. No nüüd me rääkisime natuke sellest seisust, kuidas ikkagi siis seda kõike vähendada seda keskkonnakoormust, seda keskkonnamõju põllumajandusest. Et nende toitainete osas ongi see, et ega teoorias on kõik nagu lihtne, kasuta õiget väetist õigel ajal õiges kohas ja õigele kultuurile, aga et kuidas seda kõike saavutada, et see tegelikult lihtne pole. Ja kõik saabki tegelikult algusega sellest, et me peame kõigepealt teadma seda mulda ja kohta, kuhu me selle paneme, need mullad ka selle võimekusega, et kui palju seda, kas lämmastikku fosfori kinni hoida on väga erinevad, et ühel mullal tõesti see risk on suurem, teisel väiksem ja teistpidi loomulikult, et iga siis põllumees peab oma seda väetist tundma, et milliste omadustega on ja seda nagu ajastama ja Te planeerima. Et milliseks võiks kujuneda siis selle vastava toiteelemendi bilanss ja, ja see üks bilansinäitaja. Et see on justkui ka nagu ettevõte, sa arvutad rahas bilanssi, see lõpuks näitab, kas sa oled kasumis või kahjumis ja, ja pikaajaliselt sa nagu miinusesse ei saa jääda, et see on, kui sa pikalt miinuses oled, see on justkui mullaviljakusele oht, et mullaviljakus väheneb. Aga kui sa nagu mullasüsteemis liiga kõvasti, nagu oma bilansiga plussis oled, siis ongi see oht, et eriti lämmastiku osas, et, et see kipub sealt minema lipsama veekogudes, mida me siis ei pruugi nagu tahta, et et selliseid võimalusi nagu tööriistu, et nagu seda kokku arvutada, on tegelikult olemas. Ja nüüd me jõuamegi siia teemani, et tegelikult tänapäevane põllumees, tark põllumees, keskkonnahoidlik, põllumees, on ka hea raamatupidaja. Ta tunneb hästi numbreid ja omab ülevaadet ja andmeid, mis tal seal põllu peal toimub. Nüüd meiega on Tartu stuudios ka siis põllumajandusuuringute keskuse projektijuht Urmas visse. Et milliseid andmeid siis meie põllumeestelt meie põllumajandusettevõtjatelt nii-öelda kätte saab või milliseid andmeid nad esitavad, et me, et me omaks üldse ülevaadet meie põldudel toimuvast. Jah, selle põllumajanduse suurandmete projekti raames me kaardistasime otseselt 41 andmekogu. Mis kuidagigi puutub põllumajandusse ja see andmehulk on päris suur. Aga nagu meil siin riigis on populaarne, kõik on mihklid andmeid koguma, aga väga vähe luuakse nende, annate pealt lisandväärtust, eriti sellist, mida tootjal oleks võimalik kasutada igapäevatöö korraldamisel. Et ühesõnaga tuleks tekitada süsteem, kus lõpuks kogu see andmehulk, mis on riigi kätte sattunud nii-öelda saab kokku põllumajandustootja, väetise, külvikus ja väetist pannakse põllule vastavalt keskkonnaoludele ja vajadusele, mitte mitte selle põhjal, mida väetisetootja ütleb ja seal võivad väga suured vahed olla. No näiteks missuguseid andmeid sealt näiteks võiks lõpuks sinna väetise külvekusse jõuda või missugused need algandmed on, millest midagi? Oleks näiteks põllumajandusuuringute keskus võtab suurel hulgal teeb mulla analüüse tootjate tellimusel ja sealt saadakse see konkreetne toitainete vajadus. Ja me anname välja näiteks tootjale, kui ta tahab seda väetus, tarbekaardi, mida ta saab kasutada põllul. No sealhulgas väetisekülvik, kuni välja. Et selliseid tootjaid on Eestis ka olemas, küll mitte palju, aga siiski on. Kas see Eesti põllumehed on kõik sellised nii-öelda e põllumehed juba? Tänasel päeval no päris nii ei saa öelda, et noh, mõnes mõttes on häid näiteid Eestis, aga on selliseid näiteid ka, kus käib ikka nagu, nagu nagu mõista asi. Et, et noh, laias laastus me oleme tegelikult arenenud riikides ikkagi maha jäänud, tegi põllumajanduse kontekstis. Et mõnes valdkonnas isegi kuni 10 aastat võib-olla võib öelda ka nii, et me ei ole suutnud ära kasutada seda oma e-riigi potentsiaali nagu põllumajandustootmise kontekstis. Et aga, aga meil on väga suured eeldused selleks ja me noh, tänu sellele andmehulgale suuremate süsteemile on meil võimalik see mahajäämus kiiresti tagasi teha. Alar teie tegite ka seal nii-öelda tööd selles suurandmed, projekt programmis, et mis nii-öelda mullateaduse koha pealt või, või ütleme, reaalteaduse koha pealt sinna jagu juurde anda on mis kasulik, osa seal on tegelikult. Et kui selline suurandmete süsteem nagu terviklikuna käivitub, et ühelt poolt, kus koguneks nii tootjate andmeid ja ja onu nusi anonüümsel kujul oleks ligipääs neile teadlastele, et siis me võiks tinglikult öelda, et et kogu Eesti või vähemalt need, kes selle süsteemiga liituvad, moodustaks ühe suure, unikaalse, justkui põldkatse. Et, et kui varasematel aastakümnetel Nõukogude liidus tehti Eestis selle põllumajanduslikke põldkatseid ikka suurtes mahtudes, siis täna me pole suutnud seda enam teha ja see oleks üks nagu võimalus, et me saame tegelikult netiteadmised, milline majandamisviis, kuidas tegelikult mulda, keskkonda ja kuni tasumiseni välja tegelikult mõjutab teha neid seoseid leida ja nende alusel jällegi pakkuda ka paremaid soovitusi. Ja ja üks suur nagu eelis saab olla selles, et kui täna me oleme natukene sellises eelmise sajandi ajastul, et meil justkui on nagu arvutusmudeleid, et ja seoseid olemas, et midagi soovitada, et argument, teeme seda sagedasti ühe üksiku põllukaup kuskil Exceli tabelis pool käsitööna, aga selline teatud, et tõenäoliselt automatiseeritud kuni tehisent elektrini välja jõudmine, et ka põllumajandusotsuste tegemisel, et, et see kindlasti nagu otsapidi. Tulevik on. Üks temaatika on ju ka satelliitseire, mis võiks olla põllumajanduse teenistuses. Seletage lahti, mis asi üldse on? Satelliidiinfo on meil projektis oli vaatluse all, et Eesti kliimavöötmes on küll see probleem, et noh, kui nähtavust ei ole, siis ei ole ka satelliitpilti, eks kui on pilves, siis, siis ei ole midagi teha. Aga samas satelliidilt saab väga palju erinevaid indekseid, mille peale on võimalik teha mingisuguseid analüüse, otsuseid, saagikust planeerida, rohemassiindeksit näiteks võtta nagu Brial on siin see kuidas nad kutsuvad seda satikad satikas jah, et, et teha niitmiskontrolli automaatsemaks. Et neid võimalusi on, me üleüldse, me kaardistasime kokku tsirka 60 erinevat teenust, mida suurandmete pealt on võimalik teha ja suur osa nendest on satelliitide põhinevad kuni selleni välja, et mulla niiskus teatud ulatuses satelliidiinfo pealt kätte saada. No mis on ikkagi põllumeeste huvi näiteks nende teenuste kasutamisel võiks olla, et see ei ole ju selles mõttes selline kohustuslik asi neile tänasel päeval. Põllumehe huvi ongi ikkagi saada nii-öelda täppisviljeluse sisendit. Et see on peamine huvi, et kogu selle projekti mõte ja tegelikult ongi nii-öelda koguse andmete keerukustootjast ära peita, ehk tekib nii-öelda üks nupp piltlikult öeldes noh, tootja huvi ei ole andmeid analüüsida, ka mingit satelliidiinfot tõlgendada tema tahab saada mingit konkreetset teenust. Ma toon siia teemasse ka Euroopa Liidu suunad siin, et kui Euroopa liit tahab oma uute nii-öelda rohepöördestrateegiatega vähendada erinevaid nii-öelda keskkonna mõjusid, et soovitakse väetiste kasutamist vähendada 20 protsendi võrra ja vähendada pestitsiidide kasutamist ja ja, ja, ja nii edasi, et kas selline nii-öelda suurandmete teema ja täpp piss põllumajandus võiks aidata neid strateegiaid nagu saavutada? Absoluutselt see on üks olulisemaid eesmärke selle projekti puhul et see on selline projekt, kus teoreetiliselt peaksid kasu saama kõik alates põllumajandustootjast, teadlasest, riigi poliitikal, kujundajatest ja ettevõtetest, erinevatest tarkvaratootjatest, kes toodavad põllumajandustarkvara näiteks, et see keskkonnakasu on tegelikult nii-öelda kuidas nüüd viisakalt öelda, kogemata tekib. Et see ei ole tegelikult niimoodi, et lihtsalt, et piiratakse ühte põllumeest oma nii-öelda tegevusel vaid ta oma tegevuses läheb lihtsalt täpsemaks, ta kasutab väetist õiges kohas õiges koguses, et see on see teema nagu. Siin on kindlasti, me peame nagu selgelt aru saama, et nii Euroopa Liidu ja ühiskonna nagu ootused laiemalt on selline, et põllumees pakub üha rohkem ka selliseid avalikke hüvesid lisaks põllumajandustootmisele ja selle hulgas on ka siis puhas keskkond ja maastik ja kõik sellega kaasas käiv ja eks nii või teisiti teatud nagu piiranguid, kui sa tahad toetust saada, on sul täna juba reegleid, mida sa pead järgima ja, ja tõenäoliselt ka nende toitainete kasutamise, nende piiride, finantside arvestamise osas. Tõenäoliselt tuleb juurde. Aga et nendes piirides nagu majandada ja neid nõudeid täita, et selleks on selgelt nagu tuge ja abi vaja, et, et sa nagu teadmatu või kokk kogemata liiga kiiresti ei sõidaks. Ja et, et see on selgelt ka nagu suur ühiskondliku kokkuleppe küsimus ja kui me saame mingite osa sellest protsessist või otsustest kuidagi automatiseeritumaks teha ja mitte ainult kõhutunde pealt. Et, et siis see oleks nagu suur samm edasi. Et suure tõenäosusega rohepööret ei ole võimalik ilma digitaliseerimiseta ellu viia et selles võid suhteliselt kindel olla. No kuidas ikkagi üldse on suund selles mõttes suur põllumajanduses, et et keskkonnakaitsjad ikkagi räägivad sellest, et selline suuremahuline suurtel pindadel monokultuuride kasvatamine on juba iseenesest üsna keskkonnana ja suure koormusega, et kas see, see pilt hakkab ka kuidagi muutuma, et need suured põllud või, või suured maa-alad muutuvad mitmekesisemaks? Ma ei tea, kasutatakse rohkem puhverribasid, mõeldakse rohkem sellise bioloogiliste vahendite ja, ja tõrjujate peale kindlasti praegu juba poliitikakujundajaid läbi erinevate toetusmeetmete sinna järjest rohkem suunavad. Et, et siin on nagu meeldinud, raske öelda, et kui, kui kiiresti need muutused nüüd edasi toimuvad. Et, et ja siin me peame väga selgelt peame aru saama, et jällegi ülejäänud Euroopa kontekstis me oleme nagu üsna hästi liigendatud maastikuga, kuigi jah, Eesti-siseselt on meil suured nagu erinevused ja et me ei ja selgelt nagu selliste kohustuslike suunitlusega meie põllumajandustootjad nagu oluliselt nagu raskemasse konkurentsiolukorda panna, kui meie naabrid, et selgelt siin me nagu ühte jalga ja peame käima, aga jah, kogu selle Euroopa Liidu roheleppe ja muude ülemaailmsete kliimakokkulepete raames selgelt sellist teemadele nagu vaatamist oodatakse ja, ja tootjad nii või teisiti nagu sellest ei pääse. Samas, eks ju see kliimamuutus otseselt juba mõjutab ka põllumeest ennast, et kõikide nende nõuete täitmine, kui põllumees on otse põllul, siis see, mis juba kliimamuutus on teinud paneb teda veel rohkem raskesse olukorda. Ja kindlasti, et, et selles mõttes, et aga noh, siin on alati nagu raske öelda, et, et mis on need ühe aasta ekstreemsused, mis on pikaajaline muutus aga selgelt see suund on nagu ikkagi olnud, et meil nagu klassikalised ju talved nagu lühemaks jäänud ja kogu ka sellise põllusüsteemi selle toitainete nägu kao teema või seal süsteemis paremini kinni hoidmine, et et see on üha aktuaalsem ja suuremat tähelepanu nõudev. Kindlasti. No kui me räägime siin lõpetuseks, et see suurandmete programm on, ma saan aru, mitte veel käivitunud, aga see projekt käib, et millal, siis on see nii-öelda tulemus käes, et et need suurandmed on põllumajanduse teenistuses ja, ja, ja need numbrid hakkavad muutuma ja meil on väga hea ülevaade nii ühiskonnale kui ka põllumeestele endale, et kuidas midagi teha ja, ja, ja keskkonnahoidu suurendada. No kui see projekt planeeritud kujul edasi nüüd läheb, siis tõenäoliselt esimesed tulemused on olemas kuskil pooleteist aasta pärast, et siin meie rääkisime praegu suuremate süsteeme esimesest etapist, mis tähendas teostatavusuuringut ja sellist adra seadmist tulevikuks. Teine etapp tähendab versiooni üks nii-öelda realiseerimist. Et tulevad ka järgmised arendused loomulikult, aga noh, põhilide esimesed teenused peaks tekkima nii-öelda pooleteist aasta pärast. Ja millest sa siis väljendab lõpuks, mis asi sellel mis nagu nähtav või käegakatsutav või, või nii-öelda suurem asi, siis on nii-öelda Näiteks huumusbilansi kalkulaator, toitainete bilansi kalkulaator, põllupõhine ilmastikuandmed kättesaadavalt põllumehele. Mis seal veel oli? Peast ei mäletagi. Ja suur oluline, et eraldiseisvalt selliseid abivahendeid või neid andmestik ja on ka täna juba olemas. Et aga see võit tulebki sellest, et, et lõppkasutaja jaoks, kas see nüüd on põllumees või see on riigiametnik või teadlane, et oleks need andmed ühildatud kuidagi ühtsesse süsteemi ja et oleks ka tavakasutajad seal nende eest mingi informatsiooni ja kasuliku otsese väljalugemine jõukohane. Et hetkel nendest. Me elame kõik juba suurte andmete ajastul, nad kõik on kuskil olemas, aga me ei oska neid hetkel kokku koguda ja neid tervikuna kasutada. Ja, ja kui me jõuaksime nüüd selleni, et, et see süsteem aitab neil sealt üldistusi teha ja soovitusi suurest pildist kuni lokaalse tegutsemiseni välja, et, et see saab võidu kohta olla, et andmete sisse upume kõik juba täna. Ja oluline on siis ikkagi see, et meie mullad oleksid, jääksid viljakaks ja need toitained jääksid ikkagi õigesse kohta ja ei kanduks mujale keskkonda. Täpselt nii, üks nii-öelda keskkonna vaates on see Ka seda jah, et noh, ühelt poolt tootja, konkreetselt tootja vaates on see, et kui ta saab täpsemaid vahetamise soovitusi, siis see on puhas raha tema jaoks tema sisendid vähenevad, tema kulu väheneb ja keskkond võidab samamoodi. Ja et täpselt, et ma olen ka mitu aastat tegelenud viljelusvõistlustel andmete nagu analüüsiga kokkuvõttega, et see on selline nagu põllumeeste spordivõistlus, kus nad sihivad suuri saake ja, ja sealt andmetest väga huvitav seos joonistus välja, et need, kellel toitainetebilanss kõige paremini nagu tasakaalus, on väetiste kasutuse efektiivsema. On. Et need on ka majanduslikult kõige edukamad nendel põldudel olnud, nii et kui sa oskad oma toitainetekasutust tasakaalus hoida siis sa tõenäoliselt oled kõige rikkam mees ka, nii et põllumehele, et kui see avalik hüve jääb natukene võõraks, et mis minu põllult väljas, et võib-olla me iga päev ei mõtle sellele, siis mõtle oma rahakotile ja, ja, ja need kaks asja käivad saga tõesti üsna koos, et oskad raha lugeda, siis enamasti oled kas keskkonnasõbralik. Suur tänu selle intervjuu eest. Eesti maaülikooli professor, ala Razdover ja põllumajandusuuringute projektijuht Urmas Physse ja selline saigi tänane Reporteritund põllumajanduse keskkonnamõju ja täppispõllumajanduse teemadel. Loodetavasti saite siit uusi teadmisi ja huvitavaid mõtteid. Mina olen saatejuht Kristo Elias. Hoidkem ikka oma keskkonda, sest see on meil kõigil ühine kena päeva. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.
