Nüüd aga saate teise teema juurde, milleks on tänavune suusaturism. Kuigi suuri mägesid Eestis pole, koguvad mäesuusatamine ja lumelauasõit spordi harrastusena meie inimeste seas üha enam populaarsust ja uurimegi, kuidas on nende spordialade sõpru mõjutanud Talv, kus Euroopa suusakeskustesse pääsemine ja seal harjutamine väga komplitseeritud on? See tähendab loomulikult seda, et Eesti enda suusakeskuste töökoormus on suurem ja teema. Alustuseks käisime eile valgehobusemäel oma silmaga kaemas, mis seis seal valitses. Eelpool mainitud reisikeeldude imeilusa talveilma laupäevase päeva ja tagatipuks veel ka lõpp päeva koolivaheaja kooslusele. Võin enda kogemusest öelda, et inimesi oli palju. Oleme laupäeval siin keskpäeval valgehobusemäel ja tuleb tunnistada, et olukord on siin väga selles mõttes mõttes hea, et inimesi on väga-väga palju, kindlasti tekitab sega osalt probleeme siis keskus enda jaoks valgehobusemäekeskuse juhataja Kaljo Kertsimik, no kuidas need viimased päevad on siis välja näinud, mis selle ilusa talveilmaga kaasnenud on selles suusakeskuses? Eks nad on tõesti, et need ilusad talveilmad, mis on noh, meie jaoks on juba ligi kuu aega on inimesed välja toonud ja siin on kolm põhjust. Üks põhjus, see, et eelmine aasta inimestel praktiliselt puudus, teine põhjus seinal ei saa minna Euroopasse. Ja kolmas põhjus on see ikkagi sama koroonaldatavad välja tulla koolivaheaega. Ja meil on ta selle jaoks ka palju probleemi juurde toonud. Me peame täitma ka neid reegleid ja eriti veel siseruumides kaks pluss kaks reegel desinfitseerimine ja ikka päris palju energiat. Oki korralekutsumiseks korralekutsumiseks tahavad ära unustada, et reeglitena ikkagi kehtivad, sest meie tahame, et kliendid jääksid terveks, meie töötajad jääksid terveks ja et inimesed naudiksid talve, aga sealt tuleb koos sellega reeglitega. Noh, kui me võtame sellise, ärme räägi eelmisest talvest, kui tõesti lund sisuliselt ei olnud, räägime tavatalvest nüüd võrreldes sellega, mis praegu on, kui palju see inimeste hulk suureneb? Noh, inimeste hulk on ikka kordi suurem ikka seal salongi näha iga päev suusaradadel kui mäel ja samas me alustasime taas ka lumetootmist, et kunstlund ju suusarajal ei olegi lootust. Täna nüüd alustasime ja jätkame mäele tootmist. Vaadates siin keskuses ringi ka siis päris palju sellist melu ja ka, nagu me rääkisime, veidike selliseid probleemseid hetki on, et ja ka ise olete võtnud siis sisuliselt kõik rollidele, mis näitab Nonii ta peab olema, Kennid ei kipu nagu naisterahvast kuulama ta, ta oli minu peale, aga siis täna turvamine ja samas ka piletite müük, et tõesti asjad korrektne ja, ja kõik toimiks ilusti, ega me ka ei taha ja seda ta keskus peab uksed panema kinni, kui me ei suuda reegleid täita. Jajah, ikka kõigepealt seda, et inimesed jääksid terveks ja nii edasi, et ja loodame, et see talv on pikalt, et. Aga kokkuvõttes, siiamaani on kõik sujunud nii-öelda üldpildis hästi. Dow tõusu ja kõik on hästi läinud ja ikkagi 90 900 protsendi inimesel rõõmsal ja ja naudivad seda talve siin metsal, siin on ikkagi seal kõrvemaa ja siin on ikkagi noh, võrratu loodusmaastik. No mis iganes. No kui nüüd peaks jätkuma see ilus talv ja see inimeste tulv ja, ja see, et ei saa tõesti välismaale reisida, sedasama tegevust tegema, siis kas peab ka ma ei tea, keskus mingisuguseid lisatöökohti looma või, või kuidas praegu tundub? No meil on ju võetudki talveks teele kaks täiendavat inimeste, et aidata, ega see inimeste leidmisega kergele sinu vastutus ja nii edasi, et siin kandideeris seitse inimest, kaks sobiski nendele. Nii et nii ta on, aga need, kes mind, Ma olen väga rahul, annavad maksimumi. Tööpäevad on meil kõigil pikad 13 tundi ja nii on juba olnud kuu aega ilma ühegi puhkepäevata. Ja kuidas selle kunstlumega on, et kas seda on piisavalt, et kui nüüd need ilmaolud ei jää selliseks kauniks, nagu nad praegu on, vaid vaid tuleb siin suuremat sulad ja kehvemad talveilmad, et kas siis, kui kauaks seda kunstlund on toodetud? No mägi on niimoodi, et mägi peaks kindlasti märtsi lõpus märtsi lõpuni valmis pidama, praegu ilmad näitavad ja loodame, et suudame ka suusarajast kaks kilomeetrit katta kunstlumega ja mis seal siis sa pead siis vastu suladele? Kas olete olnud nii-öelda kontaktis ka, ma ei tea teiste keskuste inimestega üle Eesti, et kuidas arutanud, kuidas neil olukord on võrreldes teiega? Täpselt nii järjekorrad igal pooltund-poolteist on järjekorras ja enamik inimesi tahab seda aru. No muidugi inimesed on erinevad ja, ja midagi teha ei oleks neid, kus sellised keskused, kutseni, mäeteenused kui murdmaarajad, ega neid palju ole, neli, viis ongi. Eks me siis püüame ja konsulteerima omavahel, aga järjekorrad on igal pool. Kaljo Gert ning suur aitäh, aitäh. Milline on talv, aga mäesuusa- ja lumelauavarustust rentivate ja müüvate firmade jaoks uuris Johannes vedru surfaus Tartu juhataja asetäitjalt Kadrimetsalt. Sel aastal on kindlasti huvi olnud tavapärasest suurem et iga aasta, muidugi enne jõule on ostuhuvi niikuinii suur, et tehakse kingitusi ja lubatakse endale asju. Aga just pärast jõule ja nüüd siin uus aasta hakul on see huvi ikkagi tõusnud väga kõvasti. Et renditakse ostetakse väga palju. Ja seda on kindlasti tunda just see, et kõik on jäänud paikseks kodumaale ja võib-olla siis nüüd on lõpuks nagu ratsitud isiklik varustus endale ka soetada. Aga et niipidi hoopis siis, et ei olegi, ei olegi see loogika, et kui ei saa välismaale minna, ütleme sellistele eksklusiivsete hästi huvitavatele reisidele, siis võetakse justkui kõik kaasnev hangitakse varustust, et vastupidi, et nüüd kui kodumaal, siis just seda enam Jah, seda ka, et noh, kindlasti renditakse ka hästi palju, et kes ikkagi ei saa tervele perele näiteks osta varustust ja siis noh, monati rentimise võimalus, aga jah, hästi palju nagu isiklikku varustust ka nagu, kui küsida klientidelt, et noh, et kas on esimene varustus või, või mitte, et siis on nagu täitsa mõlemat, et kes ostab nagu topeltvarustust ja ka keska nagu esimestelt nagu algajad selles suhtes, et. Aga kui ütleme selle reisimisega, siis sellist otsest seost pole, välja ei saa siis lume olemasoluga Eestis, kas sellega saab tuua seose välja, et lumi tuli maha, inimesed tulid poodi? Kindlasti saab selles suhtes, et kui detsembri algustund veel ei olnud, siis oli poes ka väga vaikne, aga nagu lumi ikkagi maha tuli, nii tulid ka kõik inimesed poodi. Et olgugi, et mäekeskused avati natukene varem, kui lumi linna jõudis siis ikkagi põhiklient või noh, põhisuure kliendimass ikkagi tuli siis, kui alles linna ka jõudis, nagu lumi maha. Teie rendite tee müüte, kui me võtame nüüd rentimise aluseks siis kui vaadata, et kui pikaks ajaks inimesed endale varustust rendivad sellel talvel teie juurest, kas siin on mingi erinevus eelmiste aastatega võrreldes, noh, minu selline loogika ütleb seda, et kui välismaale ei saa minna, siis tõenäoliselt nii pikaks ajaks nii palju rentimist ei ole. Absoluutselt trientimises on küll öö ja päev võrreldes eelmiste aastatega, et me tavaliselt oleme ikka pikaajalised renti, mis tähendab varustus võetakse vähemalt nädalaks aga sel aastal on siis täiesti vastupidi, et enamasti võetakse varustust üheks päevaks maksimum kaheks päevaks, et väga üksikud on, kes on kauemaks võtnud, et siis ongi kohe näha, et võetakse Tartus varustus ja minnakse siis üheks päevaks mäe keskusesse. Kui üldse võtta see rentimise ostmise omavaheline suhe, siis millal tasub varustus endale osta juba rahaliselt, et millal ei tasu enam rentida. Mitu nädalat peaks varastest Sis rentima, et nii-öelda tuleks see koht, kus tegelikult ostmine on juba soodsam või mitu talve isegi peaks rentima? Nojah, see rahalises mõttes siis võiks öelda, kuna ühe päeva rent on neist tegelikult kõige kallim, et ikkagi kui nädalaks võtad, siis ikkagi rakendub soodustus. Et kui on kord aastas ikkagi nädalased reisid nii nagu varasematel aastatel oli, et siis on rentimine kindlasti soodsam kui osta varustus. Kui aga ikka ühepäevaliselt rentida, siis ma arvan, et kui juba viis-kuus korda üheks päevaks antud, siis võiks hakata juba mõtlema enda isiklikule varustusele, et et ta võib olla isiklik, varustus tuleb ikkagi veits kallim, kui see ütleme nädala jagu üksikuid kordi rentida, siis tegelikult noh, kui see huvi ikkagi kasvab ja veel ja veel võtta, siis, siis võib kindlasti juba isikliku varustuse peale mõelda. Tegeletteni mäesuuskade rentimisega, mäesuse varustus rentimisega kui ka lumelaua varustuse rentimisega mis läheb rohkem kaubaks sellel talvel. Sel aastal on üllatajad lumelaudurit kindlasti, et varasematel aastatel kindlasti on suusk olnud see, et just just lastele ka siis sel aastal on väga suur huvi just lumelaua vastu ja hästi palju lastevarustuse kohta küsitakse. Ja selles suhtes, et see on väga tore, ainult, sest me vahepeal arrised lumelaud ei ole enam nagunii teemasid, siis sel aastal on, tundub, et ikkagi on. No minu jällegi loogika siit võtab selle välja, et Eestis ei ole nii suuri mägesid, siin võib-olla lumelauaga ongi parem sõita, huvitavam sõita kui mäesuusaga, et kas siin võib olla mingi seos? Jah, võib küll, et päris mitmed on ka mõelnud, et kui nad on päris palju aastaid juba suusatanud, siis tahavad midagi teistsugust proovida, et siis kindlasti on väga hea laudrentide see ära katsetada ja tõesti ähku oskused on juba head, et siis Eestis kahjuks jäävad need laskumised natukene lahjaks, võib-olla kogenenumale siis lumelauaga on kindlasti huvitavam juba proovida, teistpidi siis tulla ja kaks jalga kinni. Eestlaste ostujõud sellise varustuse kontekstis on see viimastel aastatel kuidagi oluliselt muutunud ka, et kui tänavu see läbimüük on parem, siis kas võib öelda, et eestlaste jaoks on selle varustuse hankimine endale lihtsalt muutunud ka rahaliselt lihtsamaks? Võib-olla natuke raske öelda, et tundub justkui küll, et inimestel on järsku raha tekkinud, et võib-olla ostujõud on suurenenud, aga ma arvan, et see on suht sarnane üleüldiselt eelmiste aastatega, et võib-olla lihtsalt sel aastal, kuna reisima ei saanud minna, siis ütleme, see reisi raha jäi alles ja siis suunataksegi ise isikliku varustuse ostmisele, lihtsalt et Ast võiks loota, et ta on ikka tasakaalus. Et ei ole langenud ja võib loodetavasti oli ikka tõusnud. Aga kui selline eksklusiivkaup on tänasel päeval endale mäesuusa- või lumelaua varustuse ostmine, et kui, kui eksklusiivne tegevus selles mõttes, et kas see nõuab ikkagi sellist pikemat planeerimist, rahalises mõttes ka, et, et see päris nii ei ole, et nüüd lähen ja ostan lihtsalt. Nojah, natuke planeerimist ikkagi nõuab, et ütleme, keskmine suusavarustus või lumelauavarustus on kuskil 500 eurot, võiks öelda, et umbes, et sellega võiks arvestada. Suuskade puhul kindlasti lastele saab soodsamalt juba kätte, et ütleme, suusad saab kuskil juba 150 euroga, saapad ka kuskil 100 ringis, et, et see on nagu poole soodsam, kui, siis täiskasvanule. Aga jah, ütleme, kui kogu perele tahta varustust osta, et siis, siis võiks natukene veelgi rohkem planeerida seda, et väga väga soodsalt, paarisaja euroga ei saa. Sest et see varustus, mis me ikka müüme, on väärt seda, et kvaliteetne ikkagi. Aga natuke võiks ikka planeerida. Kas eestlased on asjatundlikud, kas nad tunnevad seda valdkonda, seda varustust, kui nad poodi tulevad? Nii ja naa, võiks öelda, et enamik enamikul ikkagi ettekujutlus on, mida nad tahavad, et meil põhiküsimused, mis me küsime, ongi, et kas on täitsa algaja, kuidas sõidukogemust on kas on esimene varustus või, või teine, et siis nad oskavad vähemalt, et seda nagu kirjeldada, et enamikel ikkagi on mingisugune ettekujutus olemas, mis nad võiksid tahta või, või kuidas nad sõidavad, et kas nad on kiirusearmastajad või rahulikult kulgejad. Aga noh, selles suhtes on ka täiesti eksperte, kes vahepeal tulevad poodi väga konkreetselt, nad tahavad, et need on sellised sõitjad, neil peavad selline selline omadus olema saapad näiteks tahavad täpselt raadiustega pikkustega laudasid suuskasid, et siis ütleks, et on fifty-fifty, et 50 50 variandid, et tal mõlemat. Nüüd, kui on olnud palju uusi ostjaid, siis kuidas eestlaste teadlikkus on hooldamise osas, sest seda teenust pakuti teie ka ju kas hooldama tullakse piisavalt või on ikkagi nii, et ostetakse ära ja siis aastate pärast võib-olla alles. Jah, hooldest küsitakse ka omajagu, tavaliselt on ikka nii, et enne reisile minekut tullakse hooldama, aga kuna sel aastal seda ei ole, siis tavaliselt hooaja alguses tullakse, et kui on suvi otsa kuskil garaazis seisnud laud või suusk, et siis noh, kandid ikkagi roostest puhtaks. Aga noh, väga tihti käia, et tavaliselt ikka jõuavad lauad meie juurde, kui põhjad on juba üsna halliks sõidetud või siis kui ongi mäe peal avastatud, et enam üldse hoogu ei saa. Aga, aga pigem on huvi suur ette jah, et tihtipeale inimesi üllatabki, et kui nad tulevad siia, et need siis ühe päevaga asja kätte ei saa, et, et nagu ooteaeg ka pigem hoitakse ikka oma asjadel silma peal, selles suhteliselt ikka hoolitsetakse selle eest ja ja hooldatakse ka piisavalt, et väga hullus seisus meie juurdlik üldiselt ei jõua, need varustused. Väga suur tänu. Tõelised mäesuusasõbrad ootavad pikisilmi Euroopa suusakeskustesse pääsemist, kuid hooaja algus on koroonaviiruse leviku tõttu nädalaid edasi lükkunud. Juhan Kilumets uuris suusareise korraldava alpiekspressi juhilt Renee tuulelt, kuidas reisikorraldajat keerulises olukorras hakkama saavad ja kas sel talvel saab üldse äkki ta suusareiside hooajast. Ma ei tea, ellujäämine ilmselt see ei ole selles mõttes nii keeruline, see olukord ei ole aga, aga loomulikult jah, see tipphooaeg oleks pidanud algama ju tegelikult jõulude ja aastavahetusega, mis on igal pool Euroopas pühad ja, ja inimestel palju aega. Et, et selles mõttes head head nädalad on juba nagu kaotsi läinud ja nüüd ega kindel ei ole nüüd, millal avatakse, et siin riigid erinevalt üritavad oma suusakeskusi avada. Et kes siin jaanuari lõpus kuupäevad on, erinevad siin igal riigil erinev natukene, et et loodetavasti nad nüüd jaanuari lõpus ka lahti lähevad, et noh, riik riigiti võiks väga laias laastus öelda nii, et Šveitsis on suusakeskused lahti. Sinna võivad ka väljastpoolt turistid minna. Aga selles mõttes piiratult, et mäe peal noh näiteks restoranid ei ole lahti. Et osades kohtades müüakse kaasa sööki ja, ja selline, ütleme teenindusmäe peal on nagu piiratum. Austrias on tõstukid lahti juba jõulude peale jõulutehti lahti. D, aga saavad ainult oma inimesed sõita, ehk et välisväljastpoolt turist ei võeta. Itaalia, Prantsusmaa olid siin pühade ajal kuni kolmekuningapäevani kõik kinni ja nüüd siin lähinädalatel ka plaanitakse ikkagi avada, et, et kuidas siis nüüd täpsemalt on nii-öelda, aga noh, ütleme, et omad on saanud sõita. Aga välisturistid väga ei ole, ei ole alpidesse pääsenud. Kuidas seda suusakeskuste riskitaset hinnata, et kui veidi vähem kui aasta tagasi see möll lahti läks, siis ju ka Eestisse päris palju. Vähemalt nii oli kuulda, et suusakeskustest Suusareisidelt seda koroonaviirus toodi. Samas võib ju mõelda, et laiad nõlvad ruumi nii palju, no kas siis tõesti mäesuusatamisega ka ei saa tegeleda, et kuidas sina seda oled nüüd jälginud ja kuidas seda hinnata? No kindlasti ei ole süüdise mäesuusatamine, et see on ju nagu iga teine sport vabas õhus, et kus nakkus kindlasti nakkas oli seal, kus inimesi palju koos oli. Ja, ja noh, nagu meil siin oli Saaremaal ja nagu olid ka seal Itaalia jalgpallistaadionid ja suusakeskustes olid need ahtis giid olid need, kus palju inimesi oli koos. Et küsimus ei ole suusatamises, küsimus on selles peale suusatamist selles pidu pooles ja selleks aastaks on muidugi plaanitud, et need ahtrist kiiku, sellised jäävad kõik ära, et sellel aastal need kindlasti ei tule, et on, on suusatamine. Õhtul restoranis sööd laua taga ja, ja sellega nagu lõbustuste puhul nagu piirde pikendab sellel, sellel talvel Milline Eesti suusasõprade meelsus on nüüd olnud, tavaliselt hakkab juba pool aastat enne aktiivselt reiside planeerimine ja broneerimine, et milline see hooaja ettevalmistus on olnud ja kuidas Eesti inimesed suusasõbrad seni suhtunud on, kas julgetakse üldse ette võtta see plaan või pigem mitte? No kindlasti on neid vähem, kes kes plaanivad minna ja, ja kes ütleme noh, on nagu reaalselt vaadanud, samas samas on meil päris palju broneeringuid tehtud. Ja inimesed reaalselt ootavad seda võimalust, millal väravad tõkkepuud avanevad. Et kes siin olid aastavahetuseks jõuludeks pannud reisid kinni. Need on nüüd lükanud oma ettemaksud ja rahad siin järgmiste nädalate peale, järgmiste kuude peale, nii et tegelikult neid ootajaid on päris palju, kes ootavad hooaja algust? Kas pigem on see sellele talvel nende inimeste pärusmaa, kes on tõelised mäesuusafanatid ja kes ilma Alpideta hakkama ei saa, et tavalised suusasõbrad, pigem harrastajad, kes hea meelega läheksid, aga kui olukord on selline, siis parem mitte et pigem nemad loobuvad või nii ei saa öelda. Ma ma ei, ma ei oska öelda, kas, kui, kui fanadid nad on, eks pigem inimesed vaatavad seda, kuidas nendel tööd ja, ja need pärast pärast tagasitulekut just need kodus istumine on võimalik või, või, või see asi, et pigem pigem ma arvan, selle järgi, et noh, kes on oma, saab kodu kodukontoris tööd edasi teha, see käib, üritab ära käia ja tuleb tagasi ja kõik nagu korras. Ja teistpidi jälle vaadata, ega see reisimine on täna, võib olla üks turvalisemaid asju, nii imelik kui see ka ei tundu, et et nüüd näiteks Itaalia avab oma suusakeskused siin jaanuaris ja nõuab seda negatiivset testi ehk et sisuliselt sinna lennukisse lähevad ainult testitud inimesed. Ükskõik mis riigist nad ka sinna suusakeskusse tulevad, nad on ka kõike vahetult enne seda testitud. Et see on üks nagu kõige testitum seltskond, kes täna sinna suusatama läheb kui need, kui need tõstukite tabatakse. Meie saates rääkis ka suusavarustuse rendi ja müügiga tegelev inimene ja konkreetselt tuli välja see, et sel aastal laenutatakse varustust üheks kaheks päevaks, mitte pikemaks perioodiks, ilmselge viide sellele suusatatakse kodumaal siin meie nõlvakestel ja sest reisija lihtsalt ei toimu. Ja teisest küljest ka see, et inimesed ostavad rohkem ja kasutavad seda reisi vaba aastat, ütleme siis nii, selleks et endale oma varustust soetada, et jälle viitab selgelt sellele, et et armastatakse seda mäesuusatamist, aga tuleb leida teisi lahendusi või vähemalt seni on tulnud. No kindlasti jah, see Eestis suusatamine sellel talvel tänu jumalale, nüüd on ka lund, et et saab ikkagi sõita ja kuigi rahvast on palju mäe peal ja, ja räägitakse, et hinnad kõrged, aga, aga noh, see on praegu ainuke võimalus, et ei saa ju minna põhja poole ja ja ei saa ka jah, tõesti hetkel veel siin alpidesse nagu nagu massiliselt minna, aga loodetavasti ikkagi päris ära jääd seal alpides vähemalt tehakse lund, suusakeskused meeletult valmistuvad, nad on ette näinud igasugused reeglistikud, kuidas tuleb käituda, kuidas inimesi lahterdada, jagada seal? Et inimesed ninapidi koos ei ole loodetavasti ikkagi see hooaeg tuleb. Räägime natuke veel Eesti inimeste mäesuusaarmastusest laiemalt ka kuidas lumerohkus või lumevaesus Eestis mõjutab seda inimeste hulka, näiteks, kes soovib pidesse Minnas, kas sel konkreetsel talvel, kui Eestis on palju lund, reisitakse vähem, või näiteks äkki avaldab sopis nii mõju, et järgmisel hooajal on neid, kes soovivad minna kohe Alpidesse on saanud Eestis maitse suhu hoopis rohkem, et kuidas meie talv mõjutab seda, mis toimub just reisikorraldaja mõttes. Ütleme, need inimesed, kes alpidesse lähevad suusatama, millegipärast mulle tundub, et neitsi Eestis olev talv väga ei mõjuta, et, et üldjuhul ikkagi varasematel aastatel küll on ju need reisid paika pandud juba seal august, september, oktoober need reisid, broneeritakse, ütleme, kaks kolmandikku inimesi broneeris selle reisi ära sügisel, kui lumest nagu mitte midagi niikuinii teada ei ole. Ja sõltumata, millised on lumeolud seal alpides või millised lumeolud Eestis reis pannakse, pannakse nii-öelda paika ja käiakse ära. Ta ütles, et tegelikult see lummised alpides käijaid väga ei mõjuta. Et ilmselt kui on Eestis hea talv, siis ta teeb lisaks mõned nädalavahetused kuskil Eesti mäe peal, aga, aga see, see Alpide sõit, noh, ütleme see kauge, kauge ja hea reis, et noh, see seal selle valimisel ei määri, ei mängi tegelikult rolli Eesti luba. Kui talisupluse buum on sel hooajal Eestis väga võimas, siis kuidas viimastel aastatel ja kas üldse mäesuusatamisest midagi on muutunud, kas näiteks meie väga lumevaesed talved on inimesed talispordist eemale viinud, et üldse ei osata enam hinnata uusi tegijaid ei tule peale või, või on mäesuusatamisel alati olnud eriline koht Eesti inimeste südames, vaatamata sellele, et meil ju mägesid siin ei ole? Noh, ma ei oska öelda, kui lai see harrastusnüüd on, et kindlasti tahtjaid oleks rohkem, eks ta natukene võib-olla nõuab sellist eelarvet paremat eelarvet ka muidugi inimese poolt, et nüüd sõita sinna suurtele mägedele, aga aga ma arvan, et inimeste hulk on, on suuresti nagu konstantne, et ei kaudu kuskile ja, ja noh, ega nüüd massiliselt ka mingisuguse väikse väikse muudatusega ikka nagu väga palju juurde ei tule, et need on ja jäävad.
