Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadioeetris algas puust ja punaseks raadio kahe iganädalane teadusuudiste rubriik. Veel sel nädalal vaatame, mida põnevat on toonud arheoloogiamaailm meieni ja kõike seda aitavad teie jaoks selgitada mina, saatejuht Arko Olesk ning Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa. Meie selle nädala jutud tegelikult, et ei, ei räägigi mitte värsketest arheoloogia uudistest vaid pigem nende kajastustes, tõlgendustest, muudes meediumites. Ja täna me räägime võib-olla natukene ootamatult sellest, et ühtedest tuntud arheoloogilistest väljakaevamiste eest on tehtud film, mis just paar päeva tagasi sai globaalselt kättesaadavaks Netflixi vahendusel. No peab tunnistama, et arheoloogilised väljakaevamised ei ole selline teema, mida nagu automaatselt kujutad, et väga-väga filmilikuna, et nii palju, kui nendest asjadest on, on räägitud ja eks, aga ise olete kogenud, et arheoloogilised väljakaevamised on, on enamasti väga-väga, mitte filmilikud, ehk siis inimesed istuvad päevade läbi, kaevavad maad pintseldada vaat pisikesi esemeid ja ja selliseid ahhaa-momente või, või selliseid suuri avastusi tegelikult, et väga ei tule. Mida saaks filmis hästi näidata, et ühesõnaga, et, et sellist Indiana Johnsiliku seiklust arheoloogidel tavaliselt ei, ei ole. Aga nüüd ometi on leitud, et ühed väljakaevamised on olnud nii põnevad, et sellest tasub teha film. Õigupoolest vist on juba mõni aasta tagasi sellest kirjutatud raamat ja seda sa margi oled lugenud. Ma olen lugenud jah seda raamatut, see on siis John Prestoni kirjutatud romaan, mille nimi on tädig, samanimeline on siis ka see film, mis siis sellel romaanil põhinev ja see romaan käsitleb, siis satun u laen matuse väljakaevamisi 1939. aastal Ida-Inglismaalt ja, ja need väljakaevamised on rahvusvaheliselt väga tuntud ja Inglismaa jaoks koguse sündmusi lahematus ja sinna maetud. Aarded nad on omandanud rahvusliku aarde tähenduse. Et aga noh, romaan on ilmselt natukene põnevam kui see tegelik elu, et et seal on juurde lisatud siis sellest ilukirjanduslik kui aspekti suhtes traumade ja põhjal, et mida, mis nagu võib-olla päris täpselt nendel ka meestele põhine. Et noh, eriline on see laar, matus ise, see on siis 27 meetri pikkune puidust laev, kuhu oli pandud väga uhke väärisesemed. Et kõige kuulsam ese seal laevas on sattunud u kiiver mis on kaunistatud tud ornamenteeritud ja igasuguste stseene kujutavate hõbeplaatidega, siis on seal kullast igasuguseid esemeid, relvi. Igasuguseid anumaid ja nii edasi, et noh, et see on nagu ikka täielik parandus, mis sinna oli maetud ka lisaks siis kogu selle laeva hauapanustele, mis olid väga erilised ja mida seostatakse anglosaksi kuningaga oli tegelikult eriline kogusse väljakaevamis protsess. Et ja sellest väljakaevamisest on siis peamiselt see film, nimelt see laevmatus asus indis britimaal kes oli siis üsna jõukas maaomanik, lesk aga, kes täiesti ebaharilikult tundis huvi selle vastu, et mis tema maal olevad käpad võiksid sisaldada, ta oli lapsepõlves üsna palju ringi reisinud, oma vanematega, käinud ka Egiptuses, näinud püramiide, näinud kuidas tehakse arheoloogilisi kaevamisi. Ja kui tema abikaasa elas, siis nad olid abikaasaga kogu aeg nagu mõelnud, et, et mis nendes kääbastest suurtes kääbastes võiks nagu olla. Ja, ja siis 1938. aastal pöördus kohaliku muuseumi poole, et tema on nõus rahastama nüüd nende kääbaste väljakaevamisi, et kas muuseum saaks tulla siis arheoloogidega teemuuseum siis soovitas passil Brauni, kes tegelikult hobiarheoloog ise õppinud, kuid väga sure prakt nagu praktilise kogemusega tema, kas siis neid koopaid kaevama ja tegelikult oli nimiseta kaevas ühe suve, nii et nad praktiliselt mitte midagi ei leidnud, et kaevas seal kolm, kaebas läbi ja siis 1939. aastal avasta kõige suurema kääpa, kus ta siis leidis laeva ja siis, kui ta oli laeva leidnud, siis ärkasid ka arheoloogi, no päris arheoloogid, kes siis võtsid need kaevamised üle ja siis selle matusekambri osa selles kaevasid päris arheoloogid välja. Aga siis raamatus ja ma olen aru saanud, et ka filmis tuuakse sinna juurde ka siis poliitiline kontekst, et tegemist on siis teise maailmasõja eelõhtuga kogu see dramaatika sealjuures et, et on lisatud nagu põnevust ja siis ka veel siis seal arheoloogi ja, ja siis selle maaomanike vahelised suhted. Et noh, tegelikult on teada, et nende vahel seal päriselt nagu midagi ei olnud, aga noh siis et filmis on on lisatud natukene peotäis romantikat ka sinna juurde. Ja need näitlejad on üsna mainekad, eks seda maaomanikku mängib Kiievi Maligan ja hobiarheoloogi Ralph siins. Ehk me ei ole seda filmi tegelikult veel näinud, see on, see on nii värske, sina oled lugenud raamatut, aga Netflixist on see siis nüüd paar päeva olnud kättesaadav, aga paistab, et need esimesed arvustused on olnud nagu üsna positiivsed, et paistab olevat täitsa hea film. Et nüüd ma rääkisime nagu, et et see on nagu ebaharilik, et keegi nagu maaomanik lihtsalt niisama hakkab rahastama mitmeaastaseid siukseid suuri kaevamisi siis noh, täiesti sensatsioon, milline oli see laen, matus, mis sealt välja tuli. Et nii suurt ja võimast laeva ei ole ega Inglismaalt hiljem leitud. Ja siis kolmas aspekt, mis siia juurde võiks lisada, on see, et siis kui nad kaevamised olid läbi, siis see maaomanik, iilik briti kinkis kogu selle varanduse, mille ta oleks võinud tegelikult Inglismaa seaduste järgi endale ta kinkis selle riigile siis viidis Briti muuseumisse, aga kuna tuli sõda, siis läks veel jupp aega, enne kui seda kõik hakati uurima. Nii et pärast on meil aastakümneid on, jätkusid need uuringud seal erinevate arheoloogide poolt ja ainult siis seda kiivrit, mis kaevamiste ajal leiti, tükikestega pandi kaks aastat ja siis selgus, et sai natuke valesti, lammutati laiali, siis pandi veel nagu mitmeid aastaid. Et kogu see protsess on tegelikult kestnud umbes 90.-te aastateni koos järelkaebamistega. Aga siis nüüd on juba siis mitukümmend aastat on kogu see varandus Briti muuseumis ilusti kõikidele vaatamiseks väljas. Tõesti võib arvata, et brittide jaoks on see nii-öelda nende Tutanhamoni hauakamber ehk siis selline nii-öelda kõige suurem, uhkem ja haardelisem leid nende arheoloogiapärandist. Kas ütleme see ajastu, kust see laevmatus pärit on seal kusagil niimoodi? Kuues seitsmes sajand siin umbes sama aeg, kust pärineb ka meie Salme Salme laevmatused siin Saaremaal, mis, mis siin kümmekond aastat tagasi leiti? Ja Salme on natukene noorem, ütleme et võib-olla sajand nooremat, et praegu seda laematus seostatakse Ida-Anglia kuningriigi kuningas Raadwaltiga, kes suri 624. aastal. Ja, ja noh, see aspekt lisab ka sinna, miks ta on muutunud selliseks inglaste jaksaks rahvuslikuks aardeks, et et ta on nii-öelda Anglo kasside võimu skeem näitaja. Et ja selle ajastu nagu ideoloogia kandja. Et seal on mingisuguseid aspekte, mis tegelikult on ühised, nagu kogusel selliste germaani kultuuridele anglosaksid, oli täitsa loga aktermaanlased. Sa umbes viiendal sajandil tulid jutti maalt ja Põhja-Euroopast siis Inglismaale ja need ornamentika ja kas ained, kiiver n ise, mis sealt saatnud Mosley, nii on tegelikult sarnane, mis on leitud laev matustest Rootsis ja ta moodustavad siukse ühtse protogermaani. Kultuuriilmingud ja Salme Salme laevmatused kuuluvad sinnasamasse punti. Eelmisel aastal avaldatud DNA analüüside järgi on nüüd üsna kindel, et, et tegemist on Rootsi päritolu meestega, kes seal Salmel oma otsa leidsid ja nendesse laevadesse maeti. Et Salmel endale endast küll ei ole sealt nendest laevadest kiivreid leitud. Aga noh, seesama koht kah, kus siis need salme mehed pärit on seal McLareni järve lähedalt Stockholmi ja Uppsala vahel. Nendes laen matustes on, on samasugused uhked asjad nagu, nagu seal satun. Huus. Ehk siis soovitame teil kõigil heita pilk Netflixi vaadata filmi arheoloogilistest väljakaevamiste eest ja ilmselt seal filmis nagu seda teadust tausta nii paIju kajastatud ei ole. Nii et pärast filmi vaatamist, kui on huvi, siis ilmselt lugeda lisaks selle Satonhu laitmatuse kohta. Ta kindlasti on päris palju materjali, mis, mis avavad kõiki neid leide, neid taustu ja neid teadmisi. Siin oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski Marge Konsa. Täname teid kuulamast ning räägime arheoloogiast veel korra sel nädalal kolmapäeval kuulmiseni punaseks, puust ja punaseks.
