2011. aastal vastuvõetud seadusemuudatus langetas täitemenetluses olevate tsiviilnõuet aegumistähtaja 30-lt aastalt 10-le. Toonase otsuse tõelist mõju hakkame tundma viiendal aprillil, mil päevapealt aegub kuni 80000 võlga. Aprillis saabuvat tähtaega ootavad paljud võlgnikud, kuid pelgavad inkassofirmad. Nende vahel on kohtutäiturid, kellest mõned oleks peaaegu suurde pahandusse sattunud, selgitab justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Meile sai tegelikult alguse siis teatavaks, et väidetavalt on hakanud kohtutäiturid siis praktiseerima sellist tegevust, kus siis sissenõudja avalduse alusel täiteasi lõpetatakse peatselt aeguvad tsiviilasjades ja ei võeta selle eest ka siis nii-öelda tasu ja peatselt siis algatati uuesti samast nõudest kuus täitemenetluse. Täitemenetluse lõpetamine ja uuesti alustamine on igati seaduslik nõks, mis paneb 10 aastase aegumistähtaja uuesti jooksma. Aga seadus ütleb ka seda, et kui menetlus sissenõudja palvel lõpetatakse, peab sissenõudja kohtutäiturile maksma. Näiteks 2000 eurose nõude puhul pidanuks kohtutäitur saama umbes 250 eurot. Justiitsministeeriumi tähelepanu püüdiski see, et kohtutäituri tasu ei küsinud. Ja ei saanud kuidagi selle toimimismudeliga nagu nõustuda. Esimesel veebruaril tutvustas Vaikma ministeeriumi avastust ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale resoluutses kirjas, teatas Vaikma. Konkreetsete rikkumiste tuvastamisel algatatakse kohtutäiturite suhtes distsiplinaarmenetlused. Ja juba tegelikult väga kiiresti esimesed kaks täiturit nõustusid meie positsiooniga, kes olid seal praktikaga algust teinud ja pöörasid siis nii-öelda selle olukorra tagasi. Ehk teisiti öeldes, kohtutäiturite aastasid peagi aeguvad täitemenetlused. Viiendal veebruaril kirjutas Vaikma uue pöördumise ning teatas, et järelevalvemenetlusest pääsevad kõik need kohtutäiturid, kes oma veod kaheksandaks veebruariks ära parandavad. Et tegelikult tuli veel, siis hüppa täituri poolt pöördumise ja on täna teada, et nad on juba olukorra, eks ju, kas siis ära muutunud või siis on see protsess nagu kohe-kohe lõppema. Tänase seisuga kontrollib justiitsministeerium veel kahte kohtutäiturit, kuid Vaikmaa sõnul ei saa neid veel reeglite rikkumises süüdistada. Ühtlasi on need kaks juhtu seotud üsna väikese hulga võlgadega. Sama ei saa öelda nende kohtutäiturite kohta, kelle tegevusele ministeerium käe vahele sai. Meil oli näiteid sellest, kus oli sadu täitemenetluse, ja oli ka näiteid sellest, kus oli üle 1000 täiteasja. Ilmselt ei tea keegi peale võla sissenõudja, kui suurest summast justiitsministeeriumi vahelesegamise tõttu ilma jääb. Samuti võib ainult spekuleerida, miks kohtutäiturid, kes neid puudutavaid seadusi täpselt tunnevad, olid valmis reegleid rikkuma. Seda enam, et rikkumistega oleks kannatanud nende endi rahakott.
