Praegu on strateegia paika pandud 2025. aastani. Miks on Eestil vaja Aafrika strateegiat, on see ennekõike välispoliitika või majandusvaimisjon? See puudutab nii välis- kui julgeolekupoliitikat, majandust, äridiplomaatiat, arengukoostööd ja humanitaarabi ja konsulaarvaldkonda. Eestil on olnud Aafrikaga juba päris pikka head suhted ja eriti viimastel aastatel oleme näinud väga suurt huvi meie e-valitsemise ja e-riigi ülesehitamise kogemuse vastu. Millised need konkreetsed arengusuunad või tegevuskava selles strateegias kirjas on? Näiteks välis ja julgeolekupoliitikas me kindlasti soovime jätkata suhete tugevdamist Aafrika riikidega kahepoolselt ja ka ÜRO organisatsioonides. Me jätkame osalemist sõjalistel operatsioonidel Saheli piirkonnas ja kindlasti Pihendame ka küberjulgeolekualast koostööd Aafrikas ka riikidega, siis äridiplomaatias, majandussuhetes on kindlasti väga oluline avada Eesti ettevõtetele uksi Aafrika mandril. Aafrika riigid on läbi tegemas pidi rohepööret ja siin on Eestil, mida pakkuda. Eesti on tegelikult arengukoostööprojekte ellu viinud juba üle 20 aasta. Kas mingil määral puudutab strateegiaga põgenike probleeme? Ja pagulased on suur probleem ja meie huvi ongi tegelikult aidata koha peal ehk siis lähteriikides lahendada rändega seotud probleeme. Kui me aitame Aafrika riikides koostus kohalike partneritega olu parandada, siis siis ei ole ka põhjust Feliks suureks rändekriisiks. Aga see kahtlemata on pikaajaline protsess, võib-olla on oluline ka ära mainida. Meil on plaanis avada saatkond Keenias loodetavasti järgmisel aastal. Nii et me plaanime ka oma diplomaatilist kohalolekut suurendada Aafrika mandril.
