Kui mind peaks väljapaistvate teenete eest tühi jutu  rääkimisel kutsutama presidendi pallile aga mina läheksin  sinna millegipärast ilma püksteta, siis mind uksest  tõenäoliselt sisse ei lastaks. Seevastu metsa lastakse küll, kui ma sinna ilma püksata läheks,  kasvõi vara talvel, aga seal hakkaks mul enesel külm. Mõlemal juhul võib aga ütelda, et mul on raskusi kohanemisvõimega. Et ma käitun. Kohatult või lausa kohtlaselt loll noh Kohanemisvõime ehk peenema nimega adaptsiooni võime on asi,  mis aitab nii isendil kui ka liigil tervikuna kohaneda aina  muutuvate olukordadega käituda kohaselt,  mitte. Kui ma isendina elu jooksul harjun teistmoodi kliima  ja muudmoodi toiduga, siis muutub minu fenotüüp. Kui aga liik põlvkondade jooksul loodusliku valiku teel  ümber kohaneb, kaotab näiteks saba või tarbetu karvkatte,  siis muutub tema genotüüp. Tulemuseks on tüüp, kes tuleb eluga toime,  on oma olemasolemisega rahul ja annab järglasi. Vahel on kohanemisvõimet samastatud intelligentsusega,  kuid intellekt ei ammendavada mõistet. Kui ma näiteks roni katust parandama, siis alguses on mul  seal üleval kole ja hirmus olla aga juba üsna varsti  sekeldan seal nagu orav või ahv. Oma kohanemisvõimet saab inimene ka ise kujundada vastavate harjutustega,  närida klaasi, magada papi naeltel või käia süte peal. Kui uskuda šamaane inkvisitsiooni kohut ja näiteks August  Kitzbergi siis võivad inimene ennast ka muuta. Hundiks. Hunt on meie metsade arukaim ja kardetuim kiskja,  keda vanarahvas ei julgenud isegi nimetada. Hundiga on väga lihtne hunt, helistab neid elupaiku,  kus saakloomi on. Ja, ja selles mõttes soovivad talle kõik elupaigad  kus aga süüa saaks. Inimesest ta suhtub suhteliselt neutraalselt  ja kui vaadata oma nii-öelda viimase aja kogemusi,  siis tundub, et, et ta nagu kartus inimese kui vaenlase ees  on vähenenud isegi võib-olla seoses nõrgenenud küttimisega. Hundid on sotsiaalsed loomad, kes enamasti on karjadesse  koondunud kuid hunt saab edukalt hakkama  ka üksi tegutsedes. Need, kes on täiskasvanuks saanud nii-öelda,  kes peavad ise endale paarilisi otsima ja nii-öelda karja kasvatama,  on üks põhjus, on need nii-öelda noored isased emased samuti. Teine võimalus on see, et on ta nii-öelda jäetud,  jahimehed on ta üksikuks teinud ja kolmas oota,  ongi sellised eksterritoriaalsed hundid ka. Kes on, kes ühel või teisel põhjusel siis ongi,  kellel ei olegi territooriumi ega karja. Ütlus hundi isu ei tähenda ainult mitmepäeva toiduportsu  korraga neelamist vaid ka seda, et söögiks kõlbab kõik,  mis liigutab. Saakloomad sobivad kõik, suvel on selleks närilised,  põhiliselt väiksemad loomad, talvel on siis number üks,  mida ta tahab kõige rohkem murda metssiga. Aga ta murrab. Kõige rohkem mets kitsesebat, seda ongi kõige rohkem ja,  ja põtra siis põder on nagu kõige viimasel kohal tema,  tema, tema saakloomade nimestikus aga sööb  ka rebaseid. Kährikuid väga edukalt. Ja, ja minu kogemus on niisugune, et kui nendel aastatel  punki palju oli, siis kährikud praktiliselt ei kohanud eriti soomaal,  näiteks kus ma tegin seal seidet Ma arvan, et kährikut ta väga edukalt piiraks. Näiteks kui oleme hundisitta, vaadanud siis hunt tarvitab  praktiliselt lõpuni ära kõik, kui tal lastakse,  seal tulevad välja näiteks kitsesõrad, hundisitast välja  need ja need luud ja kõik need kõik paneb nahka,  kui tal vähegi on selline tõhus liha väga tõhus,  väga tõhus. Kõik seedib ära, mis sisse läheb, energeetiliselt,  ma arvan, kõige kasulikum on metssiga tal. Ilmselt sellepärast ta valibki selle väljast olen ise teinud  siin mitu uurimust ja mis tõendavad, et ta valib  selle välja kohe, kui tal on valida võimalus,  siis ta valib seda. Toitub sellest rohkemalt, kui teda saada. Huntide arvukus on Eestis tõusuteel ja kohtumised  võsavillemitega on läinud sagedasemaks kuid enamus inimestel  ei õnnestu selle ettevaatliku suurkisk ega elus kordagi  kohtuda tavalise inimese hundiga kohtumine,  see on asi, mis praktiliselt kunagi ei juhtu,  et kus üldse võib olla see koht, kus inimene võib loodus  maastikus hunti näha. Ega niisugust head soovitust ei olegi nagu ei ole,  see on tõesti, kohtumine on juhuslik, võib-olla,  kui keegi väga tahab näha, siis, siis võib-olla õhtul,  kui õhtuti sõita autoga neid. Teid pidi ja hämara pidi ja, ja siis võib-olla võib trehvata  kõige kõige paremini seda, aga nüüd spetsiaalselt varitseda  kusagil nii nagu karuga näiteks ma ei kujutagi ette,  et oleks üks võimalust. Hunti tahetakse näha tihti ka seal, kus teda pole. Igal aastal tuleb huntidel kanda ka hulkuvate koerte tehtud pahandusi. Paljud inimesed ei tee üldse vahet, kas on hundi  või koeraga teema, samas kui ükskord elus on ära nähtud und,  siis enam rohkem ta segamini hea, sest see hoiak  ja kõik, see on kõik, see on erinev ikkagi. Aga. Enamus inimesi, kellega ma rääkinud olen,  on see ikka suur elamus. Neid detaile on päris mitmeid, mida seal võiks vaadata,  aga need eeldavad küllaltki lähedast nägemist. Reeglina no üks on saba jalge vahel on laikade laika saba,  saba püsti, eks. Aga üldiselt on see hoiak ja see hundil on see eesosa nagu  kõrgem alati kui tagahoiak ja tal on nagu üldine massiivsus ja,  ja see pilk on teistsugune ja, ja kõik see pea nagu teistsugune,  aga sest ühtset kindlat detaili, mida noh,  ütleme, inimene kuskilt vilksamisi kaugelt näeb,  on võibolla raske välja tuua. Homini lupusest inimene on inimesele hunt. See pole mingi tõde, vaid vaimne adapter,  kohanemissentents, mida kasutavad inimesed,  kes peavad endi jaoks õigustama oma kadedust samahimu vihameelt. Selliseid adaptereid on kultuuris küll ja küll  ja ühe nurga alt vaadates võib ka kogu kultuuri võtta kui  kohandajat adapterit. Mina ise kasutan väga palju niisugust adapterit  ja julgen seda soovitada ka teistele. Vahetage see selle vastu. Korba talu Tallinna on muusika ja raadiomees Jaan Elgula  koduks olnud umbes kaks aastat. Linn jäi kitsaks nii nagu ta roheliste sõrmede  ja kalamehe hingega inimestele ikka kitsaks jääb. Jaan ütleb, et ta on maakas ja on uhke selle üle. Tänasele udusele sügispäevale vaatamata on peremehe aed,  sagimist ja jooksmist täis. Kaks suurt koera ja väike kassipoeg on hõivatud oma  igapäevaste askeldustega. Elu käib ka tiigis, kus ujub ringi, kes teab mitusada kokre  ja kolm säga. Võtsin need sägad sellepärast, et äkki piiravad natuke  kokrede populatsiooni arvukust. Kokrasid on nii palju, et noh, et pärast sauna Ikka mehed tahavad tiikideta, siis. Ei mahu enam ära tiikide. Kogred, kelle esivanemad on siia tiiki toodud Lõuna-Eesti  järvedest tulevad peremehe leiba noolima. Tiigis peab ikka elu sees olema, arvab Jaan. Kas meil säga on ka lootust näha? Täna? No ma hästi ei usu, ma küll säga sägade hingeelu ei tea. Aga sägasi ma nägin augustikuus siis, kui siin all on üks  halogeen lamp ja siis alati, kui me saunas käime,  siis ma lükkan selle Majaka tööle mehed näeksid siis koju ujuda. Saunast, et et siis toitsin samamoodi siit  ja siis ma nägin, segasid, aga, aga ma kardan,  et nad on praegu nii-öelda vesi on kaheksa kraadi,  nagu me vaatasime. Et ma arvan, et nad on kuskil põhjas ja tegelevad oma omade asjadega,  ehk siis püüavad kuidagimoodi tukkuda. Sa oled ju ise kalamees, oledki? Ma olen niisugune? Tähendab, mul ei ole tähtis see kala, mis ma sealt saan,  et ma, et peaasi, et ma saaksin välja, noh. Suvalise järve äärde või jõe äärde see toiming on tähtis. Ma just seda mõtlesingi, et kas kõige olulisem on kala püüda  või kala saada või lihtsalt looduse, kui sa kala kätte saad,  see on juba boonus. Aga sa sinna välja saad meie kiires elutempos,  see vot see on nüüd see kõige tähtsam. Kas sul mingeid metsloomi ka siia õue peale satub? No meil on võimas aed ees, sellepärast et noh,  nagu sa ise näed ja kuuled, siin on Tartu maantee kohe külje  all ja, ja kaks koera, no loteri loterii peavõitu ei ole,  kui nad tee peale pääseksid. Aga siin on igasuguseid kihvti loomi küll. Siin on mul kõred. Mis on looduskaitsealune liik? Jutselg kärnkonn, siis on siin. Mari nägi eile kärpi, see on täiesti olemas siin,  noh, pluss igasugused vahvad linnud, no kass on  ka sinna, et kass jookseb, saba seljas, praegu läks  ja mis mind eriti rõõmu tegi, see aasta ma nägin,  siin oli meil nii-öelda öökullipaar ehk siis kõrvukräts on  selline tegelane, ma uurisin ühe linnu fanaatiku käest järele,  mis, mis lind seal elas, vanas varese pesas seal  ja kasvatas vist oma pojad ka välja ja. Koerad hoiavad metskitsed Jaani elamisest eemal aga üle tee  naabrite õuele on Tartu maantee ähvardavast liiklusmürast  hoolimata isegi ilves sattunud. Kuigi sinna kanti jääb rohevõrgustiku alale,  on ometi tekkinud inimestel plaan siia veel üks ringrada  ehitada ja see paneb Jaani muretsema. Pigem. Siinkandis sellega tegeleda, et tunneleid saaks tee alt läbi teha,  et loomad saaksid liikuda Tartu maanteelt ühelt poolt  teisele poole kui seda, et teha veel üks müraallikas siia,  mis neid veelgi rohkem peletab. Aga nüüd kalale. Selleks, et järve ääres ka lõke üles saada,  võtame kuivemat tulehakatist kodunt kaasa. Sa lubasid mulle näidata oma selle suve,  ei. Ja see järv, kuhu me jõuame ja see on üks kindlasti väga  paljud seda teavad ja kalamehed ja seenelised  ja muud tegelased, kes metsas uitavad, teavad kindlasti,  aga see oli mulle selle suve tõeline avastus,  sellepärast et niivõrd lähedale Tallinnale Ja mina olen rohkem selline tõesti järve  või jõe. Meri nagu ei tõmba, kuna ma ise Tartust ju pärit ja. Jõe linnast, et nagu meri mul ei istu, et. Rahti on siin ka kõvasti äärest ja selle me põletame ära,  siin teeme midagi, muidu teeme tule ka üles,  tule üles, siis on ju. Punkt üks, punkt kaks, siis me saame selle pasa ära koristada,  mis siia metsamaale metsa alla jäetud on? Sellepärast et ikkagi. Noh, ütleme, eestimaalased on ikkagi seda tüüpi tegelased,  et, et, Ei lähe see suitsukoni aiaposti sisse või  või kivi alla kuhugile või siis kasvõi taskusse  või prügikasti või suhadoosi ikka ta läheb maha  ja need suuremad asjad ka, et siin on ka päris kultuurikiht  päris tugev. On on, siin on keegi jätnud oma noh, kilekottidest ei räägi,  aga ka lausa terve jope või mantli siia ja siin ikka ühteist. Ju ta kallameel märjaks saanud ja mõtleb,  mis ma tast enam autosse panen ja viskame siia samu maha. Aga teeme siis vähemalt loodusele sedagi hääd,  et teeme ta tuhaks, siis ta nagu. Paremini kuduneb. Jaan lõi oma lastega kaasa ka möödunudaastastel suurtel  teeme ära koristustalgut. Ja sai puhtam küll, väga tore oli. Aga lihtsalt kurvaks tee see, et, et see. Teeme ära projekt, et see Jääb ainult selliseks, nagu kuidas ma ütlen suureks projektiks,  et tegelikult see võiks aastaringselt olla inimestel see,  teeme ära kogu aeg. Näiteks mina käisin eile külavanemaga koristasime metsaalust sellepärast,  et hästi kole oli patiga külla sisse sõita,  siis siis tule, tulete. Sõidad kõigepealt mingisugusest prügimäest mööda,  mis on metsa alla laiali visatud. Lõke saab üles küll mitte esimesest tikust,  kuid juba kolmandast vettinud suitsupakid  ja muu risu võtab tuld. Jaanile meenub tema esimene kalalkäik viie-kuue aastasena  vanaisaga kahekesi. Minu vanaisa elas Jõgevamaal Saare vallas ja ja seal oli ka selline tore tore. Eesti mütoloogias juba teadaolev tore jõgi nagu kääpajõgi,  kus Kalevipoeg oma jalad kaotas. Ja seal kääpijõel me kalal käisime vanaisaga. Sellest sarapuust tehtud ridvad tänapäeval muidugi need  sellised viiemeetrised. Teleskoop, õnged, aga siis olid sarapuu võsast võetud ritv  ja seal oli kaks väikest naerakest ja siis see tamiil oli  ümber nende naelte ja siis niimoodi läksimegi kahekesi. Tol ajal tundusid need vahemaad jõle pikad,  et sinna sinna jõe äärde oli hästi hästi kaua tuli minna  ja hästi-hästi ära väsitas, aga, aga nüüd vaatad,  et see on ju, see on ju mingi kilomeeter maad. Vanaisaga läksime ja siis me püüdsime. Ennem oli muidugi vaja viglavart liigutada,  et usse saada ja ja kõik see kõik see teema  ja kuidas siis see uss sinna konksu otsa  ja kõik see on tegelikult vanaisa õpetatud. Nüüd käib Jaan kala püüdmas koos oma pojaga. Nii nagu jahimeestel on oma jutud, on kalameestel oma naljad,  Juhan ja Peeter on siis. Talvel on kalal, tead, jää jää peal olen  ka käinud jää peal, see on hoopis teine kalapüük sikuskaga. Ja siis istuvad seal, väljas on selline miinus 20 kõrgrõhkkond,  päike särab hommikul. Kõik kõik on imeilus, puud härmas ja järsku küla poolt  kostavad kirikukellalöögid ja juhan tõuseb püsti  ja võtab mütsi peast ära ja. Vaatab küla poole ja selle peale Peeter,  loll oled, Juhan, et pane müts pähe, külmutad pea ära,  jääd haigeks, veel. Selle peale ütleb Juhan, et see mu oma moor,  keda maetakse, teed. Aga täna ma siis hommikul kaevasin seal. Kartulimaalt mõned ussid proovima, vaatan,  mis, mis, mis see teeb. Proovime, mis, mis. Mis kalasid võiks, võiks saada. Mõne särjapoisi, saame siis on hea või ahvena. Mis kala kõige parem on sinu arvates? Kõige parem on Lauri Neebeli tehtud siia kala. Kuigi kõrval künka taga tõmbab kogenud kalamees järvest  välja ühe korraliku haugi ei tule meie õngekorgi rahu  vaikses vees keegi rik. Ja niimoodi siis seisad ja jälgin seda korki igav ei hakka,  hakkab küll, aga mõnus oled iseendaga kahekesi  ja jälgib korki. Ja eile vahva, kui ta hakkab mängima, siis. Peaasi, et ta mängiks, noh, selles mõttes,  et ta liiguks, et siis sa tunned, et mujal on  ka veel elu peale siin vee, veepealse elu,  veepealse maailma, et. Olgu lõpetuseks öeldud, et kala me sel korral ei saanudki  aga lõkkeplatsi ümbruse järve kaldal saime sodist puhtaks. Kõige kohanemisvõimelisem loomaliik ning järgib  suurepäraselt oma esmast ülesannet, paljuneda,  paljuneda, paljuneda. Paisuda saab aga ainult kellegi või millegi arvelt,  sealhulgas ka nafta ja kivisöe arvelt. Et need ressursid ei ole inimsugu, aga ei kavatse veel  niipeagi pille kotti panna siis tuleb hakata adapteerima  päikeseenergiat otse ära ootamata tema muutumist fossiilseks kütuseks. Võimsaim kole teadaolev energiaallikas on iga päev meie pea  kohal päike inimkonna aastase energiavajaduse rahuldamiseks  piisav hulk päikesekiirgust langeb maale kõigest poolteise  tunni jooksul. Sestap tundub igati loogiline, et kõige efektiivsem viis  elektrit toota ongi otsese päikese kiirguse abil. Mööda USA päikeselisi osariike ringi sõites kohtab musti  paneele üsna sageli. Need istuvad majakatustel, mäenõlvadel ja isegi  liiklusmärkide otsas. Päikesepaneelide tootmine maailmas kahekordistub iga kahe  aasta tagant. USA rahvusliku taastuvenergialabori päikese ga tegelev  osakond on täis keerukaid masinaid ning inimesi,  kes neist õhinal vähemalt sama keerukalt räägivad. See on ilmselgelt õige koht, kust küsida,  kui kasulik päikeseenergia siis ikkagi on? Robin ise pani päikesepaneelid oma maja katusele kahe aasta  eest ja on sellest ajast saadik kogu vajamineva elektri  nende abil tootnud. Päikesepaneelidesse investeeritud raha loodab ta tagasi  teenida 15 aastaga. Suurimaks boonuseks loeb ta aga seda, et elektri võimalik  hinnatõus ei mõjuta teda kogu paneelide eluea vältel  ehk vähemalt järgmised 25 aastat. Ja mida kallimaks muutub fossiilelekter,  seda kiiremini tasuvad end ka päikesepaneelid. Kui teoorias on kõik nii ilus, otsustame uurida,  kuidas asi praktikas välja näeb. Selleks võtame suuna Colorado põhjaosas asuvatesse mägedesse  kus lummavaid vaateid ei riku ükski elektriliin. Ometi põlevad siin endale kodu rajanud perekonnatoas tuled  ning teevett keedab elektri ga on külaliste auk,  aetakse elu sisse isegi rariteetsele elektriklaverile. Nii seda muusika riista kui kõiki teisi kodumasinaid  käitlevad katusel olevad päikesepaneelid. 10 aasta eest paigaldatud paneelide pinda plaanitakse nüüd kahekordistada,  kuna tarbimine kasvab ja üha sagedamini tuleb generaatori  abil lisaelektrit toota. Kuidas sa ikka ütled? Teismelise ikka jõudnud pojale, et ta ei saa telekat vaadata  ja arvutimänge mängida. Ja kuigi Poega kisub linna poole, on ema siinse eluga ülimalt rahul. Greg on mõlemad pärit suurlinnast maale kolimine oli nende  jaoks unistuse täitumine, aga loomulikult sundis see  ka tarbimist koomale tõmbama. Kreeg möönab, et igaüks ei pruugi selleks valmis olla. Kreegi koduosariigis Colorados näib olukord siiski parem  olevat kui ülejäänud USAs. Juba praegu toodetakse siin üle 10 protsendi  elektrisüsteemitest allikatest. Osariigi esindaja selgitab seda soodsa kliima ga. Seda nii looduslikus kui ka ärilises ja vaimses mõttes. Ent nüüd sõidame läbi avara kõrbe enam kui 1000 kilomeetrit  edela suunas paika, kus ka see 20 protsendi piir on ületatud. Patupealinna lasvegase külje all asuvasse sõjaväeossa. Ma olen nellise õhujõudude baasis, see on hiiglaslik sõjaväelinnak,  vähemalt 12000 elanikuga, mis saab veerandi oma  elektrienergiast nendest päikesepaneelidest siin. Eelmise aasta detsembris avatud päikesepark on suurim  omalaadne terves Põhja-Ameerikas. Enam kui 70000 päikesepaistevad enda alla üle poole ruutkilomeetrit. Paneelide koguvõimsus on 14 megavatti. Päikesepaneelid on ühendatud tavalise elektrivõrguga,  nii et tarbija jaoks pole mingit vahet, kust tema elekter  parajasti pärineb. Sõjaväelinnaku jaoks aga lisab oma territooriumil asuv  elektriallikas hoopis kindlustunnet. Nii päikesepaistelises piirkonnas on päikesepatareid  ka majanduslikult kasulikud. Nellise baas maksab päikeseelektri eest kõigest 2,2 USA  senti kilovatt-tunnist tavapärase üheksa sendi asemel  ja hoiab tänu sellele aastas elektrit arvetelt kokku umbes  miljon dollarit. Kasvuhoone gaase paisatakse atmosfääri 24000 tonni vähem. Ent seegi pole veel kõik. Sellise päikesepargi rajanud firmal on põhjust rõõmustada. Nende sõnul pole jaama töös olnud mingeid märkimisväärseid häireid. Vastupidi, kõik on läinud üle ootuste hästi  ja isegi päike on paistnud rohkem kui loodeti. Päikeseenergia tõeline tulevik võib aga peituda hoopis  Colorado ülikooli tagasihoidlikus laborihoones  kus kulunud höövelpinki meenutava masina abil osatakse  kuueteistaastase uurimustöö tulemusena päikesepaneli teha  kasvõi tavalisest aknaklaasist. Materjalikulu on nii väike, et näiteks ühes ainsas tavalises  patareis on rohkem. Kaadmimi, kui kulub tervet majapidamist varustama  päikesepaneeli tootmiseks Plaanid on ülikooli leiutise turustamisega tegeleval firmal  tõesti suured. Hiljuti saadud enam kui miljardi kroonine investeering kulub  tehase rajamiseks, mis peaks hakkama tootma 200 megavati  jagu päikesepaneeli aastas. Sellest piisaks 40. 1000 kodu elektrijaama tamiseks millal siis kõikvõimas päike,  kogu ahne inimkonna energianälja rahuldab? Kus ütleb, et ega tali taeva jää, kuid uuematel andmetel ei  jää sinna päikenegi veel vaid nii viis miljardit aastakest  ja kõmaki. Ei ühtegi probleemi enam ei kohanemise,  ei ökoloogia ga. Mis tarkust siin enam? Teen lihtsalt vägisi rõõmsa näo ette. Ja lõpetanud. O kolm. Osoon.
