Kui hunt Mitte juba nähakse eriti päeval. Siis on neid liiga palju elupiirkonnas. Et hundi tegelik koht on ikkagi mets. Hundihirm on kindlasti väga paljuski üle üle paisuta. Hunt. Ta on Euroopa liidus kaitsealune liik ja tema küttimine  kindlasti sellisel määral ei saa olla õiguspärane. Jahimehed ei taha, et jahihooaja lõpuks oleks kellelgi  jahimaa tühiundist. See on jama. Noh, niisugust asja jahimehed ei taha. Jahimehed tahavad, et mingisuguse seeme jääks alati neil alles. 2018. aastal valisime oma rahvusloomaks hundi. Ometi pole rahvuslooma staatus hundisugu kuidagi säästnud. Inimesed, kes hallivatimehega lähemalt kokku puutuvad,  on jagunenud eri leeridesse. Leidub inimesi, kes soovivad hunte hoida,  aga ka neid, kes rahvuslooma pelgavad ning peavad vajalikuks  Eesti olulisema kiskja arvukust kindlakäeliselt kontrolli  all hoida. Käime Järvamaal ja Põhja-Läänemaal ning püüame mõista,  miks tekib inimese ja hundi vahel konflikt. Uurime, kui palju hunte mahuks Eestimaale,  et hundid oleks hoitud ja koduloomad terved. Teie koer elas siin. Eks ju jah, põhimõtteliselt, ja mis siis juhtus septembris? Koerad hakkasid haukuma Ja siis ma nagu algul noh, kogu aeg hauguvad. Ja siis mingi aeg jäi, see vanem koer nagu vait  ja teine haukus edasi ja siis tulin vaatama ukse peale  ja siis vaatasin, hunt on tal kohal, seal. Siinsamas jah, siinsamas. Siis. Põhimõtteliselt mina teda ei seganud, tema toimetas edasi  siin selle koera kohal. Siis ma hakkasin karjuma ja siis ta nagu läks minema. Üks hunt oli, üks hunt oli, rohkem ma ei näinud. Aga see oli ka niisugune hästi-hästi suur. Ja koerast ei jää midagi järgi või kuidas see? Ei, no ta ei saanud kaasa teda tirida, sest ta oli ketis meil,  et öösiti oli ketis. Mis te arvate, mida see hunt siis tegi siin,  mida ta otsima tuli, siia? No kuna oli niisugune aeg, kus nad õpetasid nagu kutsikaid  välja murdma, et ma arvan, et ju ta siis õpetas Et lihtne on ju murda neid, kes on ketis  ja ja koduloomad ja üldse niisugused. No olete metsloomi ka näinud? Jah, eelmine aasta nägime seal elektriaia juures hobuste  juures kolm hunti, aga nad nägid inimese  ja siis jooksis minema. Et hundid on nii-öelda uudishimulikud teie loomade suhtes. Nad on vaadanud, aga meie ei lase nagu loo väikseid loomi  üksinda lahti. Ei pruugi midagi juhtuda niimoodi. Massisuva nüüd. Ta on kaitstud, sinuga näeb ära. Näidake mulle, kus siis külas on hunti nähtud  ja mida ta on teinud. Nähtud on erinevates kohtades erinevatel aegadel,  aga kus on täpsemalt need murdmiskohad, et siis,  kui me vaatame siia Mironovite juurde, eks ole. Käisime siin siis siin aia taga, suure maantee ääres oli  tundid eelmine aasta kolmekesi Gruusia kui talu juures,  siis murdi. Lambad needsamad 14 lammast siis härma talu on siin,  siin murti koer. Siis Rüütli talust murti ka koer ja jaani palust murti  ka koer. Te olete midagi ka ette võtnud, selles suhtes? Ja me pöördusime keskkonnaameti poole ja,  ja palusime vallalt kaaskirja, et, et elupiirkonnas  siis ikkagi inimestele turvaline elukeskkond säilitada. Aga no vastuseks me saime sellise, et kuidas loomapidajad  saavad kahjutasu nõuda, et nad peavad teavitama sellest  nii ja nii ja nii. Ja aga see, mis puudutab nüüd inimestele sihukest turvalist  elukeskkonda ja väikeste lastega perele,  selle kohta isegi ei olnud ühtegi lauset selles pöördumises  meile tagasisidena. Nii et see tegi nagu kurvaks, et me mõtleme kõige muu peale,  aga inimene on täiesti mingi element. Mis nagu nii-öelda meetodid peaks olema,  et hundid siit külast ikkagi ära läheks. Meie külas oli hetkel see, et siia põhja-Läänemaa  ohjamisalale oli Nullhundilaskmisluba, ja see, kus see ikkagi murdmisi toimub,  kuigi meil on koduloomi vähe, on oluline märk tegelikult sellest,  et nad võtavad isegi sealt, kus on väga vähe võtta. Või siis peaaegu nagu ei olekski. Võhiku silm. Me ei oskaks öelda, kas tegemist on külakoeraga  või mõne mõne muu koerlasega. Jah, aga tegemist on kindlasti hundipaariga,  sest selle paari jälgi on juba paar päeva siin nii-öelda jälgitud,  kus nad tulnud on, kuhu nad liikunud on. Ja, ja praegusel hetkel on nad jah, siin Väätsa alevikust  mitte väga kaugel. Mõni. Inimene hakkaks mõõtma meetreid koolimajani,  aga tegelikult on see alapõline huntide liikumisala olnud,  et siin nad tulevad oma kaarega siit, see on nende  territooriumi servaala ja, ja sellest teest nad  ega küla poole. Rohkem ei lähe, katsun siia panna kuidagi oma käe kõrvale. Et see võib siis öelda koera jälje moodi,  tegelikult siis hundijälg on ikka väga suur. Jah, mõne koera jälg on muidugi veel märksa suurem. Teine siin kõrval on arvatavasti emane ja  siis võib arvata, et siin ka järgmisel kevadel,  siis maikuus või aprilli lõpus. Kutsikad sünnivad. Aga vaatame lähemalt natukene seda kohta,  kus sa ütled, et nad on märgistanud, siin on pisut kraabitud. Jah, jah, et nad. See on niisugused kohad, kus nad urineerivad. Ja siis teevad ka nii-öelda füüsilise märgistuse,  ehk siis kraabivad seda, seda pinnast siin jättes  ka sellise. Visuaalselt tugevama jälje maha ja siis liiguvad edasi  järgmise koha peale, kus on nende järgmine piiriala  ja teevad seal samasuguse märgise ja niimoodi nad käivad oma  territooriumil ringi ja, ja need märgised maha panevad. Kui tõsiselt 21. sajandil Eestis hunti kartma peaks,  sest tõepoolest siit võiks ju kontekstist välja rebida,  et hundid siinsamas, talumajad mitte kuigi kaugel. Paide linn. Tekibki nagu selline olukord, et näed, hundid on ju meil  koduhoovile nii lähedal. Jah, jah, et, et see hundihirm on kindlasti väga paljuski  üle ülepaisutatud, seal on kaks võimalust,  kas inimesed ei tunne hunti lihtsalt hundikäitumist,  et tegelikult see ongi loomulik hundi käitumine,  et majade juurest läbi läheb ja teine võimalus on see,  et teatud jahimehed võib-olla, kes, kes tahaksid küttida  need siis nagu meelega püüavad näidata avalikkusele. Et noh, tekitada seda hundihirmu lootuses,  et avalikkus reageerib ja survestab siis. Survestab siis vastavaid instantse sinna hundilube andma. Siin on ka veel väike kraapimine toimunud  ja siis kahekesi nad siit üle põllu lähevad sinna järgmise  suurema metsa metsamassiivi poole. Seega kõike seda kokkuvõttes on täiesti loomulik,  et hundi territoorium on metsamaastik ja kultuurmaastik  ja lihtsalt kõik see mosaiik käiakse läbi absoluutselt,  et Eestis ongi enamus maastikud, ongi sellised. Loodusfotograaf ja giid Eleri Hunt ei karda. Vastupidi, ta jälgib juba pikemalt ühe kindla hundikarja elu,  käib nende jälgedes ja viib meid äsja avastatud hundiasemete juurde. Mõni magab ühes nurgas, teine magab teises nurgas,  et tavaliselt magavad ki sellise suurema kuusepuujuure  kõrval või. Ja sa tulid siia tihedasse metsa siis hundi jälgede järgi. Jah, ma leidsin sealt tee pealt jäljed ja tulin mööda jälgi ja. Ja siis hundid ei olnudki väga kaugel teest võibolla mingi  100 meetrit või? Tavaliselt sa käid neid hundi jälgi vaatamas  ja üldse metsas üksi ihu üksi. Ja sa ei karda? Mis tundeid tekitab, kui sa tunnetad, et hunt on sinust 100  meetri kagusel, sa äratasid ta üles, võib-olla. Mõtlen seda, et miks ma nii tormakalt käis,  et oleks võinud strateegiliselt paremini käituda,  et oleks võinud ootama teda jääda hoopis,  et tihti nad tulevad sama teed pidi tagasi  ja oleks saanud näiteks pilti võibolla. Sul on rajakaamerad siis erinevates kohtades metsas. Mida sa sealt oled siis täpsemalt näinud,  et mis tegevust sa oled pildile saanud? Üldiselt jah, et tüüpiline see, et kas üks hunt jalutab  mööda või, või siis on ka olnud näiteks kaheksa hunti  korraga jooksnud läbi ja on olnud selliseid hetki,  kui hunt märgistab. Ja ja on olnud ka, kuidas kaks kutsikat siin lähedal  mängisid nii-öelda jooksid läbi selle rajakaamera  ja et rajakaamera annab palju informatsiooni huntide elust. See ala, mis siin, kus me oleme, on ju hästi metsane,  siin on vähe inimesi, et kui hea see nagu hundi jaoks on. Toitu tal siin on, siinkandis on ka üks,  üks asi, mis ma siis selle kandi pealt, et miks nad  selle pesitsuspaigas selle just valisid,  võibki olla see, et siin on see metsasus on päris hea  ja rabade lähedus. Ja teine ja kolmas asi on see siis, et siin on metssiga  päris palju ja metssiga on neil ikka palju kergem noppida  kui näiteks kitse metsa, siis põrsaid. Samas on ka see piirkond ju üks koht kuhu on antud hundi küttimislubasid,  on nii? Ja ikka. Kuidas sa sellele vaatad, kas siia antud load nii-öelda  täidavad oma eesmärki? See kari jääb Järvamaa ohjamisalasse ja see ohjamisala  hõlmab palju erinevaid maakondi Harjumaa,  Raplamaa, Järvamaa ja, ja ohja küttimis nii-öelda need mahud  antakse ju eelkõige kahjustuste vältimiseks. Et aga kui hundikari ei tee kahjustusi, siis see nagu ei ole põhjendatud,  et kuna see kari jääb ka jääb sellesse piirkonda,  kus on hundid, jalad, kus tehakse kahjustusi,  siis saavad nii-öelda karistatud ka need hundid  ja hundikarjad. Kes siis võib-olla kahjustusi ei tee. Siin on üks korralik lihaveise kari, mis siin täpsemalt juhtus? Niisugune ebatavaline situatsioon, kus öösel tuli üks üksik  hunt ometi nagu näed sinna elektrikarjus,  ta tuli siit karjuse vahelt aeda sisse, murdis vastsündinud vasika,  võttis selle hambusse ja ta tuli selle vasikaga siit  traatide vahelt välja ka ja siin kõrval meil on väikene metsatukk,  mis on 600 korda 300 meetrit pikk, noh, see on niisugune  väikene elegantskeset uudismaid ja küttisime  selle hundi, et siin ta oligi siin sees. Et ta oli üksik hunt ja tal oli tagajalg,  oli mingil põhjusel. Mis iganes põhjusel siis viga saanud, nii et ta,  ta nagu väga-väga naljalt mingisugune täis elujõulisele  metsloomale jahti pidada polekski väga saanud. See lugu, mida sa nüüd rääkisid, on ehtne näide sellest,  kus õnnestus saada sellisele probleemisendile või,  või nuhtlus hundile kohe jaole sealt tegevuse pealt. No ütleme niimoodi, et see on üks vähestest kordadest,  kus üleüldse ongi võimalik konkreetselt hundi puhul tegeleda nuhtlusisendiga,  sellepärast et tavaliselt huntide puhul see,  kui nad midagi korda saadavad siis nad ju kohe lahkuvad sealt. Selle hooaja hundijaht oli saanud vaevalt alata,  kui MTÜ Eesti suurkiskjad esitas halduskohtule kaebuse  hundijahi peatamiseks mis esialgse õiguskaitse korras  ka rahuldati. Meedia kihas ja Eesti rahvusloomaga seotud huvigrupid  muutusid väga närviliseks. Kuna selline määrati nii-öelda käskkirjaga päris suure hulga  huntide küttimine, et 140 Hunti teadaolevalt on siis 220, mis on põhimõtteliselt pool  populatsioonist ja leidsime, et, et see nagu ei tundu  õiglane ega õige, kuna tegelikult ju hunt on Euroopa liidus  kaitsealune liik. Ja, ja tema küttimine kindlasti sellisel määral ei saa olla õiguspärane. Mis seis selle kohtuasjaga praegusel hetkel on? Hetkel on seis selline, et esialgne õiguskaitse tühistati  ja ja kütmine Eestis jätkab nii-öelda plaanitud mahus. Halduskohus ootab meie nii-öelda vastust. Keskkonnaametile, mida meil on siis vähem kui kuu aega  koostada aega. Et lihtsalt kommentaariks, et minu hinnangul see õiguskaitse  tühistamine ei olnud hea mõte, et see tugines eelkõige  sellistele argumentidele, mis puudutavad kahjustusi. Aga teadaolevalt Euroopa liit kompenseerib nagu 100  protsendi ulatus tuses kõik hundi ka teiste kiskete poolt  tekitatud kahjud. Milles praegu selle hundi küttimismahu juures see ütleme,  vaidlus, koht või milles asi seisneb, miks see asi kohtuni jõudis? Noh, tõenäoliselt oli see ikkagi üsna ehmatav,  et, et see hundi esmane küttimislimiit oli  nii niivõrd suur Küttimismaht siis, mis ehmatas, on 140 hunti 140 ja. Just mis on jah, võib-olla selle emotsionaalselt hirmutav  selle juures, kui me nagu ütleme avalikkusele,  et pooled Eesti hundid lastakse maha, tegelikult kohutav on  pooled Eesti hundid lastakse maha. Aga see tähendab seda, et kui meil on sügisel näiteks 250  hunti ja sealt lastakse pooled, on 125 hunti,  lastakse ära, on ju, see tähendab seda, üks on sügis  ja teine on kevad, et jah, kevadeks on poole vähem hunte,  kui oli sügisel. Aga sinna me peame juurde arvestama ju ka järgmise aasta juurdekasvu,  ehk siis. Me peame võrdlema sama aega erinevatel aastatel,  aga samasid, aegasid ehk siis poole tunnid laseme ära,  aga 40 protsenti sünnib juurde või 50 protsenti sünnib juurde,  et järgmine aasta on meil ikka sama palju neid hunte. Et võrdleme sügist sügisega, mitte sügist kevadega. Kuidas ja mille alusel hundi küttimismaht saadakse Eestis? Kaks väga olulist asja on üks, on arvukuse hinnang,  mis tuleb hundiseirest ja teine on küttimisandmed  ja nende põhjal me saame prognoosida arvukuse järgmiseks  jahihooaja alguseks. Lisaks sellele kogutakse andmeid siis ka näiteks  rajakaameratega ulgumistega suveperioodil ja,  ja sügisperioodil lisaks veel siis need kahjustused  kahjustuste info, selle põhjal saab selle  siis nii-öelda Eesti jaotuse teha ja, ja  selle ja nende nende andmete põhjal pannakse paika  siis esmane hundi esmane küttimislimit. Ja kui talvel kogunevad lumi tuleb maha kogunevad uusi  andmeid huntide kohta, siis vajadusel antakse kusagile  ka limiidi nii-öelda teises jaos juurde küttimislube. Aga need andmed on pelgalt vaatlusele, tuginevad,  et see ei ole nagu tõenduspõhised. Et mujal maailmas näiteks rakendatakse päris suurel hulgal  sellist DNA analüüside kaudu arvukuse hindamist. Eestis on seda proovitud teha ei õnnestunud. Seda peaks kindlasti jätkama ja, ja siis saab nagu päris  pildi nii-öelda ette, et kui palju meil siis üldse üldse  hunte võiks olla. Hallhundi küttimise aluseks on maakondade asemel  loodusmaastikke arvestama ohjamisalad sest hundid on väga  liikuvad ja karja territoorium ületab enamasti maakonna piire. Hundi ohjamisalasid On Eestis 20. Nende moodustamisel on arvestatud hundile sobivate  elupaikade paiknemisega. Küttimissurve pole kõikjal sama. Nii antakse rohkem küttimislube ohjamisaladele,  kus kahjustusi rohkem. Vähem lube aga sinna, kus kahjustusi pole  või on mõõdukalt. Igal aastal on määratud ka hoiualad, kus hunte ilma äärmise  vajaduseta ei kütita. Oleks minu teha, siis mina korraldaksin seda hundijahti  Eestis üldse teistmoodi, mina ei teeks mingeid ohjamisalasid,  ütleme nii, et vägisi pole mõtet asju reguleerida. Eesti on nii väikene, et kui ka puhtjuhuslikult  puhtjuhuslikult juhtub, et mingisuguses piirkonnas kütitakse  plats tühjaks, no et ei ole hunte siis ja see elupaik on  nagu sobilik siis tühjaks ta ei jää. Võib juhtuda, mis? Kõige hullem, mis võib juhtuda, on see, et kohe järgmisel  aastal sinna pesakonda ei tule. Aga kohe järgmisel aastal hundid selle nagu ära täidavad. See on päris kindel jahimehed ei taha, et jahihooaja lõpuks  oleks kellelgi jahimaa tühi hundist. See on jama. No niisugust asja jahimehed ei taha, jahimehed tahavad,  et mingisugune seeme jääks alati neil alles. Kuidas praegu siis Eestis hinnata, kas hundipopulatsiooni on  heas või hoopis ebasoodsas seisus? Alates aastast 2008 on ta olnud enam-vähem niisuguses heas  seisundis ja stabiilses muidugi alati tekib küsimus  nii-öelda mingil piirkondlikumal tasemel. See on nagu üle-eestiline olukord, kui me,  kui me lähme nagu juba kas siis maakonnapõhiseks  või mingi karjapõhiseks, siis, siis, siis kindlasti alati ei  saa ütelda, et see hundi seisund nagu hea on. Aga üle-eestilises kontekstis on ta kindlasti jah,  soodne. Miks ei võiks siis Eestis olla näiteks poole rohkem hunte,  et 250 või lausa kuni 500? Kui me vaatame ainult nii-öelda looduslikust vaatevinklist,  ehk siis kus on see, kus on see looduse Tase, mida, mida loodus välja kannataks,  et siis hunte võiks märksa rohkem olla meil. Aga just siin tuleb arvesse nii-öelda see sotsiaalne inimene  ja inimene ei taha, et meil hunte nagu liiga palju oleksid,  seal on hästi palju erinevaid põhjuseid. Noh, mis, mis on reaalne, on ikkagi see,  et kahjustused tõenäoliselt suurenevad. Kas sina või nii-öelda sinu mõttekaaslased,  olete täielikult hundijahi vastu või mismoodi? Ei, me ei ole täielikult hundijahi vastu,  et, et kindlasti peab säilima nagu erandkorras  nuhtlusisendite küttimine. Aga praegusel juhul see on nagu selline,  ütleme nagu lausküttimine. Kui me vaatame seda numbrit, et kus need kahjustused tehti,  siis need pooled isegi rohkem nagu ühes maakonnas siin  peakski nagu olema, pigem nagu analüüs, et miks just  niimoodi on, et kas seal on mingid probleemsed isendid,  et et pigem see karja nii-öelda lõhkumine jahi käigus  tekitab ju neid kahjustusi juurde. Kas hundikarjast loomade küttimine võib omakorda põhjustada seda,  et meil tekib neid probleemseid hunte, neid murdvaid,  hunte juurde? Jah, et seda on, selle kohta on ka ka üks,  üks vähemalt üks võib-olla ka rohkem uuringuid  teadusuuringuid tehtud, et tõesti, et, et küttimine  iseenesest põhjustab suuremaid kahjustusi  ja see ja see on seotud just nimelt nende nende nii-öelda  sotsiaalse struktuuri, ehk siis loomuliku karjastruktuuri lammutamisega,  kui näiteks üks vanematest ära küttida, siis see üksikvanem  ei suuda enam nii hästi, ei suuda toita oma kutsikaid  ja läheb kergema astuneid, läheb otsima neid kodukariloomi,  on ju, või siis lagundatakse see kari selliselt ära,  et need noored isendid, kes, kes. Muidu peaks peaksid olema karja juures märksa kauem aega õppima,  koos vanematega, seal jahti pidama ja nii edasi. Need on sunnitud varem ära minema karja juurest  ja iseseisvat elu alustama, et eitatakse selles mõttes nagu  kunstlikult juurde. Inimese poolt tekitatakse juurde neid võimalikke kodu  ja kariloomade murdjaid. Kuidas üks probleemne hunt, nuhtlusisend tekib? Aga kes seda teab, reaalne olukord on, kes seda teab,  et, et ka paljud küll praegu toovad näiteks,  et jahimehed selle nagu tekitavad, et aeg hakatakse  mingisugust karja ajama ja, ja siis lüüakse kari laiali. Esitakse sealt mingisugune alfa ära ja täielik jama selles  mõttes jama, et ma ei ütle, et see kunagi mitte kuidagi  sellele teele seda ei vii. Aga et see nüüd sellest tingituna siis see on jama,  sellepärast on see jama aastaid üheksa tagasi 10 tagasi siinsamas,  kus me praegu oleme, Albu vallas murdis üks hundikari maha  kaheksa koera, kaheksa keti koera, niimoodi,  et rahvas nägi seda päris noh, kodus nähti neid hunte ja,  ja see kõik toimus enne jahi algust, enne kui hundilimiiti  üldse oli jaotatud, kus see kari liikus,  tervikuna ei olnud puudutud sealt ühtegi alfat  ega ühtegi ühtegi ühtegi isendit. Ja, ja siis hakkas jaht pihta ja meil õnnestus ühe sööda  pealt ära küttida selle karja alfa isa. Ja saad aru murdmine kohe lõppes. See on nüüd nagu fakt sellest, et nii nagu inimesed On osad on laisad ja lähevad niisugust kergema vastupanu  teed siis hundid täpselt samasugused. Anna talle võimalus lasta liugu ja teeb seda noh,  nagu lähevad, lähevad kergemat vastupanu teed,  et see ei ole see, et ma ütlen, et ainult jahimeeste see  tingituna on, siis oleme nüüd realistid,  et. Kuidas inimene oma tarkusest saaks ennetada selliseid  murdmisi ja probleemsete huntide tekkimist? Üks asi on see jäätmemajandus ehk siis, et need loomsed  jäätmeid ei viidaks metsa, ei visataks üle aia. Vaid pandaks nad ikkagi täiesti kiskja kindlalt,  et sinna ei saaks kiskjad ligi, ehk siis,  et Me ei õpetajaks neid loomi, kiskjaid,  kiskjaid, siis käima seal majade juures lihtsalt toitu saamas. Ja, ja teine asi, et ikkagi peaks suurendama regulatsiooni,  tegema niimoodi, et, et loomapidajatel tekiks motivatsioon,  suurem motivatsioon ennetusmeetmeid rakendada. Ehk siis kõikide murtud lammaste rahaline kompenseerimine  riigi poolt, see ei ole jätkusuutlik tegevus,  et jätkusuutlik on ikkagi see, kui, kui pannakse rõhku  ennetustegevusele mida enamus Euroopa riigid kõik teevad,  et meil on ka need meetmed olemas, aga nad võiksid olla nagu  jõulisemalt ja natuke teises proportsioonis.
