Puust ja punaseks puust ja punaseks rubriik on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Tere, raadioeetris algas puust ja punaseks. See on meie iganädalane teadusrubriik, kus vaatame üle viimaste nädalate põnevamad teaduse ja tehnoloogia valdkonna uudised. Mina olen saatejuht Arko Olesk ning sel ja järgmisel nädalal on minuga siin koos füüsik, teaduse, populariseerija, Jaksessi Metroserti juhatuse esimees Aigar Vaigu, tere haige. Tere. Raketisaade ka vist juba täie hooga käib. Sellest me väga põhjalikult siin rääkima ei hakka. Võib-olla pühendame täna natukene tähelepanu sinu sellele teisele teisele tegevusele, et nagu ma aru saan, siis siis saate tähistada ühte suurt töövõitu. Eesti on saanud meetri konventsiooni liikmeks, jah, üks suur töövõit, tegelikult mitte ainult Metro serdile metroloogia keskasutusele, vaid kogu Eestile on see, et 19. paaril võeti siis nüüd Eesti vastu meetri konventsiooni täisliikmeks, seda enne seda. Me olime vaatlejaliikmed. Ja kui sa nüüd tahad küsida kohe, et kas enne seda meeter meil ei kehtinud, siis kehtis küll. Lihtsalt nüüd on meil õigusi ja kohustusi selle meetri konventsiooni hoidmisel rohkem. Kas see tähendab, et kusagile teile tekib selline seif, kuhu te saate panna selle nii-öelda päris originaalse nii-öelda meetrimile, mille järgi saame siis hakata mõõtma, et kõik teised meetrid meie riigis on täpsed? Jah, see riigietalon on metroserdis ilusti olemas nii pikkuse, massi, temperatuuri kui ka siis elektriliste suuruste jaoks küllaga. Et juba 2019.-st aastast 20.-st maist, kui täpne olla, ei ole enam ühtegi sellist objekti, mille kaudu defineeritakse siis neid seitset põhiühikut ehk kõik on defineeritud fundamentaalkonsonantide kaudu. Nii et ehk siis kas sinul on võimalus endale oma meeter kodus teha või oma kilogramm või oma mool einestama, selleks vajan, on essis teada. Neid fundamentaalühikuid ja arutada siis selle kaudu midagi välja. Fundamentaalkonstant teada pluss on vaja hulgaliselt raha, et see siis praktikas valmis teha. Kas, kas Eesti riik nüüd nii-öelda peab endale sellised asjad valmis tegema, kas sa ütlesid, et ta täieõigusliku liikmena on meil teatud kohustused? Ei, me seda iseendale valmis tegema ei pea küllaga, aga mida metroloogia keskasutused üle maailma teevad? Nad saavad aeg-ajalt kokku ja võrdlevad oma mõõtevõimet. Ehk kas meie mõõdame sama täpselt ja sama hästi kui soomlased või oleme natuke paremad kui lätlased või kuidas me oleme võrreldes inglastega sakslastega, et kõik selline võiks öelda, et käib pidev üksteisega mõõduvõtt selles valdkonnas. Ja seda siis, see on selline sõbralik mõõdu võtta, et siin võitjaid ega kaotajaid ei ole, vaided, tongid saadki endale teadmised, kui heas oled, et kui kui osav sa tehniliselt oled. Aga räägime siis täpsemalt nendest nii-öelda õigustest ja kohustustest, mis nüüd kaasnevad sellega, et kas, kas see kuidagi mõjutab ka inimeste igapäevaelu? Ei, ja jumal tänatud, et see igapäevaelu ei mõjuta, et mis ta teeb, ta teeb, meie jaoks, teeb ehk siis metroloogia keskasutuse jaoks teeb elu lihtsamaks. Et teatud kalibreerimise noh, näiteks eesti massietaloni kalibreerimist ei pea käima enam Saksamaal tegemas, vaid et me 100 saame seda teenust tasuta otse IBM-ist, ehk siis sellest üleilmsest kaalude ja mõõtude büroost, kes siis nii-öelda hoidis vanasti seda kilogrammi etaloni, aga täna hoiab siis ühte nagu sellist vihti, millega teisi võrreldakse. No me olemegi siin saates ka varem sinuga rääkinud, et selles protsessis, et kuidas defineeriti ümber kõik need seitse põhiühikut millest suur osa tõesti vanasti oli mingisuguse objekti kaudu defineeritud ja nüüd on nad tagasi viidud fundamentaalKonstantini, kas see protsess täielikult lõpule viidud ja, ja me saame öelda, et nagu lähiaastatel kui mõõtmise valdkonnas enam mingit sellist pea peale pööramist ei tule. Et tõepoolest jah, võib nii öelda, et see protsess nüüd, et nende seitsme põhiühiku defineerimisega on viidud lõpuni, et iga iga igaüks nendest seitsmest põhiühikust on defineeritud fundamentaalse konstandi kaudu ja et selle seal muutustenamiidule küllaga kütused tulevad nende põhiühikute realiseerimises ehk kuidas neid praktikas nagu kätte saada. Definitsioon ütleb küll jah, et võta tangu soola ja, ja siis neid seal nagu krati, nagu tehti vanasti, et vaata, vaata siit ja võta sealt ja sellel täiskujul nelja tee ristile minna. Et seda küll definitsioon ütleb, et kuidas defineeritud on, aga praktikas nende asjade nii-öelda valmis tegemine, praktikas kasutamine on hoopis midagi muud ja seal võib tulla jutlusi üha uusi ja uusi, et kui me saame tehnoloogiliselt paremaks üle maailma võimekamaks, siis me jällegi saan mõnda asja lihtsamini ja kiiremini ja täpsemini teha. Võist mäletan näiteks kilogramm oligi defineeritud nii-öelda väga täpse süsiniku aatomi de arvu järgi, et, et sulandini umbes ideaalne kera, kus peab olema täpselt nii palju süsiniku aatomeid ja see võrdub ühe kilogramm, no mitte mitte päriselt, see definitsioon on natukene, seal kasutatakse ära Plancki konstant ja ja ma hetkel selles ei aknake, kus ööbima, sest siis tõenäoliselt need, kes autoroolis on, et need võivad teha mõne avarii, sest see on läheb üsna detailseks ja üsna keerukaks, et seda sellesse me hetkel ei, ei süüvi. Kes aga tahab teada saada, siis siis loomulikult on selgelt Vikipeedia artiklid, mis kirjeldavad kabijaid, PM enda kodulehekülje pealt saab seda kõik järgi lugeda, et kuidas on defineeritud. Et mis on ägedam, kuidas seda ikkagi praktikas teha on, need on, need on nagu sellised ütleme, insenertehniliselt väga-väga põnevad küsimused, millele, millele vastust otsida. Kas ongi, et kui sa nagu räägid sellest tehnilisest realiseerimisest, et kas selle lõpptulemuseks on mingisugune objekt või, või mingisugune instrument, et oskad sa nagu kirjeldada, et mille kaudu siis tulevikus need ühikud nagu, nagu nagu väljenduvad füüsiliselt? No see kõik sõltub sellest, et missugust täpsust meil parasjagu vaja on, aga näiteks pikkus valguse kiirust üle üle valguse kiiruse saame asja teha ja ja üleaja, et kui me oskame hästi aega mõõta, oskame ja meil on laser, siis me saame meetri väga-väga lihtsasti endale, tekib ta või näiteks toon näite, kuidas meie metuserdis temperatuuri teeme, on selles, kuidas saada null kraadini. Eeldab klaasist ampulli sees on väga puhas vesi. Ja nüüd, kui hakata seda vett jahutama ja uuesti üles sulatada tema siis mingil hetkel on seal korraga. Olemas kõik kolm asja jäävesi ja veourd. Ja vot selles nagu veegolmed punktis ongi, siis tead, et seal ongi null kraadi. Aga praktikas muutub asi veelgi keerulisemaks, et kuna seda temperatuuri mõõdetakse mitte seal teepinnalt, vaid seal anuma sees sügaval siis tuleb arvestada seda, et vedelikus hambarõhk muudab seda temperatuuri, mis sinna alla tekib. Nüüd aga kuna jää on jällegi väiksema tihedusega vesi, siis jää tõuseb ülesse. Nii, ja puutub vastu seda kohta, kuhu see termomeeter peab minema, see rikub temperatuuri ära. Ehk siis sa peaksid kuidagi selle temp termomeetri sellest jääst natuke eemale saama. Siis noh, kõik kõik sellised nagu praktilised küsimused, mis sinna nagu arvesse tuleb võtta. Ja siis see, mida see termomeeter näitab, selle me saame. Kui me kõik arvesse võtnud, lugeda nulliks ja siis panna kõrvale teised termomeetrid ja öelda, et need peavad nüüd täpselt samadel tingimustel näitama samuti null jah, et saab hakata sellega sellega võrdlema, et kes selle vastu nagu täpsemalt huvi tunneb, tulge meile külla, vaadake ei, praegu on koroona, praegu ei saa tulla, aga siis kui lähetuse koroonatingimused natukene lihtsamaks, et siis siis tulge kõik rõõmsasti külla ja tegelikult 20. mail, sellel aastal, nüüd kui on rahvusvaheline metroloogiapäev, siis teeme me sellise avaliku veebikonverentsi, kus me siis räägime mõõtmistest ja eriti mõõtmistes tervise hüvanguks. Põnev, 20 mai, pange see endale kalendritesse kerja, jälgige eelinfot. Ja saab, ma arvan, nende ürituste käigus paljugi mõõtmiste kohta teada sain, oli tänane puust ja punaseks stuudios Arko Oleski, Aigar Vaigu eestianid meetri konventsiooni ametlikke liige, mis tähendab, et mõõta paremini ja täpsemini ja rohkem aitäh kuulamast. Puust ja punaseks tuleb taas eetrisse kolmapäeval. Puust ja punaseks.
