Tere varahommikust, viis minutit on puudu kella seitsmest  ja terevisioon alustab täna, reedel, 28. aprillil,  mina olen siin televisiooni stuudios ja kuna homme,  29. aprillil, siis erinevates toredates väikestes kalasadamates,  Eestis peetakse pidu, siis oleme me selle peoga lepneme  sadamas juba täna hommikul alustanud Eero on seal kohal  ja tegelikult mitte üksi, seal on ikkagi juba  ka kalurid merel ja kõikide head Vladislav Koržets on kohal,  nii et kõik need inimesed, kelle juurde käib justkui  märksõna kala ja meri, on seal olemas ja Eero,  tere hommikust. Muuseas minu kõige pikem kala kalalkäik on olnud Tõstamaa  seal Ermistu järve peal ja ma arvan, see oli isegi üle  kaheksa tunni ma nii kaua enam kalal olla ei taha. Milline sinu kalal käimise kogemus on? Tere hommikust, Katrin, tere hommikust. Head varajased ärkajad, no minu kalal käimise kogemus on  olnud mõnevõrra pikem ja on, on neid kordi väga palju,  aga kõige meeldejäävam on olnud kindlasti kord,  kui me käisime Norra vetes. No tõsiselt suuri kalu püüdmas jäi meelde  ja saime ka väärikalt saaki, aga täna hommikul tõepoolest  oleme Leppneemes ja valmistume avatud kalasadamate päevaks. Kella viiest läksid need kalurid juba merele  ja õige pea tagasi saame näha, milline on varahommikune  kalasaak ja Läheme küll aga ühele laevale. Range laev, uurime, kui kaua üks laevakapten laeva peal oma  ametit pidanud on ja mis teeb ühest kaptenist õige kapteni ja. Tere hommikust, Vladislav. Nagu juhuslikult Lepp Neeme sadamas täna hommikul,  kui sageli teie Vladislav sellisel varasel hommikutundide  sadamasse satute? Vahel satun, aga mitte eeli, sest noh, tavaliselt kui ma ise  lähen kalale, siis ma võin nii vara üleval olla,  aga täna ma olen siin kalavastaliseks või kalavastaseks,  nagu seda nimetatakse, mis on olnud Eesti sadamates selline  tavaline asi, et inimesed on ootvel. Millal see paat selle merehõbedaga tuleb? Huvitaval kombel olen ma nagu üksi siin. Ei, ei ei, meie oleme ikka. Me tahaksime näha tegelikult, kui palju seda kala täna  hommikul püütud on, aga Vladislav, öelge,  kas on ka mõni selline traditsioon või komme,  et kui oodati kala, oodati kalurid merelt. Kuidas nad vastu võeti, kuidas seda kala nii-öelda suurust,  maitset, värskust mõõdeti. No ikka lehvitati lippudega ja hüüti hurraa. Paat. No nii see päris ei olnud, aga tehti kaupa jah,  oodati ämbritega tavaliselt ja oldi juba niimoodi kai peal,  sa baas, et kes on esimene ja kes on teine,  kes saab, kes saab kõige värskema kala, kes minut vanema. Mainisite ühte vahvat traditsiooni või kommet ka,  kuidas kaldal kohe paadi või laeva saabudes värsket kalahaugad. Ei, tegelikult seda tehti juba paadis paadis paadis juba seda,  see on kalameeste endi komme, see on ta saagist. Loomusest värske räim või kilu. Tõsta ta üles, kui on soola, siis raputab ta pead,  pidi soola sisse niimoodi üles ja niimoodi klõmps klõmps,  klõmps, ära süüa kohe terve kala, eks ole. Et see on olnud selline kaluri kaluriks olemise identiteedi küljes,  see komme on kohati jõus veel tänaseni. Homme ma loodan, et ma täna seda proovima ei hakka. Kuigi ma ei saa, ma ei saa vastu panna, kui teil on see soov  seda traditsiooni täna siin jätkata ja, ja demonstreerida  homme avatud kalasadamate päev üle terve Eesti. Selline uus ettevõtmine, kuidas üks kalamees sellisele  ettevõtmise vaatab? Väga hea pilguga, et see nagu Tõstab natukene kalamehi eile ja eriti just kutselisi kalamehi,  meie rannakalureid. Et see on üks selline meie majandus ja haru  ja eluviis, mis tibake on nagu hääbumas kusagil,  et et hea, et see jälle au sisse saab. Me ju tahaks olla nagu mererahvas ka, eks ole. Me vähemalt väidame, et me oleme mererahvas  ja see, et nii palju on uusi sadamaid taastatud  ja et sadamates ka elukäik, see on nagu tarvilik asi meie  kogu kultuurile. Sadamate teema juurde tuleme täna õige pea juba tagasi  ja õige pea on ka kalurid siia sadamasse jõudmas. Aga kell on vahepeal saanud seitse, on televisiooni esimeste  uudiste aeg. Tere hommikust ka siit uudistestuudiost. Tavatult külma ja tuisuse kevadilma tõttu lubavad politsei  ja piirivalveamet ning maanteeamet sõita mai esimesel  nädalal naastrehvidega. PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerbee ütles,  et kuigi seadus ei luba alates esimesest maist  naastrehvidega sõita, tehakse sel aastal erand. Tema sõnul ei arvesta seadust praeguse erakordselt külma  kevade ja tavapäratu libedusega, mis muudavad liiklemise ohtlikuks. Naastrehve lubatakse kasutada kuni märtsi lõpuni talviste  tee ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini. Tänavu erandkorras võib naastrehvidega sõita aga seitsmenda maini. Lamelltrehvidega on lubatud sõita aga aastaringselt. Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajas kuulutatakse välja otsus  Nikolai Tarankovi tapmises süüdistatavale juuri Vorobeile,  kellele prokurör taotleb ligi kaheksa aasta pikkust vangistust. Riigiprokurör Vahur Verte taotles Vorobeile Eesti  kuritegeliku allilma juhiks nimetatud Tarankovi tapmise eest  seitsme aasta ja üheksa kuu pikkust vangistust. Vorobei kaitsja sõnul pani kuriteo toime ähvarduse mõjul. Veebruaris alanud protsessil tunnistas Vorobei end tapmises süüdi. Tuuri süüdistuse järgi tulistas Vorobei Tarankovõi surnuks  mullu septembris Läänemaal saun ja külas tekkinud tüli käigus. Kuna Vorobeile tundus, et tüli tõttu Tarankoviga on tema  ja tema lähedaste elu ohus, siis tuli ta kaasas olnud püstolist. Saan kooli seitse korda. USA president Donald Trump teatas, et püüab lahendada kriisi  Põhja-Koreaga diplomaatilisel teel kuid kui see on raske,  on võimalik ka väga suur konflikt. Trumpi sõnul on Põhja-Korea praegusel diktaatoril Kim  Jong-un'il väga raske oma riiki valitseda,  sest ta on selleks liiga noor. Trumpi sõnul ei kavatse ta diktaatori noorusele vaatamata  Põhja-Koreale mingeid järeleandmisi teha,  kuid loodab, et Kimm käitub mõistlikult. Põhja-Korea on viimasel ajal viinud läbi mitu  raketikatsetust ning plaanib korraldada kuuenda tuumakatsetuse. ÜRO julgeolekunõukogu hakkab Põhja-Korea käitumist arutama  just täna. Vähemalt 10 inimest sai vigastada, kui raevunud  meeleavaldajad tungisid Makedoonia parlamenti. Vigastatute hulgas on ka sotsiaaldemokraatide juht Sorazajev  ning veel kolm poliitikut. Protestijad pole rahul albaanlase valimisega parlamendi esimeheks. Nad toetavad mullu tagasi astunud peaministrit Nikola Gresi  ja nõuavad uusi valimisi. Ja on mitu kuud valitsuselt olnud, sest rahvuslastest  president keeldub ametisse nimetamast sotsiaaldemokraatidest  ja kahest albaanlaste parteist koosnevad koalitsioonivalitsust. Albaanlasi on Makedoonia elanike hulgas umbes veerand  ning viimased tõsised rahvuskonfliktid jäävad  selle sajandi esimestest aastatesse. Eesti rallimeeskond koosseisus Ott Tänak  ja Martin Järveoja näitasid Eesti aja järgi täna öösel  alanud autoralli MM-sarja viiendal etapil Argentiinas  üheksandat aega. Argentiinas toimuv võidu kihutamine algas kõige paremini  neljakordsele maailmameistrile Sebastian Oijerile,  kes haaras avakatse järel liidrikoha. Ijeri eestlasest tiimikaaslane Tänak kaotas publiku katsel  prantslasele 3,1 sekundiga ja sai kokkuvõttes kirja  üheksanda aja. Argentiina ralli teine kiiruskatse sõidetakse täna Eesti aja  järgi kell 14 38. Ott Tänaku sõnul on Argentiina MM ralli suureks katsumuseks,  mis nõuab sõitu jatelt täielikku tähelepanu. Tänavu senine parim tulemus on pärit 2012.-st aastast,  mil ta lõpetas selle ralli Kümnendana. Haapsalus algab aga õudus ja fantaasiafilmide festival. Baltimaade suurim žanrifilmide festival toob vaatajani  viimaste aastate parimad julgeimad ja originaalsemad põnevust,  fantaasia ja õudusfilmid. HÕFFi kavas on näiteks mitmetel festivalidel kiidetud Julia  dokarno Tuurelt ja Lussile Hatsilakovitši evolutsioon. Vanematest filmidest linastub aga Lm Climovi halastamatu sõjaportreering. Mine ja vaata, mis mõjub šokeerivalt ka tänapäeva  standardite järgi. HÖFF toob esmakordselt Eestis kinno filmiajaloo kõige  jubedama ulme kole ise ehk Alieni. Festivalil esilinastub ka Mart Sanderi esimene täispikk film  juhuslik nimetaja. Festivali eel taunised aga kuus vaimuliku festivali korraldamist,  kuna see ei sobivat kokku Haapsalu kui kultuuriväärtustava  kuurad linna kuvandiga. Nii palju esimestest uudistest kohtume uuesti kell pool kaheksa. Ja. Aitäh Liisule ja need Haapsalu õudusfilmid,  mis seal festivalil siis linastuvad, jõuavad täna otsapidi  televisiooni stuudiosse ka nii veerand üheksa paiku,  aga tere hommikust, kuus minutit on kell seitse läbi te  vaatate reede hommiku 28. aprilli terevisiooni  ja tore on teada, et tegelikult on ees ootamas kolm vaba päeva. Nii et alustage seda tänast reedet hoogsalt,  viige see toredasti lõpule ja siis laupäev-pühapäev  ja esmaspäev, kui on esimene mai kõik vabad päevad. Homme tähistatakse aga üle Eesti ka kalasadamates  kalasadamate päeva pööratakse tähelepanu sellele,  kuidas meri sillerdab, kui palju saaki saadakse  ja nii edasi ja meil täna hommikul on Eero  ka leppneeme kalasadamas. Aga veel üks teema, millest me selles pooltunnis siin  terevisiooni stuudios räägime, viib meid otsapidi Tartusse,  nimelt Tartus on käimas tudengite kevadpäevad. Ja pühapäeval on siis kaks sellist olulist sündmust,  mis. Mulle tundub ikkagi alati juba algusaegadest tudengite  kevadpäevade juurde käivad, see on karsum,  tuleb ehitada üks selline lennumasin, millega on tore vette  kukkuda ja paadiralli ja see kõik eeldab head,  fan fantaasiat, et ise ehitada need sõidukid,  millega siis seal Emajõe peal ja Emajões hakkama saada. Aga nüüd tõepoolest sinna lepp Neeme sadamasse. Eero on meil seal kohapeal, mulle tundub,  seal on kolm võimalust, kas vaadata, kuidas meri sillerdab vaadata,  kas kalurid jõuavad õigeks ajaks väga suure saagiga kaldale  või hoopis sõita pronglile. Tere hommikust, siit Leppneemest ka, tõepoolest kalurid on  teel sadama poole ja õige pea saame näha,  kui suur või väikene tänahommikune kalasaak On. Vladislav Korsets on siin läheduses ka sadamat uudistamas  ja õige pea räägime ka temaga juttu. Aga enne veel lubage tänahommikused, ilma näitajad siit  Lepneemest pluss siis on päris plussiis on ilm,  kui me hommikul saabusime siia sadamasse,  siis paistis siin päike ei olnud tuuleraasugi  ja tundus tulevat tõeliselt nauditav kevadilm. Praeguseks hetkeks on see olukord natukene muutunud. Päike on kadunud, aga see ei sega kala püüdmist  ja kala kalasadamate päeva ettevalmistust,  sest üks tõeline kalamees läheb kalale iga ilmaga. Aga milliseks mujal Eestis täna ilm kujuneb  ja kas on samasugune rahulik ilm? Vot seda mina veel ei tea, aga kohe saame teada. Ja. Tere hommikust, tänase hommiku märksõnaks on kindlasti karged,  kraadid tõepoolest silma piiri pole praktiliselt nähagi  ja temperatuuri vähemalt Mandri-Eestis mõõdeti igal pool  miinuspoole peal. Saartel oli asi natukene positiivsem, nimelt  siis Kuressaares mõõdeti neli soojakraadi  ja Kärdlas kraad sooja. Tajutav temperatuur on mõlemas paigas siiski ikkagi nulli lähedal. Aga tõesti kraad külma mõõdeti siis näiteks Haapsalus,  Narvas ja kaks kraadi külma pea igal pool mujal näiteks Tallinnas,  Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Positiivne on aga see, et tuul on praegu nõrk. Tänane päev toob meile aga vähese või vahelduva pilvisusega  ilma ja pärastlõunast alates võib ka natukene hoovihma sadada. Tuul puhub idast üks kuni kaks kuni kaheksa meetrit sekundis  ja õhutemperatuur tõuseb täna kuni 12 kraadini. 12 kraadi. Sooja tuleb Pärnus, Võrus 11 kraadi,  Tartus Viljandis 10 kraadi, Tallinnas Rakveres,  Narvas kaheksa kraadi, haaa Hapsalus ja seitse kraadi saartel. Seitse kraadi sooja tuleb täna ka Helsingis,  seal on päikesepaisteline ilm. Mujal Euroopas sajab aga üldiselt vihma või hoovihma,  näiteks Roomas, Pariisis, Brüsselis, Roomas,  vihma, Brüsselis ja Pariisis hoovihma. Roomas tuleb 17 kraadi sooja Pariisis 14. Kuna täna on reede, vaatame ka nädalavahetuse poole. Näiteks laupäeval kisub ilm taaskord sajuseks. Taevas on pilves, nii vihma kui ka lörtsi  ning tuul on ka päris tugev. Õhutemperatuur laupäeva öösel jääb nulli  ja pluss viie kraadi vahele ning laupäeva päeval kahe  ja 10 kraadi vahele. Pühapäeval on ilm samuti pilvine ja sajune. Õhtul on lootust, aga et saju võimalus väheneb  ning lääne ja Lõuna-Eestis pilvisus hõreneb. Pühapäeva öösel jääb õhutemperatuur ühe ja kuue soojakraadi  vahele ning pühapäeva päeval kolme ja kaheksa soojakraadi vahele. Lootust on aga, et esmaspäeval tuleb ilus päev päikeseline  ja sajuta. Täna tõuseb temperatuur aga kuni 12 soojakraadini. Tuleb vähese või vahelduva pilvisusega ilm,  kuid pärastlõunal peab olema valmis kergeks hoovihmaks. Ilusat hommiku algust. Oo, milline udu on siin Tallinna kohal ja  ega seal Lepp Neeme sadamas ka väga parem olukord ei ole,  kalurid on merel, neil on täpselt viis minutit,  nüüd aega me vaatame ära multifilmi jõuda sinna Lepp Neeme sadamasse,  kus Eero neid ootab. Aga tudengid on terve selle nädala juba toimetanud,  enne seda väga pingelist eksamit, aega tulebki aeg veidike  seks ajaks maha võtta ja tudengite kevadpäevad Tartus käimas  meil täna hommikul Kerli ja Liis, kes on muuseas  siis legendaarse paadiralli legendaarsed osalejad,  nii on mulle kirja pandud. Tere hommikust. Kui suur kogemus on siis legendaarsetel osalejatel juba? Ühel korral võibki juba legendiks saada,  kui nii ägedast asjast osa võtta, aga mina,  see asi, lähen uuesti, et. Miks see äge on? Külm on tegelikult ju vesi, on ka külm. See on kõige viimane mure, et noh, esimene asi,  mis sellega meelde tuleb, et me käisime tegelikult juba viis  aastat tagasi, aga nüüd, kui me sellele tagalissi mõtleme,  siis me siiamaani naeramet, et selline meeskonnatunne  ja see, et sa saad väga ohutus keskkonnas  või ohutult, et siis Emajõe sulpida. Et ilma hirmuta Et mina leidsin ise, et see võiks olla üks asi,  mida ma tudengipõlves tahaksin läbi proovida,  kindlasti, et selline terav elamus. No teravelamus kindlasti me näeme praegu siin teid siin foto  peal selles väikeses kollases kummipaadis. Jah, et meil oli kõige esimene asi, mis kindlasti tuleb leida,  ongi paat ja, ja meil oli siis kaks laste kummipaati. Et üksteisega ühendatud lisaks teine kummipaat oli kohe kohe  tühjaks saamas, seega üks meie meeskonna liige hakkas keset  võistlust seda täis puhuma ja tegelikkuses seda määratud  ette nähtud distantsi me tegelikkuses ei läbinud,  aga see pole üldse absoluutselt oluline,  et oluline on osavõtt ja kogu see fun ja action,  mis selle juurde käib. No te läksite üsna tegelikult siis ju kui kummipaatidest  jutt käib kindla peale välja, sellepärast et seal on  võimalus ka ju ise päriselt ehitada see alus,  mis peaks siis ikkagi vee peal püsima. Ja, ja, ja et võib ise ehitada, aga, aga et ikka kindel olla,  et vee peal viisid, siis pildis on ka näha,  et ikkagi kummipaadi peale minnakse. Põhimõtteliselt sellele variandile mängitakse enamasti  ja kusjuures üks kõige nagu selliseid. Hirmutavamaid kohti on just see vette minek,  et siis meil oli niimoodi, et oi, mis toimub,  et kuidas me sealt alla saame ja kuidas me vette üldse saame,  et see on see esimene nii-öelda vestapost,  mis tuleb ületada, aga sealt edasi on juba,  kui sa voolust jagu saad, siis on kõik hästi. Et siis sa võib-olla jõuad nagu sinna, kuhu sa tahad. Kas trenni peab ka enne tegema natuke Emajõe peal? Meie ei teinud aga selles mõttes, et see vool on tugev  ja sellega tuleb arvestada, et meie sellele vastu ei suutnud panna,  et lõpuks tegelikkuses me olime kuskil põõsastes,  aga tegelikult see pole absoluutselt oluline. Oluline on siiski see osavõtja, see. Kui pikk see distants on, mille võiks siis läbida,  ei pea, tähtis on, osavõtt on mitu korda siin kõlanud,  aga kui pikk see distantsi on, ta isegi ei tea,  sest ta pole finiši. Ma täpselt ei mäleta, aga peab jõudma umbes sinna kaarsillani,  et seal on üks selline poi, mida tuleb ületada,  aga me lihtsalt ei suutnud, kuna meil olid sellised plastikaerud,  millega vist väga suurt hoogu endale ei tee  ja lõpuks me lihtsalt läksime kuskile põõsastesse,  omadega. Paras mäsu. Käib seal, neid osavõtjaid on ikka väga palju,  et see ei ole niimoodi, et panen viimase välja  ja kukun aerutama ja võidan, seal tuleb kõigepealt tegeleda sellega,  et üleüldse minema saada. Ma saan aru. Ja meil oli ka see probleem, et me hakkasime kõik nii-öelda  suvaliselt lahmima oma aerudega ja siis jälgisime kogenumaid  võistlejaid ja vaatasime, et okei, esimene asi,  mis me tegema peame, me hakkame, peame hakkama rütmi lugema  ja siis hakkasime, et saada nagu jõulisemat seda tõmmet. Et see algus on hästi segane, et mina kuulsin naeru  ja kilkeid ja virutasin kellegi vastu aeruga vastu pead,  et, et alguses on jah oluline kuidagi käima ennast saada,  muidu lihtsalt riividki kuskile taha. Kas pühapäeval võib teid vee peal näha? Jah. Mina olen küll osalemas uuesti jah. Kuna eelmine aasta jäi ära, siis on väga oluline ka,  et see aasta võib-olla tuleks piisavalt palju osalejaid,  et kuna algus aastatel oli see äärmiselt populaarne,  aga nüüd viimastel aastatel on järjest vähemaks neid  osalejaid jäänud, seetõttu on oluline, ma arvan taas nagu näidata,  et paadirallil on oma koht ja et kindlasti tasub osa võtta,  et. Jah, et see on kindlasti üks selline, see on tudengipäevade  tippsündmus ja tõesti asi, millest, kui vähegi võimalik  ikkagi osa võtta, et kasvõi üks kord elus. Pühapäeval, see paadiralli toimub, mis kell algab? 15 null null kogunema peaks 14 null null  siis Atlantise poolses osas. Kõik need, kes tahavad võistelda, aga kõik need,  kes tahavad kaasa elada ja mulle tundub,  et ega neid kaasaelajaid ei ole ka vähe,  sest see on lihtsalt nii selline emotsionaalselt vahva ettevõtmine,  pühapäeval kell 12 siis toimub ka ennem seda paadirallit,  see karsumm, kus tuleb ehitada ise lennumasin,  millega saaks vette maanduda, seal ei ole üldse oluline,  et see vee peal püsiks. Jah, seal on oluline, et see oleks selline vägev lennumasin,  mis annaks suure hoo ja võimsa hüppe. Et. Ja karsumiga on eriti äge see aasta, et koostööpartneri on Nordika,  kes siis lennutab terve võidumeeskonna siis kas viini  Amsterdami Berliini, et kindlasti tasub proovida  ja osa võtta, et veel on aega. Aga teie ei ole sellest karsummist osa võtnud,  pigem olete vaadanud seda üritust siis kalda pealt. Kui ma rõhutasin, et veel on aega, siis minul on veel mõttes  koos teise paadiralli osa jale, et äkki teeme  ka karjummi ära, et tegelikult kõik on tehtav  ja paadiralliga sama moodi, et paadi leiab,  kui väga tahta. Ühesõnaga, lennu lennumasina joonised on nagu peas juba olemas,  et milline, see võiks välja näha. Kergelt eile õhtul käisid mingid mõtted peast läbi ja. Ma saan aru, et see Emajõe külm vesi tegelikult ei,  kohutav, mitte kedagi ei jõua mõelda selle peale kõike  nii kiireks. Kerja Liis, aitäh täna hommikul tulemast  ja juba siis pühapäeval Tartus toimuvate kevadiste  tudengipäevade lõpetuseks karsumm ja paadi  ja ralli ja see kõik väärib, kuid ei osale ise  siis pealtvaatamist kindlasti sealtsamast kaldapealt. Aga homme, laupäeval on ka kalasadamates selline natuke  rahvarohkem ja pidulikum kindlasti kalasadamate päeva  esimest korda Eestis tähistatakse ja Eero on siin Tallinna  lähedal Leppneeme sadamas võtmas vastu kalureid,  kes tulevad uduselt merelt. Ja ei tule need kalurid merelt, mitte tühjade kätega. Jõudsime ära oodata selle hetke, kui hommikune püük on  lõppenud ja hea meel tervitada teid. Tere hommikust, härrased. Kuidas täna merel oli? Täna oli väga hea, oli rahulik, rahulik võrreldes homsega  väga rahulik. Mis see tähendab, võrreldes homsega? Homme homme lubab väga halba ilma. Kirdetuul, sellist ilma nagu täna hommikul ei ole vist merel  ammu aega olnud, ei ole, eriti kevadisel ajal,  tegin ka paar pilti, milline saak on. Ma vaatan, et kahte sellist täiskasti ma näen,  aga mitu kala saite? Tegelikult on seal allpool ka ikka 200 kilo umbes 200 kilo. Mitu kala? Siia lugema lasta tahtis või rääkis ennist ühte. Väga hea, mõnus. Muistendid, mis kala kokku, see on pärimus jah,  et kalade arvu ei tohi lugeda. Et no muidugi, kes see räime puhul seda suudab,  aga pärimuses on, et kalu ei tohi lugeda,  see võtab kala õnne ära. Ja kui küsitakse, mitu kala said, tuleb vastata ühe suure  ja kaks väikest. Ühe suure kaks väikest, aga milline tänavune kevad on olnud  üldse kaluri jaoks, et kuivõrd palju välja püütud on? No meie alustasime alles hiljuti nii-öelda hooaega,  kuna vesi on tegelikult külm ja ilmad on külmad  ja kala kala eriti pole taime ka, et kas mudilat oli täna ka,  oli, oli väga hea. Eile tegelikult käisime ka nüüd traalidega väljas ja,  ja kilu ei saanud praktiliselt üldse, et ikkagi väga sügavus  on veel kala, et millal see kala tuleb, millal,  millal on kaluritel põhjust rõõmuga merele minna oma tööd tegema,  näiteks Pärnus nad püüavad praegu juba hoogsalt kastmõrdadega,  et aga see olenebki kohast ja Eestimaa piirkonnast Liigume ka paadile lähemale. Mis nendest kaladest nüüd edasi saab, täna on nad kenasti  välja püütud. Värske kala. Vladislav tutvustas ka veel ühte kommet,  et kalurid suisa värsket kala katavad soolaga  ja haukavad seda toorelt oli kunagi mina ei ole seda proovinud. Elustada meie rahvatraditsioone ja kas täna mingeid üllatusi  ka Meri pakkus, lisaks sellele ilule ja vaikusele  ja võib-olla oma korsetse käest küsin. Ja. Väike viktoriin. Härra korsetile. Vaata. See on ju see va. Nüüd kas merivarblane peaks olema eksole,  merivarblane? Ka tegelikult täiesti söödav kala muidugi tal on selline  sisimused ja asjad, aga teda on ka Eesti rahvas on teda ikka  hädaga söönud. Ta näeb päris selline hirmuäratav välja sealt merivalvele. On selline tegelikult, mis hirmuärata ta on,  võrreldes mõne muu kalaga, on ta suisa ilus. Sa ei taha suut talle. Ei taha soola soolaga kokku kasta ega värskelt süüa,  aga mida veri vardast valmistada? Temast saab hea leeme näiteks ta on väga hea leemekala,  sest noh, liha tal söömiseks on ju noh. Ja ka suitsutatud on niimoodi meie ei kala kala sööma  ajaloos merivarulasi. Kui sagedasti kalurid merivarblast siin merel kohta ei näe  väga sagedasti, meie küll, vähemalt mitte. Pigem näeme rohkem sagedamini marmudilat,  mis on võõr liik meil siin? No enam ei ole võõrliik Me peame natukene redigeerima, aga teil on ju mõned päris  ilusad mudilad siin, noh see on ikka kohe lausa kaunitar. Oh, nende järgi ma tulin. Selge tähista, mis tunne on tulla sa sadamasse,  kalurid tulevad merelt ja sa saad oma käega valida välja kala,  millest näiteks omme siinsamas sadamas. Süüa ega ka? Väga mõnus tunne on see värske kala lõhn  ja ja kuidagi minu hing su liigutatud, kui ma näen nii,  nii merevärsket, hõbedat. No ütleme, et see kajakate kisa on siin ka väga,  sellega juba harjub ära ja see käib kaasas teie tööga viskate,  mõnikord üleval kajakatel ka üht-teist, loomulikult Teie kaaslased. Väga vahva. Sain ma õigesti aru, et homme sellest samast kalast  ka süüa valmistatakse ja kõik, kes homme siin Lepmu sadamas  avatud kalasadamate päevale tulevad, kohtuvad  nii Vladislaviga. Ma mõtlesin, sa ütled, et kõik saavad süüa,  ma ei julge kinnitada, sest kui ikka tuhandeid tuleb,  siis kaks käekest on ja mu abilistel on ka ainult kaks käte. Nii palju kui jõuame, nii palju teeme siin li. Kalurid, kes homseks kindlasti kalavarusid,  täiendavad. Ja. Tõepoolest, sinna Leppneme sadamasse, me läheme tagasi  ja saame teada, kes ja millal ja miks tuli  selle idee peale, et sellist kalasadamate päeva üldse tähistada,  mis homme üle Eesti toimub, sellest siis juba pikemalt  järgmises pooltunnis. Mõned teemad ka tänaste, st ajalehtedest äripäevas on pikem  intervjuu Raivo Varega, kes soovitab Rail Balticuga  valmistuda halvimaks ja toob ta siin välja loomulikult selle,  millest on ka palju räägitud, et sellise projekti üks  suuremaid probleeme on olnud ikkagi väga kehv kommunikatsioon. Kui suurte projektide informatsiooni väljas on augud,  siis täidetakse need kuulujuttude väljamõeldist eelarvamuste  vandenõuteooriatega ja just nii on selle Rail Balticuga  ka jäänud ja räägib ta siin rohkem ka reisijateveost,  et selliseid kiireid liiklusvõimalusi ehitatakse ikkagi  mitte kaubarongidele, vaid pigem selleks,  et inimesed pääseksid punktist A punkti B võimalikult ruttu  võimalikult mugavalt. Ja ütleb ta, et palju nüüd sõltub sellest,  kui hästi suudetakse kaasata inimesi ja institutsioone,  kes selle ettevõtlusele siis nii-öelda maha müüvad. Ja meil siin Eestis ei ole reisijat, vateveo kasumlikkuse  jaoks piisavalt elanike tihedus, nii et tegelikult on ta  üsna skeptiline kunstiakadeemia krundile,  see, mis on siin kesklinnas ja millega on olnud juba palju  vaidlusi ja pahandust plaanitakse nüüd kõrghooned. Mäletatavasti käis jutt alguses siis 14 korruselisest  hoonest siis see vaidlustati seal Ester Palmi esindaja poolt. Ja nüüd hoopis räägitakse juba siis tõeliselt kõrgest majast,  30 korrust peaks sinna tulema ja seesama päikesepaisteise probleem,  aga praegu ikkagi üleval insolatsiooni vähendamine allapoole  kehtestatud norme, mis võiks juhtuda, kui see 30 korrust  kõrge maja sinna tuleb? Sellest tänases Postimehes ka pikemalt kirjutatakse. Ja Eesti Päevaleht jätkab oma teemad, mis  siis seotud töövõimereformiga üle 3000 inimese on pandud  töövõime ja puude määramist liiga kaua ootama. Täpseid andmeid riik ei väljasta, visatakse siin taas kive,  siis nii sotsiaalministeeriumi kui sotsiaalkindlustusameti kapsaaeda. Ja 473-le inimesele saatis töötukassa aprillis  siis otsuse pikendamise kirja. Kell on pool kaheksa, meie jätkame kohe järgmiste uudistega. Pärast seda räägime aga sellest, et täna on tööohutuse päev töötervishoiupäev,  sellest tuleb juttu ja ka siis homsest toredast kalasadamate päevast. A. Tere hommikust, uudiseid kell pool kaheksa. Valitsus tunnistas kehtetuks korralduse,  millega oli eraldanud Eesti Energiale Tootsi tuulepargi  rajamiseks maad. Selguse huvides otsustati välja kuulutada Tootsi kinnistute  avalik enampakkumine. Enampakkumise ettevalmistamisega hakkab tegelema  keskkonnaministeerium koostöös maa-ametiga. Tootsi tuulepargi kinnistu asub Vändra vallas metsa külas  ja selle suuruseks on 160 hektarit. Kinnisasi koosneb 40-st katastriüksusest,  millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute  püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Koalitsioonilepingu järgi on plaanis aktsiaselts Enefit  taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine. Tavatult külma ja tuisuse kevadilma tõttu lubavad politsei  ja piirivalveamet ning maanteeamet sõita mai esimesel  nädalal naastrehvidega. PPA juhtiv korrakaitseametnik Kalmer Tikkerpee ütles,  et kuigi seadus ei luba alates esimesest maist  naastrehvidega sõita, tehakse sel aastal erand. Tema sõnul ei arvesta seadus praeguse erakordselt külma  kevade ja tavapäratu libedusega, mis muudavad liiklemise ohtlikuks. Naastrehve lubatakse kasutada kuni märtsi lõpuni talviste  tee ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini. Tänavu erandkorras võib naastrehvidega sõita aga seitsmenda maini. Lamellrehvidega on lubatud sõita aastaringselt. Põhja-Tallinnas protestivad sitsi tänavaelanikud sinna  kavandatud süstlavahetuspunkti vastu. Elanike hinnangul ei sobi vahetuspunkt suurde elumajja,  mille lähedal on ka Kopli noortemaja. Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid on varem  sotsiaalmeedias kirjutanud, et tervise arengu instituut  kavandab süstlavahetuspunkti uueks asukohaks Põhja-Tallinnas  sitsi tänav 28 asuvat elumaja. Tema sonoli linnaosa seda ei toeta, sest tegemist on  taaskord suure elumaja esimese korrusega. Põhja-Tallinna süstlavahetuspunkti uue asukoha otsimise  saaga on varsti kestnud juba aasta aega. Politsei otsis läbi kodanikeühenduse avatud Venemaa  peakontori Moskvas, ühendus tegeleb opositsioonipoliitikute  ja poliitvangide toetamisega ning seda peetakse üheks  president Vladimir Putini peamiseks vastaseks. Avatud Venemaa hinnangul on läbiotsimise põhjuseks  laupäevaks kavandatud meeleavaldused Venemaa praeguste  juhtide vastu. Kremli pressiesindaja Dmitri Peškov on nimetanud,  et ebaseaduslikele meeleavaldustele kavatsetakse reageerida  seaduse piirides. Avatud Venemaa koordinaatori Maria Baranova sõnul ei saa  valitsus ühendust otse ära keelata, sest see pole lihtsalt registreeritud. Küll aga üritavad nad ühenduse tegevust võimalikult palju segada. Venemaa mõistis hukka eilse õhurünnaku Süüria  sõjaväerajatiste Damaskuse rahvusvahelise lennujaama lähedal. Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ei  maininud hukkamõistu avalduses siiski otseselt Iisraeli,  kes on end praeguseks rünnaku korraldajaks kuulutanud. Iisraeli teatel rünnati sõjaväerajatisi,  et takistada šiitliku äärmusorganisatsiooni Hizbollah relvasaadetisi. Zbollah on Süüria valitsusvägade oluline liik. Ühtlane. Venemaa jaoks tähendab õhurünnak aga Süüria  suveräänsuse rikkumist. Maske asurda. Printsi. Raskes publik. P. Uudistes kohtume taas kell kaheksa ilusat hommiku jätku. Aitäh Liisule. Täna reedel tähistatakse ülemaailmset töötervishoiu  ja tööohutuse päeva kohe me räägime sellest  ka pikemalt, aga üks mõtlemapanev number siia juba päris hakatuseks,  nimelt Eestis juhtub iga päev keskmiselt 13 tööõnnetust  ja mitteametlikel andmel suisa 31. Ja nimelt tööinspektsioon tuvastas siis möödunud aastal  järelevalve käigus, kui käidi erinevates ettevõtetes seda  pea igal pool on probleeme, õigusaktid, rikkumisi,  täpsemalt siis 91-l protsendil ettevõtetes kontrollitud ettevõtetest. Sellest kõigest me täna hommikul räägime,  aga toredad lõbusad teemad ka Eero on meil Lepp Neeme sadamas,  et juba alustada täna hommikul, siis selle vahva teadmisega homme,  laupäeval on kalasadamate päev Eestis. Homme on kalasadamate päev tõepoolest ja mitte ainult  Lepneemes ei toimu, vaid 11, Eesti väike kalasadamat on  sellesse sündmusesse kaasatud. Meiega on liitunud veel see kass, kes tuleb välja,  on igapäevane kalurit külaline, kes neid alati ootab  ja tervitab. Kui nad sadamasse saabuvad, siis valged kajakad kisavad rannal. Meil on praegu hästi läinud, kajakad on jäänud sinna  veepiirile ega ole tulnud meid märgistama. Aga umbes 15 minuti pärast räägime ka sellest,  kust tuli kala avatud kalasadamate idee ja kui palju üldse  Eestis on selliseid kalasadamaid ning mis nendes sadamates toimub. Ja kui umbes pool tundi tagasi tundsime meie siin vähemalt rõõmu,  et päike paistab, on pilvealune, küll siis praeguseks  hetkeks on seesama udu, mis Tallinna kesklinnas oli juba  pool tundi tagasi jõudnud ka siia Leppneeme sadamasse  ja üsna üsna selline niiskeks on olukord läinud. Aga milline olukord täna Eestis ja mujal maailmas tuleb,  millised on temperatuurid Adeele, näed sa meid sealt ülevalt,  lehvitame sulle siit lepneemest. Ja. Ja lehvitaks teile vastu ka, kui poleks sellist udu. Ilmselt pole mu lehvitust mitte kuskile näha. Temperatuuri mõõdeti kella seitsmese seisuga aga pea igal  pool nüüd natukene rohkem kui pool tundi tagasi. Nimelt siis neli soojakraadi, Kuressaares kaks kraadi  Viljandis kraad sooja, Kärdlas, Narvas, nulliseis  ja alla selle oli siis näiteks Rakveres,  Tartus, Võrus, kraad külma Tallinnas, Haapsalus  ja Pärnus. Tänane päev toob meile vähese  või vahelduva pilvisusega ilma. Päeval võib kohati ka hoovihma sadada, kuid seevastu on tuul  täna nõrk. Puhub kaks kuni kaheksa meetrit sekundis idast. Õhutemperatuur tõuseb täna seitsmest kraadist kuni 12 kraadini. Seitse kraadi sooja tuleb saartel, kaheksa kraadi,  Haapsalus 10 kraadi Tallinnas, Rakveres,  Narvas 11 kraadi, Tartus, Viljandis ja 12 kraadi. Kõige soojem on Pärnus ja Võrus. Üks kõige soojematest Euroopa pealinnadest on aga taaskord Ateena,  seal on 24 kraadi sooja ja päikesepaisteline ilm. Päike sarab veel ka Helsingis, kus on täna seitse kraadi  sooja tulemas. Laupäev toob meile aga taaskord natukene sajusema ilma,  samuti on tuul üsna tugev. Ja tõesti sadu võib siis tulla nii vihma kui lörtsi näol. Laupäeva öösel jääb temperatuur nulli ja viie kraadi vahele  ning laupäeva päeval kahe ja 10 kraadi vahele. Pühapäeval jätkub sajuselt, kuid lootust on,  et õhtupoole sadu lakkab ja lääne ja Lõuna-Eestis pilvisus hõreneb. Õhutemperatuur pühapäeva öösel jääb ühe ja kuue soojakraadi  vahele ning pühapäeva päeval kolme ja kaheksa kraadi vahele. Täna tõuseb temperatuur aga 12 soojakraadini. On lootust, et see udu hajub, saab täna päikestki näha nagu  teistes Eesti linnades praegu. Kuid pärastlõunal peab olema valmis, et võib natuke hoovihma tulla. Ilusat hommiku jätku. Aitäh Adelele küll päeva peale udu ka siin Tallinna kohal  hajub täna nagu ülemaailmne tööohutuse ja töötervishoiupäev  ja Rein Reisberg. Tööinspektsiooni töökeskkonnakonsultant on täna hommikul terevisioonis. Tere hommikust. Hommikust. Ma juba nimetasin siin mitut numbrit,  et Eestis juhtub keskmiselt iga päev 13 tööõnnetust  ja mitteametlikel andmetel on see number oluliselt suurem  isegi kaks pool korda kuskil 31 kanti see peaks liikuma. Ja kui eelmisel aastal kontrolliti erinevaid ettevõtteid,  siis õigusrikkumisi oli ikkagi pea igal pool 91 protsenti  ettevõtetest oli asjadega kimpus. Miks me sellises olukorras oleme, miks seda tööohutust  ja töötervishoidu? Ma ei saa nüüd öelda mitte millekski, ei peeta aga kuidagi  nagu leigelt suhtutakse. Ja sellega ma olen ka täitsa nõus, et me ei saa öelda,  et seda ei peeta mitte millekski aga tõesti,  tõsiselt rõhuv enamus ettevõtteid on sellised,  kus meie inspektorid mingi rikkumise ikkagi leiavad,  aga eks siin on ka üks põhjus see, et tegelikult neid  nõudeid õigusakte on päris palju, mida tööandjad peavad  jälgima ja kõikide nõuete täitmisega hakkama saada,  see on ikkagi päris tõsine töö ja seetõttu ei ole  ka midagi väga imestada, kui mõned üksikud,  võibolla sellised kergemad rikkumised ettevõttes on. Kas siis nende nõudmiste seas on ka sellised,  mida võib-olla ei peaks nõudma või et seda on kõike liiga palju? Ei, ma ei ütleks seda, et ei peaks nõudma,  et eks need nõuded on sinna ikka kunagi kirjutatud,  siis me siin tööohutuse valdkonnas kipume ütlema nii-öelda  kellegi vere kaudu ja kui kusagil on mingi õnnetus juhtunud,  siis mingid nõuded jälle lisatakse ja seda meelt ma ei ole,  neid on täitsa mõttetud. No kui me seadusloomest räägime, siis tegelikult see lause,  et kõik ei pea seadusesse kirjutama, kas äkki kehtib  ka selles samas töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas,  et kõik ei pea kirja panema, et äkki aitab terve mõistus  ka mõnel puhul? Ja tegelikult meie praegused õigusaktid ongi suht sellised. Ümmarguselt teatud mõttes, et ei pea kõiki kirja panema. Me räägime, et temperatuur peab olema sobiv liikumis,  tee peab olema piisavalt vaba ruumi. Ega meil ei olegi ette kirjutatud, kui lai peab täpselt üks  liikumise sentimeetrites olema. Kus valdkonnas ikkagi kõige rohkem neid õnnetusi juhtub? Kõige rohkem on metalliettevõtetes, teisena on meil avalik  haldus ehk see, mis siis koondab kaitseväge politsei päästet,  vangla ja üllatusena võib tunduda paljudele kolmandal kohal  on kaubandus. Kaubandus oleks pakkunud ehitust? Jah, et ehitus on ehk selline, mis leiab rohkem kõlapinda,  et kui linnas ehitusplatsil mingi õnnetus juhtub,  päästjad kohal kiirabi kohal, ajakirjandus kohal see info  levib nagu rohkem kui kusagil mitte metsa taga. Puiduettevõttes juhtub sealt nagu eriti ei teata. No kaubanduses, inimestel, ma arvan, kodudes tekib  ka praegu küsimus, mis õnnetused seal juhtuvad,  siis. Seal on küll õnneks sellised kergemad õnnetused,  et libisetakse, komistatakse kukub midagi käe peale raskuse teisaldamisel,  noh kuigi palju ka neid õnnetusi, näiteks viilutajatega  kliendid tulevad, soovivad osta viilutatud sinki. Miks see õnnetuste number ikkagi nii suur on,  kui registreeritakse keskiseselt või juhtub  siis 13 aga see number nii nagu ma ütlesin,  mitteametlikel andmetel päevas 31 Eks siin ole tegemata jätmisi mõlemalt poolt  nii tööandjate poolt kui töötajate poolt,  et ega tavaliselt ei ole sellist must-valged stsenaariumid,  et ühes õnnetuses on süüdi ainult kas tööandja  või ainult töötaja. Siin on õige tihti ka selline mugavuse teema,  saame kuidagi mugavamalt tööd teha, kiiremini tööd teha. Võib-olla selline märksõna nagu ükskõiksus,  et noh, loodame, et minuga ei juhtu, meie ettevõttes pole olnud,  naabritel pole ka olnud. Aga nagu just räägitud, et ega need numbrid meie väikese  Eesti kohta on ikkagi päris suured. No seekord keskendutakse siis masinatega töötamisele,  meil on üks halb näide siin täna hommikul terevisiooni stuudios,  no saag nagu saag ikka. Jah, peaaegu saag nagu saag ikka, et tegelikult saab  selle saega ka tööd teha, ainukene mure,  mis siin on siin see ketipiduri hoob, mis peaks olema  natukene suurem, et kui nüüd millegipärast toimub tagasilöök,  et siis töötaja käsi jääb sinna ette ja saekett peatub. Antud saega töötamisel see saekett ei peatu  ja siis ei ole see õnnetus kaugel. Kas see saag on lihtsalt katki läinud ja tegelikult on  meelega eemaldatud see? Ei, see on katki läinud, sest tal on näha,  et see esi üks osa on siin olemas ja see,  mis ülespoole peaks selline raam tulema,  see on katki. Aga kui palju masinatega töötades inimesed nii-öelda ise  mõtlevadki välja, oh nii on palju mugavam,  nii on palju mõnusam, mingid erinevad osad,  erinevad vidinad tegelikult nagu takistavad seda minu tööd  ja tehakse neid asju ümber nii-öelda tuunitakse iseseisvalt. Seda ikka paraku ettevõttes juhtub ja noh,  päris hämmastav oli ühes ettevõttes kuulda,  kui natukene uhkusega öeldi, et meil on selliseid insenere küll,  kes oskavad need ohutusseadised üle avaldada. Teadlikult minnakse seda teed, et see ohutusseadis ei toimi,  eks, et saame ikkagi kusagil sinna ohusooni minna,  kui mingil hetkel tundub, et vaja on. Kontrollretkede käigus, kui palju me rääkisime siin õigusrikkumistest,  aga kui palju tegelikult tõesti ongi näha,  et masinate kallal on toimetatud kohe silmaga näha. Tootmisettevõtetes, kus suured seadmed on,  seal ikkagi on, on õige, palju, ma arvan ütleme,  pooltes ettevõtetes ei ole, aga ega see arv äkki  ka eriti palju alla poolt ei ole, kus ikkagi on leida  mingisugune kate, on vales asendis või hoopis eemaldatud  midagi ise juurt püütud ehitada, mis ei ole ohutu. Kui te vaatate meie stuudios siin ringi on siin ohutu keskkond,  meil on siin kööginurk, meil on seal pliit,  gaasipliit, väike gaasiballoon on seal, siis on meil see induktsioon,  pliit, kraanikauss, selja taga. Diivan. Ütleme üldiselt köögid, eriti sellise varustusega,  nagu teie köök on, ei ole eriti ohtlikud kohad,  et kui siin rääkida näiteks pliidist, kui on tegemist  induktsioonpliidiga Meil just üks selline variant on jah. Sel puhul tasub tähelepanu pöörata nii-öelda riskirühmadele,  sest seal tegelikult tekib elektromagnetväli et näiteks  südamestimulaatoriga inimene ei tohiks seal lähedal töötada,  samuti ei ole soovitatav, et seal lähedal oleks raseda  või lapsed. Ahaa, see tähendab ka tegelikult me peaksime võib-olla oma  kodus ringi vaatama selle pilguga. Et ma olen lugenud ühte kodus kasutatava elektripliidi kasutusjuhendi,  kus on selgelt, et südamestimulaatoriga inimene ei tohi  tulla lähemale kui 50 sentimeetrit. Aga muidu on meie meie televisiooni stuudioga kõik hästi  teie selline professionaalne pilk vaadata. Eks siin praegu neid kaableid ikka tee peal ole. Ilma nendeta me paraku ei saa, jah, aga me olemegi väga tähelepanelikud,  vaadates ringi, kui me kõnnime, mismoodi me saame,  kui sa me inimesteni viia selle teadmise,  et see ohutus on oluline, et ei oleks seda ükskõiksest,  et ei oleks seda suhtumist, lootust, et noh,  siin ei ole juhtunud ja kus ta siis nüüd juhtub  ja minuga ei juhtu ja. Tööinspektsioon on nüüd juba aastaid rõhunud väga palju teavitustööd,  et meie eesmärk ei ole mitte ainult see,  et me käime, kontrollime, teeme ettekirjutuse trahvime,  aga meil on väga palju ka teavitustööd küll teabepäevi,  küll brožüüre, küll ajakirjanduses ja me loodame gi,  et sellise teavitustööna inimesed tajuvad üha rohkem,  et tegelikult see ohutus on tähtis, et, et ettevõttes on  seda vaja teha just nimelt meie enda inimeste jaoks mitte kalkuleerida,  et kui tõenäone on, et inspektor tuleb ja kui tuleb,  millised on need võimalikud sanktsioonid? Tegelikult me ju võiks mõelda seda, et mitte keegi meist ei  tahaks oma kaastöötajale seda, mida ma ei taha,  et mul endale tehakse. Äkki te loodate tühja sellepärast, et viimase seitsme  aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv tõusnud 2937-lt 4774-le. Eks siin on kaks asja, üks on see, et jah,  meil oli tegelikult majanduslangus ajal see hea tendents,  et tööõnnetuste arv vähenes, eks on majandus surutise üks  positiivne näide, aga pärast seda nüüd tööintensiivsus on  ikkagi suht suurenenud, sellega kasvab ka tööõnnetuste arv  ja ma olen küll seda meelt, et ka õnnetuste varjamiste arv  on läinud väiksemaks. Kas pigem te näete sellise töö iseloomu muutumise puhul  tehnoloogia väga kiire arengu puhul, et see kõik võiks teha  olukorra lihtsamaks selles mõttes, et need tööõnnetusi võiks  juhtuda vähem, et sellele ohutusele mõeldakse rohkem,  neid ohtlikke olukordi tekibki vähem sellepärast et masin  iseseisvalt teeb üha rohkem tööd inimesel on ainult  programmeerimise vahe. Ja inimesel on programmeerimise vaevaga nendel uutel seadmetel,  kus masin üldiselt töö teeb, ise ütleme need sn C pingid  seal kipubki olema, et detailide etteandmise ajal mingite  hooldustööde ajal, et siis kuidagi ei tajuta ära,  kuidas tegelikult need detailid liiguvad,  mis seal toimub, ja siis selle, äkki toimuvad õnnetused,  et tööprotsessi enda käigus tõesti uutel pinkidel toimub  õnnetusi vähem. Rein Reisberg tööinspektsioonist aitäh täna hommikul  tulemast ja asja selgitamast ja kahjuks saime ikkagi  selliseid negatiiviseid numbreid siin näiteks tuua,  aga nii nagu te mitu korda ütlesite, loodame,  et olukord läheb kogu aeg paremaks ja, ja neid õnnetusi  töökohtadel juhtub üha vähem. Aitäh. Just aitäh täna hommikul tulemast. Nüüd aga üks korralik muusikaline energialaeng siin täna  hommikul terevisiooni stuudios ja Sounds of september on  täna hommikul terevisioonis, viiendal mail on nad juba  ka päriselt kohvikus Kivi, paber, käärid  siis Tallinnas telliskivis, täna hommikul siin. Ma. Uus ja. Räägi. Ja. Moni. Maa. Ne test? Meie. Ja. Tere tulemast tagasi Neeme sadamasse. Nagu näete, on udu siin ka tihedamaks läinud,  aga sellegipoolest valmistume homseks avatud kalasadamate  päevaks ja nüüd on meiega liitunud homse sündmuse üks korraldaja,  Toomas Armulik. Tere hommikust. Tervist. No mis üritus on see homne avatud kalasadamate päev? No see on üks selline üritus, millega me tahame näidata  siis inimestele, et kala ei, ei teki kuskil külmletis supermarketis,  vaid tegelikult ikkagi see kala püütakse merest on tublid mehed,  kes selle välja võtavad, toovad oma paatidega sadamatesse  siin see lossitakse ja alles siis ta läheb  siis kuhugi, kas poodide turule, poodidesse kalatööstustesse  ikkagi näidata inimestele, kuidas see protsess tegelikult  käib ja noh, ausalt öeldes, sadamad on ju sellised asjad,  kuhu tavainimene praktiliselt ei satugi ja tihtipeale nad on  hoopis noh, kas on värav kinni kett ees,  et igapäevaselt inimesel sinna asja ei ole  ja inimene võib isegi elada sadama kõrval? Mul on üks väga selline markantne näide,  kui ma käisin siin paar nädalad tagasi Kolkas neid plakateid  üles panemas siis rahvamaja ees ühe taamega sattusin  vestlusesse ja ta ütles, et ta on 14 aastat kolkas elanud  ja töötanud ja ta ei tea, et seal see sadam on  ja ta pole seal kunagi käinud, eks ju. Ja noh, me ei räägi, eks ju, New Yorgist  või Pariisist või Tallinnast vaid Colkast,  kus on siis võib-olla mingi paarsada elanikku. Et põhjust homme sellist sündmust korraldada on rohkem  ja veel. Aga kust see idee pärit on? Nüüd tahaks öelda, et see on jõle originaalne idee  ja ma ise mõtlesin selle välja, noh nii see tegelikult ei ole,  sest maaelu ministeerium on juba mitmeid aastaid teinud nagu  avatud talude päeva, see formaat on ennast õigustanud. Et noh, tegelikult see idee on võetud sealt,  et üle Eesti oleme valinud siis välja 11 sadamat,  küsitakse, et miks just need sadamad me rääkisime kohalike  rannakalanduspiirkondadega ka neid on kaheksa tükki Eestis,  et siis nagu igas piirkonnas oleks vähemalt üks sadam. Pärnu on meie nii öelda suurim kalapüügipiirkond,  seal on nagu kolm sadamat, Tallinnas on kõige rohkem rahvast,  siin on kaks sadamat ümber selle ja siis sadamad on  siis Toila sadam Virumaal nüüd Tallinna ümber seesama lepp neeme,  kus me oleme tilgu teisel pool Tallinnat Virtsu Läänemaalt,  suursadam Hiiumaal Salme Saaremaal lindi Võiste  ja Japsi Kai Pärnumaal ja siis ka kaks sisevetesadamat oiu Võrtsjärve. Peipsi ääres Mis homme toimuma hakkab, kas inimesed võivad lihtsalt  sadama territooriumil ringi jalutada? Tunda seda karget mereõhku vaadata, kuidas laevad seisavad  ja ongi kõik või, või tähendab selline avatud kalasadamate  päev ikkagi mingit suuremat tutvus. Seda ka kõike, mis sa nimetasid seda ka ja homme vist  lubaski väga karget õhku, nii et nad saavad ki seda otseselt  nagu tunned, aga lisaks sellele jah, et nad saavad nagu  sadamat näha, et milline see sadam on, millised need paadid  on siis meil on ka igal pool nagu väheke erinevad programmid,  aga kõikides sadamates on siis kalakokad väga heal tasemel kalakokad,  kes praevad seal räime, mudilat, mida iganes annavad  inimestele maitsta, päris kõhtu nad täis ei suuda,  sellel inim hulgal muidugi toita, aga annavad  siis erinevaid retsepte. Meil on õngeõpe lastele kindlasti, noh, rõhutan,  et see on perepäev või noh, võtke kindlasti lapsed kaasa,  sest noh, ma arvan, et neil on võib-olla isegi kõige huvitavam,  see on õngeõpe. Siis on erinevad õppetoad. Paljudes sadamates on kalateadlased, nii et saate küsida otse,  kui teid midagi huvitab, on töötoad, on väiksed kalakohvikud,  pillimehed, ma usun, et noh, sadamati on see erinev,  aga kõikjal on, mida vaadata. Ma kuulsin nüüd väga kirju seltskond, aga ma ei kuulnud ühte ametimeest,  kas mõni kalur ka tuleb? No ausalt öeldes me loodame väga, et homme tuleb,  kui on väga suur torm, siis me ei saa nagu  selle ürituse nimel panna kalurite elu või tervist. Siin mängu aga kindlasti, kui vähegi ilma on,  siis sadamates maabuvad kalapaadid ja käib kala lossimine,  inimestel on võimalik otse kalurilt osta kala. Tahamegi just rõhutada, et inimesed nagu teeks kaluritega,  võtaks kontakti, ma arvan, et tänapäeval on kaluritel,  on nutitelefonid, on tahvelarvutid, neil on  ka paljudel kindlasti visiitkaart. Kui seda ei ole, siis küsige nende telefoninumbreid,  et saate tulevikus ka nagu värsket kala osta,  noh, kala on sesoonne kaup, eks ju, praegu räimeaeg praegu  saate räime osta, hiljem hakkab tulema võib-olla latikas ahven,  eks ju, et kasutage seda juhust, et võtke seda kõige värskemat,  mida on. Ja kallast on võimalik ju väga maitsvaid roogasid valmistada. Mainisite, et 11. sadamas, homme sündmus toimub. 11 sadamat on avatud. Kui palju üldse Eestis sadamaid on? No registri järgi on neid üle 200, eks ju,  noh, seal on muidugi ka selliseid sadamaid,  kus paljudes nagu kalurid ei, ei tegutse,  on jahisadamaid, on eks ju, kaubasadamaid,  aga aga sellised, kus kalurid tegutsevad,  no kuskil 150 kindlasti. Millises olukorras on praegu Eesti kalandus? Me ei saa nagu midagi nagu nagu kurta, eks ju,  me kõik teame, et, et siin olid suured nagu Vene,  Venemaa pani oma piirid kinni, meie kalale,  aga kala, kala, Eesti tähendab, ütleme, kalurid,  kalatööstus, nad on väga arenemisvõimelised. Leiti uued kanalid ja kui siin vaadata nagu eelmiste aastate tulemusi,  siis firmasid või, või ettevõtteid, kes pidid oma uksed  kinni panema, on. Kahtlemata vähe. Toomas Armulik. Soovin homseks samasugust ilusat hommikut  ja päeva, nagu meil siin täna on, kuigi udu on tihedamaks läinud,  ei ole sellest hullu midagi, sest mere ääres peabki udu olema. Mere ääres peabki selline natuke karmi tuult  ja kargust olema. Väga väärt ettevõtmine, homme toimub. Ja meie täna siit läpnemist veel ei lõpeta,  sest et õige pea tutvustame teile ühte elupõlist kaptenit  ja laeva, mis igapäevaselt prangli vahel prangli vahel  sõidab ja oma rasket tööd teeb. Kuid siit Lepneemest on hea sisse juhatada tänaõhtused Eesti  rahvusringhäälingu telesaated, mida kõike täna ETV kanalitel  näha saab? Mustas kikerpuud ja Uno naissood ühendas suur armastus  levimuusika ja selle populariseerimise vastu. Kui naissood peetakse Eesti džässi isaks,  siis kiki Puu loodud horoskoop on olnud üks kõigi aegade vaadatuim  telesaade Eestis. Dokumentaalsarja estraadisangari viimane,  kaheksas osa jälgib kahe suurkuju elu ja loometeed. Täna õhtul kell kaheksa Eesti Televisioonis. Kuidas on võimalik niidiga autot tõmmata,  seda teavad need kolm teadustaipu ma. Edasi ei vea õnn, vaid see, kes paremini tõmbab,  see ei tööta. Ma ei saa mitte midagi aru, ei tööta, selguvad kaks finalisti,  kes hakkavad võistlema 10 10000 eurose peaauhinna peale sumptimes. Noorte teadusvõistlus rakett 69 täna õhtul kell 20 30 Eesti Televisioonis. Ja. Luksushotelli öövahetuse töötajast saab luureage. Tuuri käepikendus. Et jälgida suurriikidevahelist salastatud relvaääre Tal ei jää üle muud kui imbuda üsna ebatavalise seltskonna lähi. Suurepäraste näitlejatega. Närvekõditav õnnelik? Öine administraator. Täna kell 21 40 Eesti Televisioonis. Tere hommikust, uudiseid kell kaheksa. Valitsus tunnistas kehtetuks korralduse,  millega oli eraldanud Eesti Energiale Tootsi tuulepargi  rajamiseks maad. Selguse huvides otsustati välja kuulutada Tootsi kinnistute  avalik enampakkumine. Enampakkumise ettevalmistamisega hakkab tegelema  keskkonnaministeerium koostöös maa-ametiga. Tootsi tuulepargi kinnistu asub Vändra vallas metsa külas  ja selle suuruseks on 160 hektarit. Kinnisasi koosneb 40-st katastriüksusest,  millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuuliku te  püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Koalitsioonilepingu järgi on plaanis aktsiaselts Enefit  taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine. Keskkonnaminister Marko Pomerants avaldas lootust,  et sel kevadel saavad asjad selgeks. Ma arvan küll, et selle kevade jooksul me saame  selle asja klaariks ja siis võivad ka tulla uhkesti  ja lahkesti ju pakkumisele osalema need osapooled,  kes seda eelnevat vabariigi valitsuse korraldust on  vaidlustanud ja valitsus saab igal juhul ühe kahest,  kas selle maa eest õiglase enampakkumisel tekkinud hinna. Teisel juhul Eesti Energia ehk aktsiaselts Enefit. Taastuvenergia on see võitja ja sealt saab. Siis juba järgmiste otsustega edasi minna. Tavatult külma ja tuisuse kevadilma tõttu lubavad politsei  ja piirivalveamet nik maanteeamet sõita mai esimesel nädalal naastrehvidega. PA juhtivkorrakaitseametnik Kall Märt Tikkerb ütles,  et kuigi seadus ei luba alates esimesest maist  naastrehvidega sõita, tehakse sel aastal erand. Tema sõnul ei arvesta seadus praeguse erakordselt külma  kevade ja tavapäratu libedusega, mis muudab liiklemise ohtlikuks. Naastrehve lubatakse kasutada kuni märtsi lõpuni talviste  tee ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini. Tänavu erandkorras võib naastrehvidega sõita aga seitsmenda maini. Lamellrehvidega on lubatud sõita aastaringselt. Politsei teatel on täna hommikul Tallinna ringtee asfalt  kaetud musta jääga ja on väga libe. Hommikul on juhtunud ka mitmeid avariisid  ja liiklus on sealkandis häiritud. Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajas kuulutatakse välja otsus  Nikolai Tarankovi tapmises süüdistatavale Juri Vorobeile,  kellele prokurör taotleb ligi kaheksa aasta pikkust vangistust. Riigiprokurör Vahur Verte taotles Vorobeile Eesti  kuritegeliku allilma juhiks nimetatud Tarankovõi tapmise  eest seitsme aasta ja üheksa kuu pikkust vangistust. Varobei kaitsja sõnul pani mees kuriteo toime ähvarduse mõjul. Veebruaris alanud protsessil tunnistas Vorobei end tapmises süüdi. Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tulistas Vorobei  Tarankovi surnuks mullu septembris Läänemaal saun  ja külas tekkinud tüli käigus. Väidetavalt tundus Vorobeile, et tüli tõttu Tarankoviga on  ohus tema ja tema lähedaste elu. Haridusministeerium andis Georg Otsa muusikakoolijuhile  Aarne Saluveerile uue võimaluse, teatades kooli töötajatele,  et kuigi direktor on rikkunud seadust ja teinud vigu,  võib ta ametis jätkata. Postimees kirjutab, et ministeerium soovitab,  et erimeelsuse õpetajatega tuleks saluveeril hakata  lahendama psühholoogi abil kes peaks koolijuhti nõustama. Õpetajate palgakorralduse muutmine, millest tüli alguse sai,  on haridus ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle  Küttise sõnul positiivne algatus. Küttis ütles, et tunnustab, et otsusekindlust avaldada  arvamust ja seista oma õiguste eest. Samas otsustas ministeerium määrata saluveerile hoiatuse  õigusaktide rikkumise usaldusliku kui töö  ning õpikeskkonna mittetagamise ja koolis tekkinud olukorra  mitterahuldava lahendamise eest. Politsei otsis läbi kodanikeühenduse avatud Venemaa  peakontori Moskvas, ühendus tegeleb opositsioonipoliitikute  ja poliitvangide toetamisega ning seda peetakse üheks  president Vladimir Putini peamiseks vastaseks. Avatud Venemaa hinnangul on läbiotsimise põhjuseks  laupäevaks kavandatud meeleavaldused Venemaa praeguste  juhtide vastu. Kremli pressiesindaja Dmitri Peškov on teatanud,  et ebaseaduslikele meeleavalduste le kavatsetakse reageerida  seaduse piirides. Avatud Venemaa koordinaatori Maria Paranova sõnul ei saa  valitsus ühendust otse ära keelata sest see pole lihtsalt registreeritud. Küll aga üritavad nad ühenduse tegevust või palju segada. Kuid nordea On bat ll. C th connection with my rosest. Happen on enti nith of pril. On Satada. Te ad ministration, a president. Tohe president Boud. Ots. Power. Ise to the Sitin. Wich desand Wies not list ning Sa Pep. Kust? Uudistes kohtume veel kell pool üheksa, seniks aga mõnusat  hommiku jätku. M. Aitäh Liisule juba on, aga tore siin terevisiooni stuudios  kohtuda Laura ja Siimuga. Tere hommikust. Kohe me vaatame üle ka tänased ajalehed,  millest seal kirjutatakse, aga kuna homme tähistatakse  avatud kalasadamate päeva ja Eero on meil täna hommikul seal,  pp, Neeme sadamas, siis olete kalal käinud. Mina tõesti ei ole kallal käinud, aga kunagi ei ole. Aga ma tegelikult kuulsin enne uudistest,  et see õngeõpe, mida lubatakse, kõlas väga põnevalt  ja tõesti plaanin juba ka minna. Homme. Ma ise ei ole suur kalamees, aga ma hiljuti sain Hiiumaalt  ühelt kilulaeva kaptenilt kotiga, kui ta sadamasse tuli. Sain ise teha sisse nii, et. Täiesti värsket kala. No just nimelt, see võib äkki ka homme juhtuda,  kuskil toredas väikeses kalasadamas, kus kalurid hommikul  merelt tulevad. Eero on meil seal Lepp Neeme sadamas vaatamas,  sellepärast et ta ütles juba mõni aeg tagasi,  et seda udu seal vähemaks oluliselt jäänud ei ole. Aga mõned jutud sealt ikkagi veel tulevad. Oo jaa, kui te ei ole oma elus kala käinud,  siis homme on õige päev sellega alustamiseks. Sest et õngeõpe siin leppneemes vähemalt toimumas  ja saategi proovida, kuidas ussi konksu otsa panna on  ja kas kala võtab või ei võta või on hoopis kajakad näljasemad. Aga kell kell kell üheksa täna hommikul väljub siit Lepp  neeme sadamast Pranglile laev nimega range,  hetkel on laev veel siiapoole teel ja enne üheksat astume  meie ka laevale ja räägime juttu kapteniga,  vaatame, mis mehest tänasel päeval kaptenid  või millest tänasel päeval neid tehtud on,  kas ikka rauast nagu iidsetel aegadel? Ilm ilma kohta siitleb Neeme st ei ole küll midagi öelda udu,  udu, udu, õnneks on plusskraadid. Siiralt loodan, et need plusskraadid muutuvad aina. Kõrgemaks temperatuur kasvab ja Eestit katab täna soe ilus kevadilm. Milline see olukord tegelikult on, seda oskab Adeele teile  kindlasti paremini öelda. Ja. Tere hommikust, uskumatu, aga õues on läinud veelgi udusemaks,  vähemalt siin Tallinna kesklinnas. Nii et ma ootan juba huviga, mis järgmise poole tunni  jooksul saab. Kuid mitte igal pool. Eestis ei ole olukord nii udune, mujal Eestis peaks olema  isegi täitsa selge taevas päikest isegi näha saama. Õhutemperatuuri mõõdeti kella seitsmese info kohaselt miinus  ühest kuni pluss nelja kraadini. Kraad külma oli nimelt Tallinnas, Haapsalus,  Pärnus null kraadi, Rakveres, Tartus, Võrus kraad sooja,  Kärdlas, Narvas pluss kaks kraadi Viljandis  ja pluss neli kraadi mõõdeti Kuressaares. Päev toob meile aga vähese või vahelduva pilvisusega ilma. Loodame, et siin Tallinnas saab ka siis päikest näha. Küll võib aga pärastlõunal natukene hoovihma sadada. Tuul puhub täna idast kaks kuni kaheksa meetrit sekundis  ja õhutemperatuur tõuseb kuni 12 kraadini. 12 kraadi. Sooja tuleb Pärnus, Võrus 11 kraadi,  Tartus Viljandis 10 kraadi. Tallinnas Rakveres, Narvas kaheksa kraadi,  Haasealt mslus ja seitse kraadi saartel. Ka mujal Euroopas on olukord pigem vihmane,  näiteks hoovihma sajab täna Pariisis ja Brüsselis. Pariisis tuleb 14 kraadi sooja, Brüsselis 11 kraadi sooja. Päike särab aga jätkuvalt Ateenas, kus on täna 24 kraadi  sooja tulemas. Tagasi Eestisse, laupäeval tuleb taas kord sajune ilm. Ja taevas on pilves, tuleb nii vihma kui  ka lörtsi ja puhub ka tugev tuul. Õhutemperatuur laupäeva öösel jääb nulli  ja pluss viie kraadi vahele. Laupäeva päeval tõuseb kuni 10 kraadini. Pühapäeval jätkub pigem selline märg ilm,  kuid õhtupoole on lootust, et saju võimalus väheneb  ning Lääne-Eestis ja Lõuna-Eestis pilvisus hõreneb. Pühapäeva öösel jääb õhu tuul pluss ühe ja pluss kuue kraadi  vahele ning pühapäeva päeval kolme ja kaheksa kraadi vahele. Täna tõuseb aga temperatuur kuni pluss 12 kraadini. Peaks tulema pigem siis selline vähese pilvisusega ilm,  kuid peab olema valmis, et võib hoovihma natukene sadada. Ilusat hommiku jätku. Aitäh Adelele ja vaatame, kas pärast kella poole üheksaseid uudiseid,  kui palju teeled näha on, võib-olla on ainult üks kollane laik,  sellepärast et udu on lihtsalt nii ägedaks läinud,  siin Tallinna kohal. Tänased lehed aga Siim ja Laura läbi lugenud  ja kuna on reede ja õpetajate leht, siis anname siin  eesõiguse Laurale, sest õpetajate leht ilmub ainult üks kord nädalas. Ja sealt sa ühe teema, leidsid. Ja ma leidsin tõesti, ma leidsin projektiõppest,  et siin oli väga intrigeeriv koolitus, oli Eesti õpetajatele,  viidi läbi ühe Suurbritannia koolitaja poolt,  kes küsis nende käest alustuseks, et mida nad mäletavad oma  kooliajast kõige rohkem. Ja vastus oli ikkagi loomulikult selline,  et klassiõhtut või, või siis mõnda toredat kooli välist  tegevust või matka. Keegi ei ole matemaatikatunde. Püstitas siis küsimus, et miks te ei mäleta seda,  mida te tegelikult õppisite või miks te ei mäleta õppimise  tipphetki ja minu arust on see väga oluline teemapüstitus,  et oluline on koolist mäletada ka seda, kuidas ma sain  targemaks või kuidas ma mingi probleemi lahendasin  ja ja lahenduseks siis pakuvad õpetajad välja projektõpetaja,  mis on siis levinud Soomes, Rootsis väga palju,  aga mida tahetakse juurutada ka meil ja mõned Eesti koolid  näiteks Murast on seda väga edukalt rakendanud,  kuidas see peaks käima siis see projektõpe peaks käima  siis nii et ma saan aru, et siin 20 kuni 30 protsenti kogu  õppest võiks siis olla nii-öelda suunatud mõne elulise  või õpilasi huvitava probleemi lahendamisele,  et näiteks siin oli väga tore näide, et Rootsist,  et ühes sealses koolis projekteerisid siis lapsed endale  unistuste koolimaja ja ainetunnis, siis no seal oli lõimitud  kõik ained, et keegi siis uuris üle maailma põnevaid näiteid,  keegi uuris välja, millised on head ja odavad materjalid,  keegi käis linnavalitsuses, suhtles, uuris kooskõlastusi,  et nagu selline väga eluline ja oluline start. Koolist. Kaasa saadud minu arust sellega, et ja noh,  ma arvan, et see 20 kuni 30 protsenti õppekavast siduda  projekt õppena on väga mõistlik ja siin ma tegelikult Näen ka, ütleme muuseumi võimalusi seal kaasa lüüa,  et tuua siis nii-öelda ajaloolist teadmist  ka sellele tänapäevasele teadmisele juurde,  et õppida ajaloost, et siin on nagu minu arust Eesti  muuseumite koht ka olla osa projektõppest koolis. Õpetajad on tohutult mures, sest neid teadmisi,  mida lastele tegelikult nendes samades ainetundides jagada,  on nii palju, millal me sinna muuseumisse veel jõuame  ja kui 20 30 protsenti sellest õppetööst peaks olema seesama  projektiõpe ehk et siis tuleb teha valikud,  mida me siis õpetame ja mida me ei õpetab,  kuskil tuleb see piir tõmmata, kõike lihtsalt ei jõua. Ma ise, kusjuures kunstiajalugu tundus mulle üks kõige  igavamaid aineid, sest et loed kuiva õpiku teksti  ja sa kunagi tegelikult ei näe seda kunsti ise. Ja hiljem ma käisin hea sõbraga, kes oli kunsti õpetaja,  viis mind muuseumisse ja rääkis, et mis selle,  mis selle pildi taga on või mis see tähendas  ja nagu võtaks seda ainet täiesti uuesti,  et ma arvan, et see oleks küll väga palju kasuks seal. Konkreetselt ollagi just nimelt näiteks Kadriorus oleks  pidanud olema bioloogiatund, tegelikult tehakse  ka minnakse linnas parki, maal väljas. Eesti muuseumid näitavad ka kõigi konserveerimiste käigus  saab õpetada väga edukalt nii keemiat kui kunstiajalugu  konserveerimisprotsessi jälgides või ise midagi läbi viies  et et see kõik ei pea olema nii kuiv ja selline õpiku teadmine,  et mul on väga hea meel, et Eesti koolid liiguvad  ka jõuliselt sellise projektõppe suunas,  kus erinevaid valdkondi siis koolis omavahel lõimitakse. Sinu näide oli ju tegelikult hea näide selle kohta,  mismoodi see kõik käibki klassiruumis, see on puhtalt  selline teoreetiline, aga tegelikult seda teadmist,  mis elus olemas on või kasvõi sedasama maali pole see laps  seal koolis näinudki, et vaatab ainult raamatust. Selle praktilise eluga sidumine, sellest kirjutatakse,  räägitakse ka palju, eks mingid sammud ju lähevad  ka selles suunas. Vaikselt aega, aga no nii on, et kõik muutus,  suured muutused võtavad ki aega, et see ei saa tulla üleöö,  et mul on lihtsalt jah hea meel, et me oleme sinna liikumas. Siim finantskirjaoskus on üks see, mida ju tahetakse  ka koolis väga siis erinevates ainetes, matemaatikas,  seal ja inimese õpetuses. Rääkida finantskirjaoskusest eestlastega lugedes ma saan aru,  äripäevas lugu, et on hästi, me oleme targad. Ja siin on üks väga tore algaja investori Pihtimus,  kuidas ta räägib oma teest siis? Sinnapoole, et oma säästudest midagi tagasi teenida. Ja tegelikult pean tõdema, et kuna me ise Pakume samamoodi võimalust inimestele otse  siis Eesti ettevõtete Eesti ettevõtetele käibekapitali anda  siis me teeme seda Eestis ja ka mujal maailmas  siis tegelikult Eesti. Rahval on see finantsteadlikkus. Väga kiiresti tõusu teel, et on igasuguseid blogisid,  on igasuguseid. Inimesi, kes on ise edukaks saanud ja siis jagavad seda  teadmist teistega ja see tundub, et on selline. Vermitud niisugune ütlus, et saan finantsiliselt vabaks,  et siis on nagu elu on tore, aga just. Mis see finantsvabadus siis tähendab, et ei pea enam tööd tegema,  et tegelikult raha lihtsalt tuleb. Ja et saab muuseumis käia, saab muuseumis käia,  saab pilte vaadata, aga mul on huvitav lugu sellega,  et ma just ise kasvama ja palkama endale inimesi. Ja siis me intervjueerime ühte inimest, kes hakkab nende  investoritega suhtlema. Ja hästi, paljud inimesed on selle finantsvabadusega  selle finantsvabaduse ideest väga lummatud. Aga tihtipeale, et kui nagu terve elu panna oma rõhk sinna,  et saada finantselust vabaks, et et mis sa  siis teed, kui sa vaba oled. Et sealt. Ja siis käid muuseumis? Lähed muuseumi tööle. Ja et kui selle peale nagu rohkem mõelda,  siis see võib-olla teekond selle raha kokkuajamisel oleks  ka nagu lõbusam, võib-olla tihtipeale on,  ainult seda näed nähaksegi eesmärgina. No tihtilugu räägitakse ka juba 20 aastastele,  hakake investeerima kasvõi väikeste summadega  ja 30 aastaselt, teil pole vaja enam tööd teha,  te elate dividendidest. Jah, aga mis siis teed? Siis elad dividendidest, tegeled selle, tegeled oma vaba aja  sisustamisega ja lähed suusatama ja bengi hüpped ja. Jah, aga kas te siis rõhutate seda protsessi olulisust  või tahate seda nagu kuidagi esile tuua,  et see oleks tegelikult oluline? Ma olen ka kuulnud lehest loen, et kõik on hästi hea,  kui sul on palju aktsiaid ja siis sa saad dividende  ja tööl pole vaja käia, aga tõesti see protsess ise sinna  liikudes või see elu, mida sa siis elu elad. Kas töö ei tee õnnelikuks? Noh, näiteks. Nüüd meiegi. Kliendid, kes kellele me seda raha nii-öelda pakume? Nemad tihtipeale, et nagu Nemad ei näe ennast,  kui et ma olen nüüd ettevõtja või väikese keskmise suurusega ettevõte,  et ma nüüd investeering või niimoodi, et nad näevad,  et ma toodan toitu või ma ehitan maju või ma Liigutan kaupa ringi üle üle Eesti ja üle Euroopa,  et, et need inimesed, see edu või see rahaline pool tuleb sellest,  et kui sa oled ise õnnelik ja teed seda,  mis sulle meeldib ja ja noh, kui seal on keegi,  kes, kellele see probleem on oluline, mida sa lahendada,  siis nad on ka nõus selle eest maksma. Laura, kuidas sul finantskirjaoskusega on,  ma pigem küsin seda. Oled sa sellesse investeerimismaailmas? Algaja aga tegelikult, mis siis natuke seostub  ka selle teemaga siit õpetajate lehest jälle järgmine lehekülg,  väga põnev on siis vajadus IT-alase huvihariduse järel  Eestis kasvab pidevalt, et tegelikult. Me kuulame aga meediast kogu aeg lisaks sellele,  et oleks hea, kui sul on finantskirjaoskus,  et sa peaksid oskama juba esimeses klassis programmeerida  ja roboteid ehitada ja siis on su nagu tee tuleviku  sillutatud väga siledalt, et aga noh, küsimus on jälle  niimoodi teisest või nagu humanitaarvaldkonna Poolt vaadates, et võib-olla peaks aju arenguks õppima  ka näiteks ladina keelt esimeses klassis  või miks mitte midagi muud, et, et kas see Selline klassikaline haridus ka uuesti ausisse. Kas IT on see vits, mis meid siis nagu võluväel  selle Eesti majanduse nagu taevasse lennutab,  et kas ta Meil on see, meil on väga hea maine kui tehnoloogiariik  ja väga paljud, meil on väga palju edukaid  tehnoloogiaettevõtteid siin, et seda teadmist on juba siia  tekkinud päris palju, kuid tegelikult nähes ise Otsides inimesi, juurdekasvusse, meeskonda  siis on väga palju muid asju, näiteks turundus  ja müük, et inimesi, kellel oleks seal praktikat  ja ja noh, turunduse müügi sees on näiteks väga palju  loovaid aineid, et. Sisu kirjutamist ja disain ja, ja, ja, ja müügioskust,  et tegelikult seal on isegi meie näeme, et praegu suurem puudujääk,  et, et kui Eesti ettevõtjad tahavad kasvada nii-öelda  kodupiirist kaugemale, siis neil on vaja inimesi,  kes suudavad turundada ka nagu välismaailmas,  kes teavad, kes teavad kliente viia kuhugile muuseumi. Ja et see peaks olema nagu silmaring, nagu alati peaks olema  väga avar, et ei saa nagu ühte ala eelistada teistele. Laura Siim, aitäh täna hommikul tulemast ajalehed üle vaadatud,  üsna pea, vaatame ka, mida näidatakse siis Haapsalus algaval  õudusfilmide festivalil, aga enne seda veel üks väike  meenutus eelmisest aastast 2016. aasta oli merekultuuri aasta,  siis otsiti parimat, merelaulu oli suur kontsert,  suur valimine ja me praegu kuulame siis Kadri Vooranna  esituses laulu mõtisklus ja kuna homme on  ka avatud kalasadamate päev, siis viime teid veel täna  hommikul järgmises pooltunnis ka Lepp Neeme sadamasse,  kus Eero toimetab. Jaa. See siis. Nali. Ladus, mis kerge? Nagu ka piste Mis ka? Igas ettes Kui head? Ja. See, kus lõppeb? Ja. Meri. Aga? Küsi. Ne. Iga süttis peitu. Head ja halba. Selgusele ette see. Meri. Just. Kord ja. No midagi käsi. Aatne. Ees. Kus su Üles. Suure käsi ja. Otse kohtumise rõõmust. Heast. Viimased speed. Ja alg. Seaduse. Andeks. No. Aga Ma igasse head. Ja halba? Segus. Meri. Vastu nais si? Vaade. Nüüd aga Haapsalu sellepärast, et täna reedel algab Haapsalu  õudus ja fantaasiafilmide festival ja Helmut Jänes programmi  juht terevisioonis, tere hommikust. On kindel, et algab. Vaadates nende uudiste peale, mis siin lähiminevikus on  ikkagi selle õudusfilmi festivali kohta ajakirjanduse paisatud,  siis olete teie endale kindlaks jäänud ja see on selline  tore ja hea õudus, mis filmidesse on pandud,  mis Haapsalus esilinastuvad ja linastuvad. Ma ma usun küll, et selles mõttes ei tohi,  ei peakski ületähtsustama seda õudust selles festivalis,  et meil on ikkagi õudus ja fantaasiafilmide festival  ja fantaasiat on nendes filmides märksa rohkem kui õudust. No räägimegi filmidest, sellepärast see annabki kõige parema pildi,  mis seal linastuvad ja mida inimesed näha saavad. Frankensteini kompleks. Frankenstein on selline filmiklassika ja seesama romaan ka,  mille Mari elli ühel hetkel kirjutas, ma arvan,  see on kõigile teada, mis asi see on. Kus edasiarendus nüüd siis on selles osas Edasiarendus ongi nüüd see, et, See film viib, viib meid tegelikult kõiksugu koletise,  filmide ja fantastiliste olevuste, filmide telgitagustesse. Kuidas on sündinud meile teada tuntud filmikoletised meta  ja dokumentaalfilm ja minu arvates väga õnnestunud dokumentaalfilm,  mida tasub vaatama tulla, noh, kõigil, kes vähekenegi  tahavad teada saada. Mis mõte üldse kõiksugu koletistel ja nendel olevustel,  noh, mida me kõik ju teame filmidest, mis mõte neil on,  et selles filmis paljud režissöörid ja need filmiolevuste  loojad seletavad väga hästi lahti, et noh,  et, et nende olevuste mõte ei ole mitte see,  et kedagi hirmutada, vaid pigem see, et tänu nendele me  saame aru ka iseenda eksistentsist, et seal on väga  huvitavad mõtted selles mõttes ja. Ja. Hirmu tekitavad nad ka ikka mõned. No loomulikult jah, loomulikult, ja kaheksakümnendatel  aastatel oli filmiolemuste selline tippaeg,  me teame ju sellest ajast hästi palju filmi,  kasvõi Cost pasters millest nüüd tehakse uus versioone ja,  ja minu enda jaoks oli see film puhas avastamisrõõm,  kuidas neid filme neid koletis ja neid trikke tehti,  et kõik käis ju käsitööna, et tänapäeva lapsed,  kes on juba sellel sajandil üles kasvanud,  nemad on harjunud ainult arvutitega tehtud filmidega,  aga mis toimus seitsmekümnendatel kuuekümnendatel,  kaheksakümnendatel see oli pisut teistmoodi maailm  ja see film viib need maailmad kokku, et kuidas  siis see käsitöö on muutunud vaikselt-vaikselt alates sealt  90.-te algusest juba nagu noh, arvutite pärusmaaks,  et, et et see jah, see film pole üldse õudne,  pole absoluutselt õudusfilmide armastajatele,  aga huvitav kogu peredele ja soovitan soojalt. Aga järgmine sünge lugu Iirimaal pärit, see see nüüd ikkagi  on natuke selline kõhedust tekitav. Ja see on kõhedust tekitav ütleme, õudusžanri sugemetega  triller ja Iirimaa üleüldse on väga huvitav nii-öelda žanri  filmide tootja, et kui sealt juba mingi õudusfilm tuleb,  siis see peab olema huvitav, et ma ei tea,  kuidas neid õpetatakse neid filme tegema  nii huvitavalt, aga see film konkreetselt viib meid. Okultistide maailma, et see film võib olla midagi nendele,  kes ka selgeltnägijate tuleproovi jälgivad aga see,  On pigem niimoodi naljaga pooleks öeldud,  et film on tõesti väga tugev draama sellest,  kuidas naine kaotab oma lapse ja tahab veel lapsega  nii-öelda kokku saada, et ta ei usu, et. Et hauatagust maailma eksisteeri ja ta palub endale abiks  ühe okultisti okultisti mängib muuseas üks,  üks väga lahe inglise näitleja Ste Varam,  kes oli, oli praktiliselt meile külla tulemas,  aga viimasel hetkel ütles, et ei saa kahjuks tulla. Aga ÕhFi publik peaks teda eelnevatest ÕhFi näidata,  näidatud filmidest hästi teadma. Ja see film selles mõttes paistab silma veel  selle poolest, et. Näitab päris detailselt, milleni peab üks inimene minema,  kui ta nii-öelda sellesse teise hauatagusesse maailma tahab siseneda. See on tõesti selle filmi viimane, 15 minutit on päris,  õudusun. No järgmine asi, mis sa oled välja valinud Tartu video kroonikat,  mul tekib küsimus, miks sa selle valiku tegid  ja miks üldse seda õhvil näidatakse? Ma arvan, et ükski festival Pole tugev, kui ta ei näita oma riigi filmide esilinastusi  ja Tartu video kroonikat, linastub meil siis nii-öelda  maailmaesilinastusena seda esiteks ja teiseks,  see viib vaataja jälle 80.-tesse, millest on kogu festival inspireeritud. Ja, ja see viib sellisesse huvitavasse ajajärku,  kui Tartus hakkas seltskond noori tegelema Lääne kassettide  eesti keelde dubleerimisega. Et ma ei tea, kas sina oled tallinlane. Nojah. Et noh, nii sina kui mina arvatavasti nägime neid filme  ikkagi venekeelsena või siis juba soomekeelsena. Ja, ja minu jaoks oli täiesti üllatus, et eksisteerib maailm,  videokassettide maailm, mis on eesti keelde dubleeritud,  seda esiteks jälle huvitav seik, teiseks kuidas kogu see video,  kinode ajastu algas pihta jälle minule endale selline  isiklik kokkupuude sellega, kuidas ma Tallinnas käisin noore  üliõpilasena filme vaatamas videos kuskil kinos Eha  või kinos kosmos, aga see tegelikult see laine algas Tartus,  nii et et see on põnev maailm ja väga hästi sobib minu  arvates meie festivali raamesse. Helmut aitäh täna hommikul tulemast ja tõepoolest  siis täna algab Haapsalu õudus ja fantaasiafilmide festival. A. Tere hommikust, uudiseid kell pool üheksa. Sooline palgalõhe vähenes eelmisel aastal 1,3 protsenti  statistikaameti teatel oli naispalgatöötajate keskmine  brutotunnitasu eelmise aasta oktoobris 21 protsenti väiksem  kui meespalgatöötajatel. Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate  ja lisatasudeta eelmise aasta oktoobrikuu andmetel naistel  6,04 eurot ning meestel 7,63 eurot. Viimase kolme aasta jooksul on naiste brutotunnitasu tõusnud  kiiremini kui meestöötajate tunnitasu, mis on  ka palgalõhe vähenemise peamine põhjus. Suurim palgalõhe 36 protsenti oli eelmisel aastal mäetööstuses,  kus enamik palgatöötajatest on just mehed. Mäetööstus ele järgnesid palgalõhe, suuruselt finants  ja kindlustustegevus ning töötlev tööstus. Kõige väiksem oli nais ja meestöötajate brutotunnitasu  erinevus veevarustuse ja konalisatsioonitegevusalal. Valitsus tunnistas kehtetuks korralduse,  millega oli eraldanud Eesti energiale Tootsi tuulepargi  rajamiseks maad. Selguse huvides otsustati välja kuulutada Tootsi kinnistute  avaliku enampakkumine. Enampakkumise ettevalmistamisega hakkab tegelema  keskkonnaministeerium koostöös maa-ametiga. Tootsi tuulepargi kinnistu asub Vändra vallas metsakülas  ja selle suuruseks on 160 hektarit. Kinnisasi koosneb 40-st katastriüksusest,  millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute  püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Koalitsioonilepingu järgi on plaanis aktsiaselts Enefit  taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine. Keskkonnaminister Marko Pomerants avaldas lootust,  et asjad saavad selgeks sel kevadel. Ma arvan küll, et selle kevade jooksul me saame  selle asja klaariks ja siis võivad ka tulla uhkesti  ja lahkesti ju pakkumisele osalema need osapooled,  kes seda eelnevat vabariigi valitsuse korraldust on  vaidlustanud ja valitsus saab igal juhul ühe kahest,  kas selle maa eest õiglase enampakkumisel tekkinud hinna. Teisel juhul Eesti Energia aktsiaselts Enefit taastuvenergia  on see võitja ja sealt saab siis juba järgmiste otsustega  edasi minna. Haridusministeerium andis Georg Otsa muusikakoolijuhile  Aarne Saluveerile uue võimaluse, teatades kooli töötajatele,  et kuigi direktor on rikkunud seadust ja teinud vigu,  võib ta ametis jätkata. Postimees kirjutab, et ministeerium soovitab,  et erimeelsusi õpetajatega tuleks saluveeril hakata  lahendama psühholoogi abil, kes peaks koolijuhti nõustama. Õpetajate palgakorralduse muutmine, millest tüli alguse sai,  on haridus ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Kütt  Küttise sõnul positiivne algatus küttis,  ütles tunnustab õpetajate otsusekindlust avaldada arvamust  ja seista oma õiguste eest. Samas otsustas ministeerium määrata saluveerile hoiatuse,  õigusaktide rikkumise, usaldusliku töö ning õpikeskkonna  mittetagamise ja koolis tekkinud olukorra mitterahuldava  lahendamise eest. USA president Donald Trump teatas, et püüab lahendada kriisi  Põhja-Koreaga diplomaatilisel teel kuid kui see on raske,  on võimalik ka väga suur konflikt. Trumpi sõnul on Põhja-Korea praegusel diktaatoril Kim Jong  Unne'il väga raske oma riiki valitseda, sest ta on selleks  liiga noor. Trumpi sõnul ei kavatse ta diktaatori nooruse le vaatamata  Põhja-Koreale mingeid järeleandmisi teha,  kuid loodab, et Kim käitub mõistlikult. Põhja-Korea on viimasel ajal viinud läbi mitu. Raketikatsetustening plaanib korraldada ka kuuenda tuumakatsetuse. ÜRO julgeolekunõukogu hakkab Põhja-Korea käitumist arutama täna. Eesti ralli meeskond koosseisus Ott Tänak  ja Martin Järveoja näitasid Eesti aja järgi täna öösel  alanud autoralli MM-sarja viiendal etapil Argentiinas  üheksandat aega. Argentiinas toimuv võidu kihutamine algas kõige paremini  neljakordsele maailmameistrile Sebastian Oigerile,  kes haaras avakatse järel liidrikoha. Oijeeri eestlasest tiimikaaslane Danak kaotas publikukatsel  prantslasele 3,1 sekundiga ja sai kokkuvõttes kirja  üheksanda aja. Argentiina ralli teine kiiruskatse sõidetakse täna Eesti aja  järgi kell 14 38. Ott Tänaku sõnul on Argentiina MM-ralli suureks katsumuseks,  mis nõuab sõita tel täielikku tähelepanu. Tänaku senine parim tulemus on pärit 2012.-st aastast,  mil ta lõpetas selle ralli 10.-na. Tallinna ringteel on juhtunud täna hommikul libeduse tõttu  mitmeid liiklusõnnetus, mistõttu kutsuvad politsei  ja päästeamet kõiki liiklejaid ettevaatusele põhja. Päästekeskuse teatel on Tallinna ringteel praegu väga kehvad liiklusolud,  sest asfalt on kaetud musta jääga ja nähtavust piirab  ka tihe udu. Minu poolt praegu uudistest kõik ilusat päeva  ja toredat nädalavahetust. A. Aitäh Liisule ja olge tõepoolest siis ettevaatlikud need ilmaolud,  kus öösel külmetab mõned miinuskraadid, päeval särab päike,  võivad olla üsna heitlikud ja see must jää  siis mitte ainult siin Tallinna ringteel vaid tõenäoliselt  ka kuskil mujal Eestis veel täiesti hommikustel tundidel olemas. Viimane pooltund on alanud täna hommikul 28. aprilli  hommikul siin terevisioonis ja kell on kuus minutit pool  üheksa läbi. Me räägime selles pooltunnis veel suvisest noorte laulu  ja tantsupeost ja selle pilgu alt, et tegelikult on võimalik  esmakordselt olla nii-öelda pealtvaatajateks tantsupeol  ka vaegnägijatel ja pimedatel inimestel,  mismoodi sellest kuulete, aga kuna homme on avatud  kalasadamate päev, siis Eero on meil tänahommikuse  televisiooni veetnud hoopis Lepp Neeme sadamas  ja ta on valmis sealt põhimõtteliselt teele saatma  ka Prangli poole laeva range. Tõepoolest, laeva me teele saadame, seda küll alles kell üheksa,  nii et hilised ärkajad jõuate veel, kui peaks soovi olema  Pranglile minna sellele laevale, praegu käib  selle Prangli laeval väga suur sagimine,  tuuakse kaupa, laaditakse kaupa, pannakse see laev otsani  kõiksugu vajalikku kraami täis, sest et pikad pühad on  ka saarel tulemas. Täna räägime aga terevisioonis selle laeva kapteniga. Kaarel Oja on mees, kes on seda laeva juhtinud sellest ajast,  kui see laev üldse liinile tuli. Igapäevaselt teeb see laev Prangli vahel üsna mitu otsa,  mis laevaga tegu ja, ja kes on kaareloja,  sellest juba õige pea räägime. Aga ilm siin Lepneeme sadamas on endiselt äärmiselt udune. Selle laeva saabumist me peaaegu ei märganudki,  kuna udu on, on lihtsalt nii tihedaks läinud,  ma ei tea, kuidas teil seal Tallinnas lood on  ja mujal Eestimaal aga lep, Neeme on olukord äärmiselt  rahulik ja tahaks loota, et homme hommik siin vähemalt Lep  lemme sadamas selle toreda sadamapeo raames  ka selline mõnus ja kajakate rohke. Aga teile sõna sulle. Ma. Tere hommikust, see on juhtunud nii palju,  kui silmaga seletada saab, siis viimase poole tunniga on  Tallinnas siin kesklinnas veelgi udusemaks läinud  ja udune peaks olukord olema ka Haapsalu kandis. Mujal Eestis on aga taevas pigem selge ja peaks isegi  päikest näha saama ja seda annavad tunda  ka temperatuuri, nimelt siis on seal palju rohkem kohe õhusooja. Näiteks Rakveres on kraad sooja, Pärnus kaks kraadi sooja,  Kärdlas kolm kraadi sooja. Narvas Tartus neli kraadi sooja, Kuressaares,  Võrus, Viljandis lausa viis kraadi sooja. Tallinnas on siis kraad külma, Haapsalus null kraadi,  tunduvalt jahedam päev toob meile aga vähese  või vahelduva pilvisusega ilma ja pärastlõuna kanti võib  ka hoovihma sadada. Tuul on täna õnneks nõrk, puhub idast kaks kuni kaheksa  meetrit sekundis ning õhutemperatuur tõuseb  ka päris mõnusalt üle 10 kraadi kuni 12 kraadi. Sooja tuleb meil täna 12 kraadi, tuleb siis nimelt Pärnus  ja Võrus 11 kraadi sooja, Tartus Viljandis 10 kraadi Tallinnas,  Rakveres, Narvas, kaheksa kraadi Haapsalus  ning seitse kraadi saartel. Mujal Euroopas on ilm pigem vihmasem, näiteks sajab vihma,  Roomas hoovihma, Pariisis, Brüsselis, Roomas saab 17 kraadi  ja Pariisis 14 kraadi sooja. Vaatame ka nädalavahetuse ilma. Laupäeval püsib asi sajune. Tugeva tuulega pilvine õhutemperatuur öösel jääb nulli  ja pluss viie kraadi vahele ning päeval kahe  ja 10 kraadi vahele. Pühapäeval jätkub ilm sajuselt, kuid on lootust,  et õhtupoole sadu lakkab ning Lääne-Eestis  ja Lõuna-Eestis pilvisus hõreneb. Pühapäeva öösel jääb temperatuur pluss ühe  ja pluss kuue kraadi vahele, päeval kolme  ja kaheksa kraadi vahele, kuid lootust on,  et esmaspäeval, esimesel mail tuleb ilus ilm  päikesepaisteline ilma sademeta ja ka soe. Ka täna tõuseb temperatuur päris mõnusalt. 12 kraadini. Tuleb vähese või vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal võib hoovihma sadada, aga olge selleks valmis. Ilusat nädalavahetust teile. Aitäh sulle teile, meil õnnestus pageda selle udu seest  Frank kaptenisillale ja nüüd tutvustab ma teile ühte inimest,  kes igapäevaselt veedab selle laeva silla kapteni sillal. Väga-väga palju aega. Kapten Kaarel Oja, tere hommikust. No mis tunne on juhtida sellist väikest alust igapäevaselt  hoolimata ilmast, siit Leppneemest, Pranglile  ja tagasi. Tunne on täpselt samamoodi nagu Saaremaa,  Hiiumaa või miski muu vahel või ükskõik mis laevaga,  kasvõi sellesama kalalaevaga, mis siin meri  ja meri on, meri, meri on ikka meri oma ohtude  ja oma salakavalastega. Millal teil tekkis see tunne, et vot nüüd ametivalik on käes,  oleks tarvidust kapteniks hakata? No minul ta on sellepärast hästi meelde jäänud,  minul ta tekkis enne esimesse klassi minekut. See oli 60. aastal just sellepärast, et siis ma jätsin  suitsetamise maha ja. Ja siis ma mõtlesin, et vot sinna ma lähen  ja viis sihile soov ja tahtmine oli nii suur,  et sai, tegi kapteniks. Kui, kui palju aastaid te tänaseks päevaks olete merd kündnud,  kui. No esimest korda ma üldse läksin laeva pardale,  ma ei ole neid aastaid isegi lugenud, praegu  nii ootamatult oli 71. aasta jaanuarikuus madrusena. Aga siin on, vaheaegu ka, on küll, vahepeal on käidud maa  peal jalgu puhkamas ja no tänasel päeval on teie retk igal  hommikul igal õhtul Lepneeme sadamast Prangli saarele,  sellesama rangö laevaga, aluseks sellega,  jah, nüüd on viimased viis aastat vist, jäin siia nagu  pidama ja aitab küll. Kui turvaline see alus on? Noh, arus on väga turvaline, vett ta läbi ei lase ja. Ja igapäevaselt, nii suvel kui talvel Õieti talve me pole saanud proovida, see laev on liiga uus veel. Siin on jää sees, sõitu ei ole olnud. Ma vaatan, siin on suur merekaart, et. Kui kaugel Prangli asub Lepp neemest. Prangli asub, ütleme poole tunni tee kaugusel. Aga sõit kestab ise tund aega, sellepärast et Prangli rahvas  tahab vaadata pilgu peale oma saarele ja  siis nad sõidavad ringi ümber saare ära ja tulevad siia  sadamasse hoopis teisele saare küljele. Maavõtte. Kas selle teekonna peal on ka mingeid ohtusid? Tundub, et see teekond on lühike ja mis siin Eesti vetes  ikka ohustatud, jah, ei mis ohtu si siin ikka on,  ega kui nii võtta, noh, niisuguse halva ilmaga nagu täna  siis on, noh, näete, siin tuleb skorpion praegu Muugalt läheb,  see on üks tanker, no vot, vahel neid sõelub siin päris mitu  tükki ja vot siis siin rajoonis tekib üks selline. Jaa. Selline lahknemine, noh, võib öelda, et on vähekese niuke  võib-olla problemaatiline, kui palju reisijatel igapäevaselt  vedada tuleb, oh, see on nii, kuidas juhtub,  suveajad siin on siis siin kipub ikka 100 alla  ja ja veel, tahtjaid jääb ülegi. Aga talvel on kuskil Ütleme, 10 inimest või niimoodi Kümmekond saare rahvas ega seal peal vist elab püsielanike  minu meelest 80. Ja teie tunnete neid vist kõiki näo ja nimepidi. No. Ütleme enam-vähem ma vist tunnen ja kell on kohe varsti  üheksa saamas ja kell üheksa range jälle oma igapäevasele  tööle läheb. Mis täna veel ees ohtu? No ega täna rohkem ei oota, kui ikka jälle tagasi. Ja õhtuks mandrile ei laev seisab õhtul sealpool. Kaarel Oja, jõudu ja jaksu teile ja, ja ma loodan,  et saate ka homme osa sellest pidustusest,  mis siin homme ei saa, homme ei saa, Lepp Neeme sadamas  igatahes avatud alasadamate päev toimub ja veel. Ühtekokku 11. sadamas on see päev, aga täna õhtul,  täna õhtul, on põhjust vaadata Eesti televisiooni,  vabandust, mitte täna, homme hommikul, kui vahetult enne,  kui te kalasadamate päevale tulete on ETV kanalil saade  maahommik kell 10 see algab ja seal räägitakse juba maistel teemadel. O. Hommikust. Meil maahommikus on üsna sarnane töö televisiooni ilmateadustajatega,  iial ei tea, kas on väljas kevadpäike või tuiskab lund,  kas b-olla paksult või, või õhemalt riides. Aga homses maahommikus meil on täitsa mitu aastaaega esindatud. Keskendume muidugi kevadele, kevadtöödele  ja teemadele. Ja. Tutvume mehega, kes valmistab vabadel nädalavahetustel seenepakke. Ma arvan, et see ei ole niisugune minu pensionisambas  vähemalt mitte. Ma teen ta rohkem nagu hoobi korras. Nüüd on siis. Üks. Teeme korda vana ja väsinud salvkaevu. Kui ka tööotsaga labidad ei taha. Vaatame, kuidas noored täkud mõõtu võtavad. Vanemad võivad juba päris karmilt hakata oma asju paika panema. Et siis vanemaid pakkusid. Päris niimoodi kokku ikkagi lasta ei tohi. Istutame maha toompihlaka, millega saab aeda kaks kuud ühes. Nad on ühtlasi ilupuud, aga suve teises pooles annavad  ka nad selliseid pisikesi mustikamaitselisi marju. Teeme varakevade populaarsemast, taimest,  karulaugust, juustuseid. Et mingi aeg oligi, kui kõik tahtsid selliseid lõunamaiseid  maitseid Siis nüüd hakkab asi muutuma. Maahommik siis homme, laupäeva hommikul kell 10,  eeloleval suvel toimub aga noorte laulu ja tantsupidu  ja esmakordselt on võimalik aegnägijatel  ja ka pimedatel nii-öelda siis olla pealtvaatajaks  tantsupeol Angel Arraste, tere hommikust. Tere hommikust. Mida see nüüd tähendab, mismoodi ma saan aru,  et laulupeol on lihtne, sest see laul ju tuleb kuulata  tantsupeol ka kuuleb see pime või vaegnägi  ja siis põhimõtteliselt seda taustamuusikat  või seda tantsu jaoks loodud muusikat, aga see,  mis seal väljakul toimub, see jääb tal kogemata nüüd  esmakordselt nad saavad sellest osa. Jah, tegelikult see mõte tuli juba aasta tagasi ja,  ja see selle. Teema oligi, et kas on võimalik teha võimatut võimalikuks,  et kas see on tõesti nii unda ja me tulime Tartust  ja meie üks tantsumemm pani seal endale prille. Helju Mikkel pani endale prille ja vaatas tantsuraamatut  ja ütles, mitte kuidagi ei näe. Ja, ja ilmselt sealt see idee siis tuligi. No proua on meil siin näha ka praegu sätib prille  ja ongi murelik. Leid ja ja, ja nõnda, siis me ise hakkasime mõtlema,  et kuidas see üldse on võimalik ja tegelikult,  kui me ei teadnud seda, et on võimalik teha kirjeldust õlget  et on olemas selline paisupaber, kuhu saab taktiilselt  siis välja printida jooniseid. See taktiilne teatmik on nüüd meil siin,  täna hommikul ka laua peal, meie saame seda näidata,  aga tegelikult on seda väga hea katsuda,  sellepärast et see kõik on siin selline reljeefne ja. Kiri pimedate. Teete jaoks on kiri ja kõik ja see järgmine pilt,  mis seal ongi, on meie inimesed ja ja see ongi  selle pere peremärgi üks osa ja me arvasime,  et see sobib meile sellepärast, et me olemegi kõik kõrvuti  ja ühed meist lihtsalt ei, ei saa seda õiget pilti,  teised teised oskavad vaadata. Nüüd kõik selles teadlikus on nende tantsujooniste peamised joonised,  mida lavastusgrupp on iga rühmaliigi juht on väga täpselt  välja mõelnud, et kuidas see pime tale kõige paremini kätte saab,  saaks. Siin on see tantsujoonis, millisena ta näeb välja  siis seal väljakul, eks ju. Siin on isegi konkreetsemalt lihtsalt liblikas ongi väga arusaadav,  meie vaatame liblikas, vaegnägija pime inimene saab  siis seda reljeefi. Ja katsuda ja ta kõrvas on siis ka mikrofon  või klapid ja kirjeldustõlkijad, neid on meil kaks,  räägivad, mis siis väljakul tegelikult toimub,  et kust, kust need tantsijad tulevad, kuhu nad lähevad  ja nüüd on, on selline joonis ja siis siis on  ka see, et nad saavad ka kirjeldada, mis neil on seljas. Et nendel on, on siis näiteks peas pärjad,  et kuidas need Joonised üldse tulevad, et need nii sirged on,  et enne seda, kui kui me väljakule läheme,  siis me püüame neile ka teha sellise niinimetatud näituse,  see sõna on küll. Selles kontekstis kõlab imelikult, aga me tahame anda  nendele katsuda siis rõivad, esemeid, mis on,  mis on siis tantsijatel seljas näiteks? Peakatted näiteks, või siin on üks selline knopka  selle järele, need knopkad on ju maas muru sees  ja nende järele on hea joonduda, et kõik see toimub. No kõik see toimub enne enne siis seda pidu. Ja homme on ka rahvusvaheline ülemaailmselt tähistatav tantsupäev,  mis tähendab seda, et tantsupeomuuseumis  siis juba saab ka katsuda tantsupeoga seotud esemeid,  kas või neid samu peakate. Ja, ja kindlasti neid aktiivsete teadmikega saab nagu  tuttavaks teha, et meil on siin praegu ainult kolm eksemplari,  aga me trügime neid tegelikult Soomes, et Soome pimedate  ühing aitab meid meid selles. Angel aitäh täna hommikul tulemast ja juba suvel  siis eeloleval, kui toimub noorte laulu ja tantsupidu,  on ka vaegnägijatel ja pimedatel see võimalus esmakordselt  siin Eestis ja minu arvates väga suurepärane võimalus saada  osa ka tantsupeost, just nimelt, et aru saada  siis nendest tantsujoonistest ja neile ka kirjeldatakse,  mis seal platsil toimub. Hommikul terevisioonis aga sellist ägedat muusikat Sound  soft september täna hommikul siin tõsine energialaeng  eelolevaks nädalavahetuseks ja kuna on tulemas natuke pikem nädalavahetus,  siis seda energiat võib-olla ka natuke rohkem tarvis  ja seda nad ka pakuvad. Ratas tapa. Ight. Ano sari. Otsiv. Kivi, paber, Käärid Tallinnas telliskivis viiendal mail on  siis Sound sof, september seal terevisioon lõpetab. Me olime täna kahest kohast eetris siin terevisiooni  stuudiost ja ka Lepp Neeme sadamas Tallinna lähedalt,  kus viie minuti pärast läheb teele ka laev,  siis Brangli poole. Homme, laupäeval on aga üle Eesti avatud kalasadamate päev,  meie kohtume teisipäeva hommikul viis minutit enne kella seitset,  kõike head teile. Ja. Jah.
