Hei, käes on esmaspäev, viies veebruar ning Nova  selle nädala esimene saade alustab täna saates vaatame vanu multikaid. Rotihäire häälte niimoodi õpime punne peitma. Ning saame teada, mis vahe on jänesel ja küülikul. Hetkel on meil kõigil võimalik vaadata meie vanemate  lapsepõlve lemmikmultikaid. Gustav ja Malla käisid uurimas, miks üldse selliseid  multikaid vaatama peaks ja kuidas need neile meeldisid. Olge te tervitatud Jupiterist lastekraanist ja ETV kahest saab vaadata  selliseid multikaid, mida meie vanemad lapsepõlves vaatasid. Mis oli siis teie lemmik multika? No minule meeldisid väga need prostokvasino lood,  aga muidugi ka sarsaltan ja kolmanda planeedi saladus. Kolmanda planeedi saladus meeldis sellepärast,  et see oli sellises ulmemaailmas ja päris täpselt ei saanud aru,  et kuidas lehmad lendavad ja mingid ufo ja mingi väga põnev ja,  ja sarsaltan oli lihtsalt väga-väga meeldejäävate Puskini luuletuste. Kord õhtu eel etrasid kolm piigat veel. Kui ma oleksin sarina, rääkis vanim sõsaraist. Teeksin võõruspeo, et sinna mahuks rahvas kõigist maist. Et mille poolest tänapäeva mutikad erinevad nende aegade  mutikatest No ega nad ju väga ei erine selles mõttes,  et lugu on ikkagi kõige tähtsam, millest räägitakse,  mis seal multikas saab nii-öelda siis on hästi tähtis see,  kuidas ta joonistatud on, et oleks hästi kaunilt joonistatud. Ja kolmas on see, kuidas see peale loetakse,  et millised näitlejad mängivad selles multikas justkui,  et kui te mõtlete täna näiteks multikaid nagu trollid  või lumekuninganna siis seal on ka hästi head näitlejad,  hästi kihvtid hääled ja, ja ka nendes retromultikates,  millest me räägime, olid tegelikult oma aja kohta ikkagi tippnäitlejad. Tere oleneb kirjakandja, s. Külast kas teie annate poisikeste vastu jalgrattaid? Ma mäletan, näiteks oli üks daam, kelle nimi oli Maile Hiiet,  tema oskas hästi teha. Ah, oi, ma ei teadnudki, et kassid võivad  nii targad olla. Ma mõtlesin, et nad oskavad ainult puu otsas kräu. Tänapäeval on muidugi hästi suuremad, hästi palju suuremad võimalused,  kuidas seda kõike arvutite abiga hästi kiiresti teha. Mis sa need multikad tagasi tõid, kellel neid vaja on? No tegelikult on neid vaja meil teie vanematel. Et, et noh, need multikad tingimata teid  nii palju võib-olla ei kõneta, kuigi noh,  ma ei tea, kas teile meeldisid need multikad No need olid suhteliselt normaalsed nagu vahel oli selline küsimus,  et kuidas ja nagu miks. Õhtuti käis siil karupoja pool tähtilu. Nad võtsid palgikese istet, rüüpasid tasapisi teed  ja silmitsesid tähistaevast. Näiteks seal see ludus, et küsimus oli selles,  et nagu Kuidas see üldse kõik toimus ja et miks üldse siil läks  sellele hobusele appi? Vat, see on väga hea asi praegu, see on selline  põlvkondadeülene side, sest ega meie ka ei saanud aru,  millest jutustab multifilm siil udus ja siiamaani ei saa aru,  millest ta rääkis. Aga kuna multifilme oli üks kord päevas,  näidati üldse, sa ei saanud kuskilt vaadata,  et ma ei tea, vaatan kuskilt lasteekraanilt veel juurde  mingeid multikaid, see, mis tuli, see tuli tegelikult siil udus,  oli veel enam-vähem, aga oli üks erakordselt õudne multikas,  mille nimi oli klaasikillumäng. Ja sellest klaasikillumängust ma olen tõesti kuulnud,  et see oli väga masendav. Kas teemad on praegu selle, nendes multikates on ikka veel  samad kui vanasti. Kui me räägime näiteks muinasjutumultikatest,  siis noh, muinasjutud on alati muinasjutud,  aga on ka mingeid teemasid, mis on täiesti teistsugused. Kui me mõtleme näiteks mingite multikate peale nagu  Transformerid või või midagi muud taolist,  siis selliseid asju üldse toona ei olnud. Kas Multikas saar, saltaar? Oleks ikka veel saanud enda selle luulevormi  ka tänapäeval ka nii populaarseks kui sellel ajal. Ma arvan, oleks, Jälle tiivad tõstis veest luik ja kastis vägimeest kärbseks  muutus samal viivul vürst ja kadus, tuuletiivul jõudis  laevale ning paos oli kitsas laevapraos. See luule koos pildiga moodustab sellise terviku ja,  ja samas on see on see luulevorm ka kuidagi selline hästi  ilus ja ma arvan, üleüldse täna tänapäeval võiks elus olla  rohkem luulet ja vähem proosa. Üks asi on see, et multikas on, eks ole,  vanem. Tehtud varasemalt, aga see aeg, millest Puskin tegelikult  räägib oma luules see on veel seal, ma ei tea,  100 rohkem, peaaegu 200 aastat tagasi. Kus toob tee, mis kuuldub sealt head või halba,  näeb maailmas. Kokkuvõttes on need multikad, enamus on neist nagu vene  keele vormis, mis on nagu eesti keelde ümber räägitud,  need on suuta nagu halvema kaamera kvaliteediga  ja nagu tänapäeval, kui sa vaatad, mingi ma ei tea,  mingi oktonaudid tulevad, et siis need lähevad mingi mingi  viie minutiga on juba läbi ja tsaar kaks tsaari,  need, kes siin mingi 30 või rohkem minutit,  et need on nagu rohkem pikemad. Minu arvates. Minu arust olid need just toredam, et natukene retromaad  olid ja ei olnud nii hea kaamera kvaliteediga kuna  siis ma just hakkasin natukene rohkem keskenduma  selle loo põhimõttele ja ei keskendunud nii palju sellele pildile. Et ma olen praegu enda vaikselt õelt vaadanud,  kui ta vaatab multikat, siis ta vaatab enam pilti,  ta ei kuula, mida seal räägitakse. Et minu arust oligi see enda arust palju nagu parem ja. Õpetlikum neid multikaid saab vaadata jupiterist  lasteekraanilt ja laupäeval ETV kahest. Punnid on ühed väga tüütud asjad, kuid paraku ei pääse neist  vist ükski teismeline. Kohe saame teada, kuidas punne edukalt peita. Tere, Raili, tere. Tihtipeale tekivad noortele punnid näkku. Kuidas neid siis peita? Nende punnidega on nüüd nii, et tänu sellele maski kandmise  ajale tekivad need ka veel nagu veel tihemini kui muidu. Et siis kindlasti hästi oluline selle puhul on kogu see  näohügieeni on ju, et ükskõik mida me sinna näo peale nüüd  hakkame ka nagu panema, siis kindlasti vaatame,  et see asi, millega me sinna paneme ja need sõrmed,  kui me läheme vastu nägu, oleksid alati puhtad,  et me ei tekitaks neid punnikesi juurde. Nüüd neid punni peitmise vahendid on hästi palju erinevaid,  on igasuguseid peitekreeme, võime peita seda punnikest  ka jumestuskreemi ka me kui meil on ja tegelikult müüakse  ka täiesti eraldi selliseid vistriku pulkasid,  millel on natukene sees rohelist alatooni,  mis siis neutraliseerib selle punase kohakese meil nagu ära. Ja nüüd vaadates siis seda, et vahest ikkagi jäävad meile  väikeste sõrmekeste vahele, need punnid on  ja teeme need katki, tekitame sellise väikse kärnakese,  et enne seda, kui me hakkame siis peitekreemi panema,  võiks selle kärna teha natukene sellise,  kas näokreemi või mingi palsamiga pehmeks  siis ta võtab ilusti selle peitekreemi sisse  ja ühtlustab selle lõpptulemuse meile ära,  sest vastasel juhul võtame selle kuiva kärna peale panema  seda peitekreemi siis ümberringi nahk võtab  selle vastu, aga see kärnakene jääb meil ikkagi  nii tume, nagu ta meil algselt justkui nagu oli. Kui me võtame näiteks need erinevad Peitekreemid ehk konsiileri inglise keeles,  siis nendel tulevad küll sellised nagu väikesed juba  spaatlikesed on neil otsas, aga mina soovitan seda panna niimoodi,  et ma panen selle toote kõigepealt oma käe selja peale  ja siis juba kas puhta sõrmega või siis või isegi vatitikuga  võime me seda hakata endal selle punnikese peale panema  ja tupsutamegi nad korra nagu niimoodi hästi õrnalt tupsuta üle. Siis ta hakkab juba kergelt siia naha sisse ajuma. Et ta ei teki enam nagunii konkreetselt ja vastavalt sellele,  kui tugev punn meil siis nagu seal on, kui tugevalt ta punetab,  siis me võime panna seda peitekreemi siis mitu korda  üksteise peale. Aga kuidas õiget värvitooni leida? Värvitoon peaks olema siis hästi ligilähedane sinu enda naha  värviga ehk siis, kui sa paned selle peitekreemi endale  sinna punnikese peale, et ta just ei tooks seda punnikest esile,  vaid et hajuks ära sinu siis selle naha tooniga sama punni  ära peitnud, siis kas ma pean midagi veel panema sinna peale? Soovitav tegelikult oleks jah siin sinna punni peale veel  nagu natukene tupsutada väikese, kes sellist tolmpuudrit,  mis siis kinnitab selle peitekreemi sinna naha peale ära,  et ütleme, kui me peidame sinu nina ümbruses  või kuskil lõua otsas, peidame neid punetusi  ja nüüd läheme õue, paneme maski ette, siis sellega ta  tõmbab kohe selle meie peitekreemi ära. Kui me oleme sinna natukene tupsutanud seda väikest tolmpuudrit,  siis ta juba fikseerib selle kauemaks, et see esimene maski  liigutus ei võta seda kõike juba ära. Iti käis loomaaias küülikuga lähemalt tuttavaks saamas  ning selgitas välja, mis vahe on ikkagi jänesel  ja küülikul ja kas mõlemat võib koduloomana pidada. Täna ma tulin tutvuma küülikutega, et kas neil siin õues  külm ei ole. Tegelikult ei ole, nende majad on soojustatud. See tagumine poks on seal täitsa soojustatud. Lisaks on see, et neil on hästi paks karv,  et tegelikult küülik talub paremini külma kui sooja. Et kui ta on olnud suvel saati õues nagu pipi on,  siis tegelikult tal kasvab päris paks aluskarv  ja külm tal ei ole. Ma nägin teie käest sellist oranži asja,  millega te teda meelitasid, et mis see on. Selle nimi on Target, mina ütlen siis sellega Pipile,  et Peep, tule siia. Kui ma selle targeti juurde tema kutsun. Kui ta ülesande ilusti täidab, siis ta saab preemiat. Pepi tarket. Kas kõiki küülikuid võib endale koju võtta? No tegelikult kodustatud küülikuid, kes on  siis ulukküülikust aretatud, et neid tõesti võib. Aga nagu ikka enne lemmiklooma võtmist tuleb  siis arvestada, et neil on omad nõudmised. Et küülikud on just sellised loomad, kes väikeste lastega  eriti hästi ei sobi, siis tegelikult nende luustik on päris õrn,  et väiksed lapsed mitte pahatahtlikult, aga kogemata võivad  neile lihtsalt haiget teha. Aga mida nad põhiliselt söövad? Põhitoit küülikutel on hein, aga selleks,  et oleks. Vaheldust oleks põnevam ja et saaks kõik mineraalid kätte,  siis saavad ka näiteks rohelisi köögivilju. Vahel saavad ka krõbinaid, et palju paljud inimesed arvavad  siis ka, et küülikud söövad porgandit. Et see on umbes niimoodi, et noh, nagu meie sööme kooki,  et iga päev ei tohiks, muidu lähed paksuks,  hambad lähevad katki. Aga mis siis, jänese ja küüliku vahe on tegelikult,  Nad on peaaegu sama erinevad kui kitsed ja lambad näevad  samasugused välja. Aga näiteks omavahel paljuneda ei saa. Nii palju erinevat, et kui köliku poeg sünnib,  siis ta on täiesti siuke roosa karvutu. Tal on silmad kinni, kõrvad kinni ja alles 10. päeval  lähevad silmad lahti. Aga kui sünnib jänesepoeg, siis tema on juba karvane,  tema on päris niisugune ütleme päris iseseisev,  et tegelikult täitsa erinevad loomad, et  ka välimuselt, et küülikud, kui nad näiteks jooksevad,  siis küülik jookseb niimoodi maadligi, aga jänes hüppab  niimoodi ikka suurte pikkade sammudega. Kas jäneseid võib ka endale koju võtta, sest jänesed on metsloomad? Tegelikult ei tohi metsloomi kodus pidada  ja jänes on ka, miks ei ole siis ka jänest kodust tud,  et kodustati ainult küülik on sellepärast,  et jänes on nii palju aram loom. Isegi kui sa võtad ta koju, siis ta on kogu aeg stressis,  ta on kogu aeg paanikas, et et see ei ole lihtsalt üldse hea mõte. Tegelikult ei tohi ka.
